Tervist on taas boreaalia saateaeg ja kui me seni oleme läbi käinud oma lähemad sugulasrahvad läänemeresoome rahvad, uurali rahvad, siis tänase saatega astume üle Uurali mägede, jõuame Siberisse, olgu selle saated tinglikuks, nimetuseks sissejuhatus Siberisse, boreaalia moodi. Ja tänased saatekülalised on loodusemees Hendrik Relve ja juba meile kõigile tuntud jaak proosas fennougrist, tervist. Tervist, tere. Mina teeksin ilma pikema sissejuhatuseta. Paneksin kohe esimese küsimuse lauale ning küsiksin midagi kummalist, mis esmapilgul võib-olla inimestele assotsieerub teatud mingisuguse visuaalse pildiga, mida nad on kuskilt näinud. Kuid kui keegi, kes on ise selles keskkonnas olnud oskab seda palju paremini kirjeldada hoopis realistlikuma pildina. Eestlased teavad kindlasti sõna- tunda, teavad, et seal on kidur, loodus ja kindlasti külm. Eestlased teavad ka sõna taiga. Ja sellest sõnast teadnud nüüd küll palju vähem, nad teavad, et see on mets ja et see on suur. Aga et mis seal taigas kõik sees on ja mis sealt tundras kõik sees on, seda nad mitte teps ei tea. Seega mina teeksin väikese sissejuhatuse sellesse. Kui meil kunagi tuleb jutt tundrarahvastest, siis milline on tundra elu? Jah, selge, lihtne ja suur vahe on minu jaoks, mis jõuab välja täiesti juba nende rahvaste psühholoogiasse Ki lõpuks ühed on avamaastiku siis tundra on avamaastik ja taiga on suletud, maastik ja tundra on tegelikult ikka tõesti natukene meenutab noh, minu maailma rändadelt ütleme kõrbed ja, ja steppe. Ja selle tõttu, et seal puid on ääretult vähe elustika suhteliselt nagu vaene, see on väga karm ja eestlasele jällegi, kes pole tundras käinud, siis kõige lähedasem vaste sellele on meie lageraba. Kui ta on silmapiirini lageraba, selliseid rabasid on Eestis päris mitmeid. Sisselepp, Tunde, sa saad sealt. Kidurad männid, üksikud väikesed sookased, leinakased, see on see visuaalne pilt. Jah, natukene tühi ja samas väga avar ja selles mõttes nagu nii siuke piiritu avaruse tunne. Ja kohe tundraga seoses esimene loom, kes noh, minu jaoks silma ette tuleb, on sääsk. Sääsetaktikepi järgi käib tundras elu seal ükski kindel ja suurreegel. Et noh, mitte ainult inimesed näiteks kesksuvel ei hoidu eemale sealt sellest tundrate mõnedest osadest vaid ka loomad, näiteks mütsid, cute, põhjapõtrade karjad, tai mõõril nad ju kesksuveks lähevad jäämere äärde, sest keset tundrat teie ellu sääset paneks nad nahka-Jäämere ääres, on, on see tuul, mis, mis viib siis nad nagu eemale need sääsed. Ja keset pandrat ma olen korra sattunud sääseaega sinna, see oli augusti algus. Sääski nagu ei oleks tohtinud enam olla, esimesi öökülmi oleks pidanud olema ka ei olnud. Ma sain selle kesksuve sääsekogemuse kätte, see on elu lõpuni meeles. No ja loomulikult koos põhjapõdrakarjade ka liiguvad sinna las pole Põhja-Jäämere äärde ja ka inimesed ehk siis rahvad mis viitavad sellele, et neid nagu päris paikseks nimetada ei saagi, nad ikkagi rändavad. Ja tundras kõik, kõik liiguvad kuidagi ütleme, ka lemmingute liikumine on meil teada ja, ja mõneti on jah, seal niuke suured rändamised, mis käivad aastaaegade järgi. Kas sääsk tegelane suviti ka taiga inimese või taiga loomade elu kureerib? Küllaltki palju Eestis ma tean Järvseljalt, mis on umbes võrreldav võib-olla taiga sääserohkusega. Et mõned üksikud paigad Eestis on võrreldavad sääserohkusega taigas, aga taigas noh ütleme, on, on see talutav ja ulatub nii-öelda loomuliku piiridesse, aga, aga tundra seletab see igasugused loomulikud piirid ümber. See on minu oma kogemus, on selline sääseparv, et sa ei näe taevast, kõik on hall, lihtsalt üks hall pilv on su ümber ja sa ei näe mitte midagi. Ja siis tuleb silmi pilgutada ja sellest Mongoliidsus. Jah, miks mitte või kui sa pilutas silmad, lähevad niisamagi piluk, sest sääsed söövad selle ümbert nii palju. Taiga ei ole ju päris tavaline mets. Taiga on nimelt siis okasmets, noosin loodusteaduslikult on, on asi üsna täpselt paigas, see on, ütleme, boreaalne vöönd ümber maakera põhja poolkeral ja suurema osa sellest moodustab taiga. Olen ka ühe rahvusvahelise organisatsiooni liige, seal taiga kaitsevõrgustik ja tema tegeleb just kogu maakera, selle okasmetsavööndiga ja esimesel asutamisel oli just see arutlused, mis panna sellele nimeks nimetada boreaalne metsa, nimetada okasmets. Aga kuna suurem osa sellest on, on see Siberisse, siis Siberis nimetatakse seda paigaks ja seal otsustati, et nimetame seda kogu seda vööndit taigaks ümber maakera põhja poolkeral. Mul omal tegelikult on hoopiski ilmselt hoopis piltlik kujutlus, et kui, et maakera põhjapooluse poolelt kuskilt ülevalt kosmosest siis on umbes niimoodi, et, et see on nagu üks pea ja selle kiilaspea ehk siis selle põhjanaba artik ka ümber on niisugune igihaljasroheline pärg. Ja see on see okasmetsavöönd, mis püsib aasta ringi rohelisena. Nii et taiga on ka Kanadas taiganga kanud. Kui sina oled jälginud väikerahvaste Põhjala rahvaste elu-olu, siis kas neil on mingisugune selline ühine omadus, mis neid seob? Peale selle, et nad oma elupaikadega kuuluvad sellesse põhjapoolkera kliimavöötmes vastavalt siis taigasse või tundrasse? Kahtlematult muidugi nende vähene arvukus erinevalt sääskede kurva noodi kohe alguses sisse. Jah, tõsi küll, et kui nüüd võrrelda neid rahvaloendusandmeid 89 ja 2002, siis üllataval kombel on põhjarahvaste osakaal hakanud suurenema. Siin on muidugi mitmeid põhjuseid, eelkõige muidugi põhjus selles, et Vene riik on hakanud maksma põhjarahvastele teatavaid lisatasusid ja kui ennem nad olid niuksed tagasihoidlikud summaks, siis nüüdseks on nad tunduvalt suurenenud. Ja see tähendab ühtlasi ka seda, et võib-olla ei pruugigi olla väga-väga otseselt hunt või needs, aga piisab näituseks ühele venelasele leida üks vanaemast meenets ja fikseerida ennast neenetsi või Handina. Ta saabki siis riigi poolt selle turuga, et aga üldiselt on jah, tegemist ju väga väikeste väikeste rahvastega, et võib-olla kus need on kõige suuremad neist isegi üle 40000. Aga noh, nüansid ja, ja niimoodi on 10000 ja Andid siin 30000 tegemist on siiski väga, väga väikeste rahvastega, kes siis on ka kantud Venemaa nihukeste põlisrahvaste niukse registrisse. Ja muidugi, mis puudutab elulaadi elulaad on ka ju neil kõigil üsna Laanet tundras on ta ikkagi niuke põhjapõdrakasvatus ja tõepoolest väga liikuv elulaad ja, ja mida rohkem siis taiga poole, seda rohkem ollakse paiksemad. Ja tegelikult kummalisel kombel võib-olla ka mis puudutab nihukest rahvusteadust, siis võib-olla põhja pool, võib-olla on see rahvuskultuur ja sellised kurje traditsioonis nagu paremini säilinud, et neid ei saa nii edukalt ehk kasvatada ja koolitada, ehkki ju teatavasti sellega päris intensiivselt ka tegeletakse, minevik tassib helikopteriga lapsed kokku, internaati ja õppeperioodil ollakse internaadis ja ja siis lastakse nad jällegi vabaks, et aga ka lõuna pool, siis kus on asustus vaiksem sõnaga rohkem venekeelset elanikkonda ja rahvusteadus ka suhteliselt madal neitsiks manside puhul. Kuskil 30 protsenti mansidest loeb mansi, keel on emakeel või meenetsite puhul on see protsent kuskil seal 70 kandis, et see on ikka päris suured vahed ja, ja võib-olla ehk veel, mis neid kõiki neid rahvaid ühendav on. See Nad on maavarade poolest väga jõukad Nendel territooriumitel elavad elavad rahvad, et tegelikult et õieti ütles omal ajal Lennart Meri, minu meelest oli see Tallinnas kongressil, kus ta ütles, et paradoksaalsel kombel tegemist võiks olla maailma kõige rikkamate rahvustega, aga tegelikkuses tuleb välja, et nad on pea kõige vaesemad rahvad. Ja võib olla Ta ei mõtelnud sel ajal materjale arst poolest kõige vaesemad, aga ta pidas ilmselt silmas seda tervishoidu ja sellega seonduvalt näiteks ülimalt lühikest keskmist eluiga mis ka iseloomustab tegelikult neid rahvaid. Ma tahtsin küsida seda kõigepealt, et nii karmid tingimused nagu tundra ja sealsed sääseparved ja taiga ja sealsed okasmetsadest tulenevad ohud on ühe või teise väikese loodusrahva arengus omamoodi sellised konserveerivat tegurid et nad suudavad aidata. Ta on sellel väikerahvale alles hoida oma traditsioonilist elustiili. Aga olles näinud ka oma isa reisidest kõikvõimalikke pilte, siis ja need olid juba enam kui 20 aastat tagasi tehtud siis tekib vägisi küsimus, et kui palju nendel rahvastel üleüldse on võimalik enam praegu oma traditsioonilist eluviisi säilitada. Ja kas nad seda elavad. Et see on huvitav, et see mõtteviis küllap nad kohe välja surevad, sai minu jaoks niukse väga skeptilised, küsimärgi, kui me omal ajal lugesime hantide kohta tsaariaegsest entsüklopeediast ja see oli teatud kuskil 1900.-te aastate alguses ja seal oli ilusasti kirjeldatud neid. Ja oli muuseas öeldud, et, et see on väga väike rahvas, neid on kõigest 20000 ja nad joovad koledal kombel ja nad kindlasti surevad peagi välja. Ja siis, kui mina jõudsin nende hantide juurde, siis oli neid ka 20000. Nende kohta öeldi, et nad joovad koledalt kombel ja kõik oli samamoodi ja siis mul tekkis see mõte, et see asi ei ole nii lihtne. Kõige keerulisem, kuidas nad hoiavad seda kahtekümmend tuhandet kogu aeg. Arvukus, suurenenud, arvukus suureneb. Nimelt ja ühine tingimused, et noh, seesama need uued olud Venemaal praegu, et kas need soosivad või, või hoopiski ohustavad seal on alati mitu tegurit, mis soosivad mitu tegurit, mis ohustavad aga selle jaagu too juurde, noh, minu teada on seal just ka see asi, et näiteks mis hantide, kultuuri ja eneseteadvust on alati ülal hoidnud, on see noh, sealkandis, kus mina käisin põhja hantide juures neil olid niisugused jahialad, kus oli neil onnide võrgustik ja igal mehel oli siis onnide võrgustik, kus ta siis liikus ringi. Et praegusel ajal sedasorti maade nii-öelda kinnistamine on, on isegi tugevnenud võrreldes nõukogude ajaga, kus ei olnud niisugust päris isiklikku maad ja, ja keegi kusagil seal tegelikult on saanud hoopiski nagu kindlama põhja alla selle selle eluviisi harrastamiseks. Kas ei ole samal ajal ka ärgitanud sellist kinnisvara business'it? See on mitme otsaga asi, seal võib ka see olla, et üks näiteks on, on nii-öelda suur maaomanikuks saanud ja siis ta palka kab endale näiteks kedagi, eks ole sinna tegutsema nendele olnud jah, jah, kes võib-olla see on mitme otsaga lugu, aga ma tahan lihtsalt seda öelda, et, et me ei saa kunagi üheselt langetada otsust, et nüüd need asjad lähevad niimoodi asjad minu meelest lähevad alati kuidagi teisiti natuke üllatavalt. Jah, et ega see kohe-kohe otsalõppemine, see ei puuduta neid ainult hante ja mansis, eks ole, et siin on ju ka liivlaste vadjalased, eks surevad juba pikemat aega välja nendega muidugi on need lood ikka päris tõsiseks läinud. Aga mis puudutab jah, tõesti hantide ja manside siin või neenetsi, et et teatavasti ma omandan täiesti olemas eraomandi näol ja see annab neid täiendavaid nüansse ja loob niukseid ressursse, mis ehk tagavad selle, need hundid ja manside nende arvukus ka tulevikus tulevikus suurendada mitte ainult nende nii-öelda venelaste arvelt, kes endale vanaemast antiibüanssi leiavad. Huvitav, kuidas on nende asjadega lood Kanadas? Kanada ei ole olnud väga-väga pikki aastaid oma põlisrahvastele väga sõbralik härra või väga sõbralik isand, et kas samalaadsed protsessid võivad ka seal toimida või on Kanadas pigem see, mida vähemasti mina olen kuulnud, et Kanadas praegu selline periood, kus hoolimata riigi poolt makstud mingisugustest toetusrahadest ühele või teisele hõimule rahva killule ei ole prestiižikas enam sinna selle hõimu või rahvakillu sisse või hulka kuuluda, sest tingimused tööturul on sellised, mis pigem soovitavad sul oma rahvus nagu mõneks ajaks kapile panna. No nii palju kui mina Kanada nendest põlisrahvastest olen kuulnud, siis tõepoolest et riik maksab arvestatavaid summasid nendele hõimudele ja lisaks veel saavad need hõimud ka igasuguseid niukesi maksu soodustusi ja neil on olemas sellised piirkondlikult niuksed autonoomiat, kus tegelikult võim on nendesamade hõimude või rahvaste käes. Lisaks sellele ma tean, Kanada näiteks erinevalt Venemaast on ka vabandust palunud, mis on toime pandud nende põlisrahvastega, et et selles suhtes nagu ma ei tea, kas Kanadas olla põlisrahva esindaja, on keemia kui Venemaal näituseks olla Anthony mansi, et see on niisugune hea hea küsimus, et aga võrreldes vähemalt seda, mida on teinud Kanada ja mida on teinud Venemaa, siis vähemalt juttude järgi ma saan aru, et Kanadas on märksa rohkem tehtud ja märksa rohkem arvestatakse põlisrahvastega, et siiski ma tean, et Venemaalt puht väga demokraatlikult võidakse nii-öelda rajada uusi neid nafta ja gaasimaardlaid. Põlisrahvastel ei ole seal eriti seadusandlikul tasemel mingeid õigusi, kui on demokraatlikult ja Johantemaid siiski nüüdseks autonoomses ringkonnas. Kas põlisrahvaste hulka on üks üks protsent, siis võib-olla kohalikus tuumas on ikka üks või kaks siis hääletataksegi, noh, ütleme piltlikult siis kuus 60 hääletab siis selle pooltelt rajada maardlad ja siis üks ütleb, et, et seda ei tohiks nagu teha, aga veto, vetoõigus minu teada puudub siis maardla rajatakse ja eks muidugi põlisrahvad üritavad ju ka Venemaale protesteerida, et noh, eriti siin nüüd tuntud nende sellelli järve nimi seal oli see nutu kus oli nagu niisugune hantide ja manside niukene püha koht, kus leiti, et sinna tulevad need naftatornid püsti ajada mis oli tõenäoliselt teadlik tegevus. Kahjuks ma ei julge ütelda, kas need naftapuurtornid sinna püsti pandi ka või mitte, aga aga ma tean, et siin oli päris niuksed. Tugevat protestiilming, niivõrd-kuivõrd Venemaal muidugi üldse protestida saab. Lihtsalt on ilmselt see vahe selle taiga kaitsevõrgustiku kaudu on mul natukene lõhn ninas nende Kanada indiaanlaste kohta, et kannatus on tegemist ikkagi kodanikuühiskonnaga ja seesama kodanikualgatusel on seal palju suurem jõud kui Venemaal, et see teeb selle olulise vahe sisse. Et seal käib võitlus ka näiteks selle taiga ja ehk siis seal Kanada metsade säästmise pärast. Seal on väga võimsad metsade kaitseorganisatsioonid ja teiselt poolt väga võimsad tööstuskorporatsioonid, kes siis jälle püüavad seda raiuda ja see võitlus on, on väga tugev, väga jõuline, väga avalik, aga Venemaal käib see asi kuidagi niimoodi ümber nurga ja kavalalt. Ja samas veel nüüd võtta see natukene niisugust poliitilist momenti tähendab sisse, et et Venemaal ju teatavasti nihukesi, ütleme rohelisi kui niisuguseid, vaatamata sellele, et saastumist on seal oi-oi kui palju. Pole märkimisväärselt, et omal ajal oli selline liikumine nagu keeder seeder, mis on ka juba ammust ilma välja surnud, et see näitab, et sihukesed öko rohelised mõttelaadid ei ole kuigivõrd palju levinud, et tegemist on ikkagi riigiga, kes leiab, et see maapõu on lõputult rikas ja tarbimine ja kaevandamine, ammendaminegi käib seal niukses suures tempos. Ja isegi ütleme see, see laia Venemaa roheline võitlus käib kummalisel kombel suurelt jaolt just nende kodanikuühiskondade toel, et jällegi sellesama taiga kaitse ühingu järgi ma tean, et Venemaa nad lausa ära jagatud nende metseenide või teate järgi näiteks ütleme, Moskvast kuni kuskile paikalini välja on ühed võimsad, ütleme Ameerikast pärit organisatsioonid, kes toetavad meid ja siis läheb piir ja siis trimorje ja Kaug-Ida-metsade ja nende põlisrahvaste kaitse toetada näitamisega tegelevad jälle ühed teised Ameerika Ühendriikide väga tugevad rohelised organisatsioonid hangivad neile siis erinevaid fonde, rahastavad neid ja lausa mõned esindajad on pidevalt paigal koha peal. Ehe näide on ka näiteks siinsamas Euroopas, hüppas meie külje all Karjala metsade ümber käib tegelikult Ühelt poolt võideldakse, nende säästmise eest luuakse uusi kaitsealasid, teiselt poolt tahetakse raiuda aina rohkem rajada suuremaid metsatööstusettevõtteid. Mõlema taga on tegelikult ressursside ja ajude finantside fondide poolest Soome metsatööstus ja Soome rohelist. Te kuulete boreaalia saadet ja täna on juttu Siberist, külas on loodusemees Hendrik Relve ja jaak proosas fennougri asutusest. Kas võib üpris konkreetselt öelda, et ühed rahvad on tundrarahvad ja teised on taiga rahvad või on selliseid loodusrahvaid Siberis, mis jäävad ka nende kahe piirile? No minu meelest nad ikka jagunevad üsna selgesti, need on jälle minu isiklikud kokkupuuted näiteks natukene neenetsi ega küllalt rohkem kannassaanidega tundrarahvastega ja siis teistpidi näiteks antide ka rohkem ja Vengidega natuke vähem kui taigarahvastega ja on ikka minu jaoks on, on see küll üsna selge piir kuigi noh, natukene näiteks põhjapõtrade põhja antidel on ka põhjapõdrad nii nagu nagu neenetsi Sitel jaan kannassaanidel, aga minu oma kujutluses on küll see väga selge vahe, tegelikult. Taigan tundrale kiivas, et enda omad suleb endasse ja, ja tundra annab sellise avaruse, et tundvale ahvat kõnnivad omandisse. Jah, et noh, tegelikult ka ju võtta neid neenetsi, et eks seal on olemas täiesti tunde, nii et siit metsaneenetsi selge vahe on siin olemas, et muidugi ma usun ka kindlasti ma ei ole küll ise paigal käinud, eks ole. Et küll võib-olla käiakse niimoodi, eks ole, tundras ja võib-olla see on marjakorjamist ja seda esineb nii metsas kui ka tundras, eks, aga kui mingi teatud sarnast niisugust elulaadi, kuid siiski on ikka täiesti eraldi asi. Tänu tundrarahvad ja Staiga rahv. Hendrik sa oled käinud eri toopides erimaastikel eri kliimavöötme, kes ja kui nüüd meenutada natukene Siberis käimisi tundras kui taigas kas sinu kogemuse kohaselt, kas tundra ja taiga rahvat kuulevad või kuulatavad neid ümbritsevaid helisid eri moodi või ühtemoodi? Need on puht subjektiivselt niisukeseda, isiklikel kogemustel põhinevad arvamused, aga tundral rahvas on minu kujutluses nagu julgemini häält tegev ja taiga rahvas on nagu hillitsetud ja vaikse ja see näiteks hantide lastele öeldakse ja siiamaani nad väiksed on, et, et kui sa kõva häält teed, siis seal on ju põhja antidel vähemalt, kelle kohta ma tean, seal on palju rahvaid, kes elavad teispoolsuses, aga mõjutavad siinpoolset elu ja üks rahvas on inimsööjad lausa kellel oma pered ja oma külad või seal omaettenähtamatu rahvas ja selle elavad täiesti oma elu, aga öeldakse kohe, et, et kui sa kõva häält teed, siis siis tuleb see inimese rahvas, keegiased sööb su ära, viib su minema ja, ja see mõjub ja andit räägivad. Noh, see on jälle minuga, ütles vaikse häälega ja nad on niuksed tasase olemisega tundrarahvad. Noh, eks neid ole ka igasuguseid, aga, aga no jälle minu kokkupuuted näiteks ikka see võimas viimane dub Jako šamaanisoo esindaja, kõik tema olek oli niisugune väga võimas. Ta kiirgas igas suunas endast julget, et võimsust välja. Ta ei olnud sugugi vaikse olemisega ja laulud ka kajastus siis ka tema hääles ja ta oli kindla julge häälega kõigi Siberis, ausalt öeldes sinna juurde alati see natukene. Kui ta on päris kaine, siis ta on ikka vaikne ka. Siis on tasakaal, siis on tasa, aga, aga natukene üks pisikene ja siis hakkab see nagu välja tulema, mulle jäi nii hästi meelde see näiteks esimene mees, keda ustav Amiskonnassaanideolgas kohta sinna, keda me läksime ka salvestama, seal oli hüüdnimega korroPadka, eks tundra TÜ, see oli 85 aastane mees ja siis, kui, kui me istusime lihtsalt maha ja, ja siis natukene nagu soojendasime ennast. Ja, ja siis, kui läks lahti, kui ta hakkas oma lugusid rääkima, siis see üks lugu oli vähemalt kaks tundi pikk, selle loo jooksul ta vahepeal kargas püstide igasuguseid liigutusi, siis laulis sinna vahele. See käis niisuguse hooga ka sellised tohutu energia ja võimsusega mida näiteks hantide juures jälle tuleb meelde. Me elasime seal kolm nädalat, Petra juures Petraali niuke seitsmekümneaastane mees teadis lõputult lugusid ja laule. Aga ta tegi seda kõike väga vaikselt niimoodi kuidagi mahedalt pehmelt tasaselt. Et need olid ka vägevad lood ja pikad-pikad, laulud aga, aga see käis kuidagi nagu taiga ise niisugune natukene suletult ja hillitsetud. Ma kujutan ainult, et milliseid häälitsusi teevad need, kes räägivad või kes laulavad kasvõi oma lastele, sellest, kuidas tulevad inimsööja rahvas ja võtab nad nati veidi kinni, viib minema või veelgi hullem. Pistab pintslisse, huvitav on lihtsalt see, et jah, et kohantidel ma olen ka kuulnud seda, et inimsööja niuksed, rahvad olemas, aga samas tulles jällegi võib-olla teisele poole Uurali udmurdid marid puhul, noh näituseks hirmutatakse, et tuleb tatarlane, kui seal kõik krõbistada on ju või midagi. Murdid ähvardavad tegelikult, ütlevad oma last selleks, et tuleb mari viib su endaga kaasa, varian sõjakas jah, et nii ta on siis, et ühtedel rahvastel on siis need meie mõistes nagu täiesti niuksed teispoolsusega tõepoolest tegemist, millega ähvardatakse või noomitakse, aga aga jah, Siberis pool Uurali, siis on juba väga konkreetsed. Siberis. Ksenofoobia ei harrastata, ühesõnaga hirmutate omi lapsi naaberrahva esindaja tulejõuga ja et ei ole ka, ei ole ka selliseid väga kindlaks kujunenud etnose piire, seda enam, kui rahvas liigub sääskede vajal edasi ja tagasi ja sinna ja tänna. Küllap oled sa tähele pannud seda, kas ja kui palju on eeskätt muidugi just taiga rahvast, aga miks mitte tundra rahvaste laulus looduse hääli, loomade linnu, häälitsust katkeid või selliseid teisenenud kujusid siis fona häälitsustest. See on erakordselt loomulik, kui sa oled sellises keskkonnas ja igapäevase elu üks osa on, et need loomad ja linnud siis siis nad satuvad ka sinuga maailma kultuuri, maailma mul ei lähe iialgi meelest seal, kui me sealsamas huntide juures olime, südatalvel, seal läksime ükskord välja selle marjaga Mariaalises Petra naine ka niisugune vanem naine läksime jõe peale vett tooma jääaugust ja üleval tähistaevas ja järsku ta jäi seisma ja, ja näitas, et vaatas seda tähte, ma sain aru, et see oli põhjanael. Ja siis ta rääkis pika loo sellest, et kuidas põhjanael näeb meie tegemisi, temast ei jää midagi saladuseks, siis ta endastmõistetavalt ühtlase loitsu põhjanaelale seal ilma igasuguse esinemissoovi. See oli lihtsalt ta nägi seda ja ütles. Ja tema õpetused karu kohta, seda ma olen siiamaani meeles pidanud, Eestis ei ole just mul endal seda ette tulnud, aga aga et, et kui karu tuleb sulle ikka päris lähedale, et mida sa siis teed? Maria oli väga selge, tema ütles niimoodi, et esiteks ma ütlen, et ma olen, et ma ei ole venelane. Ja siis pööran rahulikult ümber parema õla ja jalutan minema. Ja kõik on korras. Ta on avalikuks tulnud üks suur saladus, miks, miks jätkuvalt 20000 on see number et karud ei ole võtnud mitte kõiki ära sellepärast, et nad ütlevad, et nad on hundid ja siis keeravad keeravad ümber õla ja siis lähevad ära ja karuneid ei puutu ja nad jäävadki elama. Ja see, see siiras, jälle Petra seletus. Ühel õhtul, kui me jälle olime hästi nagu siiras ja usaldatavas meeleolus seletas mulle täiesti veendunult, kuidas vähemalt tema saab muutuda karuks ja ta seletas seda väga üksikasjalikult, kuidas tuleb leida metsas puu, mis on kaheksa arunenud, mille vahetuse siiski mahud läbi roomama, siis tuleb teatud nädalapäeval. Ta isa poro kaasa minna, selle puu juurde, ohverdada isa poro, võtta kõik riided seljast, ära pugeda selle kahe haru vahelt läbi. Ja kui sa oled teisel pool, siis sa oledki karu. Aga enne seda pead sa veel ütlema, millal sa tagasi inimeseks tahad tulla. Ja selles karuks oleku ajal sa ei tohi iial unustada seda, et mis päeval sa pead tagasi tulema ja siis tuled vastupidises suunas sealt ja muutud jälle inimeseks. Ja kui sa selle ja unustad, siis metsa igaveseks karuks. Aga sellepärast tulebki karule öelda, et ma olen hunt ja ma ei ole venelane ja no väga loogiline jah, muidugi juba selliste seikade puhul ma tahangi tulla selle selle valusa küsimuse juurde, mis igal juhul tuleb esitada. Ma mäletan, oma isa nimetasite juures käigus seda, kuidas ta olles ise koolmeister ja sellega kogu oma elu tegelenud, kaasa arvatud laste pedagoogilise psühholoogiaga, kuidas ta muutus selliseks nukraks. Kui ta rääkis sellest, kuidas neenetsi lapsi kopteritega siis trummide juurest kooli viidi ja see koolitus ja see haridus, mida nad koolist said selle kohta ütles isa, et see on nüüd täiesti selge näide sellest, kuidas see haridus purustab tegelikult mitte ainult selle lapse, vaid tegelikult ka selle, seda last, ümbritseva kogukonna identiteeti. Vastab see tõele. Ja näiteks seal lub hari külas, meil oli seal palju aega, tõesti, kõneldame, olime seal kolm nädalat ja pikad pimedad ööd ja õhtud ja selleks ajaks olid parajasti lapsed tulnud. Tähendab, vanemad olid tulnud taigast lapsi ära tooma, sest algas koolivaheaeg ja seal oli internaatkool. Ja üldjuhul asjakäik on umbes selline, et laps kasvab vanemate juures vähemalt sealkandis ja saab tegelikult selle pärimuskultuuri tugeva põhja anti keele kätte, siis läheb ta vägisi kooli ja mida rohkem ta koolis käib, seda rohkem ta unustab, nii oma kultuuri kui keelt ja venestub ja poisid lähevad siis veel edasi sõjaväkke ja sellel hetkel kuskil 20 üldiselt ja selle ringis on nad enam-vähem nüüd venestunud ja need läheb kaheks, et suurem osa tegelikult satuvad ikkagi kuskile asulatesse linnadesse ja ei pöördu nagu enam tagasi oma vanemate ka sama tegevuse juurde. Aga see väiksem osa, kes tulevad tagasi oma vanemate juurde ja hakkavad elama seda endist elu, siis nad hakkavad jälle tasapisi seda hakkab nagu maha pudenema, see see vaatsalt ümbert ja neil tuleb jälle. Tegelikult elustub see, see pärimus, lik mõtteviis uuesti. Neil on põhi, millele seda kasvatada ja nende järjepidevus jätkub, aga suuremal osal kaob see täielikult. Loterii külas oli, ma ei mäleta, kas seal oli näiteks 10 juuksuriks õppinud tegelast ja 20 katla eks õppinud tegelaste neil ei olnud Lopparii külas, nad olid õppinud küll midagi, aga nad nad ei leidnud ka selles külas akendust, nad pidid minema kuskile suuremasse asulasse või linna. Ja seal juba järjepidevus katkeb. Ja muidugi teatava niukse stressi. Et inimene osutub kasutuks, ta ei saa ennast realiseerida, et see on ka üheks põhjuseks, mikspärast hakatakse napsu võtma, et ta ei ole enam mitte mitte keskid, on kaotanud sidemes undraga ja samas ta satub linna, kus on valdavalt, eks ole venekeelne seltskond, ütleme, lausa venelased ja kes suhtuvad temasse teatava niukse irooniaga pehmelt öeldes, ja ongi tagajärjeks niisugune enda peitmine ja enda enda uputamine napsu sisse. Paradoks on ju selles, et sellesama alaväärsust tunde nendesse tekitanud mitte nemad ise vaid see, see teine kultuur ja teine rahvas, kes on sinna tulnud, sundinud neile peale teise eluviisi, mida nad nii hästi ei valda ja, ja samas see, mida nad reaalselt valdavad, seda ei hinnata vääriliselt, kuigi see on kulla hinnaga tegelikult ja ka võib-olla jäljetult. No siin tekib küsimus, et kui palju ja kas üldse võib tekkida ka küsimus on selliseid tundra vaid aiga rahva loodusrahvaste esindajaid, kes joovad välja ülikoolini lõpetavad selle ja tulevad tagasi pärast ülikooli lõpetamist elama esivanemate moodi. Eks need haridust saanud hantide ja manside on ju küll, et Venemaal on ju Peterburis selline hertsini nimeline Pedagoogikaülikool, kus nad saavad siis hariduse, kus on kalguses kasvatajad niimoodi juures, et ei tekiks neid, kohanemisprobleeme, lõpetavad selle ülikooli, minnakse tagasi. Aga tagasi minnakse jällegi internaati, et siin on see nagu see probleem, et see, kes on saanud hea hariduse ja hakkab seal tundras ringi rändama, et seda on suhteliselt vähe. Tegelikult on väga palju, praegu on tegeletud sellega, et kuidas siiski vältida seda internaadipõhist nagu haridust, et siin raadio ja igasugustel arvutite teel koostatakse iga programme praegu. Mis võib-olla võivad seda olukorda leevendada, et üldiselt on aru saadud sellest, et see on probleem. Aga no ennem kui see kõik niimoodi realiseerub, see võib võtta aastaid aastakümneid ka muidugi nii-öelda, eks ole, ütleme, 1000 elaniku kohta, et kui palju on kõrgharidusega hante Mancisi või näiteks venelasi, ukrainlasi või juut, eks ole, siis siin on muidugi väga suured vahed. Ja tegelikult see iseloomustab ka kõiki teisi soome-ugri rahvaid, et kõikidel soome-ugri rahvastel on kõrgharidusega inimeste protsent suhteliselt madal, võrreldes seal venelastele isegi Armeenlaste ukrainlastega erinevad rahvad, kes Venemaal elavad, seda võimsam kvaliteet tõenäoliselt. Ja tegelikult üks asi, mida ma tajusin ka hantide juures olles, on alateadlikult pigem seda, et noh, ma ei tea, kui palju see ütleme, teaduslikult teoreetiliselt paika peab, aga ma tajusin seda, et põhja tidel, kelle juures ma olin, ei ole üldse sellist enesemäärangut ja eneserahvusuhkust nagu eestlasele on juba endastmõistetav, alates ärkamisajast, mis on meile ju põlvkondade kaupa järjest edasi antud. Nendel vähemalt minul seal olles tekkis see tunne, et nendel on see koht alles tulemas, kui ta üldse tuleb. Et, et see on väga suur vahe, on väga suur vahe. Teie kogemuse järgi võib nüüd lasta silmad üle kõigi nende rahvaste või kogu selle informatsiooni, mida te teate. Et teie hinnangul, millistel Siberi loodusrahvastel. Praeguse seisuga on kõige lihtsam ja kõige loomulikum võimalus säilitada oma traditsioonilist elulaadi ja oma kombestikuma loodususundit. Ja noh, siis on jälle nüüd puhas spekulatsioon, aga jälle isiklik kogemus on näiteks tundraneenetsi Sid, kellel on ikka väga tugev see sisemine vägi ja enesetunnet. Ja nad on suhteliselt suurel alal, need on suhteliselt vähe rikutud. Huntide puhul on ikkagi tunda täitsa selgesti nihukest häbelikust ja piinlikkustunnet natuke, aga tundraneenetsi tal see seda ei näe. Nad on, silm on ja särav ja selg on sirge. Üldiselt on niimoodi, et see on niisugune, ütleme Vene riigikord ja kõik sellest tulenev on neile kuidagi vähem mõjunud, nad liiguvad, nad on küllaltki hästi säilitanud oma seda elulaadi ja ja nendel on suured pered ehk kõige suurema loomuliku sündivusega soome-ugri rahvas ja annab ka tunda seal mingisugust sellist 60 protsenti arvukus tõusnud 12 aastaga. Aga muidugi tundra poole niuksed haiga rahvastest muidugi ka komid komisjon üle Uurali läinud ka Komi vabariigi niukene esilekerkimine, praegu niukene, tuntav tugi oma kaasmaalastele, kultuuriline ja nii edasi, et see paneb uskuma endasse komidesse. Rahvusvaheliselt näiteks komeesid teatakse ülikusjuures kaalukalt kõige haritum soome-ugri rahvas, kõige vanemaks aga kirjakeelega soome-ugri rahvas juba aastast 1374, esimene raamat meil 1525. Et et tegemist on siuksed siukse põneva taiga ja tundra niuke vahepeal oleva rahvusega, kellel kahtlematult on nagu sellist perspektiivi, aga. Tundra puhul võib olla ka see üheks faktoriks, et seal ei ole teatud noh, alateadliku või teadliku läbiviidavat sundlinnastumist. Muidugi, ja teedevõrgustik üldse kogu see on saanud olla rohkem omaette matele jalgu jäänud nagu Handid oma oma naftaga, eks ole. Inimesed on aga õnnetu mõnes olukorras, et just see kõik see nafta- ja gaasimaardlate avastamine, nende elulaadi, seal lõpetamine ja see reostusest nad ei saa tegeleda selle marjakorjamise ja põhjapõdra ja kalapüügiga suuressi, reostus läheb sinna ju jõgedesse ja, ja nii edasi, millest tulevad jälle igasugused haigused ja nii et see teeb nagu hantide ja manside ja olukorra märksa nukramaks. Ja muidugi puhtfüüsiliselt on väga-väga vähe mõningaid põhjarahvaid Enetseid, näituseks mõned sajad, eks. Kas teie endi kogemustest lähtuvalt võiks öelda seda, et viimasel ajal on nagu Siberi loodusrahvastel selline tahe elada oma traditsioonilist eluviisi pigem tugevnenud või? Ma arvan, et meil ongi praegu jagunemise koht, et mõned üksikud tugevnevad ja suurem osa siiski tegelikult jahvatatakse selle globaliseerumise ja, ja tsiviliseerumise käigus aina peenemaks, et on umbes selline seismine kujutluses. Praegu niukene murdeperiood, et ühest küljest põhjarahvastel on see Venemaa põlisrahvaste assotsiatsioon ja vastav register ja ja vist tuleb mingi rahvusteministeerium. Ja nii edasi, et siin on niukse mitmeid positiivseid momente, küsimus on lihtsalt selles, et kuivõrd nad oskavad seda kõike ära kasutada ja muidugi laienenud rahvusvaheline tähelepanu tunduvalt nendele rahvastele. Nii et dollarite eest, eks ole, saab kõiki, et need tuleb vaadata, et ühest küljest, et riigi poolt võib olla määrav dotatsioon määratav dotatsioon, võib ka olla mõnes mõttes ka hukatuslik. Et sellele ei maksaks näha võib-olla alati neid, neid pluss, et mida ta seal siis tundras nende tuhandete dollaritega teeb. Hendrik kas oled sa Siberis näinud seda, et rahvusvaheline mõju või rahvusvaheline surve Venemaale on sundinud mitmeid ekskavaatorit vait ja mitmed kopad maapinna siis tagasi, et mitte sealt tõusta ja on midagi sellist, ei? Ma tean ainult seda, et ma ise olen alla kirjutanud niisugusele kirjale, mis oli kuskil Kaug-Ida üks kubermangu, aga neid on seal nii palju. Võib-olla oli see näiteks suuri kubermangu, kelle kuberneri vastu oli siis selline rahvusvaheline protestikiri, see kiri sai alguse sealt kohapealt selgus, et ta tahtis sisse lasta seal võimsat, pani puidufirmat, kes oleks seal metsad maha Nad ja sealt rändas rahvusvaheliseks ja nüüd juba interneti kaudu lasti ringi käima ja igavest vahva oli alla kirjutada, et mina nõuan kategooriliselt, et see kuberner astuks sellelt kohalt tagasi ja kirjutasin allkirja sinna. Sellised mõjud teinekord üllatus-üllatus, isegi mõjuvad. Võib-olla veel mõjuvad ka selles suhtes, et võib olla seda reostust, mingil määral on ehk vähem see niuksed, rahvusvahelised nõuded. Naftat ei pumbata välja mitte ainult eks ole Siberis, et, et siin on ka sihukest tähelepanu saanud rahvusvahelised kontsernid on tulnud mitte ainult Venemaa enda enda need firmad. Nende tehnoloogiad on natukene midagi muud ehk ehk rohkem nihukest. Loodussõbralikumad. No see on ikka see, et maailm muutub väiksemaks ja, ja aina rohkem, ühesõnaga selline rahvusvaheline maailm mõjutab ka seda Siberi taigas ja tema elu kõik. Ja võib-olla muidugi siin ühe aspekti tooks muidugi sisse, et tunneme siin palju need naftast ja gaasist rääkinud, aga tegelikult nende nende maavaradega kaasnevad ka kolonisatsiooni. Et see on ka üks niisugune tõsine rahvastiku sisse ja rahvastiku sissevool ja see on päris suur arv, mis sisse tuleb siis suurepärane pinnas, assimileerimine ja nende õigused on samasugused nagu põlisrahvaste õigused. Kui selle seda kala või seda marja või mida iganes, eks ole, ühele ta on absoluutselt elatusallikas number üks ja see ongi elu eluviis siis teise jaoks on see nagu kalapüük ja nii edasi, see on lihtsalt hobi. Aga seal hobi korras ta hävitab lihtsalt teise selle toidulaua ära. Selles mõttes ma olen tihti mõelnud, kui räägitakse Ameerika Ühendriikides või Austraalias nendest nii-öelda reservaat töödest, põlisrahvaste reservaatides, et need on alati negatiivse märgiga, noh, eks nad on ajaloos olnudki küll. Aga ma olen käinud ka Ameerika Ühendriikides indiaani reservaatides, mis on tegelikult nende identiteedi, kultuuri ja pärimuse järjepidevuse kandjad, just nimelt. Ja Venemaa ei ole siiamaani sinna veel välja jõudnud. Ma olen tihti mõelnud, et looduskaitsealade võrk Putin küll rapsis seda kõvasti, seda looduskaitsealade võrku aga, aga pärimuskultuuri kaitsealad Selline unistuste, seda on ka siin meiega Fenno-Ugria inimesed niimoodi mõelnud, et need, sellel reservaadid kuidagi on nagu meie meie keeles niisugune negatiivne varjund on võib-olla see on üheks võimaluseks, mis annaks nendele huntidele võime ansidele täiendavaid dusi oma kultuuri ja keelevenelaste paranoiat, et et riik laguneb või keegi lagundab ja seal kehtisid natukene teised, eks seal õiguses sealt sekka seda punast kala, eks ole, ei pühi ja et see on ikkagi selline põlisrahva, eks ole, või kus sa saad püüda siis pead kuskilt selle perekonna või suguvõsa käest, eks ole, sulle antakse 100 meetrit ja Merca on seal ja palun, et saad mingi loa ja see on midagi, midagi muud. Aga seesama, kuidas seal see ääremaastumine, millest Eestis räägitakse, Siberis on see sadu kordi võimsam, tegelikult ja ühtpidi on see muidugi halb ja teistpidi on see jällegi hea, sest need kohalikud rahvad alati toime tulnud omapäi oma elatusviisidega ja nüüd on see muutunud eluliselt vajalikuks. Ma olen kuulnud seda just nimelt sealt Kamtšatka poolelt, Kaug-Ida poolelt, et et seal on praktiliselt ühendused katkenud. Enam ei kulge, ei helikopteritega lennukid ja muid teid ei ole ja inimesed, kes sinna jää saavad, nad peavad toime tulema ja iseenesest elustuvad need vanad viisid ja tarkused, mida teati varem. See oli Bureaalia saade stuudios külalistena loodusemees Hendrik Relve ja fennougri asutusest jaak proosas. Nendel raadio kuulajatel, kellel on huvi soome-ugri rahvaste keelte ja kultuuri vastu või ajaloo vastu siis neil inimestel on võimalik külastada Fenno-Ugria asutuse raamatukogu, mis asub aadressil Tallinn Eesti keele instituut, roosikrantsi, kuus. Suured tuuma ja järgmise korrani.