Raadio kahes stuudios on külaline, tere tulemast Mikk Pahapill. Tervist. Eesti üks noortest ja väga edukatest mitmevõistlejatest, kelle kohta ma ühest eelmise sügise Eesti Päevalehe artiklist lugesin hirmuga, et harva intervjuusid andev Mikk vastab tõsiselt ja kaalutletult. Kas, kas tõesti on juba jõutud teha järeldusi selle kohta, et, et sa annata harva intervjuus, et sa oled alles oma sportlaskarjääri väga varases alguses, ma loodan ja ja kas sa oled juba jõudnud tõesti ajakirjanike pikalt saata, et sellised sõnad pannakse? Täpiline Märtini sündroom nagu. Ei, pigem on asi selles, et pole nii palju soovi, võib-olla et ma olen, kui on küsitud, siis ma olen andnud ja et see ei vasta tõele, et ma ei taanda. Need, kes kergejõustiku jälgivad ja võib-olla sporti tervikuna nende jaoks kindlasti on Mik tuttav mees kas või nädalavahetusest Reval Hotels Cap võistlusest kus minu eesmärk 6000 punkti napilt kätte saamata, aga, aga enne, kui me Mikk tänasesse päeva päris jõuame läheks võib-olla ajas tagasi ja, ja seda oskad juba sina öelda, kui palju ajas tagasi ehk sellesse hetke, kus sa teadlikult otsustasid, et sinust saab sport. Kogu aeg minu arust on sportlane, et väiksena oli koekese kunistus, mõtlesin varajasi tulles tegema käimavõistlustel ja tegin trenni koguaeg ja, aga see oli sihuke loomulik jalgpall, korvpall, kergejõustik kõike segamini suusatasin ja kõik külapoisid tegid, et see oli nagu loomingut. Aga mingil määral nagu tagus inglased, et natuke kõrgem, kaheksa soovijat. Aga soov kui olla kümnevõistleja? Mis mina siis teen, kas korvpalli või kergejõustiklased? Et siis oli see nagu terioosiga? No pikkust on sul pea kaks meetrit siin 60. Las see sai otsustavaks, et korvpalli jaoks ikkagi natukene vähe või oli kergejõustikupoolel ja kümnevõistluse poolel mõni muu selline hea eelis. Kas mõni selline iidolitest või, või eeskujudest ka niisuguste valikute puhul rolli mängib? No sellest, kui sa oled 16, on praeguseks kuidas mingisugune viis-kuus aastat, umbes. See oli siis aastal 99 vahetult enne Sydney olümpiamänge, Erki Noole karjääri, noh, peaaegu kõrghetk saabumas. Temale viitan, mängis tema mingit rolli. Võib-olla mingil määral, mida me ise ei tajunud, seda pigem ikkagi see, et Saalomon nii hirmsalt meeldis. Et kui mul ei oleks meeldinud, ma oleks kindlasti korvpalli mängima või midagi muud. Tegemist, et mingi mani iidolite kinni ei ole. Et mul peab see asi väga meeldima. Aga eesti poisid tervikuna ma kahtlustan, et vähe on selliseid riike, kus oleks noori praktiliselt, et noh, eliiti, käegakatsutavaid mehi, nii palju kui Eestis. Seesama nädalavahetus Tallinnas näitas seda peale sinu on ju veel. Andres raja, Madis Kallas. Kristjan Rahnu, teistsugune natukene ees, eks ole, Indrek Turi, kes ei võistelnud, küll mehi, saab kokku vähemalt viie jagu saaks rohkem nüüd neid noori meil tulemas peale, et miks see nii on, kas sellepärast, et ees on just Nool, Nazarov, millest see tuleb? Seda köiest kultuur kõik et korraldaks võistlusi, palju populaarne on võib-olla mingil määral, et sobib S-ile. Kõik langenud, kogunud. Sobivuse koha pealt tahaks küsida, et kas Mitme võistleks olemine tähendab see seda, et inimene on nagu mingis mõttes multitalent vähemalt mulle tundub nii, et sa pead oskama ju mitut, aga ta kümnevõistluses kümmet ala igal alal on oma mingi selline nipp väike sees või oma oma nishi, et kes need inimesed on ka näiteks moose elus multitalendid, ma ei tea, kas sa ise mängid mitut pilli, laulad väga hästi või joonistad väga lahtise käega näiteks. Ei, ma ei laula meie lille aga et on mingil määral lubab suurt osavust. Sa pead olema hea koalitsioonil olema igatpidi osas, et selles leida. Mis ala nendest 10-st kui me räägime kümnevõistlusest, sinu jaoks kõige raskemalt on tulnud? Noh, ma eeldan, et enda teiste aladega võrreldes on igal igal sportlasel nii-öelda nõrk koht olemas. Kas mõni asi on sulle kunagi tundunud ka päris lootusetu, et pagan, et ma ei tea, oda ei hakkagi lendamas. Sest seal lisaks kõigele muule on juba selline tehniline külg ja nii edasi. Hüpete heidete koha pealt ei ole kunagi mingi lootusetust. Et lihtsalt jooksevad, on lihtsalt natuke raskemat, rohkem tööd tegema. Et vahepeal on väga, siis on, vahepeal ei ole, et ta nagu niisugune ebastabiilsus on see asi lihtsalt selles, et et võib-olla õnnelikumad. Sa oled teinud praeguseks kümnevõistlust kaks korda üle 8000 punkti, eks ole. Kas see võrdlus võib-olla ei ole hea ja õige, aga, aga võib-olla see väikese pildi annate meile kuulajatele, et kas seitsmevõistluses 6000 punkti piir on umbes sama, mis kümnevõistluses 8000. Et noh, põhimõtteliselt võib öelda küll, et see on inimeste puhul erinev osadel on, sobib rohkem VII, sest väljas on nagu need need alad, mis on 400, keda sõda ei ole. Siis on tal järgmine asi, on siis kuni 8000 väljas. Eelmisel aastal sa jõudsid kaks korda üle 8000 punkti kümnevõistluses ja arenguhüpe oli päris päris metsikult palju punkte, sama isik ei ole sellisele punktisummale juurde sai. No künoises kinos teha, siis oli kuus tuli juurde. Aga kui isegi kokku liita, siis tuleb 204 kuklasse. Päris palju ikka, tavaliselt need asjad niimoodi käi vist, eks ole. Pigem oli lihtsalt, et eelmine aasta ei olnud väga hästi välja ja siis üks ots tuli väga hästi välja, et sealt tuleb erinevus pluss veel muud kukulannalised. Kuidas, kuidas sa noorte mitmevõistlejate seltskond omavahel läbi saab? See muudab ju mingis mõttes nagu õhuelektriliseks, kui sul on väga selged konkurendid, kes on väga tugevad ja neid on mitu ja alati selliste rahvusvaheliste võistlustega ju. Ja kui küsimus, et kes peale pääseb, sisemine konkurents, olgu, kiidetakse alati, et see on tore, aga, aga kas see rikub natukene suhtlik ka või, või muudab omavahelise läbimise keerulisemaks? Ei tea, enne puhul ma ei taheta eriti ning mul raskemaks läks suhtumine, et et aga siis on konkurents, on muidugi teretulnud, et see on väga tänu sellele, see asi, kaua kestab. Kas seal rajal olles korraks punktide juurde, tuleksin tagasi, et rajal olles mingit heidet tehes hüpates, on sul peas punkti arv ka või sa pigem mõtled otseselt nagu selle nii-öelda tulemuse meetrite peale kõrguse peale kauguse peale või kogu aeg punkt ja arvuti käib sul peas kogu aeg arvutad sellel mingi sellised süsteemid pea siis kogu aeg mõtlevad ainult punktides punktidest. Nii võib-olla katsetaja alade vahel võib-olla vardad läbi ja umbes kalkuleerinud, mis tulemust peaks tegema, et edasi minna? Enam-vähem tulemusega saaks lõpuks sõdumist teha, tehtud, mis on vaja, onju. Aga alal iseenesest tuleb mõeldagi tehnikale ja seal, kuidas sooritusele isenesest. On see punkti arvestamine või kokkuarvutamine seal alade vahel selline natukene nagu mediteeriv tegevus ka, et sellest kõik, mis meid ümbritseb, justkui mingil hetkel lülitad välja ja ainult see raal, mis sul peas on, töötab. Kas sinu kohta võib öelda, et ja eeldada ja ennustada, et sina ei ole mees, kes ühelgi alal tulevikus kümnevõistlusest kurb, sest väga palju on sinu puhul kiidetud sellist ülihead võistlejanärvi, mis tähendab seda, et kui sul on kaugushüppes paar nulli ees, siis kolmandal katsel teed kindlasti oma väga hea tulemuse ära ja kõrgushüppes saad isegi vale jala pealt hüpates supertulemuse kirja. On sul kunagi mõni ala kümnevõistluse sees lõppenud nulliga? Teo sepa sihuke suht tüüpinaag ilmastikuoludes, kus sooviks miljard on raske ala, seal on see niisugustel võistlustel, kus muidugi Arlees oli suht tähtis vits tiitlemises kus olla nulli, aga. On olnud juhuseid, jah. Aga see on siuke. Kas mitte vahele keskendumisvõime, aga lihtsalt et näiteks Orleansi puhul oli lihtsalt seal Piso teha seda ala kevadel üldse nagu tuleb välja nagu natuke raskem see tehnilise poole te need seal natukene olgu tohutu, tunneme, et võim on väga hea, aga lihtsalt siuke tehnilised alad jale vägedel. Kui kahepäevase pika võistluse alguses suhteliselt alguses, noh üldse näiteks esimesel päeval midagi midagi kapitaalselt nässu läheb, siis kas enda kokku võtmine on probleem või ongi siin ka seesama hea võistlejanärv, et sa ei lase ennast segada, kuigi sa tead, et näiteks Ma ei tea, kuulitõuge, lihtsalt paarsada punkti. Pärast seda teadet niikuinii enam sellist väga head summat ei saa teha või vastupidi, oled sa valmis igal, igal võistlusel mõnel üksikalal jälle isiklikku tegema. Ta on ikkagi sihuke iluessonigi harv nähtus, et seda saab teha kolm, neli kord aastaselt. Et seal sa pead maksimaalselt pingutama, mis, mis juhtub. Et enda puhul võiks näiteks tuua ka see bitch rekordiline koondis 208 tooksin kuuljaid. Et see on minu jaoks, oli suhteline katastroof. Et ma olin 15 tõuganud, tähistas nii süsteemne võistlus selle meetri vähem juhataja tegelikult suht palju. Aga noh, midagi tuleb lihtsalt ennast kokku võtta, järgmise ala keskenduda mitte mõelda sellele kehvale tõmmelda edasi ja siis hüppasin kõrgusrekordeid. Täitsa nagu niuksed, näitab. Oled sa kokku arvutanud, mis sinu üksikalade isiklike rekordite summas 10 ala kokku annaks? Viimati arvutasin, siis oligi kuskil 204-l. No ühed suured võistlused ootavad ees, reedestavatakse Torino taliolümpiamängud. Jälgid sa muud sporti? Kinnistasine, kes Eestile medali tooma? Ei hakka panema veel välja tooni spekuleerima. Spordis on muuhulgas väga tähtis ka eesmärkide püstitamine ja öeldakse, et mida kõrgemale sa oma latti asetad, seda kõrgemale sa jõuadki kõrgele. Miks sinule? Asetatud on. Mida maksimaalne et iga iga noore sportlase unistus olla olümpiavõitja, olin nagu mulgi. See on midagi siukest mis omab kõrget eesmärki, et see on kindlasti üks sellest. Me soovime, et sinu unistus Mik teoks saaks ja et sul püsivust selleni pürgimisel oleks, aitäh tulemast.