Daamid ja härrad omavahel tuttavaks saada, meil on külaline stuudios. Tere hommikust, Alar Kotkas. Tere hommikust. Kõigepealt esimese küsimusena tahaksin kohe küsida, et kustkohast oma tiimiga neid rootsi tüdrukuid võtate, linal hakkasin hägusaid ja kuidas veel laulavad, kas, kas on mingisugune spetsiaalne kanal, teil masin, ilmselt mingi mingisugune rootsi tüdruku masin või kuidas, kuidas nad tulevad? No ei ole meil mingit masinat kahjuks või õnneks või tehnoloogia pole veel nii kaugele arenenud, ei ole jah, aga noh, kes otsib, see leiab. Ja ausalt öeldes, ega me otsisime päris palju ja olime üsnagi juba lootuse kaotanud, et midagi nagu superhead leiame, aga aga lõpuks nagu meie kirjastajale turgatas pähe, et selline tüdruk võitis kevadel selle rootsi feimi flektori konkursi. Ja et ta vääriks sellist võimalust ja me kuulasime netist tema laule ja noh, see oli kohe selge, et see tüdruk on tegija. No öeldakse, et Window on selline 100 protsenti niisugune kindla peale minek Eurovisiooni konkursil. Jaa jaa, enam kui siukest konkreetsemat Eurovisiooni võtmes laulu kirjutada ei anna või kas see konkreetne panus, et teha just nimelt lugu, mis lööb, töötaks just nimelt eurovisioonist? Ausalt öeldes tegelikult kirjutada mingit teistsugust lugu, et tahtsime kõige paremat, aga välja tuli nagu alati just täpselt, et, et Eesti Eurolaulul ennegi neid näiteid, kus, kus üks mees kirjutab ühte, sama lugu mitu korda ja eks meie oleme ka see näide ilmselt et me tegime see aasta nagu teistmoodi, et, et me hakkasime tegema tavaliselt me teeme nii. Teeme mingid, hakkame tegema mingit lugu ja kui ei tule, siis me punnime seda nädalaid ja vahel, kuid ja siis lõpuks tuleb mingi asi välja, aga seekord me tegime nii et me hakkasime lugusid kirjutama ja see lugu oli kuues. Ja mina olin siis see paha mees, kes iga, kui me mingi loojale valmis saime, siis ma mõtlesin, et kallid sõbrad, et homme hommikul kell 10 jätkame, sest meil ei ole veel lugu. Et siis ja siis, aga see viimane lugu, et sellepärast, et me oleks nüüd nii hirmsasti rahul olnud, aga, aga aeg sai otsa lihtsalt. Aga selle ma vaatasin laupäeval Eurovisiooni eelvoorus telemajas, sa oled suhteliselt närvis, mingil hetkel sa lugesid mingit ametiühingute teadetetahvlite, tegelesid mõttetusega ilmselt närvi mahasaadetes. Mulle tundus, et see kuidagi ei oodanud või teetiim üleüldse ei oodanud, et et see lugu võidab või, või oli see nii, või millised olid emotsioonid seal sellise žürii puhul, kus on 10 inimest? Noh, tegelikult on see ikkagi suhteliselt selline subjektiivne asi, et noh, sa kunagi ei tea, millised need 10 inimest parajasti juhtuvad ja ega seda ei teagi see inimene, kes seda žürii valib või seda kokku panema, et kunagi sa ei suuda ette ennustada, mis inimestele meeldib ja mis mitte. Et noh, loomulikult seal noh, võib-olla kõik need 10 lugu ei omanud šanssi võita, aga, aga noh ütleme pooled neist kindlasti. Et selles mõttes muidugi närv oli, see asi läks rebimiseks, sel aastal võib öelda. No te olete oma tiimiga välja teeninud mõnusa kevadise puhkuse Ateenas, noh, kas mõtetes juba istud kusagil palmide all ja rööpad Margaritat? Ausalt öeldes mitte, sest et. Kevadel on jube palju igasugust tööd veel teha. Ilma selle Eurovisiooni lauluvõistluselt ei ole jõudnud mõelda selle peale üldse. Nojah, aga mis puudutab seda konkreetset lugu, alati räägitakse, et oo, et nüüd alles töö algab ja nüüd on vaja veel 100 asja korda teha ja nii edasi ja muuta või midagi, aga aga paistab, et ka selle loo puhul sundmõtet midagi muutma hakata. Vot ongi nii, et et oma looga on ka niisugune lugu, et, et kui sa teda nagu hästi palju kuulad, et siis mingil hetkel ta saab sinu enda jaoks hitiks nagu harjud ära ja ja siis on nagunii, et et kui siis midagi nagu millegipärast muudad, siis, siis miski ei sobi, see, mis, mis muudatusest, et sa oled juba harjunud, et see lugu on selline lugu ja need muutused nagu ei sobi enam endale, aga aga mulle tundub pisut tundub, et mingit särtsu oleks sellesse loosse veel vaja nagu pisut nagu sihuke tasapaks võib olla. Kas esitajad jäävad kõik samaks või on teil plaanis vahetada näiteks? Ma ei tea, taustalauljaid noh, me Toomasega näiteks sobiksime. Ja ilusad hääled ja valimuski pole, pole hõbekõrid, eks ole. Et noh, kõigepealt on mingi ütlusest, et ära võitjameeskonda kunagi välja vaheta, et põhimõtteliselt ei peaks seda tegema, ei taha ka teha, sest et hästi mõnus mõnus seltskond on hästi mõnus kollektiiv ja Toomas, mulle tundub, et meile praegu väga viisakalt, aga siiski öeldi. Aga samas Saleeniga vist oli selline lugu, et paar tausta vahetusid, seal oli nagu selline lugu, et et noh, siis me jäime nagu selle päris viimase sekundi peale nii-öelda ja, ja taju tuli selle eesti salvestuse hommikul siia ja ja me hommikul kogusime selle bäkki kamba kokku ja seal oli selliseid inimesi, kes, kes iseennast kabacki lauljaks väga ei pea. Ja et noh, see, see oli nagu paratamatult oli seal nagu natukene pärast üle vaadata, see pealegi seal oli nagu see point veel, et et Saliin tahtis näha laval välja nagu sihukse, rohkem nagu bändina. Ega see muidugi eriti välja ei kukkunud, lõpuks 100 aga lähevad soov oli sinnapoole või tea millegipärast sinna ja ütles, et niisugune mulje, et te kogu aeg üritad teha hoopis midagi muud ja lõpuks tuleb välja ikkagi siukene, täiuslik popmuusika, jah, mis lõppkokkuvõttes projetseerub kuskile kõrgele kohale, kas siis võib siis öelda, et teie erinevus kõigi teiste Eesti eurolaulutulijate vahel on see, et nemad nendel nii-öelda õnnestus, teil läks ikka iga kord nii nagu astusite ikka samasse? Tundub küll nii. Ja nii ta läks ja aia või sa muud oskad öelda, kui, et head õnne ja jõudu tööle ja, ja edu seal kaugel Kreekast. Ja lõpetuseks tsiteeriks Noel Gallagheri, kes on ütelnud sihukeste sama laulu korduvalt kirjutamise süüdistuste peale, et milleks muuta võiduvalemit, daamid ja härrad, Sandra, oksendad ja Lukin summa.