Helga ja tere head klassikaraadio kuulajad meie suvekavale on sedakorda joon alla tõmmatud ning jälle on laupäeviti eetris ka muusikauudistesaade helikaja, mis täna pakub kuulamiseks järgmisi teemasid. Tiiulevalt vaate, Saaremaa ooperipäevadest ja Birgitta festivalist. Rahvusooper Estonia algavad kolmandat hooaega, tutvustab kunstiline juht Arvo Volmer. Tallinna kammermuusikafestivali kunstiline juht Pille Lill tutvustab täna skaala kontserti ja noor laulja ning noor dirigent 2008 preemia saajaid. Täna esineb Tallinnas meederi saalis Tobiase kvartett kontserdist algavast hooajast, räägib Aare Tammesalu. Nargen festival esitab täna ja homme Viinistu kunstimuuseumi katlamajas Joseph Haydni ooperit elu kuu peal. Äsja ilmunud autoriplaati pilved tulevad vahele, tutvustab helilooja Timo Steiner. 30. augustil toimub Austrias grafennegi festivalil Peeter Vähi uudisteose esmaettekanne. Lähemalt räägib autor. Mina olen saate toimetaja Tiina kuningas ja soovin teile head kuulamist. Viimastel aastatel ei lõpe meie teatri ja muusikaelu suve ja puhkuste saabumisega, vaid läheb hoogsalt edasi suvefestivalide näol, mis pakuvad eriilmelist huvitavat vaatamist ja kuulamist küll igale maitsele. Tiiu leevalt, teie käisite kultuurilehe sirp esindajana Saaremaa ooperipäevadel ja Birgitta festivalil. Millised on teie heledamad? Muljed kõigepealt, millest ma tahaksin kindlasti rääkida, on see et mind lausa jahmatas, kuivõrd täidetud olid kõik kuulajad Nende poolt ruumid, meie väikest eesti rahvast jätkub igale poole ja nii nagu inimeste hulgas levib info, et millal hakkab seeni metsast saama, nii levib ka ilmselt see infot, mida just eriti tasub vaatama ja kuulama minna. Kuna ma sain info sellel Saaremaa ooperipäevade raames saab olema ka aine Angeri soolokontsert siis oli minupoolne initsiatiiv, et ma tõesti tahaksin seekord seal Saaremaal olla. Ja ma olen igas mõttes tänulik kõigepealt sellele, et Eestimaa peal oli nii ilusad ilmad, sellel ajal, et Saaremaa on nii korras, et Saaremaa põllud on täis vilja, ei ole ühtki kasimata maalappi, kui sõidad mööda neid teid. See pilt oli lihtsalt võrratu Saaremaa ooperipäevadest nüüd nii palju just et kõigepealt tõesti see kõik oli neil väga õnnelikult hästi korraldatud, kõik laabus muidugi vast kõige eredam mulje oli kindlasti ikkagi aine Angeri soolokontsert, see on ikka niisugune õnn. Täpsustage Ain Anger on siis Eesti laulja, kes on Viini riigiooperisolisti ja satub Eestimaale esinema. Kult üsna harva ja temal on juba niivõrd suur rakendus Viini ooperis, see on omaette teema. Et nüüd üks noor laulja on nii suhteliselt nii lühikese ajaga jõudnud vast kõige kaugemale meie tublide lauljate hulgas, sest neid tublisid on meil juba ikka väga-väga suur rida. Tähendab kõigepealt mind huvitas see kontsert juba sellest aspektist, et seesama kava oli lauldud vini selles kuldses saalis, kust me vaata esimesel jaanuaril ülekannet ja kuuldavasti oli ta seal väga hästi vastu võetud, et ta tuli sellesamaga, aga mis koosnes nüüd tõesti väga heast ja kvaliteetsest muusikast ja kõik oli originaalkeeltes. Ta ei peljanud tulla Saaremaa tavakuulaja, et nii komplitseeritud kavaga ja, ja see võeti tõesti väga kuumalt, lausa vastu, nii et see oli suur õnn, mis ooperipäevadel väga suurt rõõmu tekitas, oli meie ja mujalt kutsutud lauljate kooslus suurel galakontserdil. Sellel kontserdil oli nauding tajuda seda, et kõik meie toredad lauljad nagu heli Veskus, Rauno L muidugi, Ain Anger, Helen Lokuta Ta siis muidugi noor Andres köster, kes kõik olid absoluutselt samal tasandil kui need väga head lauljad. Meil juba ooperiteatris esinenud Türgist pärit tenor ja tema ilmselt abikaasa, sopran, kes kuuluvad, ma arvan, juba maailmaklassi tegijate hulka ka. Aga Ameerika kontinendilt jõudis ka Saaremaa ooperipäevadele üks teos, kössenjooperpoogia pess ja vaat selle ooperiga on ka niisugune lugu, et muidugi peale aine angerja oli minu jaoks ka see üks niisugune kutsu ja minu enda jaoks, sest noh, oli lihtsalt väga niisugune intrigeeriv, et nüüd tahaks siis tõesti näha rahvust, kellele see ooper nagu kirjutatud on. Neli peaosatäitjad olid muidugi väga-väga heas kvaliteedis. No midagi ei ole parata, lavastus on laiali lagunenud, seda lihtsalt praktiliselt ei ole olemassesse. Trupp üritab seda 16 aastat juba mööda maailma vedada ja näiteks Borgi laulja, kellel tõesti on super ilus baritoni ja kes juba teeb ilmselt niukseid kõrvalosi metropoli tänu päras on näiteks teist aastat sinna sisse lülitatud, siis Pesson vist kaheksas aasta juba teeb seda kõige eredam oli seal Klaara osatäitjad, nii et noh, väga niisugune eklektiline kooslus, nii et see oli niisugune kaksipidine, mulje, mida te ootaksite ühelt selliselt muusikafestivalilt, ma leian, et see oli praegu suur õnn. Aivar Mäe võttis selle vedamise nii-öelda enda peale ja et ta sai ikkagi väga kompetentse inimese Aarne Miku näol endale kompanjoni, kes nii-öelda selle kunstilise poole pealt ilmselt oli väga hea nõustaja. Saaremaa ooperipäevad toimusid 21.-st kuni 27. juulini, juba peaaegu kuu aega on nendest möödas, kuid üsna värsked mälestused on teil kindlasti Tallinnas toimunud Birgitta festivalist, mis eelmine nädal alles. Lõppes, ja noh, see on üks jällegi üks väga-väga tänuväärne ettevõtmine, esiteks on täiesti uus elu antud Pirita kloostri müüridele, see gooti müüride nisukene gaase männ paljudele nendele lavastustele, mis seal edendab, tehakse, see on müstiline ja, ja väga-väga niisuguse omapärase lisandina väga-väga mõjus. Tänavune Birgitta festival üllatavalt tõusujoones kulges. Sest siin on olnud ennegi väga häid, väga häid etendusi, nii nagu olid siin Bulanki Karm eliitide dialoogid ja siis Bertmanni lavastatud Katerina Izmailova ja need on ikka ääretult tugevad lavastused ja väga põnevate lauljatega olnud. Seekord olid nüüd Nove ooperilauljad ja orkester ja koor, kes muidugi on tõesti erakordselt võimas ja hea oma kvaliteedilt ja nendelt ma nägin siis talupoja au pajatseid Maria Stewart'it ja kruvi keeret. Mis ma ütlen selle nova ooperitrupi kohta, see on ikka vapustav, kui palju on seal häid lauljaid, vene lauljad on praegu maailmas kõik väga suured tegijad vene lauljate hulgas on väga palju neid, kes on juba omandanud täielikult selle nii-öelda Itaalia, Belgia Anto ja juba valdavad suurepäraselt itaalia keelt oma laulmises. Ajad on ikka väga suure muutuse teinud, igas mõttes. Nende nende lauljatega, talupojaaust ja teadsitest rääkides oli muidugi niisugused väga suured käärid, lauljad väga tugevad, muusikaliselt ääretult tugev noh, nihukese põhjaga, sest talupojahaud dirigeeris jällegi selle festivali hing, eriklass ja teist, nende teatri teine dirigent Valeri kritskov ja lauljatest oli juba möödunud aastatest tavaid, kes üllatasid ikkagi jälle mingisuguste uute rakussidega. Kindlasti talupoja aus oli suur õnn, et sai kuulata ikkagi nii sihukest kuuldavasti juba väga maailma lavadel tegutsev Jelena Klenskaja dramaatiline sopp. Ron, kellel on ääretult ühtlane igas diapasoonis hääl ja väga niisugune tugev dramaatiline natuur. Ka mulle meeldis talupoja aus, näiteks oli Alfie osatäitja Vitali piili esmakordselt, mina sain kuulda, kui palju ilusat muusikat on siiski selles partiis siis tavaliselt see usaldatakse sellistele võib-olla tagasihoidlikumad juba ja kõrgemas eas meeslauljatel ei ole peetud seda nagunii väga oluliseks, et aga laulma peab hästi, vaid tähtis on, et ta on väga matšoya, et ta on hästi temperamentne ja hästi jõuline ja aga kääridest, mis ma rääkisin, tekitas suurt hämmingut. Soomlase Kari heiskaneni lavastus nii talupojausku pojatsites. Koor just tähendab, kes tegelikult kõlab erakordselt hästi ja nad on tõesti plastilised väga oma liikumises ja ja väga alluvad kõikidele lavastaja soovidele ilmselt väga nobedasti, aga see muutus tüütavaks, kõne, liigne sebimine, liigne saamerdamine seal laval, et oleks tahtnud nagu mingisugust niisugust rahulikumat, eriti mind häiris muidugi pajasitesse taga muidugi lauljad olid toredad, marjast juua. Donizzeedilt on üks ääretult tore torm, ida ju meil vähe tuntakse, mine oli säilitatud, see traditsionaalne rahulik suhtlemine, väga hästi oli lavastaja niitin, kõik need omavahelised suhted paika pannud ja mis väga hästi mängis, oli valgus. Ja äärmiselt napp dekoratsioon olid ainult kaks gooti stiilis väravat, mis tohutult hästi mängisid koos, nüüd siis meie selle kloostrinööridega ja sinna siis olid paigutatud mitmes stseenis ühele poole Maria Stuart, teisele poole siis Elizabeth. Ja muidugi need kaks lauljat, sant, otsad laulnud Zelenskõi ja marjad, laulis erakordne laulja Elvira loova möödunud aastal laulistatamarati emonis ja siis ma kuulasin ja mõtlesin, et küll oleks tore, kui saaks seda lauljat näiteks kuskil tonitseti ooperis kuulata. Ja nüüd see õnn oli, see on niivõrd fantastiliste värvidega seal niivõrd seesmise soojusega musitseeriv lauljanna, et lihtsalt ei, sõnu ei ole ja nende väga uhke duett Maria ja Elizabethi ajaloost teadaolev nende ainukene kohtumine see oli lauldud nii, minul lihtsalt olid ihukarvad püsti. Kolmas ooperilavastus oli Birgitta festivalil veel taas üks ooper, mida Eesti publik varem näinud ei ole. Kriteni, kruvipööre või kruvi keere. Jah, see oli minu jaoks ka ääretult põnev koht kudumine, sest olin teda kunagi kuulnud, aga kuna ei mõistnud tol korral sõnagi tekstist ei teadnud midagi sisust Britteni kohta küllalt meloodiline aga ei midagi enamat. Nüüd mul oli see õnn, et ma sain ka klaveri enda kätte ja see on vapustav ooper ilmtingimata. Ma sooviksin tegijatele leida need rahad, seda ooperit tuleb tuleva aasta korrata, sest mitte üksi teos olev erakordne, vaid kõik oli õnnestunud lauljad, kes olid kõik meie noored lavastusgrupp Tšehhimaalt oli ääretult leidlik ja, ja fantasy Aasia rohke ja jällegi meeletult nappide vahenditega laval ei olnud midagi muud kui suur hulk valgeid õhupalle siis broitseeritud ees kangale videopildid ja värvide valik. Just nimelt nende provitseeringutes, kus peab, see on nagu kogu aeg meile meelde tulema, et see toimub järve kaldal, et öösiti käivad kummid Damas elust lahkunud olendid ja ja see muidugi nüüd Pirita kloostri need ülemised aknad võimaldavad, et see kõige kurja juur ilmub sinna akna orva oma valges hõlstis ja punase parukaga ja peas ja, ja küll mängis juba visuaalselt meeletult hästi ja muidugi lihtsalt lihtsalt suurim rõõm on sellest, et kogu seda lavastust kandis kõigepealt muusikaliselt väga kõrge tase Lauri Sirp dirigendina ja kammerorkester, kus iga mängija igat pilli on vaid, ükskõik, on nii-öelda solisti vääringus, teemade arengud hakkavad ooperis juba kõik sõltub sellest, kui hästi üks või teine pill seda meile serveerib. Ja lauljatest no ikka selline kooslused selle lavastuse võiks. Ma arvan, ma ei liialda iga hetk eksponeerida ükskõik kus Euroopa laval või näiteks seesama kuulus metsokanal, kust me näeme nii palju nüüd neid maailma tipplavastusi ja see on absoluutne vääriline kaaslane sinna. Ja just tahangi siin öelda, et nii liisik asena Heliveskus Aile assoni, Oliver Kuusik ja ka laste osatäitjad Heldur Harry Põlda, Johanna Liisa Need olid kõik niivõrd ühtses hiilingus, noh seda sõna kasutada, et üllatav oli see, kui palju on värve, kasenõmme väga klaaris ja puhta Pintoneerivas kõrges opranis. Kui palju nalja assonil veel seal seljakotis nii-öelda varusid nende värvide suhtes ja kui palju on seal heli Veskuse niisugune noh, tuumakas hääl, mis oli jällegi suur juhatus, kuidas need kolm naishäält, kuidas nad üksteisega harmuleerusid ja seal oli palju ju teatseti suursextet ja mis selle ooperi Võrus ja eriti on põnev, et igalühel seal on oma mitte ainult oma meloodiajoon, vaid igalühel on ka. Sest ja kõik see ometigi kõik kokku mängib niisuguse harmoonilise tulemi, et ei jää muud kui oodata, et tõesti tuleva aasta seda uuesti mängitakse. Mina kavatsen teda siis veel kord kindlasti vaatama minna, sest see on, see on teos, mida ei hooma ühe korraga, sest singa puht sisuliselt puhtemotsionaalselt see on ääretult palju niisugust, mida annab tükk aega oma mõtlemises arutada. Ja ma võin kinnitada, et tegemist oli ideaalilähedase või lausa ideaalse ettekandega. Aga samas mulle tundub, et Eesti publik nagu pelgab natuke Britteni, sellepärast et ega see etendus ei olnud sugugi välja müüdud. No tähendab, ma ütleks selle peale niimoodi, et mina olin vastupidi, üllatunud, et nii palju oli rahast, sellepärast et see, seda oleks ka palju tahetud. Esiteks suvi on olnud tõesti üleküllastunud väga headest kultuurisündmustest, meil on käes juba august, see on paratamatus, et on seda muusikat, mis leiab kohe tee kõigini ja ei saa ju ikkagi seda salata. Britteni muusika nõuab natukene suuremat ettevalmistust, et seda kõike suurte vastu võtta, mis, mis see teos pakub. Aitäh Tiiule, Evald ja loodame siis, et sügis ja talv pakub meile ooperi ja muusikasõpradele samasuguseid toredaid elamusi, nagu oli seekordne erakordselt rikas ja huvitav kultuurisuvi. Ei kaja. Eile kogunes Rahvusooper Estonia pere traditsioonilisele hooaja avakoosolekule alustamaks teatri 100 kolmandat hooaega millest rahvusooperina on tegutsetud juba 10 aastat. Nii nagu me kõik, ägab ka meie professionaalse tippkultuuri lipulaev Rahvusooper Estonia kokkuhoiu eelarve kärbete all. Mida see tähendab rahvusooperile ja kas märgatavalt vähendatud eelarve kajastub ka teatri eeloleva hooaja repertuaaris? Teatri loominguline juht ja peadirigent Arvo Volmer. Muusikalise külje pealt kindlasti suudaksime lihtsalt rohkem uuslavastusi pakkuda. Aga oma viimase aja traditsioonilised neli uuslavastust suudame me aga sellel hooajal välja tuua, tõsi küll, üks nendest neljast on siis väiksematele lastele mõeldud Piret ripsi, laste tükk, imelaps, mis ei hakka etendama mitte põhilaval, vaid kammersaalis. Aga kolm suurt lavastust, nende hulgas Eesti uue algupärandi maailma esiettekanne, ma ütleksin, et see on äärmiselt põnev pakkumine. Jah, ma olen juba mitu aastat muretsenud selle pärast, et meie piiratud majanduslikud võimalused asetavad piduri just tehnilisele poolele. Töökodade muidu etendust teenindava personali poole pealt on see võimalus kõige piiratum, et jõuaks valmistada uusi dekoratsioone, jõuaks õmmelda, uusi kostüüme, jõuaks ehitada uusi konstruktsioone, jõuaks seda kõike teenindada ja hooldada ja ja selle tõttu on meie kui repertuaariteatri repertuaari rotatsioon mõnevõrra aeglasem. Õnneks ei ole veel kaugeltki kõik Eesti võimalikud ja Eestigi külastavad võimalikud inimesed meie viimaseid tükke näinud ja tahaks veel meenutada nii viimase kahe kolme hooaja suritide Rossini Tuhkatriinu, Erkki-Sven Tüüri Vallenberg kui ka Estonia üldse eesti muusikakultuuri suur saar, Muutusi, Richard Wagneri, Tristan ja Isolde on jätkuvalt mängukavas ja uutena siis lisanduvad, nagu ma juba mainisin, pretripsi imelaps, esimese uuslavastusena, mari vihmandi ooper, armastuse valem ja, ja teise ooperi uuslavastusena Harnemikumalt lavastatud Verdi maskiball ning selle hooaja kahjuks ainsa balleti uuslavastusena, seda võimsama ja suurejoonelisema Nixoni kolm musketäri. Arvo Volmer, te olete teatri publiku ära hellitanud. Traditsiooniliste kontsertettekannetega, kontsertetendustega ja ka sümfooniakontsertidega, kas meid, kaanselloo? Ja me püüame niukesed, eks osutunud traditsioonid igal juhul elus hoida ja need on kõige viimased, mis surevad, kõigi rahwasetavad lootus pidi surema vist päris viimasena. Lootus ei ole kuhugile kadunud. Kaks kontsertetendust juba traditsiooniliseks saanud formant maatides, see tähendab siis väiksem kontsertetendus ooperisaali laval ja suurem kontsertetendus Estonia kontserdisaali laval saavad mõlemad teoks. Esimene on detsembrikuus, kahel korral etendub Rossini Wilhelm kell, see on üks harukordne ooper harukordne selle poolest, et teda esitletakse väga harva muidugimõista. No see ei ole mingi uudis, aga miks teda esitatakse harva, sellepärast et seal on niuksed, tenori partii, mida peaaegu keegi laulda ei suuda. Nagu head ooperisõbrad mäletavad. Veliini ooperis jaanid laulis ka kaelamurdvat tenori partiid. Kreeka päritolu itaalia laulja Marjut sefiiri ja Marian sefiiri eestvõtmisel on ka prosseni. Meil on meil kavas, sest et kui Maarja oleks ilmutanud valmisolekut seda laulda, siis loomulikult ei oleks meil seda rariteet oma lavale planeerima hakanud. Aga tähelepanu, tähelepanu detsembrikuus on super ja jälle kaks korda kontsertitel Estonia laval. Kiirustage, huvilised saab olema äärmiselt põnev, noh, mille poolest on veel krosseni Wilhelm Tell tuntud on loomulikult superhitiks mängitud avamäng, mis on kindlasti üks rassini säravamaid avamänge, seda siis saab ka kuulda kontsertettekandel ja eelmaitse suhu saab juba turupäeval, kus me siin tervet avamängu ei mängi. Korraks, nii öeldakse demees liitele prao sisse ja näitame natukene midagi. Teine kontsertetendus. Anu, see on küllaltki vähetuntud nimi eesti ooperipublikule, ma ei tea, kas tema ooperid on meil lavalaudadele jõudnud aga muidu on ta hilisromantismi, kuid kaasaegsena väga tuntud helilooja. Jordaania ooper, siis Andrease, nii Jefferson, üks rikkamaid ja põnevamaid oopereid sellist perioodist ja seda tuleb külalisdirigendina terrigeerima Moskva suure teatri peadirigent ja minu hea kolleeg Aleksander vedernikov. Lisaks anname ühe sümfooniakontserti ja see on 11. aprillil, siis lihavõttepühade ajal. Ja see on ka mõnevõrra laenatud traditsioon. Nimelt mitmel pool maailmas ja eriti Hollandis on kombeks lihavõtte ajal esitleda Gustav Mahleri suurejoonelisi teoseid ja esitame Gustav Mahleri sümfoonia number kaks ülestõusmine seal siis Rahvusooperis Estonia sümfooniaorkester, ooperiga paar solistid ja mina ise juhatan. Eelmisel pühapäeval alanud Tallinna kammermuusika festival jõuab täna lõpusirgele, stuudios on festivali kunstiline juht Pille Lill. Mis olid tänavuse festivali märksõnad? No eks ta oli, meil on niisugune huvitav selle tõttu, et proovisime esimest korda oratooriumi ette kanda miljonilt kaks oratooriumi kontserdi üksist Tartus ja teine Tallinnas. Mis läksin, ma arvan, päris edukalt, ma sain igal juhul niisuguse kogemuse, kuidas Vistauratooriumit saaks paremini teha, mis selleks on vaja, sest kahtlemata see koosseis, kes tänavu oli, oli tegelikult juba väga kõrgel tasemel. Orkestris on põhiliselt ERSO mängijad kõik ja Tartu Jaani kirikukoor on mulle väga suureks üllatuseks, sest Lilian kaevan sellega vist töötanud nüüd juba päris päris palju aastaid ja sellest koorist on seal niisugune riske nagu et kui sinna võib-olla tulevikus mõningad lisajõud veel juurde saada, siis võib sealt tulla päris kena asi ja solistid olid muidugi väga tublid, nii et see oli meil naguniisugune proov eesti interprojektidele keskendunud festivalil oli tänavu uudse nähtusena Norra päev ja see on ka üks meie niisugune unistus või niisugune perspektiiv, kuhu me tahame jõuda, et me tahame leida neid riike kes oleksid siis nõus muusikute vahetusi läbi viima. Ja üks nendest on olnud siiani Norra, me oleme ka teinud tšehhiga vahetusega, tšehhid ei saanud tulla meie festivalil, kui norrakad tõesti eile meil siis esinesid ja me proovisime teha ühe norra kultuuripäeva. Ma usun ka, see oli päris tore. Ja täna kahtlemata siis on seal festivali kaelakontsert, et mis on muidugi meie niisugune tippsündmus selles mõttes, et me igal aastal ju anname välja preemiaid ja tänavu aasta siis jällegi meil on kaks preemiat, et üks on siis noore laulja preemia, mida annab välja igal aastal härra Tunne Kelam oma ema ja venna auks Marje Kuldar, singi-nimeline preemia, mille sellel aastal saab siis minu arvates üks väga tubli noor laulja, kes on Eestis juba väga palju teinud, tema nimi on Priit Volmer kes on siis ka juba rahvusooperiridades, kuid passi kohta kahtlemata on ta väga-väga noor, aga juba väga palju ära teinud ja teine preemia all meel Vendori nimeline preemia ja nemad on meile pannud välja preemia noorele dirigendile ja selle aasta noor dirigent on siis juba kahel kontserdil olnud, tegelikult publiku ees ongi Lilian Kaiv. Täna õhtul tantsis publikul võimalus teda näha TF kaamer, orkestri S. Kaala kontsert algab kell kuus Tallinna Jaani kirikus, aga veel enne seda kell neli esineb Rootsi-Mihkli kirikus kaks noort andekat statisti interpreedi ja see on tõesti meie festivali ka üks niisugustest pärlitest, Anna-Liisa Rood, nii kes on siis kahe niisuguse viiuli suurkuju, võib nimetada üks kahtlemata maailma suurkuju Igor pes Roodmi Mari Tampere personaalne, kes on Eestis rohkem tuntud, ta on siis nende järeltulija ja nende mõlema juures ka oma esimesed riiuli sammud teinud ja ja ka jätkanud ja Anna-Liisale on nüüd olnud muidugi tohutult palju huvitavaid kontserte sellel hooajal esineda paljude maailmaorkestrite ees ja ta on saanud Londonis kuldmedali oma kindral skoolis, mida antakse muuseas väga vähestele. Ja et eestlane, see pälvides, on muidugi väga suur au. Ja Mihkel Poll kahtlemata ei vaja Eesti inimestele üldse tutvustamist, sest Mihkel on ju professor Ivari Ilja väga edukas, mille me kõik konkursid praktiliselt, kus ta käib, kõik saab, võidab ja AnnaLiisaga koos on siis teinud juba pikemat aega ja nemad olid ka need ühedki, siis käisid Bergini festivaliga riigin Bergem meiepoolses saadet tuna ja tegid seal väga edukat kaks kontserti. Kaala kontserdi solistideks meil tänavastana Aare Saal, bariton, kes on teinud rahvusooperis väga suuri rolle ja laulnud juba üle 20 aasta samamoodi Vanemuise teatris, aga võib-olla vähem nähtuna solistina on Henry-David Varema, kes tegelikult muidugi on ikkagi meie tšello põlvkonnas praegu niisuguses nooremas põlvkonnas hästi-hästi andekas tegija ja täna ta mängib meile siis Joseph Haydni tšellokontserti aga soolokontsertidega on ta siis üles astunud päris palju meie fondi kontsertsarja raames, nii et aitäh, Pille Lill ja Tallinna kammermuusika festival ootab siis publikut täna veel. Kahele kontserdile kell neli Rootsi-Mihkli kirikusse ja kelkuuskale kontserdile Tallinna Jaani kirikusse. Täna kell 18 esineb Tallinnas meederi saalis Tobiase kvartett tšellist Aare Tammesalu. Kas Tobiase kvartetile tähendab see kontserthooaja alguses? See tähendab üleminekut suvehooajalt, sügishooajale või talvisele hooajale. Aga ma lisaksin kohe, et sellel kontserdil tegelikult peaosas ei ole mitte keelpillikvartett, vaid siin on kaks noort muusikut, kellega meil on olnud juba sama projektiga, üks kontsert Pärnus nädal aega tagasi. Jah, need muusikud on Reet laupäev, kes mängib akordioni ja Heimo kodanyonok, kes on klarnatist väga toredad ja andekad inimesed ja mis veel rohkem rõõmu teeb, on see, et nad on sellised noored ja kompromissitu. Nüüd proovid nendega on olnud väga huvitavat tallu, kontsert läks ka väga kenasti. Sellel kontserdil on siis heliloojatest esindatud põhiliselt kaks suurt nime, need on Carl Maria von Weber. Demont kõlab klarneti kvintett ja Astorbijad Solla tema muusikat mängima siis koos akordioni ka. Kuigi see muusika on tegelikult kirjutatud sellele Argentiina Gordonile pandonium, sellised lühipalad, aga see muusika on erakordselt kaunis ja ma arvan, sobib ka suve lõpetamiseks väga hästi. Veebruarist rääkides siis tema kohta on öelnud muusikateadlased, et tema muusika kõlab nagu saksa romantismi kevad. Et see on hästi helge ja rõõmus ja klarnet. Ta tuli tema huviorbiiti siis, kui ta kuulis mängimas Müncheni orkestri Clarretisti Heinrich permanni. Tema mängust Veever vaimustus tohutult, kirjutas talle kaks klarnetikontserti, lisaks veel kontsertino ja lõpetuseks klarneti kvintetti. See teos on äärmiselt Virtoosnen, muidugi klarneti. Klarnetit saab siin näidata kõiki oma oskusi ja ja teeb seda ka väga, väga toredasti. Ja ta on üsna Gretoosnega kvartetiga, nii et see on kammermuusika, selline üks fundamentaalne teos, mida ikka päris sageli mängitakse ja pead sulla muusika kohta tahaks öelda seda, et eks pead Zolotoni mängitud viimastel aastatel isegi võib-olla juba aastakümnetel Eestis päris palju. Aga selle helilooja muusika on üks väga huvitav segu paljudest teda mõjutanud asjadest. Kui ta oli noor, siis ta õppis New Yorgis klaverit ja on ise öelnud, et avastas Bachi ja džässi. Seal hiljem õppis Argentiina helilooja Hiinastera juures kompositsiooni tahtiski nagu saada tegelikult tõsiseks heliloojaks, aga ühe kompositsiooni preemjana tal õnnestus saada stipendium Pariisi, kus ta nadi ja mul on seejuures nagu täiendas ennast ja nalja pole, on see väga sel ajal omal ajal väga tuntud. Kompressiooni pedagoog ütles, kui te kirjutate suurepärast muusikat ja väga huvitavalt, aga tõeline peatsolla on ikkagi Tangodesed. Jätkake seda Tangodega tegelemist ja peale seda läks veel üks, 10 aastat ja siis ta sai oma kvartetiga maailma kuulsaks. See muusikasaavutust tohutu populaarsuse ja ta on tegelikult populaarne maailmas, kuni tänaseni. Ta on kirjutanud üle 1000 teose ja seda avastamisrõõmu ma usun, jätkub siin veel pikkadeks pikkadeks aastateks. See teos, mida me mängime, see on kirjutatud originaalis pandooniumile ja keelpillikvartetile ja niimoodi me seda siis ette kanname, akordioni ka sellepärast. Ma rääkisin selle akordionimängija, aga ta ütles, et see pill on niivõrd keerulise tehnikaga tähendab see erinev akordionimängust, et seda siiski Eestis tänapäeval veel keegi mängijat, sellele tuleb keskenduda nooruses ja kogu elu harjutada seda, et see tehnika on hoopis teiselaadne. Nii et seda kahte heliloojat, Veebernit ja pead soolot on võimalus siis kuulata täna kell kuus Tallinnas meederi saalis. Aga kas Tobiase kvartett jätkab samas koosseis? Plaane nii selleks aastaks kui järgmisteks aastateks sel aastal. Meil on tore kutse Soome, kus me saame koostöös siis Eesti suursaatkonnaga Soomes Tuglase ühinguga ning välisministeeriumiga tutvustada Soomes eesti muusikat, eesti heliloojate teoseid. Et meil on veel septembris võimalus musitseerida Kuressaares oktoobris me mõtlesime, et me korraldame ise oma hooaja avakontserdil, mängime Beethovenit ja Andres Uibo ühe uudisteose, mis ta meie kvartetile kirjutanud. Ja aasta lõpus on tore võimalus koostöös Eesti kontserdiga mängida kõikides Eesti kontserdi neljas kontserdimajas, suurtes saalides ja päris aasta viimasel päeval jällegi tal on meistrikontserdile, meil on kaks kontserti Tallinna raekojas mängime vanast õhtul sellist meie arvates kõige kaunimat kvarteti muusikat Mozartit ja meetersoni ning 2009. aasta, nagu me teame, muusikamaailm on võtnud kursi Haydni loomingule ja möödub 200 aastat Haydni surmast ja Ain keelpillikvarteti zhanri rajana. Loomulikult pakub meile ka väga suurt huvi, oleme mänginud mitmete. Et aga meil on üks plaan seoses Haydni musitada, kuna neid kvarteti on nii palju, et tutvustada Eesti publikule, uurida isegi neid lähemalt. Tal on ligi vist üle 70 kvarteti, et sealt kindlasti on palju sellist muusikat, mida tasuks publiku ette tuua ja seda loovat geeniust tutvustada. Veidi ununenud, võib-olla tema selliseid mõtteid, sest talle jaga Otherlikke helilooja, nii et et selle järgmise aasta mäe pühendame kindlasti Haydni muusikale, aga ei unusta loomulikult eesti heliloojaid, kes on meil alati olnud repertuaaris. Tobiase kvartett täna meetri saalis, siis mis koosseisus? Monomänni viiul, Kristjan Hallik riiul, Toomas Nestor vioola Aardam. Aitäh Aare Tammesalu ja edu ja jõudu teile uueks algavaks hooajaks palju ilusat muusikat. Nargenfestival on kolinud naissaarelt taas maismaale ning jätkab ooperis rõõmuks Haydni ooperit renessansi ka Eestis. 2005. aastal Eesti Draamateatris etendunud Haydni lustlikku kammerooperit elu kuu peal on nüüd võimalik näha uues kuues uues kohas mereäärse Viinistu katlamajas. Festivali kunstiliselt juhilt dirigent Tõnu Kaljuste pärisin, kuivõrd erineb seekordne lavastus Draamateatris nähtust. No kui te kujutate ette kahte erinevat saali Draamateatri lava ja teine Viinistu katlamaja, siis ei saa seal sama lavastust teha ja kuna katlamaja pakub meile iseenesest juba kahekorruselist lava, siis selge see kuutegevust saab kõik toimuma teisel korrusel. Aga meie lavastaja, sama Andrus Vaarik ja ka esinejate koosseis, Osama, mõlemad koosseisul on võimalik esineda nii, et seal on mõne rolli peale on kaks esinemist, et kaks etendust tuleb ühe koosseisuga, kaks teise koosseisuga, aga väike põhjus, mille pärast ma seda veeskorda teen, on see, et kunagi sai Voldemar Kuslap teha ainult ühe etenduse sellest elu kuu peal ja see suur töö sai talle ära tehtud ja ma mõtlesin, et temal on niivõrd hästi, sobis roll, et seda oleks mitte teist korda teha ja, ja mõtlesime, et soojendamisele üles, nii et ta on väga helge ja kaunis muusika. Ma arvan, et inimesed lustivad seda, et see valik, mille pärast viinistus nii üle ühe aasta Hayden tuleb, see tundub vist tulenevalt enda soovidest erinevas ooperiliteratuuris liikuda, nii et üle ühe aasta ma tahaks nagu Aiden seal teha ja iga järgmine aasta vahepeal tuua mingi suurem tõsisem ooper, järgmine aasta planeerime Bergiv otsek. Nii et väga-väga erinevad, et meil mitte välja toodud ooperite ettekanded tulevad seal. Ja sa banni koomilise ooperi ilmundodella Luuna esiettekanne toimus 1777. aastal ester Haasas krahve esterhaasia krahvinna paissen Folfi abiellumise puhul. Kuul maandunud troopiliste ühiskonda kujutava ooperi aluseks on Carlo koldooni libreto, mida on samanimelise ooperi kirjutamisel kasutanud ka mitmed teised heliloojad. Ku libreto varasemad versioonid mõistavad hukka Kuuloos kujutatud sotsiaalse ja poliitilise korra ohtlikku pahupidi suse sisaid niversioonis, etendatakse lugu positiivses valguses. Haydni ooper. Elu kuu peal on reaktsioon Euroopas, kinod Ameerika revolutsiooni imetlusele ja sellega kaasnenud American Dream sünnile. PseudoOstroloogilt saab ärimees teada, et kuulan võimalik elu palju mõnusamalt nautida. Seal on ideaalne ühiskond, kus valitsevad piiritu vabadus ja õnn. Seega on see koomiline ooper ebamaisest, õnnest, roosadest, ideaalidest ja nende eest võitlemisest per kantakse ette eesti keeles. Itaalia keelest on teinud suupärase tõlke Maarja Kangro lavastajana Andrus Vaarik, kunstnik Pille Jänes. Valguskunstnik Airi erasia, kostüümikunstnik reid Ta aus ärimees Buanopeede rolli jagavad Voldemar Kuslap ja Priit Volmer. Täna laulab Voldemar Kuslap ja pühapäeval Priit Volmer. Tekkis tähetarga. Eclikti osas on Mati Turi, teistes rollides on Angeelika Mikk, paaris Liloson Kädi plaas, Helen Lokuta juuli Lill, Rainer Vilu, Toomas tohelt, kaastage Montaline kaamera, kester, dirigeerib Tõnu Kaljuste. Haydni ooperit elu kuu peal on võimalik näha niisiis veel täna ja homme Viinistu kunstimuuseumi katlamajas. Etendused algavad õhtul kell. Juulikuus toimus heliloojad Timo Steiner, esimese autoriplaadipilved tulevad vahele esitlus sellelt kauaoodatud plaadilt võib leida helilooja populaarsemaid teoseid näiteks op variatsioonid. Kuid enamikku albumi materjalist moodustavad lood, mida pole varem salvestatud. Oma mõtteid plaadist jagas meiega helilooja Timo Steiner isiklikult. Tegemist on sinu esimese autoriplaadiga. Kuidas on välja tulnud? Jaan käes hoida ju autoriplaati, see on selge, Mallutame hästi välja tulnud täpselt need, mida taheti, et kõik need lood, mille vastu mingit huvi oli ja peale ka käidi, et miks ei ole kuskilt kättesaadaval, et siis nüüd on plaadi peal. Huvitaval kombel on see plaat on nii pika vinnaga tulnud, et täna ma võib-olla kirjutan teistmoodi muusikat, siin plaadi peal on seda toredam seda käes hoida, et väikene meenute, sest need on ju kokkuvõte 99 kuni 2007, on siiski selline perioodid Gazett, kaheksane inimene juba midagi muutunud. Siin plaadil on kokku üheksa lugu. Need lood on väga erinevast ajast pärit mingis mõttes, sest 99.-st on kõige varasem lugu, mis on soolo-oboe lugu, Mezerov häppines ja viimased lood on vist seal on raske öelda, võib-olla operatsioonide, see kokku kirjutatud seade on vast kõige uuem, kuigi see lugu on vana, aga teda ei olnud sellise tervikuna olemas, et need selle plaadi pealt kõik opikummardajad saavad selle looga kätt. Plaadi nimilugu, kui me sellest hakkame peale, et kas plaat nime sai, plaadi nimi on pilved, tulevad vahele. Ja selle nime ma kuulsin välja Juhansonide loost, kui nad kitarri vahele hüüdsid, seal see Eestimaa lahti tõukamise laul, et pilved tulevad vahele, ei näe täpselt siis, kui nad kuskil Egiptimaa kohal lendasid. Ja sellest sai see lugu vabade inspiratsiooni, et väga erinevate maade või teemade kohal rändamine või sellise klektilise stiili võib-olla selline minu jaoks üks meeldivamaid näiteid, mis ma kirjutanud olen, kus nendele materjalidele sidet omavahel, mis seal muusikas on, muud ei olegi, kui ainult üllatus. Päris esimene kontsertettekanne vistel Eesti muusika päevadel ja siin plaadil mängib, kes. Siin plaadil mängib teda noor viiuldaja Triin Ruubel, kellega oli väga tore koostöö, niisugust väga ilusat hetke, kuidas lindistasime metodisti kirikus? Sihukesele vist laupäev või püha pomic. Millegipärast olin ka pisut varem, aga viiuldaja oli nii tubli, et tuli tuli veelgi varem sinna. Ta harjutas küll mitte minu muusikat Bachi sirgu, et ennast vormi viia ja ääretult ilus kogemus tükk aega ei astrotisse innovaid, kuulasin ukse tagant, et kui hästi see kõlab, oli jälle mõnevõrra juhus, et miks just tema esitab, esiettekandele esitas seda Andres Kaljuste, kellel lindistamise ajaks oli nii suur koormatus või nii raske oli leida orkestri ja Salistiga ühtset aeg, aga ma olen selle solistile kava taimeriga. Muide, selle plaadi ülesehitusest nad ikkagi mõtlesin selle peale, et kuidas need lood järjestatakse ja plaadi peale, et lõpuks CD plaadi peal ei ole ju vahet, et mis järjekorras on, et ma ei usu, et keegi väga nüüd alustabki läbi kuulab. Aga ikkagi, et ta on sellise loogikaga tehtud, et on esimene lugu, on tants pärast säravat päeva, et see on siis justkui nagu päev on läbi ja selline ametlik, viimane lugu hällilaule, et selline öine plaat ja siis boonusena võtta operatsioone. Selline nõks, mida me siin plaadi peal tegin, et vastu tulla inimestele, kes võib-olla niisugused kuulamiskogemust ei oma. Pikematel lugudel on siuksed, sisemised jaotused olemas. Esimesest Räkid. Ja tegelikult ma tulin nagu endale vastu, et ma tihtipeale muusikat kuulates vahel tahad mõnda kohta uuesti kuulata. CD plaati pole just klassikalise muusika juures, need Trakkideni pikad enamasti üks osa, on terve track, et kas sul mingit kohta seda uuesti kerib ja see on küll ebamugav. Et siin ma andsin selle võimaluse. Need kohad, mis mulle on tähtsad, ütlevad sind Räkidega tähistada. Enamus plaadi lugudest on varem salvestamata ning pole olnud kättesaadavad. Räägi ka neist natuke lähemalt. Kontsert tantsivad flöödid näiteks seda kindlasti ei ole, siin on selle plaadi jaoks sotsiaalne salvestus. See on Monica Matiiseni Cyber stuudio poolt tellitud lugu ja mul on ta armas. Võib-olla sellepärast, et selline eklektiline stiilide segu on kuidagi huvitavalt välja tulla, kuidagi see annab ehk vihje sellele, mis ma nüüd tänaseks kirjutan. Täherahvas on klaverifestivali jaoks kunagi tellitud lugu, kui meie eakam siis klaveri tuua, kui nii tohib öelda, peaski notaris hakkas, tegid oma koormusitseerimis juubelikontserdi, siis ma sinna kirjutasin, loomisel huvitavat on või efekt, mille ma avastasin, et kui vilistatavus klaveriga, et siis jalg isaste puhtaks, niisugune huvitav vibratsioon tekib sellest, et ma kasutasin seda seal. Kummalisel kombel täherahvas üks kujundus muusikas üks enamkasutatavaid peale oppi üks enamkasutatavaid lugusid, et seda siin-seal aeg olen kohanud. Kena on sind kuulata, see on üks nendest lugudest, mida ma tahtsin, salvestatakse. Mida ma kirjutasin hoopiski mitte sellise rahalise tellimuse jaoks, vaid ühe Viola noore lõpetaja jaoks. Kui Laur Eensalu lõpetas muusikakeskkooli, siis ei olnud ilmselt sobivat pala, eriti võttes ma selle kirjutasin, too oli kuidagi väga hea välja ja seda on siin-seal mängitud ka teised aldi mängijad. Ja ka muide oli ta eelmise aasta muusikaelu üks kujunduselemendid. Ja lisaks siis on lood memoriaal, mida on ilmselt palju mängitud ka raadios ja mida tuntakse päris palju, et eks vanemaid. Jah, see on lugu, mis on eesti music ja heliloojate koondpaadi peale ilmunud, aga ikkagi mõtisklesin, et kui ma seda ei pane, siis pilt sellest tervikust võib-olla jääb natukene ikkagi olemata, et sellepärast ta siin on, kuigi teda jah, on plaadi peal olemas, kättesaadav ja ilmselt ka üsna palju kuulatud ja mängitud. Ja samamoodi ka hällilaul helil Alon ühel jõulu Talibanile andis Tallinna filharmoonia välja kontserdid olid vist ka maksud tagasi, kui ma ei eksi, aga see lookene taaskord jälle kuidagi on mulle niimoodi arvasid, et see pidi siin plaadi peal lihtsalt olema. Sa oled hästi armsasti rääkinud sellest, et kuidas muusikat nendele plaatidele sa oled kirjutanud enamasti öisel ajal aga muusika seostub sinu jaoks hoopis valgusega. Noh, see ilus kujunesi plaadi peale ju tuli kuidagi kirjutada, siis on tõepoolest nii, et ma kirjutan enamasti õhtusel ja öisel ajal, see on ka mingis mõttes minu elutempos kinni, et päevasel ajal on tihtipeale mingid muud tegemised, tegevused või samal ajal helilooja muidugi laadib ennast, et hea rütm minu jaoks. Aga see valgus on üks olulisemaid asju, mida ma tõesti väga armastan, eriti pole. Taavet kui ilusad valgused, siis ma midagi muud teha ei saagi, lihtsalt vaatan neid. Tihtipeale satuvad just siis, kui on väga kiiresti valminud teost kirjutatud. Olgu veel öeldud nii palju, et septembrikuus tutvustab ka klassikaraadioplaati lähedal Täpselt nädala pärast, 30. augustil toimub Austrias grafenegi festivalil helilooja Peeter Vähi uudisteose maailma esiettekanne. Millise uudisteos ja millise festivaliga on tegemist, jätkab helilooja Peeter Vähi. Viini lähedal on üks selline koht nagu grafenerg seal grafenegis korraldatakse juba aastaid üsnagi prestiižsed muusika festivali mul on olnud põgusad kokkupuuted Viinis tegutseva sümfooniaorkestriga, mille nimi on toon, künsler orkester, mille peadirigendiks on Kristjan Järvi. Sellelt grafenegi festivalilt tuligi selline ettepanek, et kirjutada üks suhteliselt ulatuslik muusika teos ulatuslik selles mõttes, et see peab täitma tervet kontserdipoolt. See koosseis on erakordselt suurteost, telliti sümfooniaorkestrile ja jaapani taiko trummide ansamblile. Minu teoses saavad siis olema viis taiko mängijat, aga kokkuvõttes neid trumme on palju rohkem, sest iga mängija mängib mitut trummi ja veel lisaks konge ja taldrikuid. 17 muusikainstrument. Võib-olla vääriks nimetamist kõige suurem trumm, mille nimi on oodaiko ja seda siis hakkab mängima jaapani kõige tuntum võmm, toiko, trummide mängija üldse. Tema nimi on, et su Hayashi, kes on muide asutanud ka jaapani kuulsaima taiko ansambli, mille nimi on rodo ja mis on ka eestlastele võimalik, et tuttav, sest see on andnud kaks kontserti festivali orient raames nii Tallinnas kui Tartus, aga nüüd siis selle ideed, suheshjus, ansambel, ega ma ei oska muidugi öelda, miks nad minult tellisid. Küllap on see festival tellinud varasematel aastatel ka teistelt heliloojatelt uudisteoseid, aga kui juba jutt on panni trummidest otseselt mul ei ole küll jaapani trummidega heliloojana ei ole kokkupuudet olnud, küll, aga minu kasvõi isegi kolm teost on kuidagi hämmastaval kombel jah olnud Jaapaniga ühel või teisel määral. Nimelt minu flöödikontserti on korduvalt mängitud Jaapanis Santori hoolis Jaapani Filharmoonikute poolt. Üks minu viimaste aastate teostest on kontserdilaadne teos kammerorkestrile ja jaapani Shino poe flöödile. Kui juba nii mitu teost on kuidagi Jaapaniga seotud, siis ilmselt ilmselt sellele festivalile sellele orkestrile tundus. Küllap ma olen jaapani muusikaspetsialist, mida ma kahjuks küll ei ole. On sinu uudisteos žanriliselt sümfoonia või kontsert. Kui nüüd püüda žanri raamidesse seda mahutada, siis võib-olla see ei meenuta isegi sümfooniat, võib-olla ta pigem isegi kontsert, sest need jaapani taiko trummid nagu eelkõige solisti rollis minu jaoks muidugi oli see erakordselt raske ülesanne kirjutada niisugust teost, esiteks teatavasti Jaapanis, iseäranis sellise traditsioonilise muusika puhul on kasutusel hoopis teistsugune noodikiri. Ei pane oma muusikat kirja, mitte opolikus notatsiooni süsteemis, mul oli nüüd valida kahe asja vahel, kas püüda omandada võimalikult kiiresti ja ilmselt ka mitte täiuslikult Se rotatsioonisüsteem või siis üritada saada kokkuleppele, pani trummiansambliga, et nad ikkagi õpiksid selle loo selgeks euroopalikus partituuris. Ja kokkuvõttes me jäime ikkagi selle variandi juurde, et see on lihtsam, kui ühes teoses on kaks erinevat rotatsioonisüsteemi Sis dirigendile muutu see töö peaaegu et ületamata tuks raskuseks ja ma ei kujuta üldse ette, kuidas see asi kõik kokku läheks. Ja muidugi, teiseks olin ma kogu aeg niisuguste kõhkluste vahel, et kas ei saa see lugu nüüd äkki liiga keeruline või vastupidi, liiga lihtne, sest tahaks ju ikkagi niisugust Concertliku teost, et see oleks mängijat võimete päris ülempiiril, aga seal lähedal, et nad suudaksid ikkagi välja anda kõik, mida nad nad oskavad ja samas teades seda, et nad ei saa seda kusagilt varem kuulata. Ta, ega nad ei saa vaadata, kuidas keegi teine on seda esitanud. Nii et ma püüdsin jätta niisuguse väikese varu, et küllap nad sellega ikka hakkama saavad. Nüüd on siis olukord selline, et igal juhul see ansambel tahab minuga neli päeva varem enne kontserti seal Viinis kokku saada ja music theraini kuulsas kontserdimajas me siis hakkame kõigepealt proove tegema ansambliga, nii et ega ma päris hästi ei kujuta ette, mis sellest veel välja tuleb, siis olen veel jätnud sinna ka niisuguseid väikeseid improvisatsioonilist lõike, mitmeosaline see teos on kuidagi, mulle tundub, et minu selline enda muusikalise mõtte areng on kuidagi täiuslikum, kui seda ei katkestata vahepeal. See teos on üheosaline, loomulikult seal on tempomuutusi, meetrumi muutusi, niiet tinglikult võiks seda jagada sellisteks lõikudeks, aga mitte eraldi välja toodud osadeks. Milline on selle teose helikeel? Mulle meeldib aastaid ida muusika, ma olen seda palju kuulanud, olen korraldanud tiga muusika festivali olen kirjutanud Ida pillidele nii-öelda mitte professionaalsel tasemel, armastan neid isegi mängida ja küllap seetõttu on minus kuigi emapiimaga pole seda sisse süstitud, aga ütleme, selline idatunnetus on mul küllap veres. Aga selle teose puhul ma kaua tegelikult mõtlesin, et kas ma nüüd tahaksin kuidagi matkida või järele aimata mingit jaapani stiili. Kuna selle teose puhul oli tarvis panna käiku orkestri kogu võimsus, ütleme vaskpillid oma täies nii-öelda hiilgusest ja üldse kogu orkester niisuguse tuti või sellise maksimumi kõladega, siis see, selline ida muusikatunnetus minu jaoks kuidagi väga ei seostu selle vase kõlaga ja ma pigem isegi teadlikult vältisin seda niisugust jaapanipärast, võib-olla sellist lakoonilist, isegi sellist hõrku sulnist kõla, seetõttu ma ei julge öelda, et see on jaapanipärane ka ilmselt otseselt Eesti võib olla rahvusliku tausta sealt ehk ei ole tunda, aga mida ma olen küll täheldanud mõnikord ka varem, kus ma ei ole püüdnud kirjutada sellise idaalatooniga muusikat ja ometi kuulajad ja veelgi rohkem, kas muusikateadlased või kirjutav meedia. Kas ta arvustab seda teost või seda kontserti ma sageli endale üllatuseks loen, et sealt on avastatud küll Indialiku või jaapanliku või budistliku tausta, mis ei ole üldse minu poolt mõeldud. Grafenegis Eestimaal on Austrias noorimaid sündis möödunud aasta suvel ja tutvustab 21.-st augustist kuni seitsmenda septembrini taas maailmakuulsaid muusikuid. Peeter Vähi uudisteose esiettekanne toimub 30. augustil. Liiga ja 21.-st kuni 30. augustini toimub Stockholmis kuues Läänemerefestival, mille keskmes on klassikaline muusika, Läänemere regioonide ühtne juhtimine ning Läänemere keskkond. Festivali raames Rootsis, Lätis ja Eestis toimuvatel kontsertidel esinevate tunnustatud muusikakollektiivid nii Skandinaaviast kui mujalt. Osa võtavad näiteks Rootsi raadio koor, Rootsi raadio sümfooniaorkester, sümfoonia, Varssovia, Läti, riiklik sümfooniaorkester, Läti raadio koor, Peterburi Maria teatri sümfooniaorkester, solistid ja koor, dirigendid Taaniel, parenboim, Gustav söökristi, Esapekka salonenwaleeri kergieff, Christoph Penderetski ja paljud teised. Festivali raames toimuvad kolmel päeval kontserdid ka Eestis. 30. augustil mängitakse rahvusooperis toonia Erkki-Sven Tüüri ooperit valem Berg. 31. augustil kantakse Tallinna loomaaias ette aga fon einemy loomade reekviem, Haydni sümfoonia, karu ning Timo Steineri kant, taat, kuked ja kanad esitavad ERSO, RAM ja Nargen Opera koor Tõnu Kaljuste juhatusel ning soleerivad Annely Peebo ja Rainer Vilu. Festivali lõppkontserdil esimesel septembril astub Estonia kontserdisaalis üles Peterburi Maria teatri sümfooniaorkester Kristjan Järvi juhatusel kuid sellest juba lähemalt järgmises heliga. Võttes. Tänasele kajale tegid kaastööd Kersti Inno, Age Raa, Annika Kuuda jahi Tiiglet. Saate toimetas Tiina kuningas, operaator oli Helle Paas. Täname teid kuulamast ja soovime teile ilusat nädalavahetust.