Heliga ja tere head. Klassikaraadio kuulajad algamas on 24. mai heligaja. Tänases saates tuleb juttu järgmistel teemadel. Neljapäeval anti Kopenhaagenis Eesti heliloojale Arvo Pärdi-le üle Taani prestiižne ja suurim kultuuripreemia jaanis ning muusik Prätz. Kolmapäeval esitleti Erkki-Sven Tüüri ooperi vallanberge DVD-d ja sellest ei loo Kersti Inno. Laupäeva õhtul annab Eesti riiklik sümfooniaorkester Olari Eltsi dirigeerimisel Rootsis päralt hallanis Eesti vabariik 90 tähistamise raames kontserdi. Klassikaraadio vahendab seda otseülekandes. Issemm plaadina. Märgi all on ilmunud eesti helilooja Helena Tulve autoriplaat. Leinan. Linnamuusikud on jõudnud 25. sünnipäeva. Sel puhul toimub viiendal juunil kontsert Niguliste muuseum-kontserdisaalis. Liitvägi annab intervjuu Roovert staagile. Pärnus toimub seitsmes rahvusvaheline koorifestival interjana kunstiline juht Ave sopp ja lood ei Marge-Ly Rookäär. 31. mail toimub laulupeomuuseumi pargis rahvapidu 125 aastat esimese rahvapeo toimumisest. Vanemuise seltsi esimene rahvapidu toimus samas kohas 21. augustil aastal 1883 esines 500 lauljat ja mängijat, loodab heliplaat. Ja saate lõpus friik kuusk muusikauudistega mujalt maailmast head kuulamist. Liigaja. Neljapäeva hilisõhtul Taanis Kopenhaagenis Eesti heliloojale Arvo Pärdi üle ning fondi auhind soli fondi auhinna komitee pidas Pärti tänu tema vaimsetest ülemtoonidest rikkale muusikale meie rahvusvahelise muusikamaailma üheks originaalse maks, esindajaks seal ningi muusikapreemiad on pälvinud, et alates 1959.-st aastast alates mitmed heliloojad, nende seas ka Igor Stravinski, Pierre palees, Pöör, Sten Benjamin Britten, Dmitri Šostakovitši, Olivier Messiaen. Kopenhaagenis toimus samas ka pidulik kontsert, kus kõlas Arvo Pärdi looming ja seda dirigeeris Tõnu Kaljuste. Esiettekandele tuli teos vööd. Need sõnad ja au hina kõnes küsis Arvo Pärt. Mis on aga üldse täiuslikus? Küsime, toetudes kuulsale Pilatuse küsimusele. Pärist Falcon haid. Fragend, Virk. R5 estas niht Actouell lihtprisaat Aber in creative protsess aines küüslers taustise Evige fraane n RM Ollen Ausmas A. Ja kui meil ka tõepoolest oleks sellele olemas vastus, sõnas Pärt. Kas see meid aitaks, sest esmapilgul näib nii, nagu poleks täiuslikkuse mõistel meie igapäevaelus üldse kohta. Millegipärast ei ole see teema aktuaalne, põletav ja Pärt jätkas, aga kunstniku loomeprotsessis ilmutab see igavene küsimus endama täies ulatuses. Ta ei anna loojale rahu ning kannustab teda kogu oma hinge ja keha jõuga püüdlema täiuslikkuse poole. Kuni meeleheite piirini otsib looja seda palavalt ihaldatud. Nõnda kõneles Pärt Kopenhaagenis neljapäeva õhtul, mil talle anti üle Leonid seal mingi muusikaauhind. Pärdi muusikaga kõlab ka Eestis. Juba järgmisel nädalal alustab Pärdi muusika salvestamist Tõnu Kaljuste ning nädal hiljem annab siinsamas Tallinnas kontserdi Tallinna kammerorkestriga Risto Joost. Kavas samuti Pärdi looming, tabula rasa. Rahvusooperis Estonia esitleti kolma päeval esimest ooperit Eeveedeed Erkki-Sven Tüüri esimese ooperi Vallenbergiga, mis jõudis rahvusooper päris Estonia lavale esimesel juunil 2007 vene muusikateatri tipplavastaja Dmitri Bertmani käe all, kes kaasas oma ideid ellu viima lavastaja Neeme Kuninga ja kunstnik-lavastaja Ene-Liis Semperi teatrist. NO99. Peri muusikaline juht on Rahvusooper Estonia kunstiline juht ja peadirigent Arvo Volmer. 20.-st 22. septer numbrini toimus Eesti rahvusringhäälingu ja rahvusooper Estonia koostöös ooperi Vallenberg. Heli- ja videosalvestuslavastust salvestati nii DVD kui raadio ja tele-eetri tarbeks. DVD tootmist korraldas Estonian Record Productions Peeter Vähi juhtimisel. Esitlusel sai kõigepealt sõna ooperi autor Erkki-Sven Tüür. Selle idee, et ma olen tänu võlgu omaaegsele Dortmundi teatri pealavastajale John le tema nagu selle mõtte heitis õhku, et tuleks üks selline lugu teha. Aga ma tahaks väljendada eelkõige oma siiralt head meelt, et see on meie Eesti rahvusteatris Estonia leidnud lavastamist ja et veel enne, kui esietendusest on aasta saanud mööda on see jäädvustatud DVD-le, mis on minu meelest täiesti fantastiline. Nende tänusõnadega teeksin otsa lahti. Ma tahaks Tantsupeo Arvo Volmer teid kõigepealt tänada, sellepärast et tänu tema kindlal veendumusel, et see lugu tuleb siin lavastada kõik kogu see protsess pihta hakkas. Siit edasi. Ma südamest tahan tänada kogu Estonia teatri loomingulist kollektiivi, kes ennast säästmata ja kõiki jõude panustades selle sugugi mitte kerge projektiga nägid vaeva väga keerulistes oludes, nagu me teame. Mis on nüüd ka saanud osaks sellest legendist, kuidas see lugu siin lavalaudadele jõudis ja siis seoses muidugi selle DVD ka. Mul on hea meel tänada Peeter Vähi ja muidugi ka oma ammusttööpartnerid mõõdikud ja see saun on suurepärane ja, ja pildid on väga au ja kiitus oli tallinnale ja kõigile, kes on selle pildiga seotud ja ma vaatasin täna hommikul selle materjalidest, vaatasin läbi ja ja mul tõesti südamest hea meel, et selline dokument praegu eksisteerib. Toimunut salvestus, dirigeeris Arvo Volmer, kes ütles esitlusel, et see teede kõrval on DVD aja märk. See teeb muusika palju atraktiivsemaks ja annab uut mõõdet juurde. Nimeosa laulab DVD-Rootsi kuningliku ooperiteatri bariton Jesper Taube, teistes rollides esinevad eesti lauljad Priit Volmer, Mati Turi, Jassi Zahharov, Väino Puura, Teele Jõks, Andres Köster, Mart Madiste, Renee Soom, Aare Saal Lokuta, Anna-Liisa Pillak juuli Lill, Riina Irenne, Aile assoni, Urmas Põldma, Vladislav Horušenko ja teised. Valguskunstnik Neeme Jõe, Dmitri Bertmani Iideedvis Estonia laval praktiliselt ellu lavastaja Neeme kuningas. Rahvusooper on tänu sellele teosele rahvusooperis kus kaks eesti autori teost samaaegselt repertuaaris, mis on nii eriilmelised, eripalgelised, romantiline rakend ja jõuline, julge, modernne, nii muusikaliselt kui ka teostuselt. Tüüri valuta ja teine tunne, mis valdab ka selle lavastusega on see, mis võib-olla teatud energiana on jõudnud laudadele ja läbi selle kindlasti ka sellele DVD-le, kuid see protsess isemis väga lühikene, ütleksin siis niimoodi lavastamine ja nii rasketel aastatel aastane kõik logistika, kõik, kuidas laata autorid Kots erinevates riikides, mis vormistada testi, kuidas 11 usaldati, kuidas kõik meie staarlastavates endistest töötajatest, solistide, muusikuteni, kuidas nad kõik olid mobiliseeritud, kuidas seda, kas nad olid pühendunud. Meie maja seinte vahel sellistes tingimustes just nimelt ütles keerulistes tingimustes teadvuse ja usun, et, et suur osa sellest energiast jaurata. Aga läbi selle DVD kindlasti nendele, kes seda lugu tunnevad, mõistavad. Salvestusprotsessist rääkis Eesti televisiooni peatoimetaja Heidi Pruuli. Ülesanne keeruline ja ka oluline teos salvestada väga heas kvaliteedis ei olnud mitte lihtne, sest me tahtsime, oleksite loominguliselt väga tasemel ja kuulasime siin teatri head nõuannet ja lavastaja nõuannet, kes soovis, et loominguline selline ess teha oleks vahva partneritelt temalt heade inimeste hoole. Ja nii saigi kokku pandud kombineeritud meeskond, eksis ja operaatorid Moskvast ja ülejäänud operaatoreid ja korralduslik ja tehniline pool Eestit. See ei olnud mitte lihtne need kaks meeskonda üheks sulatada. Töömeetod on erinev muster siin aga tegemist on professionaalidega ja peale seda, kui meie poolt tegevuse juhtimise võttis üle Jüri tai oma kätesse, ise olles Restori teadvustades ooperit, külastatakse hoidistaned, maandas pinged ja jälgis seda protsessi hoolega. Taastamas oskas, neid materjalile, vahetati elektrooniliselt ja kõik see oli üks suur püsteerib, teine, keda juba tänagi, kui meie poolt maid on, ilma Maido Jüri pingutuseta oleks, seal oli, ma ei tea vist seedimata jäänud kuskile poole võinud jääda ainult valmis. Ja ma veel kord tahan tänada ka teatrit, sest. Meil ei ole koostatud, et on väga palju, aga see oli hästi meeldiv, et kõik probleemid leidsid kuidagi mõistmist ja tuge. Et julgustab kogema aitäh. Erkki-Sven Tüüri ooperi Vallenberg DVD on saadaval Estonia teatris ning alates esmaspäevast meie plaadipoodides. Laupäeval, 24. mail on klassikaraadios kontsert eesti muusikaline kingitus Rootsile. Esinevad ERSO ja Estonian Dream Big Band soleerib Matias torell dirigent Olari Elts, kõlavat Tulevi tüüri ja Stravinski teosed. Otseülekanne Stockholmi Pervald hallanist laupäeval kell 19. Riiklik sümfooniaorkester sõidab laule hommikul rootset, anda kontsert, pärand hallanis ja see kontsert toimub siis Eesti vabariik 90 tähistamisel raames, mida selline kontsert tähendab orkestri jaoks ERSO direktor Andres Siitan. Mõnes mõttes võib ju öelda, et see on nüüd meie niisugune noh, esindusfunktsiooni täitmine tõepoolest. Et kui need iganädalased kontserdid Estonia kontserdisaalis on nii-öelda tavaline töö, siis, siis see on tõesti see, kus me oleme esindama Eesti riiki ja ja üle andma muusikalist kingitust Rootsile, mis on üks võrratult tore idee minu meelest, et üheksakümnendat aastapäeva tähistada niisuguste muusikaliste kingitustega, mida siis kokku antakse üle viiele riigile. Rootsi ei ole tegelikult ersa jaoks sugugi võõras koht, jääga pära saal oli, saal on päris tuttav paik et paar aastat tagasi Läänemere festivali raames kõlas seal ju Türil looming. Kas see, et tüüri muusika meeldib prootsi publikule, oli ka üks põhjuseid, et, et see nüüdki on kavas, eks ta niimoodi on ja Erkki-Sven Tüüri viies sümfoonia on ju, ta on väga põnev teos, kuigi muusikaline kingitus, mille me viime, on, on tegelikult hoopis Toivo tulevilt tema orkestriteos nimega kontiinios, mille päris esimene ettekanne oli tegelikult ära juba neljapäeval Pärnus. Aga mille niisugune sümboolne üleandmine ikkagi Stockholmis ja tõrvalt hallanis, aga tüüri muusikat tõepoolest Rootsi publik ka juba teab üsna hästi ja, ja see, viies sümfoonia on väga põnev teos minu meelest, mis niisuguseks puhuks hästi sobib, on ta ju kirjutatud suurele sümfooniaorkestrile bigbändile ning elektrikitarri solistile. Elektrikitarri mängib klaverit, Rootsi kitarrist. Seekord jah, on niisugune koostöö ja meiega ühineb Rootsi kitarrivirtuoos Mattiast Durrell ja kas Stravinski teos sümfoonia kolmas osa poolse tähendusega valiteedateks Stravinski näol oli tegemist ju ka helilooja, kes põhiliselt elasest väljaspool oma sünnimaad. Ja eks siin seda sümboolikat natukene tõepoolest on, aga siin võib-olla siiski kõige odavamaks sai see tõus lihtsalt väga hästi sobib kokku nende kahe ülejäänuga ja dirigendipuldis siis ersa, nüüd juba esimene külalisdirigent. Üks väga hea meel on, et me Olariga lähme sinna sinna seda kingitust rootslastele viima ja Olari Elts tõepoolest on alates sellest hooajast ERSO esimene külalisdirigent ja töötame palju koos, oleme teinud palju suurepäraseid kontserte koos ja, ja ma olen kindel, et ka see kontsert seal kõrval talle nii õnnestub väga hästi. Tere tõepoolest nagu väike vihje oli ta ainus kontsert ja ka Pärnus, et et selle kavaga on hea tunne minna laupäeva hommikul rootsip, tähendab, olgem ausad, eks põhjus on ju selge, et me hea meelega nagu mängiksime kontsert olukorras, selle selle kava enne kuskil läbi, enne kui me lähme sellega suurele ja tähtsale lavale kõrvalt Hallenised saime loodetavasti teha Pärnu publikule sellega ühe toreda kingituse, et neil oli võimalus kuulata seda kava, mida me Rootsi viima läheme, võimalik kuulata, siis Pärnu kontserdimajas. Me räägime albumist, mis on nüüd ilmunud Issemm plaadimärgi all ja siin klassikaraadio stuudios helilooja Helena Tulve, see on tegelikult juba ju sul teine autorialbum, aga sedakorda on siis ilmunud rahvusvahelise plaadifirma all mis ilmselt tähendab ka seda, et see jõuab kaugemale kui ainult nüüd eesti kuulajateni nagu natuke lihtsamalt. Kuidas sinna teosed jõudsid üldse Issemmi plaadimärgi, ütleme eestvedaja Manfred Aikneri, et kuidas sa plaat üldse sündis, eks need asjad toimuvad tasapisi. Ja ma arvan, et sellel plaadil on väga selline pikk eelperiood. Ma ausalt öeldes ei mäletagi, võis olla võtma isegi seitse aastat tagasi või millalgi, kui mingis kontekstis, kui ta oli Eestis sai, sai talle üks selline tema plaat, antud kellad kellelgi lahkel soovitusel ikkagi umbes aasta hiljem ta selle oma plaadimängijasse panija ja siis ta mulle ka helistas, et nad on huvitatud ka kõik see plaadi kokkupanemine salvestamine võttis väga palju aega, kuna nüüd ansambli mängijat kui iseäranis nende dirigent Olari Elts on väga-väga hõivatud, tud samuti mõned solistid nagu harianna sav all ja ema nällufell kobee, kes mängib ühes teoses soolot tore ja nii-öelda leida üks võimalik lindistamise kuupäev. See oli väga keeruline, see lukus, isegi ma ei mäleta, võib-olla aasta võrra edasi. Samamoodi see kokku lindistamine ja miksimine, et see kõik võttis ka päris palju aega ja isegi seal väljaandmine, nüüd on ta valmis ja vaev nagu on ennast ära tasunud. Noh, võib öelda, et see on selline läbilõige suurema koos seisvulistest, kuid siiski kammerteostest nii-öelda ansambli lugudest peaasjalikult. Ja see ansambel on nüüd ansambel, kes mängib ja päris mitu teost on ka nendele kirjutatud. Ja siis sellele on lisatud kaks kvartett keelpillikvarteti saksofonikvartett, mida siis esitavad vastavalt Stockholmi saksofonikvartett ja Sileesia kvartett. Need teosed aitas tegelikult mul valida, Erkki-Sven Tüür, nagu vajasin sellist kõrvalist kõrva, nüüd see järjestus võib-olla muutus, mis on loomulik, et kui asjad on lindistatud ja siis on võimalik mängida selle tervikkompositsiooniga veel natukene mingit asja fookusesse paremini sättida ja paremasse valgusesse just võrreldes eelneva järgnevaga, et see on selline mäng, milles Manfred Eicher on väga osav. Ma ise kuulasin, siis oli selline positiivne üllatus, et teos, mis kannab pealkirja, öö ja mis on juba 97. aastal kontserdi aegu salvestatud, et kas sa oled ise ka rõõmus, et mõned sellised teosed on siia plaadile jõudnud loomulikult, et seda on üks kord laiema publiku ees Eestis esitatud. Seda on esitanud ka teised kvartett, ketid mõnel pool maailmas ja tegelikult nüüd ka Eestis on teda hiljem Eesti kvarteti poolt esitatud, aga mitte mingisugust festivali raames, see toimus nüüd festivali, nii et see oli ainuke selline suurema publikumine esitus. Ma arvan ja Stockholmi kvartett. Ta on selline suurepärane ansambel ja selle teose esitusele eelnes ka see, et ma käisin nendega Stockholmis proovi tegemas. Selles mõttes. See ei olnud nagu selline üllatus, esitus seal ikkagi selline koostöö ja mingis mõttes küllaltki pikaajalise tegevuse vili, et seepärast ongi nii kvaliteetne ja minu jaoks nagu väga kehtiv esitus ja seetõttu ta siia plaadile sai. Aga võib-olla pikemalt peaks vältima ka plaadi nimi laost, mis nagu ka väga nagu tuleb esile sellelt muidugi ka ilmselt tänu orjannase vallile välja, see on ka üks lugu võib-olla, mille teekond ei ole võib-olla nii lihtne olnud, selles mõttes. Seda kanti ette Eestis ja, ja laulis väga kenasti Ankomsi, aga rohkem seda ette kantud hiljem ei ole enne siis seda, kui sai, sai seda salvestatud ja siis sarjana saval esitas seda kontserdil. See teekond oli küllalt huvitav selleni, et tarianna seda laulaks. Sest tegemist on vanamuusika spetsialiseerunud muusikuga ja tema jaoks oli see esimene kokkupuude sellise kaasaegse muusikaga. Ja selle idee andis tegelikult mulle abikaasa, et ma võiksin hariannakas küsida, et kas ta on sellest üldse huvitatud ja ta võttis selle, et ja ma arvan, et selle selline eriline väärtus on see, et tal on selline vanamuusikute omane aga selge horisontaalne fraasi tunnetuse fraseerimine, väga tundlik fraseerimine ja kuna see muusika ei ole talle võib-olla noodist lauldes nii lihtne ette kanda kui uue muusika sellistele professiana reaalsetele esitajatele, siis ta töötas sellega nii palju, et ta peaaegu et esitab seda East ja see annab sellele sellise vabaduse, mida nii-öelda takti lugedes ja lööke lugedes enamasti ei saavutata. Ja see, ma arvan, on väga oluline selle teose puhul. Teos, mis põhineb flaami luuletaja Roland dioorise tsüklile leinan koosneb neljast luuletusest, mõni neist on väga lühike ja mõni natuke pikem ja see peamine meeleseisund on, võiks öelda selline idamõttele lähedane, selline liikumine, liikumatuses ja olemine sellises pidevas tähelepanelikkus jälgimisest ja siis sellises väikses reflektsioonis selle järel. Ja ma üritasingi sellest tekstist nagu selgelt lähtuda, samuti sellest, et flaami keeles flaami keele teatud omapära, teatud rütm võib-olla selline plahvatuslik, kus selline teatud järskus selles keeles ka selles taastuks selles meloodia rütmikas ja selles väljenduses. Ja loomulikult Marianna esitab seda tõesti suurepäraselt, nagu imekombel ta on seda ise ka öelnud, et see teos oleks nagu tema häälele loodud, et see klapib täpselt tema ulatuse ja sellega, mida ta hääl suudab ja mis on tema häälele mugav. Nii et see on selline õnnelik, õnnelik kokkusattumus. Ja kui seda plaadi bukletis käes hoida, siis torkab, see on tõesti silma see, et kuigi siin mitmete teoste salvestamise juures on olnud, siis oli režissööriks Marko. Sina oled olnud seal ka sinna kaasatud, mis oli sinu roll ja, ja mida see roll sulle andis ka, ma olen sellega tegelenud tegelikult Prantsusmaal. Seal on sageli, nimetatakse seda selliseks salvestuse kunstiliseks juhiks või kunstiliseks produtsendiks, kes on siis selle inimesega kõrval, kes tegeleb tehnilise küljega, et on nagu kaks kõrva üks, kes kuulab, siis salvestuse kvaliteet. D ja teine, kes kuulab esitusega teeti, teeb märkmeid ja siis pärast siis ta niukse montaaž ka. Ja ma arvan, et see on selline hea meetod, vähemalt mulle tundus see antud juhul toimis väga hästi saime nagu arutada, et mis võiks parem olla ja kuidas kõlapilt võiks kujuneda ja selles mõttes sai nagu väga tähelepanelikult ja panustades sellega tegeletud. Nende lugude puhul ei olegi, see töö huvitas siis sellised hädavajalik, et tuleb teha ja sellel on oma selline võlu ja, aga samas on ka väga raske teha selliseid otsuseid, mis peaks nüüd võib-olla rohkem välja kostma või kuidas seda kõlapilti kujundada, et seal on tegelikult just see hea, et on keegi inimene, kes kuuleb seda reaalsem kõrvaga ka teiste autorite salvestuste juures seda tööd teha minu jaoks väga huvitav olnud. Siis õpid neid teoseid nagu paremini tundma ja veedan nendega nagu rohkem aega ja saad nendest suurema ja sügavama elamuse kogu sellest on nagu lähedase sügavama vaatuse protsessist. Klassikaraadio eetrisse jõuab Helena Tulve uus autoriplaat, mis kannab pealkirja leinan terviklikule kujul nüüd muusikasarjas teisipäeva õhtul kolmandal juunil kell 20 ja 30 ning kordub laupäeval, seitsmendal juunil kell 16, null viis. Linnamuusikute kunstiline juht ja asutaja Taivo Niitvägiansambel saab 25 aastaseks. Meenuta, kuidas algas, kui nimi algas väga lihtsalt ja pragmaatiliselt, nimelt oli see vist Tiina Mägi, kes suvel siis aastal 1983 suve hakul pöördus minu poole ja ütles, et vaat, et teil on siin väike sihuke vanamuusikagrupp, et. Me tahaksime neid sel aastal alustada vanalinna päevi esimest korda siis kultuuriüritusega teha rongkäigu ja et, et kas te saaksite tulla sinna mängima ja siis ütlesin vilepuhujad ja aga siis tuli kuidagi nimetada seda asja enne ei pidanud nimetama midagi väliselt litseerisime koos, aga siis siis me nimetasime seda sinna muusikutes, aga tegelikult alguse saigi kõik ikkagi sellest, et kui ma olin 83. aastal sunnitud alguses kohe lahkuma ansamblist Hortus Musicus, siis mul jäi suhteliselt palju vaba aega ja loodus tühja kohta. Omasta ilmusid kohe noored muusikahuvilised Otsa muusikakoolist, kes tahtsid ka sellise kentsaka nähtusega tutvust teha nagu nagu vanamuusika, sest koolis õpetati ju, et muusikaajalugu hakkas pihta Bachist ja enne seda olid inimesed talvine õpetuse kohaselt alles puu otsas. Aga kui nüüd see tuli lagedale, et teie isegi mõni mees näiteks Eilo ja ilvese isikus väitsid, et isegi muusika lõppesbahhiga, et siis muidugi see tekitas mõttes uudishimu ja siis meil siin tekkis väike grupp ja sihuke remontimata ruum vanalinnas korteri näol, kus me saime hakata seda huvi harrastama, ilmusid ka mingid pillid ja siineri ahnuses, sellised lihtsalt instrumentaallood sellesse asja ajast ja siis vist olid mõned lauljad. Nii, see asi hakkas pihta, kas need olid esimesed on olnud, need olid minu teada vist teised või sest esimesed vaheline päevad olid rohkem sellised konverentsi keset päeva seal nagu kultuuriüritusi toimunud. Tean, et Ülo Vooglaid korraldas sellist sellist konverentsilt, arutati seal see muinsusväärtus ja vaikselt hakkas nagu teadvusesse jõudma, et sellel asjal, mis oli nagu muutunud selliseks Aasotsiaalide mekaks vanalinna, pean silmas, et sellel on ka mingisugune väärtus, mingisugune muu väärtus kui, kui sõidetaks keset Tallinna linnaosad. Meenutasin neid alguspäevade linnumuusikate sõpru ka Venemaalt näiteks krindenkod, moni ketti, borreiku, nendest kõikidest saanud mastaapseid, markantseid, muusikud tänapäeval jah, ega keegi ei ole nagu paigal seisnud, et tõepoolest Tenko juhatab seda patriarhaadi koor ja ja mõni keetjan, professor baas oli konservatooriumis ja tegeleb dirigendina, mitte sellistina. Tulevik on üldse väga suure haardega dirigent, nii et peab ütlema, et see hirm, et, et vanamuusika muudab inimesed eluvõõraks ja ei võimalda neil enam integreeruda ühiskonda, et see teatud mõttes on olnud asjatud. Ma arvan kindlasti, et boreikost ei oleks mitte iialgi saanud sellist dirigenti, nagu ta praegu praegu on, kui tal poleks seda tausta, see on üks äärmiselt oluline hariduse osa, mis peaks olema kõikidele muusikutele peaks mitte ainult õppima ja kuulama praktiliselt laulma ja praktiliselt mängima seda muusika, siis võib öelda, et tiline, muusikaliselt haritud 25 aastat on ainult ühest küljest kiiresti, teisest küljest on see pikk keritansamblejaks. Vaata lühidalt tagasi muusikute vaatevinklist ülevalt nüüd kaugelt kiirelt sellele 25-le aastale. Minu jaoks on ta olnud vigade tegemise ja vigade parandamise aeg. Aga samas peab ütlema, et kui oleks püüdnud vigu vältida, siis ei oleks saanud midagi teha. Nii et loomingulises mõttes ma pean neid vigu silmuses puht kunstilises mõttes, nagu ka mitte isiklikus, sotsiaalses või moraalses plaanis. Ja seal olnud otsingute aeg ja minu jaoks äärmiselt viljakas. Ma ei tea, mida arvavad muidugi kõik, kõik need inimesed, kes on siin selles ühenduses osalenud, aga et ta olnud kasvu ja arengukeskkond või see on võimaldanud läbi erinevate žanrite läbi erinevate ajastute, minna sügavamale, kogu aeg asjade tuuma juurde jõuda isegi võib-olla sinnamaani välja, et minu jaoks see selline tegevus ei ole enam nagu eesmärk omaette, kuskil tegevuse ta nagu üks paljudest vahenditest meie pingelises rikas vabas vaimses elus, kuidas kombel juubelit tähistab, me tahaksime kõigepealt muidugi kokku kutsuda kõik need inimesed, kes on ansamblis mänginud, laulnud ja siis viiendal juunil, vanalinnapäevade raames oleme varunud aja Niguliste kirikus, kella kuuest võiks pihta hakata, paari tunni jooksul saaks kuulaja-vaataja ülevaate sellest, mis on selle 25 aasta jooksul enam-vähem toimunud, sest iga periood on toonud endaga kaasa ka mingi uue ansambli, uue kunstilise nähtuse meie kultuuriareenile ja, ja selle tõttu kuuleme erinevaid ansambleid sellel kontserdil Sanderson, tellus, kantaaresca Kantes, heinavanker, Linnamuusikud siis kõik koos ja kui nad on läbi aegade olnud ja see oleks siis see põhiline, seda tähistame ja ma usun, et see Annabelle uut inspiratsiooni ja võimalusi tulevikus mõningaid selliseid asju teha, kunstilisi asju lavastada või ette kanda, mida väiksed grupid omaette teha ei saa, näiteks sellel kontserdil igaks ette kanda 200 ealsed Palestiinast olevat materjalid ja kui see meil õnnestub, siis, siis võib-olla tulevikus on veelgi võimalik tulla kui teha selliseid asju, mida ainult paljukesi koos saab teha. Järgmisel nädalal, 28. mail on suvepealinnas Pärnus jälle algamas suur koorifestival ja sedakorda juba seitsmendat korda festivali kunstiline juht Ave sopp, mis võiks olla selle festivali märksõna? Ma arvan, et mitte ainult selle, aga kõigi viimaste aegade kehtivaid põhiline selline telg on ikkagi rahvalaul, ma mõtlen siis meie pärand, mitte ainult siis Eesti jagav, siis kõikide teiste kooride rahvusele ka vastavalt ja teine, mis on kahtlemata noorte laul siis kui me vaatasime seda, et meil oli üsna palju noortekoore, kes sooviksid tulla meie festivalile. Sellest tulenevalt me olemegi juba mitmendat aastat näiteks korraldamas nendele täiesti eraldi kontserti kontserdimajas ja sellise vormina, et nad ise saaksid ka teisi näha. Ja nagu teiste laulust ja ühtlasi rõõmu tunda, aga samas, et kihvt oleksid igatpidi sellised head ja mõnusat tingimused ühe kontserdi andmiseks rahvalaulukonkurss tegelikult on olnud Pärnu koorifestivalil kohe algusest peale lihtsalt on natukene oma vormi muutnud. Põhiline vormi muutus tekkis tegelikult kontserdimaja ilmumisega üldse Pärnu kultuuriellu ja üldse eesti kultuuriellu. See tähendabki seda, et kui ennem oli piltlikult öeldes rahvalaulukonkurss selline rohkem rahvapidu vabas õhus siis nüüd me kasutame ikkagi täiega kontserdimaja olemasolu ja selle kõiki häid võimalusi. Ja kahtlemata, see on tegelikult väga uhke ja väärikas Paikus korraldavaste konkurssi väärtustab nii konkurssi, väärtustab neid koore, kes seal on ja loomulikult väärtustab ka seda muusikat, mida nad seal teevad. Meie festival on ikkagi rohkem festival ja natukene konkurss, kuigi, mis seal salata ja eks väga palju ikkagi osalevad koorid tulevad sellepärast, et, et seal on konkursse, siis võtavad kõik selle veel, mis me sinna ümber pakume. Kuivõrd on tegemist juba seitsmendat korda toimuva rahvusvahelise mõõduvõtmise ja ühislaulmisega, siis me saame kindlasti rääkida ka teatud traditsioonidest, mis teil on välja kujunenud, üks nendest on juba mainitud rahvalaulukonkurss, aga kindlasti on neid veel. Teil on väga uhke avalöök alati olnud ja siis maakondlikud kontserdilt, kas sa pisut räägiksid nendest ka? Avakontserti traditsioon enamasti on olnud see, et tavakontserdiprogrammid pakuvad või annavad meie pärnu oma muusikud sellel korral selles mõttes ma isegi natuke traditsiooni lõhume, et tõesti laval on küll Pärnu linnaorkester ja dirigent Jüri Albert. Aga koorida see Caro üliõpilaskoorid ja nad esitavad Carlorfi Garmin Abrana ajast aega täiesti algusest peale on olnud eesmärk, et kontserdid läheksid ka peale Pärnu linna Pärnumaale ja sellest võtavad aktiivselt tegelikult kinni sellest võimalusest peale väliskooride ka just Pärnu enda koorid ja ka eesti koorid. Nagu ma juba ennem ütlesin, et meil on päris suur hulk olnud noortekoor ja peale selle, et nendel on nagu eraldi selline uhke galakontsert kontserdimajas on ka saanud juba viimasel ajal traditsiooniks, et noortekoorid lähevad ka andma kontserte koolidesse ja teist aastat, muuseas teenimine sellist vahvat ühistegevust nagu hommikuvõimlemist. Ehk siis esimesel korral on meil hommiku võimlejakse Almer Janson. Teisel hommikul on võimlejad Toomas Voll. Ja ma arvan, et festival ei tähenda ainult kontserte kontserdimajas või koolis või maal vaid kindlasti on hästi oluline on ka see, mis toimub pärast neid kontserte on ka avatud festivaliklubi mis on just nimelt ainult festivalist osavõtjatele. Kokku on koorifestivali 20 koori, neist viis on välismaalt, ütleme siis Pärnu kontserdimaja täis me mahume kõik koos ära. Seda, kuidas ära mahute ja kuidas te oma pidustustega alustate, seda saab kuulata ka klassikaraadio otse-eetris, nimelt Me vahendame Pärnu rahvusvahelise koorifestivali avakontserdi järgmisel kolmapäeval, 28. mail õhtul kell kaheksa ja kontserdil tuleb ettekandele Karel Sofi Garmin jaburana, kus siis lavale naile assoni Mati Turi ja Eesti ülikoolide koorid. Dirigent on Jüri Alberteni, mängib Pärnu linnaorkester. Ma tänan Ave sopp ja festivalile ilusaid kordaminekuid. Järgmisel nädalal, 31. mail toimub Tartus laulupeomuuseumis rahvapidu 125 aastat esimese rahvapeo toimumisest. Millise peoga on tegemist peo ajaloost ja järgmisel nädala rahvapeost, räägib Vanemuise seltsi juhatuse esimees Illi Maretuuk. Johann Voldemar Jannsen asutas Vanemuise seltsi 1865. aastal eesmärgiga Tartu eestlaste alamat Ta kihtide jaoks ellu kutsuda selts seltskondliku kooskäimise ja hariva meelejahutuse jaoks. Seltsi põhiliseks tegevusvormiks valiti laul, nimi oligi lauluselts, Vanemuine. Esimene Eesti ühine laulupidu toimus 1869. aastal samuti Jannseni eestvõtmisel ja organiseerimisel. Rahva teod aga hakkasid toimuma hoopiski hiljem, 1883. aastal. Pärast mitmeid kolimisi sammus seitsmeteistkümnendal aprillil 1870. aastal pidulik rongkäik Jansoniga eesotsas muusika, laulu ja kõnedega üle silla ees maailma ilusaim lipp, kahepoolne siidist kangas, kannelt mängiva laulu, jumala Vanemuise ka ja 1967. aasta suvel. Juhatus kinkis selle seltsile praegu Asubli Pugoopia laulupeomuuseumis. Nii jõuti Jaama tänavale. Jõuti koju, sest Jansen seda maja ostes oli öelnud oma pesa on oma pesa, see maja jäi seltsile koduks 33-ks aastaks. 1903. aasta tulekahju nii maja ümber oli ilus avar aed. 1880. aastal otsustati hakata aias muusikat tegema ja ehitati lustimaja ehk paviljon. 24. augustil 1883. aastal saigi teoks selles kaunis aias esimene Vanemuise seltsi rahvapidu. Esinejaid oli üle 500, olid laulu ja mängu kooridge märknast, Vorbuselt isegi Narvast Tartu linna lauljad. Vanemuise meeste kvartett olid näitemängude tegijad, mustkunstnikud, taskukunstnikud, jõumehed, turnijad, võidujooksjad, Veiderdajad, Peterburist, Riiast ja Tallinnast. Miks hakati 125 aastat tagasi korraldama sellist rahvapidu? Rahvapidu hakati korraldama linna ja ümberkaudse maarahvale, sellepärast et selliseid pidusid tookord veel ei olnud rahvas igavledes, eriti eesti alamrahvas, kelle jaoks ei olnud korraldatud mitte midagi, aga kelle jaoks Jansen just tahtis korraldada midagi nendele huvitavat ja nendele harivat ja sellepärast, kes siis ühe võimalusena korraldada selliseid rahvapidusid, kus sai osaleda rahvas nii linnast kui maalt vaesemad kui rikkamad, kes aga soovis Vanemuise seltsi aeda astuda? Rahvapidusid peeti kord aastas ja toimusid samas aias kuni 1903. aastani, kui see maja maha põles. Ja nüüd on Vanemuise selts võtnud Ta ja taastanud sellise toreda traditsiooni. 2006. aastal elustas 1994. aastal taasasutatud Vanemuise selts rahvapidude traditsiooni. 2007. aastal toimus rahvatantsu pidu teemal 140 aastat eestikeelse Kalevipoja ilmumisest tänavune pidu, 125 aastat hiljem toimub taas samas kaunis aias tervid. Sama tulevad Vanemuise seltsiga seotud olnud Jakob Hurt ja Lydia Koidula puhuvad pasunad ja keerutavad tantsurahvatantsijad, laulab koor ja laulavad lapsed, esineb Bell, akordionistid lõõtspill kaasa lööb Põlva rahvakultuuri selts. Puhkpilliorkestri forte saatel kõlavad vanad armsad lood ja laulud. Kohtumiseni laulupeomuuseumi aias Jaama tänav 14 31. mail kell 18. Suurtele ja kuulsatele kevade festivalidele tänagi kõigepealt paljud neist juba käivad. Eelmisel nädalavahetusel algaski Line Bourne'i ooperifestival, selle nädala sees aga Bergeni festival Janadžikimai prognoos. Charlestonis poleto festival USA-s, festival Inglismaal, siis täna alustab Vahemerefestival Hispaanias, Valencias ja ülehomme trotninkholmi lossifestival Rootsis. Clint Bourne'i avaetenduseks on Popeye kroonimine ja Jevgeni oneedin. Alles juunis järgneb neile Britteni Albert Harring hiljem veel Carmen ning hantsuke ja kreetike. Aga põnev on oodata BTW ütlesi uus ooperit, armastus ja teised deemonid. Gaabriel kars siia markese aineil. Monte Verdi popijalt dirigeerib karismaatiline prantslanna Emmanuel Hain lavastus Robert Kaarssonilt, kes hiljaaegu sama põnevana Vaarneritan Hoyczeri Barcelona teatri tellis. Jõule tegi nimiosas nüüd Austraaliast pärit Ameerika sopran Daniel tennisse. Äsja ilmus tema debüütalbum endale aariatega firmalt deka. Klainburnis mängib valgustuse orkester Londonist. Dresdeni festivali eelkontsert tehti Euroopas kolmapäeval külas Edela-Saksa raadios. Stuttgardi orkester juhatas Art Modgenczen partabki Hertsog, Sinihabe ja kodaid teid eum. Dresdeni festival on suhteliselt nooremate hulgast tänavu 30 esimest korda ja viimane Hartmute Heinchnile kunstilise juhina võrreldes mõnede pidustustega Saksamaal erakordselt sisutihe ja mitmekülgne. Homme tulebki ženšenn Beethoveni missa Solemmisega oma lahkumiskontserdi festivali juhi ametis juhatama ja kuigi vestlen oli ka tema sünnilinn märtsist 1943. Väga põnevad on olnud Manfred Troyani uus ooperi lagrandemmadja suur võlur esietendused Semperooperis, dirigendiks Jonathan Darling don peaosades marlis Petersen, Rainer trast ja Andrea iile kõik Saksamaalt. Messeani kvartett aegade lõpule välja müüdud sooloõhtu on Sophie mutterilt kaamerata Salzburg Lätist Emmanuel pahudiga kolonos kvartett, terri Raili suure uusteosega Päikese sõrmused, sanrynx esiettekanne Saksamaal, Vachi h-moll, missa flouen Kirkest taas armutsenthani juhatusel, treesteni riigiga belli juhatas Aga ungarlanna Jong eile Semperooperis radu luupu klaveriõhtu, kus talle anti üle ka festivali originaalne Seculum klaasmajakese preemia 25000 euro vääringus. Selle varasemad laureaadid on kurtma Suur John Mayer ja Gidon Kremer. Bergeni festival avati kolmapäeval 50 kuuendat korda. Kosbergiani filharmoonia orkestriga mängiti Kaiassaaria pärid, kauge armastus, peaosades soome lauljad ja akorde kangas ja Piia front. Märkige metsaari jahu. 2000. aastal Salzburgis esietendunud ooper on nüüdisooperi kohta tõelisi haruldusi olnud laval veel Vernis naermstatis New Yorgis, Santafees ja Helsingis. Eilseks suursündmuseks samas riigihallis Leif Ove Haansnesi ja Kristjan teed lahti tuua õhtu. Ja kui täna meilegi tuttava noore enninkraageruudiviiuli õhtul lütseumis siis koguda, kuna see festivalipäeva 16 ürituse hulgas on meilegi oluline Wagneri valk küüri esimene vaatus kriigi saalis kontsertkorras, kus siidlinde osas laulab soomlanna Päivi nisule, siit modi Ameerika tenor Stephen kuuld, hundingid aga eesti bass Ain Anger, kes harva Viini riigiooperilavalt kaugemal praegu esineb. Bergeni filharmoonia orkestrit juhatab siis Andrei hullid, don tänane valküür kordub veel esmaspäeval. Kus veel põnevat San Carlo menotti poolt USA-s Lõuna-Carolinas sotsiaalsetoni toodud Spoleta festival algas eile seitsmeteistkümneks päevaks. Muusikadirektoriks on siin praegu Emmanuel viijom avaõhtute hulgast tema juhatusel Anthony Davise ooper Amy staad ja nagu alati silmapaistvate noorte solistide osalemisel. Festivaliorkester mängib tänavel Davise orkestriteoseid. Siin on ka bostoni ballett, kelle juhiks soomlane Mikko Nizzynen eile täna tema Jorma Elo jaat Vallodaapi lühiballetis. Ülehomme tuleb Rossini Tuhkatriinu esimene etendus. Spoleeto festival toimub 30 teist korda. Ja kindlasti tuleb täna jõuda maniasse Valencias, sest just täna avatakse siin uues moodsas kuninganna Sophia nime kandvas kunstide palees esmakordne festivalidel mediterrani. Nii kontserdid kui ooperietendused on selles uhkes palees täna avaetendust juhatamas Subin mehhta laval Putšiini eriaukülaline ehk kuninganna Sophia ise mängib Valencia festivaliorkester, siis tulemas ka Wagneri siibrid. Juba ülehomme mängib palees London Symphony Orchestra maestro Colin Davisel kavas Schuberti sümfoonia number viis ja Bruckneri number seitse jalgu tulemas viini sümfoonikut, seejärel lauljatar mansserrargabelieegi ooperiaariate ja duetidega tiival aastaid juba 75. Rahvusballett tuleb Rolandki uue lavastusega ja juba homme juhatab subi Mehta siin ka orkestri kontsert oma esimest selles majas esitledes Tšaikovski konkursi kulda, viiuldaja mõjuk, raamiot, sekkovski viiulikontserdiga veel kavas. Rodrigo Jarawell. Vahemerefestival kestab esimese juulini. Tahaks hetkeks meenutada ka prantsuse raadio nüüdismuusika festivali prezanses. Taadi juhataksele koguni kolm soome helilooja Magnus Lindneri teost ja need olid Puubo koiott, pluus ja Counter Freisis. Siin ka tore meenutus Chörts liigeti loomingust. Meloodia on ka Tokio sümfonietta solistide kontserdil liigeti kuus paga tellija Daceniitsu Reinspell. Raadio orkestri teist kava juhatas Alexanderi briiger Tokio sümfonietta Alt Joakit Akura juhatusel aga festivali kogu suursarja, mis oli mitmes linnas lõpukontsert avamas. John Adamsi kammersümfoonia Austraaliast tagasi juhatab Kristjani Verevi uuel teisipäeval Berliini filharmoonia suures saalis Berliini raadio orkestrit. Kaks suurt teost kavas. Eduard Tubina neljas sümfoonia ja Stravinski kevadpühitsus. Paavo järvil algas koos Frankfurti Raadio Sümfooniaorkestriga eile Jaapani turnee kokku 10 kontserdiga. Avakontsert Pekingi rahvuslikus suures teatris Brahmsi sümfooniat teine ja neljas 26. mail Suu sov suures teatris, Mahleri üheksas sümfoonia 27. Shanghais Wagner ja Brahmsi sümfooniad. Osakab festivali hallist tuleb reedel Beethoveni viienda kontserdi solistiks aga juba Elengrimmo. Randalu tuleb aga kolmapäeval ja neljapäeval Helsingi linnaorkestri solistiks Juha kangelase käe alla mängides Finlandia talus Mozarti klaverikontserti number 22 kavas veel Lars-Erik Larsson ja Beethoveni Kaheksas. Eile juhatas Mikk Murdvee Kopenhaagenis linti kultuurimajas Eduard Tubina kolmandat sümfooniat. Helsingi Ülikooli orkestri külaliskontserdil. Liiga ja tänasele saatele tegid kaastööd Kersti hinna Marge-Ly Rookäär, Hedi Klette, Priit Kuusk. Saate mängis kokku Helle Laas. Saadet toimetas Mirje Mändla. Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis ei sobi vana teile sobival ajal.