Tere eetris anportaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Heas usus, et maailmausklikud ei tule raadiomaja põletama. Kasutan tänase kommentaari sissejuhatuseks räniorus ehk Silicon Valleys levivat habemega nalja. Ekstravagantse elulaadiga andmebaasi tarkvara oracle suuromaniku ja peadirektor Larry Ellison ei kohta. Nimelt nali, küsib, mis vahetan läri helissonil ja jumalal ning vastus on, et jumal vähemalt ei pea ennast lärielissonics. Mõned Oracley aktsionärid tõstsid peadirektori vastu hiljuti mässugavatesta liigse raha kulutamise kahtluste kontrollimiseks kohtusse. Nagu kohtus avalikustatud kirjavahetusest selgub, ei kuulu lörri isikliku raamatupidaja Phillips aimani elu kõige lihtsamate hulka. Kuigi Larry on Ameerika üks rikkamaid mehi, oli hetkeks tehniliselt isegi maailma rikkaim mees. Kui Microsofti aktsia järsult kukkus, kasutab ta meie kõigiga sarnaselt Cap panga pakutavaid krediiditooteid. Viimasega seoses osutas raamatupidajal Harrile paar aastat tagasi saadetud e-kirjaridade vahelt. Eta peaks oma isiklikku majandamist natukene planeerima, sest tema krediidilimiit käib tihti teisel pool miljardi dollari piiri. Kuna aleri maksab kõik oma võlad alati ära, kardavadki aktsionärid, et suuromaniku ja peadirektori poolt rahaks vahetatavad aktsiad saadavad väljapoole valesid signaale, kahjustades aktsia hinna languse kaudu kõiki osapooli. Seetõttu on avalikkuse ette veetud Kalevi igapäevakulud. Viimastest selgub, et kui jätta välja kulud elamispinnale ja sõiduvahenditele läbisõiduvahendiks, on maailma neljandaks suurim 193 meetri pikkune jaht. Seega, jättes need kulud kõrvale, keskendudes toidule ja muule püsikuludele, millest moodustub argine elustik teel siis läril kulub aastas 20 miljonit dollarit. Proovige ise 700000 krooni päevas ära kulutada ja te saate aru, kui raske on olla Larry Ellison. Aga ärge kaotage lootust, vähemalt need inimesed, kellel on kasutada sülearvuti, Hiljutine, IT, turvafirma Symanud tekki analüüs tõdeb, et keskmise läptopi kõhus olevate e-kirjade väärtus ületab umbes 500 kordselt sülearvuti enda väärtust. Teiste sõnadega e-kirjades olev intellektuaalne omand, ärisaladused ja muu siseringi või isiklik informatsioon on teatud kontekstides küllaltki likviidne. Loomulikult tasub meeles pidada, et Simon tekk püüab selle analüüsi taustal teile midagi müüa. Täpsemad IT turvalahendusi aga teisalt on ju magus mõtelda, et oma sülearvuti on väärt kuni 10 miljonit krooni. Tulles nüüd läri helissoni teema juurde korraks tagasi, siis temaga samade kingade sisseastumiseks polegi muud vaja kui loobuda oma sülearvuti turvakoopiate tegemisest ja unustada. Viirusetõrje inforikkus on Kahrikus, mida saab raisata.