Tere kõigile aiasõpradele usinamad mõist on pannud aknalauale või kasvuhoonesse juba eelidanema tomati kurgiseemne, võib-olla kõrvitsaseemne. Aga eile avati Tallinna botaanikaaias niisugune näitus, mis ütleb, et neid ei olegi päris meie oma. Taimed omas sordid, oma liigid, kuigi me võtame seemned, võib olla näiteks Jõgeva sordiaretusseemnepaki pildiga, need on hoopis meile kaugetelt maadelt tulnud ja et küsida, kust siis kurk, kõrvits, tomat ja mitmed teised meie igapäevased toidutaimed pärit on, oleme helistanud Tallinna botaanikaaeda Urmas Laan, soole, kust need taimed siis nüüd kõik pärit on? Iga taim on kindlasti pärit erinevast paigast erinevast kohast, aga tasuks rõhutada ka seda, et mitte kõik meile tuttavad taimed, keda me tarvitame toiduks või kelle kiudusid me kasutame rõivastele nööri või köie või kanga valmistamiseks ei ole mitte kaugelt veel eksootilistel maadelt, pärit Austraaliast, Lõuna-Ameerikast või Aafrikast vaid on ka ju terve rida taimi, keda me tarvitame ja kes kasvavad siinsamas Euroopas. Ja üks niisugune huvitav taim, kellest on nüüd uuemal ajal või viimastel aastatel isegi sorte aretati on meile kas umbrohuna või põlluservas või teeservas tuttav põldmünt. Me käisime just paar päeva tagasi ka Eestis aianduskeskustes uudistamas, milliseid huvitavaid toidutaimi müüakse. Ja tõepoolest viimastel aastatel on isegi põldmündist mitmeid huvitavaid sorte, näiteks maasikad müügile tulnud. Aga kui paari sõnaga rääkida kultuurtaimedest ja nende ajaloost või millal üldse inimesed taimi hakkasid kasvatama või ka taimede aretusega tegelema või kes on kõige vanemad kultuurtaimed, siis nii kaua, kui inimene on planeedil maa elanud, nii kaua on ka inimene taimi toiduks tarvitanud, kas looduses kasvavate taimede lehti, juuri, mugulaid või vilju kogunud ja kuivatanud, Vaiga värskena söönud või hilisemas ajas siis neid kasvatanud juba neoliitikumise nooremast kiviajast, see on siis neli kuni 2000 aastat enne meie aega või enne Kristust juba ohoo, paljusid taimeliike tunti ja kasvatati. Ja need siis, keda peetakse maailma kõige vanemateks kultuurtaimedeks, on ka loomulikult Eesti kuulajale tänapäeval hästi tuntud näiteks nisu või oder, aga samuti ka õunapuu, keda peetakse üheks maailma vanimaks kultuurtaimeks. Õunapuu kohta arvatakse nii, et õunapuud hakati kasvatama Indias, Pakistanis ja Hiinas juba vähemasti 20000 aastat tagasi. Mõned allikad väidavad, et Õunap võis olla üldse üks kõige esimesi kodustatud taimi. Kuigi tänapäeval meil ka Eesti aedades kasvatatakse valdavalt aedõuna pood. Aedõunapuu on hübriidliik ja aedõunapuust on ju palju sorte aretatud aga aedõunapuu looduslikuks eestlaseks peetakse mägi õuna puud, kes kasvab siis nii Kesk-Aasias kui ka Lääne-Hiinas ja võib-olla kuulajal on ka üllatav, et väga vanade või ammu kodustatud kultuurtaimede hulka ka kuulub ka meile kõigile hästi tuntud kõrvits on andmeid ette. Kõrvitsat hakati kasvatama Kesk-Ameerikas, Mehhikos ja Guatemalas juba 9000 aastat tagasi aga mõningatel andmetel isegi rohkem kui 10000 aastat tagasi. Kõrvitsale kuulub ka üks huvitav rekord, nimelt kõrvits on maailma kõikides taimedes kõige raskema viljaga taim. Ja igal aastal ju nii Ameerikas kui ka meil Euroopas korraldatakse võistluseid, kes kasvatab kõige raskema kõrvitsa ja selle maailma kõige kaalukama. Kõige raskema kõrvitsakaal on nüüd juba ületanud tonni ehk 1000 kilogrammise raskuse. No me kõik oleme koolis õppinud, et kartul on pärit Ameerikast, aga kust on pärit teine maa vitsalile tomat. Ja kartul ja tomat on sarnased ja on sugulased ka nemad mõlemad on küll Ameerika päritolu. Kartuleid tänapäeval tuntakse rohkem kui 5500 sorti ja kartulikasvatamise kohta on andmeid. Need andmed ulatuvad 4000 aasta taha. Aga nii kartul kui tomat, mõlemad on pärit Ameerika troopilistel aladel, tomatilevila ulatub rohkem põhja poole, isegi kuni Mehhikosse välja. Aga kartul on rohkem Lõuna-Ameerika taim, eelkõige siis Boliivias, aga ka Peruus, Argentiinas ja Tšiilis, andides või Lõuna-Ameerika lääneosas, eelkõige rannikualal. Jaga mägedes kasvab siis looduslikke kartul, liike. Ma veel mainiks seda, et alles suhteliselt hiljuti sellel kõige tavalisemalt kartulil ei olnudki liigiepiteel eesti keeles, et me lihtsalt kutsusime kõige tavalisemat kartulit lihtsalt kartuliks. Aga tegelikult kuna kartuliliike on palju ja kartul omakorda kuulub maavitsa perekonda, siis kõige tavalisem kartul, kellest enamik sorte on aretatud, kannab nüüd nimetust harilik kartul. Tõsi, kartuliliike on teisi veel, keda ka loomulikult aretsus on kasutatud. Aga ma ütleks veel lühidalt, et kuigi kartul on väga vana kultuurtaim ja indiaanlased on kartulid tuhandeid aastaid kasvatanud, siis Euroopasse jõudis kartul hispaanlaste vahendusel alles 15. sajandi lõpus ja Eestisse alles 18. sajandi keskel ja laialdasemalt hakati kasvatama kartulit siis Eestis alles 1800 seitsmekümnendatel aastatel. Esmalt kasvatasid kartulit Eesti aladel mõisnikud, oma mõisaaedades talupojaaedadesse jõudis kartul mõnevõrra hiljem. See huvitav näitus taimed, maailmarändurid jääb lahti kuni tuleva pühapäevani, 19. aprillini. Jutustage veel mõni huvitav lugu, kuidas mingi taim seemnete või mugulate või juurikate näol on kaugetest maadest Eestisse jõudnud. Ja ma ütleks veel ka seda, et meie näitusel on umbes sadakond taime elusana väljas võib tema söödavad osad, kas siis mugulad või ris, ruumid või seemned või viljad ja informatsiooni siis kohta meil elus taime ei ole, aga keda kas siis Euroopas või mujal maailmas kasvatatakse, on palju rohkemate taimede kohta veel väljas ja viimasel ajal need, kes vahel toidupoes käib, siis me näeme, et toidupoelettidele sinna kusagile kartuli, peedi ja kaalika kõrvale on ilmunud veel üsna eksootiline söödav taim. See on nimelt bataat ehk maguskartul, keda Eestis küll tõesti ei ole mitte sajandeid tundudega kasvatatud, aga nüüd viimastel aastatel on bataat küllaltki tavaline. Kuigi bataati kutsutakse maguskartuliks, siis vaatamata sellele bataadil kartuliga väga lähedast sugulust ei ole bataat kuulub tegelikult hoopiski lehtertapu perekonda ja meile tuttavatest taimedest siis tema sugulased on kassitapud või ka seatapud, keda Eestis Loodsas esineb. Aga kui kartuli puhul me sööme mugulat, siis bataadi puhul need söödavad osad, mis tunduvad ka küll nii väga kartulimugula moodi, võib-olla pisut teravama tipuga on tegelikult muundunud juured või juuremugulad. Aga tärkliserikkad on nad mõlemad ja lihtsalt bataati nakatunud maguskartuliks. Sellepärast kutsumata sisaldab. No võrreldes kartuliga, rohkem suhkruid, kui kartul on juba sajandeid tagasi Euroopasse jõudnud, siis bataati esimesena hakkasid kasvatama, uurid Uus-Meremaal arvatavasti kas 13. või 14. sajandil. Bataat ehk maguskartul ise on Lõuna-Ameerika taim ja võib-olla lühidalt näitena veel taimedest, keda Eesti inimesed hästi tunnevad, aga võib-olla me ei mõtle igapäevaselt, kus on tema kodumaa, on väga tavaline maitse ja lõhnataim. Till tahet-il ei ole, Euroopa Taimbaid aedtill on pärit troopilises Aasias. Arvatakse, et hotelli kodumaa on Indias näiteks inglise keeles kutsutaksegi aedtilli india tilliks. Me küll hästi tunneme tilli, kas teda külvame või kui ta on juba mitu aastat kasvanud, siis ta sageli seemendab ennast ise, et seeme, sügisel viljad varisevad, talvituvad ja idanevad aga soojema kliimaga aladel või Paetil olla ka kaheaastane ta meil siiski ainult üheaastane taim. Esimesed teadaolevad andmed aedtilli kasvatamise kohta on ajast 400 aastat enne Kristust ja aedtill on tähtis taim, temast on isegi ka piiblis juttu tehtud. Euroopas hakati tilli kasvatama kaheksandal sajandil, nii et küllaltki ammu juba ja selliseid lugusid siis taimede kohta, keda me tarvitame toiduks või kelle puhul me kasutame kiudu, nagu lina on siin näitusel väljas, siis rohkem kui 100 erinevat liiki. See on siis kõik see, mida me näeme näitusel Tallinna botaanikaaia peamajas aga kas päris vabas õhus, botaanikaaia tohututel, suurtel peenardel ja istutusaladel ka juba midagi vaadata, olla? Ja juba astronoomiliselt kevadel, märtsikuu seas, siis 20. märtsil olid juba esimesed õied kõigile näha aga tänaseks päevaks muidugi õitsvaid juurde tulnud ja avamaal õitsevad klassikalistest kevadlilledest kevadel varajastest õitsvatest krookused, lumikellukesed, märtsikellukesed, võib-olla vähemtuntumatest taimedest lõokannused. Aga õitsema on läinud ka mõned varajased iirised. Me tavaliselt iirist, kujutame ette, et iirised õitsevad jaanipäeva aegu, aga iirise perekonnas on ka väga varakult õitsvaid liike, need kuuluvad eelkõige sibul eeliste hulka. Ja mitte ainult siis. Rohttaimed ei ole kevadel kõige esimesed, vaid ka puittaimede season, varajasi, õitsejaid, meil looduses õitseb juba näsiniin ja siin botaanika Tendraariumis. Puittaimede kollektsioonis on samuti näsiniin õitsema puhkenud, aga lisaks kodumaisele näsiniin ele, eksootilistest või mujalt sisse toodud taimedest introdutseeritud taimedest on õitsemist alustanud nõiapuud kes sageli õitsevad väga varakult, samuti ka mõned jalad. Vaata ka, mõned rododendronid on õitsemist alustanud ja veel küll ei ole õied avatud, aga üsna suuri õie nupusid on näha ka Forsüütjatel ja eks see kevadine areng sõltub loomulikult ka temperatuurist. Mida soojem, seda kiiremini uusi õisi juurde tuleb, aga kellelgi ei tule pettuda, et midagi veel botaanikaaias avamaal ei õitse. Õitseb küll. Nii et oma silm on kuningas ja tuleb tulla vaatama palju tänu kutsumast botaanikaaeda. Urmas Laansoo.