Heliga ja tere head klassikaraadio kuulajad algab muusikauudistesaade heliga ja mille teemad on täna järgmised. Lõppenud nädalal jagas Eesti kultuurkapital 2007. aasta kultuuripreemiaid muusikapreemiatega, räägib helikunsti sihtkapitali nõukogu esimees Olav Ehala. Põhjamaades Estonia orkestri hooajast, Trata teisest kontserdist Tallinnas ja Tartus räägib dirigent Anu Tali. Kerso järgmise nädala kontserdist Pjotr Tšaikovski portree kõnelevad kava idee autor ja dirigent Toomas Vavilov ja ERSO direktor Andres Siitan. Eesti filharmoonia kammerkoor annab järgmise nädala lõpus kolm kontserti armastuse ja sõjalaulud Claudio Monte Verdi loomingust. Kava tutvustav dirigent Mikk Üleoja. Tallinna filharmoonia sarjas noored dirigendid esineb 24. jaanuaril koos Tallinna Kammerorkestriga. Dirigent murdre kontsert toimub uues kontserdipaigas Eesti kristliku nelipüha kiriku konverentsikeskuses. Kavast räägib dirigent Mikk murdver. Esmaspäeval, 21. jaanuaril esitab Elvas kontserdikava Kissa ootekitarriduo Kristo Käo Jorma Puusaag. Vähemalt kuuleme kontserdist Kristo Käolt. Rist Heiki Metlik räägib kitarrimuusika uutest teeveedeedest ja saate lõpetab Priit Kuusk muusikauudistega laiast maailmast. Mina olen saate toimetaja Tiina kuningas ja soovin teile head kuulamist. Sülgaja. Teisipäeval, 15. jaanuaril jagas Eesti Kultuurkapital meie silmapaistvatele kultuuritegelastele 2007. aastapreemiaid, sealhulgas tunnustati ka muusikute panust eesti üldisesse kultuuriellu. Helikunsti sihtkapitali esimees Olav Ehala. Kui kaugele ulatub üldse Eesti Kultuurkapitali ajalugu? Seda võib kahtepidi ta, need meie taasiseseisvunud aja ajalugu ulatub nüüd tosinakonna aasta võrra tagasi, aga teame ju, et ka esimese iseseisvusperioodi ajal selline institutsioon oli olemas aken õigupoolest seal ta loodigi ja selle põhja nagu taasiseseisvumisel see kultuurkapital taastati. Aastapreemiad ei ole tegelikult sugugi ainuke Kultuurkapitali poolt tunnustamise avaldus. On igasuguseid muid vorme ka. On kultuurkapitalil jooksvalt ju igav, kvartal on eraldised ja tulevad sinna taotlused projektide toetusteks, aga samuti tuleb loomeinimestelt taotlusi loominguliste stipendiumidega. Ehk need nii interpreetide kui heliloojatele oleme me alati üritanud vastu tulla, kui see võimalik, kes on asutanud ja on ka mõned sellised lausa meie oma statuudi ka paika pandud asjad, nagu üks suur interpreedi aasta stipendium, mis siis näeb ette ka CD-plaadi salvestamist selle interpreedi poolt, mida kultuurkapital veel täiendavalt toetab, siis väga tõhusalt toetame välismaal õppivaid muusika, üliõpilasi ja üks suuremaid toetus stipendiumi Jaan veel nähtus nimega ela ja sära. Iga sihtkapital arvestab aastas kahe sellise elajas ära suure stipendiumiga, mis siis on iseenesest 15000 krooni kuus, maksuvabalt toetus loomingulisele inimesele, et ta saaks oma loomingulise tööga tegeleda, ta ei peaks muude asjadega tegelema. No see on väga tänuväärne ettevõtmine, eriti selles osas, mis puudutab just õppimist ja enese täiendamist muusikute puhul. Aga kuidas need kandidaadid üldse leitakse? No nende puhul, kes õppima lähevad, kas siin on kaks juba sissetallatud teerada, üks on, kes lähevad meie muusikaakadeemia poolt vahetus üliõpilasteks Sokratese programmi kaudu ja nende toetused taotleb muusika ja teatriakadeemia. Aga need üliõpilased, kes selle programmi sisse ei mahu, nemad peavad ise tegema meile taotlused ja me oleme jõudumööda ka suurendanud neid summasid, kuna kultuurkapitalile on aja jooksul ka raha juurde tulnud ja praegu on see toetus semestris välismaal õppivatele üliõpilastele sõltuvalt sihtkohast 12 kuni 17000 krooni semestris. Peale selle on meil veel selline teises jaotuses, kui mu mälu mind ei peta, kuulutatakse välja selline stipendiumit, liike jällegi ka õppuritele, mis annab Kaheaastase stipendiumi, see on pisut suurem, viimati oli ta 40000, aga kuna roosid on hirmus head selle aasta suhtes nad Kultuurkapitali ressurss võib tõusta ei 45 protsenti siis kindlasti, Ma arvan, me üritame ka neid summasid suurendada, sest mõelda tudengi peale, kes õpib Londonis see 15000 või ka 17000 krooni semestris, no see läheb tal seal, mitte see meistrikaitse lähedal. Kuu ajaga kartuaal, nii ta on, aga kui nüüd nende aastapreemiate juurde tagasi tulla, siis kuidas need kandidaadid valitakse ja kes siis lõpliku otsuse teeb kas kandidaat on nagu esialgu rohkem? Ja neid kandidaate on alati päris palju ja kõikidel institutsioonidel on vaba voli esitada kultuurkapitalile teatud kuupäevaks, mõnikord kuulutatakse see kuupäev välja, mõnikord isegi ei olegi konkreetselt päeva, peaasi et need ettepanekud on laekunud enne, kui sihtkapital tuleb kokku oma koosolekut, mida ma ja tavaks on saanud, et suuremad muusikaorganisatsioonid nemad juba teavad ja esitavad oma kandidaate ka näiteks rahvusringhääling, heliloojate liit, Eesti muusika infokeskus, teater, Estonia, ERSO, Muusikaakadeemia, need on muusikanõukogu. Need on alati institutsioon, kes on ettepanekuid teinud ja loomulikult tuleb sealt, et meie väljaantavate preemiate kõrval, mida on siis üheksa nii-öelda väiksemad ja üks peapreemia. Neid kandidaate tuleb 30 vähemalt vahel ka rohkem. Aga siis Sihtkapital oma koosolekul tegema nende esitatud kandidaatide hulgast valiku ja siin mängivad kaasa väga paljud tegurid. On loominguliselt aktiivseid inimesi, kes võiksid igal aastal saada neid preemiaid. Aga noh, kui on kaks võrdset kandidaati ja üks just eelmisel aastal sai, siis loomulikult eelistatakse teist. Mitte et see esimene oleks sobimatu. Mis puudutab nüüd seda suuremat preemiat, see helikunstis on vähemalt tavaks, et seda antakse juba mingi pikemaajalise tegevuse eest. Ja ma ei ütle, et ta on elutöö preemia, sest ma arvan, et loomeinimese eluteed on rohkem väärt kui sadatuhat. Aga nii ta enam-vähem on, et seda me anname nagu pikema perioodi. Ja kes siis on 2007. aastapreemia saajad helikunsti osas? Jaan Rääts ma arvan, et muusikainimestele pole siin pikalt-laialt vaja põhjendada, sest kõik me teame, et Jaan Rääts on see 60.-te aastate muusika uuendajate põlvkonnad hulka kuuluv helilooja, kes hiljuti tähistas oma 70 viiendat sünnipäev ja ta on ka huvitavaks sillaks oma pedagoogilise tööga olnud ise ju martsa Mare ja Heino Elleri õpilane on jälle omakorda tema õpilased olnud Raimo Kangro ja Erkki-Sven Tüür näiteks siis noh, loomingu poole pealt veel see räätsa kindlasti populaarseim teos Kontsert kammerorkestrile, mis on tõenäoliselt Eesti heliloojate teostest üks mängituvamaid üldse maailmas. Me ei saa ära unustada pikka perioodi. Ligi 20 aastat oli Jaan Rääts ka Eesti heliloojate liidu esimees ja oli seda sellel sügaval stagnaajal, kui see nõudis ikka väga head diplomaadioskust ka siluda mõningaid teravaid nurki, mis vahel võisid tekkida ja, ja on olnud alati oma oma, selle ametiliidu eest väga mehiselt väljas ja juba kõiki neid asju arvesse võttes ei olnud üldse kahtlust, et sel aastal peapreemia peaks minema. Jaan Räätsa-le. Nüüd need teised preemiad, nagu ma ütlesin, et neid on üheksa heliloojatest, siis pälvis nendest Erkki-Sven Tüür kellel oli taas selline väga viljakas loome aasta sümfoonia akordionikontsert. Siis Ülo Krigul, kellel õnnestus võita oma vanusekategoorias heliloojate Rostrum ja kelle muusika kõlab ka praegu tõenäoliselt edukas Eesti filmis sügisball. Koorijuht Mikk Üleoja, kes on ju pikka aega tegelikult teinud filharmoonia kammerkooriga väga head tööd. Ja läinud aastal materjaliseerus Mart Saarelauludega CD-plaat väga heal tasemel. Niisiis noor dirigent Jüri-Ruut Kangur, kes on juba pikki aastaid olnud Eesti noorte sümfooniaorkestri eestvedaja ja läinud aastal kuulsime seda orkestrit ju ka hästi korda läinud laulu ja tantsupeo saateorkestriga lauluväljakul. Kaks kõva meest džässivaldkonnast Tiit Paulus, kes on ju pikki-pikki aastaid olnud üks meie juhtivamaid džässkitarristi. Ja nüüd ta on võtnud endale ka emissiooniks, õpetada noori ja teeb ta seda Kuressaare muusikakoolis, mis on väga tänuväärne, et ka Tallinnast eemal. Tartlane tahab tunnustada vähemalt ühte staažikad muusikaõpetajat. Ja sel aastal sai preemia Ivy tiivik, kes olnud pikka aega Tallinna muusikakeskkooli viiuliõpetaja kelle õpilased on olnud meie muusikamaastikul ära edukad. Ja lõpetuseks Tiina Mattiisen, kes on vastilmunud muusikabiograafilise leksikoni koostaja, peatoimetaja sellest leksikonist on ilmunud küll praegu tänaseks esimene köide ja alanud aastal tuleb lisaks teine köide aga Tiina suurem ja aeganõudvam. Pikem töö on. Teise köite artiklite keeleline toimet mine ja lisaks võin öelda veel, et helikunsti sihtkapitalil endal oli hirmus tahtmine läinud aasta laulupeo Eesti premeerida Aarne Salu järi kui kunstilist juhti, aga kuna ta ise on hetkel helikunsti sihtkapitali liige, siis loomulikult ei ole see võimalik ja eetiliselt oleks sobimatu. Aga me tegime ettepaneku rahvakultuuri sihtkapitalile ja kuna oli seal mitmelt poolt esitatud, siis oli meil kõigil väga-väga hea meel, et ta oma preemia rahvakultuuri sihtkapitali. Aitäh, Olav Ehala ja jõudu Eesti Kultuurkapitalile sõelumaks välja siis neist parimatest parimaid, kes tunnustust väärivad ja palju õnne kõikidele 2007. aasta Eesti Kultuurkapitali pälvinutele. Sülgaja. Põhjamaade sümfooniaorkester Anu Tali juhatusel annab järgmisel nädalal kaks kontserti neljapäeval, 24. jaanuaril kell 19 Estonia kontserdisaalis ning reedel, 25. jaanuaril samal ajal Tartu Vanemuise kontserdimajas. Orkestri ees soleerib prantsuse viiulivirtuoos Reno Kapusssoon ja kavas on nelsoni viiulikontsert-d-moll Sergei Prokofjevi esimene sümfoonia ning Pjotr Tšaikovski esimene sümfoonia. Telefonil on nüüd Anu Tali. Mina tervitan teid praeguseid Dresdeni lähistelt Kemnitsest ja siin on mul siis Robert Schumanni filler Moniiga, kaks kontserti Sibeliuse ja Mozarti ja Wolfgang riimiga. Ja enne seda tulin siia Manhemist kosmosest tonid, sätti, anna poleeno, tõin välja ja lähen ka sinna tagasi ja siis juba 20.-st alates Põhjamaade sümfooniaorkester kodus. Räägi siia juurde, et millised muljed on sul sellest, anna polena etenduse lavaletoomisest. No ütleme siis niimoodi, et Mannerheim on natsionaalteater või rahvusteater saksa fiks kahest, teine on vaimaris minu arust ja see on suur selline kombinaat, maja, kus on meeletud, üks suurimaid repertuaari nimekirju, kõik vaagnerid jooksevad seal ja minu ülesanne oli tuua üks kontsertettekanne annab ennast välja ja loomulikult on harjumatu. Ehkki ma tean, et orkester pidevalt suurtes maades vahetub, aga et, et see on, peab olema väga kannatlik ja harjutame, spetsiifika on hoopis teine sein ja mitu solisti koosseisu, aga mul on tunne, et me rahvas oli õnnelik ja publik plaksutas ja ja solistid olid rahul, et, et tuli välja päris hea, aga ma kordan veel, et mul on see harjumatu, mina, kes ma tahaks ühtede samade inimestega harjutada ja 11 tundma õppida, see on muidugi hoopis teistsugune traditsioon, siin. See võimalus töötada jälle oma tuntud ja tuttavate inimestega, on sul kohe ju käes. Et 24. jaanuaril on Põhjamaade sümfooniaorkestri järjekordne kontserthooajal strato. Ja seekord on teil väga klassikaline kava. Jah, klassikaline, aga meie, see korrektsed kihistused lähevad just sellest, et noor generatsioon on siis mõlemas puldis, nii mina kui minu sõber Ennogapisoon Prantsusmaalt, kes tuleb mängima ühte oma tõmbenumbritest, siis mendel, soni viiulikontserti ja see on lugu, mida ta juba nii-öelda lapsena lindistanud ja ta on viiulimängija, kelle leidis minu arust Claudio Abado oma maaler juugend Mare kammerorkestri ette. Ja ta on sellest kontsertmeistristaatusest välja arenenud üheksa Euroopa silmapaistvamaks viiulisolistiks. Täna ja meie oleme Euroopas kohtunud ja nüüd tema on siis nagu esimene viiuldajast Euroopa viiuldatest sõber, kes tuleb Eestisse mängima meie orkestriga ja sinna kõrvale mängima siis talvistest meeleoludest Tšaikovski esimese sümfoonia vean kihlatu seda kuulnud ei ole, siis ma ei mäleta, millal seda eestis on mängitud või üldse kas on ja Prokofjevi klassikalise sümfoonia meie taas jälle oma vene kontsertmeistritega veneradadel. Räägime, võib-olla veel veidi sellest viiulisolistid, kes praegu tegelikult on ju maailmas väga tuntud nimi. Teda võib leida mitmete festivalide kavadest ja kuulsate orkestrite eest. Kuidas teie teed ristusid? Meie teed ristusid eelmise aasta septembris, kui ma Maximen keeruviga olin tuuril ja Berliini kontserdile tuli ta arenokatutsioon ja, ja siis me saime sõpradeks, nii et tegelikult me oleme küll püüdnud erinevates kohtades koos mängida. Meil pole kunagi õnnestunud need tegelikult mängime me esimest korda koos. Nii et selles mõttes saab sõprused muusikalise lähenemise äärmiselt maitsekas ja peenetundeline viiulivirtuoos, et ta ei ole selline Ülevoolava emotsiooniga, vaid või sellised, ütleksin ta ei ole sellise robustse lähenemisega keelpillikasutusele, vaid on sellise äärmiselt legaato poogna meloodiate esiletooja, selline väga, väga ilus on tema pilli kõla. Nii et võib loota, et see väga tuntud nelsoni viiulikontsert kõlab ikkagi veidi uuemal moel tema esituses. Ma kujutan ette, et et see kõlab kindlasti väga ilusasti, sest et ma kuna Mendersoni viiulikontsert on lugu, mida on selle pärast raske mängida, et esiteks tehniline üleolek, aga teiseks, et ta oleks väga puhtalt ja väga peenetundeliselt mängitud, et ta ei oleks nagu ülesoolatud. Kuna fenogatutsioonil on poogna käsitlus, mis, mida praktiliselt poogna vahetamisi mina ei kuule. Niisugune legaato või selline siduvus on selles selles legaatos, et et see on hämmastav ja ma loodan, et seda kõike me kuuleme siis Estonia kontserdisaalis ja siis juba juba Tartus. Ja ülejäänud kavas on vene muusika nagu sõitsid suhteliselt tundmatu Tšaikovski esimene sümfoonia. Kuidas tulid selle peale, et, et võtta just see sümfooniad, oled esitanud tema kuuendat sümfooniat? Me oleme esitanud kuuendat ja viiendat, tegelikult mõtlesime esialgu teeme neljanda, mis on ka üks tema tuntutest suurtest. Aga siis kuna esimese sümfoonia alapealkiri on võimsa täit või, või, või talvised unelmad või unistused, kuidas nüüd öelda sünniaeg, roobi, et siis me just mõtlesime, et see sobiks nagu praegu jaanuari Eestisse. Et just nagu aja tõttu, aga teiseks on see äärmiselt sümpaatne teos väga ilus ja armsate meloodiatega teose. Ja kui me siin eelmiseks mängisime Tšaikovski kuuenda, siis miks mitte balansseerida seda hooaega esimesega nagu tuua inimestele veel ühe pale, Tšaikovskit, mida veel ei teata, aga mis on tegelikult väärt tundmaõppimist. No teil on väga selline töökas ja tõhus hooaeg praegu käsil. Põhjamaade sümfooniaorkester tegi oma debüüdi Berliini filharmoonias ja Müncheni Hercules saalis. Kuidas teil sügisel nendes Euroopa kuulsamates kontserdisaalides läks, sinu meelest? No minu meelest on alati oma nagu tore oma orkestriga mängida ja oli suur au viia Tüüri kuues sümfoonia Tšaikovski 60-ga koos Euroopasse. Ja publik võttis väga soojalt vastu ja orkestrile oli seal suur elamus ja minul oli see suur elamus enda omadega mängida suurtes maailma suurimates saalides. Aga mitte vähem oluline. Ütleme siis nii, on fakt, et kriitika kirjutas, et, et harva on kuulda sellise sügavuse ja sellise erksusega Tšaikovski kuuendat. Ja see on nüüd asi, mida ma Põhjamaade sümfooniaorkestrile väga lootsin, et selliste püüti selliste järel sõnadega nagu, et siis järgmine kord, kui me läheme nüüd paari aasta pärast kahe aasta pärast täpselt liini mousex-ray, nii et siis juba inimesed teavad, mida oodata sellelt orkestrilt, see oli eesmärk minule kadril, et orkester läheks mitte kusagile põõsaste tagusest mängima, et lihtsalt märk maha panna, vaid et me saaksime maailma suurimates tuntud saalides oma sõpradele näidata ja ennast näidata ja koos teha sellise avalöögi Euroopas. Ja see on nüüd tehtud. Seda on rõõm kuulda, aitäh Anu selle intervjuu eest ja soovin sulle palju jõudu nendes tegemistes Saksamaal. Ja kohtumiseni peagi Estonia kontserdisaalis. Suur-suur, aitäh ja kohtume jälle kodus. Kõnelejast dirigent Anu Tali, Põhjamaade sümfooniaorkester esineb 24. jaanuaril Tallinnas ning 25. jaanuaril Tartus. Tallinna kontserdist teeb klassikaraadio otseülekande. Eesti riiklik sümfooniaorkester annab järgmisel nädalal kolm kontserti alapealkirjaga Pjotr Tšaikovski portree. Esimene kontsert on neljapäeval, 24. jaanuaril Vanemuise kontserdimajas. Kontserti juhib Raivo Järvi. Telefonil on idee autor ja dirigent Toomas Vavilov. Aasta tagasi oli meil väga armas ja väga-väga menukas kontsertturnee ERSO-ga ja see tunne oli, oli pühendatud moodsatel ja Raivo Järvi ei rääkige huvitavaid lugusid. Raivo Järvi on selline persoon, kes mul on alati väga meeldinud. Ma olen kogu aeg tajunud seda, et erakordselt hea muusikaline maitse taustamuusika, mis ta sinna valinud on, on reeglina klassikaline muusika, sobib tema juttudega ja tema jutumeeleolu ja käänakuid on alati väga hästi kokku. Palju on äratundmisrõõmu, palju on ka uut kava on kindlasti kompaktne, valisime ka tegelikult sinna kavasse paljud lühivorme. Raivo räägib jälle huvitavaid fakte, viib nagu oma jutuga inimesed järgmise teose juurde. Selles mõttes on kontsert kindlasti väga-väga kuulatav, aga tegelikult muidugi orkestrimuusika ja see koht iseenesest fantastiline asi, et tegelikult see, mida mängitakse, ei olegi võib-olla alati nii tähtis kui see just kuidas mängitakse ja millist energiat see üksust parasjagu paiskab. Et väga oluline on see tegelikult, et see on väga heas vormis ja väga valmis selliste muusikat mängima, sest me ei tohi unustada minu meelest kahte asja. Esiteks, kui saal on rahvast täis, siis on see natukene turundusime ja meie ülesanne tegelikult on mängida niimoodi, et need inimesed järgmine kord tuleksid juba iseenesest tagasi. Teine aspekt on see just selle kontserdi puhul väga oluline. Väga tähtis on see, et saalivad palju noori. Nii tšellistid kui viiul. Tegelikult mängima nii, et noored saaksid kõva elamuse ja, ja need, kes pilli õppivad, tahaksid kunagi saada samasuguseks mängijateks nagu praegu sümfooniaorkestris mängivad, et tegelikult seejärelkasvu missioon on selle kontserdi üks kõige tähtsam aspekt minu enda jaoks. ERSO ja dirigent Toomas Vavilovi koostööd kommenteerib ERSO direktor Andres Siitan. Toomas Vavilovi ka on, on ERSO tegelikult olnud väga pikaajaline koostöö, see koostöö on olnud nii kahes valdkonnas, on on Toomas Vavilov praegu ERSO isiklarnetist esinenud väga palju ERSO-s solistina kui ka dirigendina ja, ja see on olnud suurepärane ja väga viljakas koostöö. See kontsert on võib-olla ta on natukene rohkem orienteeritud niisugusele nooremale kuulajale ja, ja on püütud siin anda niisugune läbilõige suurepärase helilooja Tšaikovski loomingust. Selles kavas on seekord rõhku pandud niivõrd tervikteostele, kuivõrd just nimelt läbilõikele tema loomingust võib-olla öelda, et muusikaga natukene vähem kokku puutunud inimeste jaoks üks erakordselt ilus, õpetlik hariv kava, nagu mulle ikka meeldib öelda, ei ole ERSO ju mitte Tallinna orkester, vaid ta on Eesti riiklik sümfooniaorkester ja eks meie kohustus on käia Tallinna kõrval ka mujal Eestis ja seekordse kavaga siis jah, anname kontserte kolmest saalist. Nii Tartus, Tallinnas kui Jõhvis. Kontserdid alapealkirjaga Pjotr Tšaikovski portreed 24. jaanuaril Vanemuise kontserdimajas, 25. jaanuaril Estonia kontserdisaalis ja 26. jaanuaril jõhvi kontserdimajas. Eesti filharmoonia kammerkoor valmistab praegu ette kava armastuse ja sõjalaulud Claudio Monte Verdi muusikaga. Helistasin dirigent Mikk Üleojale, kes praegu kavaga töötamas. Kõigepealt õnnitlused Kultuurkapitali preemia puhul. Santi Mart Saare loomingu salvestamise eest. Kas on plaanis veel mõni eesti muusikasalvestus või kontsertprogramm ette valmistada? On küll plaan on palju, et kui toetatakse, siis nad realiseeruvad. Elame-näeme. Praegu aga töötate Monte Verdi muusikaga. Mida see kava endast kujutab? Armastuse ja sõjalaulud? Ja see on üks ütlemata huvitav ja kirev kava selles mõttes, et Monte Verdi, nii nagu ta seisab muusika ajaloos sellises huvitavas stiilide üleminekupaigas kus renessanss hakkab läbi saama ja barokk algab peale, nii ka Monte Verdi muusika sisaldab nii ühe kui teise muusikastiili väljendusvahendeid ja ka nii ühe kui teise stiili muusikalisi vorme. Ta on võib-olla Monte Verde nii-öelda ballett väga lai, stiililiselt vormiliselt ja seda kõik see programm ka sisaldab, et seal on Madrigale, seal on varajast monoodiat ja seal on motet nii vanas stiilis vanas ranges stiilis kui ka nii-öelda moodsas kontsertstiilis. Et seinast seina. Nii et see võimaldab väga hea tutvuse maantee Verdiga tema mitmes plaanilisuses ja rikkuses. Seda kindlasti, et üks teine huvitav paralleel, mis on praeguse prooviperioodi jooksul nagu veel tekkinud, et noh, valmistame paralleelselt ette kahte kava, et samal ajal harjutame Stravinski, Stravinski psalmide sümfooniat ja reekviem grantikklesi ja vägisi kipuvad ka nagu paralleelid tekkima. Stravinski on nagu 20. sajandil samasugune mees, kes proovib erinevaid asju ja kelle nii-öelda väljendusvahendite palett on hästi lai, et tundub, et nendel kahel mehel on nagu omamoodi teatavaid sarnasusi just selle laia ampluaa osas. Monte Verdi kavas on palju sooloosi igasugustel solistidel, aga seda kavade teete koos Helsingi barokkorkestriga. Millal te orkestriga kohtute? No see kohtumine toimub ikka järgmisel nädalal alles, ma arvan, et kontiinu mängijad vist tulevadki järgmise nädala alguses kohale, aga ilmselt need ülejäänud pillimehed kuskil nädala teises pooles, et jaht kontiino grupiga algab, algab loomulikult varemed. Paul Hillier on juba siis esmast päevast alates kohal ja töötamas ja siis läheb põhjalikum tegevus lahti, et tõesti selles programmis suur osa toimubki ansamblit väiksemate ansamblite ja solistide esituses, nii et selliseid duty numbreid on seal ainult, et paar-kolm tükki ja paar sellist suuremat. Ansambli koosseisu aga on siin siukest kvintetti muusikat ega päris soolonumbreid ja duette igati nii-öelda kirev ja huvitav peaks see asi olema? Helsingi barokkorkester on ka kuuldavasti viimasel ajal väga hinnatud kooslus ja nad mängivad ajastu instrumentidele. Jah, päris sellisel tasemel kooslusi nagu meil Eestis kahjuks ei ole, et, et need on ikkagi inimesed, kes nagu peaaegu ainult selle asjaga tegelevad ja kes on sellesse ainesse väga sügavale sisse läinud. Nii et ootame huviga nagu väga head koostööd ja väga ilusat tulemust sellest asjast. Helsingi barokkorkestri kunstiline juht ja dirigent Aapo Häkkinen on sel kontserdil klavessiini taga, juhatab pool Hillier. Kavaga armastuse ja sõjalaulud annavad Eesti filharmoonia kammerkoor ja Helsingi barokkorkester kolm kontserti. Tuleval reedel Rakvere gümnaasiumis, laupäeval, 26. jaanuaril Tartu Jaani kirikus ja pühapäeval, 27. jaanuaril Tallinna Mustpeade majas. Järgmisel nädalal, 24. jaanuaril esineb Tallinna filharmoonia sarjas noored dirigendid, noor dirigent Mikk murdre pik Murbede jagate oma elu ja tööd kahe riigis maa ja Eesti vahel. Samuti on teil mitu muusikaliste erialade tegutsete nii viiuldaja kui dirigendina. Kumb see rohkem teie pärisosa on? Lõvist on teil ka mingid eesmärgid viiuldaja dirigendiks olemise vahel? Eesmärk on teha head muusikat meeldivate kollektiivide ja meeldivate inimestega. Järgmisel nädalal juhatajate Tallinna kammerorkestrit olete selle orkestri eska varem seisnud? Juhtub ja mis on teie kontserdi kavas? Seekord on kontserdiga laskma kiis Charletti eleegia viiulile ja keelpilliorkestrile, Ludexpory kaheksas viiulikontsert ning Mihkel Keremi rahute. Ja kas selle viiulipartii esitate te iseloomulikult? Rääkige palun sellest uudisteosest Mihkel Keremi teosest, mis esmakordselt publiku ette jõuab. Mihkel kerami rahutu öö on originaalis 2004 kirjutatud, keemiliseks tehti ja ma kuulsin sellest sextatist üheksa Flinti, seda ei ole veel avalikult minu teada kontserdil veel ette kantud ning ma tegin mihklile ettepaneku, et ta võiks selle kammerorkestrile seada, tema muidugi alguses väitis vastu, et nad on nii suur töö ja et ma seda niisama küll need, et ei hakkaks võtma. Okei, ma, ma katsun leida sellise võimaluse, et seda on võimalik mängida ja kui see võimalus on Tallinna kammerorkestriga tekkis, siis Mihkel võttis selle töö ette ja nüüd me kuuleme seda, kust see nimi siis algselt partiide on kirjas, et keeruliseks, et keelpilliorkestrile siis ma ütleks mihklid ütlema, et see ei ole päris hea mõttetiseks detorkestrile. Ja ometigi orkestris on tunduvalt rohkem mängijaid siis kuna stiililiselt seal leidub vihjeid Schönbergi kirjastama tööd ja see võiks olla enne kirjastana tööd selle peale võib-olla, mitte et rohud Aga kas need teised teosed on kõlanud Eestis varem? Spordikontsert on kindlasti isegi minu ettekandel, aga kihvt meedia ilmselt mitte, ta on küll üle 15 aasta vanad teos, aga minu teada teda Eestis pole esitatud. Ja see on kindlasti kuulajale huvitav tutvus. Kihkherad, kes on teinud väga võimsa karjääri džässpianistina, on selle Chespianismi kõrvalt. Nagu me teame, lindistanud Bachi Mozartit muuhulgas. Ning ma kirjutan see mõnevõrra klassikalist muusikat. Ja kus see kava ettekandele tuleb, see koht on samuti üsna ebatraditsiooniline. Jah, tähendab, mina ei ole isegi seal varem käinud, Toompea kolm on see aadress, vanasti oli seal võimla ja nüüd seal ilmselt siis sinna konverentsi- ja kontserdikeskus, et ootan põnevusega tutvust sellise uue toreda saaliga. Ja, ja kindlasti on ka kontserdipublikul huvitav leida tee uude kontserdipaika, mis on siis Eesti Kristliku Nelipühi koguduse kirik või kogunemiskoht, mis asub Toompea kolm ja kontsert seal algab kell seitse õhtul. Esmaspäeval, 21. jaanuaril kell 18 annab kitarriduo Jorma Puusaag, Kristo Käo kontserdi Elva raekojas. Selle kontserdikava nimi on, kes on ta mootor ning see pealkiri on pärit duo eelmise aasta teises pooles ilmunud heliplaadilt ning heliplaat omakorda on selle pealkirja laenanud Tõnu kõrvitsa samanimeliselt teoselt, mis ka plaadil ja kontserdil kõlab ning kui kontserdikavast rääkida, siis on seal osaliselt veel eesti muusikat. Ning suur osa on ka Ladina-Ameerika ja Hispaania hõngulise muusikal samuti barokkmuusikat. Kontserdi ühe pikemateosena kõlab Sylvia Leopold Vaissi sonaat ning kui massi teatakse Bachist kaasaegsena ning võib arvata, et tema muusikat puhtalt niimoodi aastaarvude järgi peaks üks muusikahuviline selliseks Bachiga võrreldavaks või, või raskesti kuulatavaks, siis Poissi puhul see nii ei ole. Massiloominguperioodid on väga erinevad ja selle kava sonaat on pärit Sis Vaisi varasemast loominguperioodist ning on selline helge ja rõõmsakõlaline barokkmuusika. Kuigi kontserdikava hõlmab niisiis mitutsadat aastat, ei ole meie duo pühendanud end ühegi ajastu spetsiifilisele tundmaõppimisele. Me mängime lautomuusikat kitarri tal nagu Me mängime ladina-ameerika muusikat. Heli tekitamine võib-olla on pisut eriline, aga see tunne, millega mängime, arvan küll, et et on väga sarnane. Ma arvan, et kindlasti on inimesi, kes sellist baroki või klassikaesitusest autentseks ei pea, kuigi sellist sõna nagu autentne, väga palju enam ka vanamuusikat iseloomustades ei pruugita. Pigem proovime mängida nii, nagu meile tundub ja see tähendab seda, et muusikas on ka rohkesti ruumi improvisatsiooniline, mis näiteks barokkmuusika puhul ei olegi nii vale, ma arvan. Eestis ei ole eriti palju kitarri tuuasid. Meie duo on ilmselt üks ainsad, mis stabiilselt tegutsev küll mängivad kitarri tihtipeale kahekesi koos, aga need ei pruugi olla just klassikalised kitarrid. Kitarriduo on väga mõnus žanr, selles mõttes, et kui üks kitarr on võimeline mängima nii meloodiat, saared kui rütmi ühel ajal, siis kahe kitarriga saab seda teha juba väga sujuvalt ja võib öelda, et mistahes muusika faktuuri saab ilma probleemideta ära mängida. Et jää varase soolokitarri kontsertidele omane tehnikaga maadlemine ja ma arvan, et publikul on ka sellest ainult rõõm, kui mängijad ei pea vaeva nägema nootide ära mängimisega. Neid noori lihtsalt jagunevad siis kahe muusiku vahel ja jääb rohkem aega musitseerimisele. Meie duo tegutseb aastast 1998, nii et naljaga pooleks võib siis alanud aastat ka meie juubelihooajaks nimetada ning midagi erilist sel puhul me ette ei võta. Meil on esinemisi päris sageli väga erinevate kavadega erinevates paikades ning Eesti kontserdiga nagu seesama kontsert Elvas tuleb meil sel hooajal veel kontserte ning on kõikjal sarnane kisada mootorplaadilt tuttav, kuid mitte ainult plaadimuusika, vaid osaliselt oleme juba jõudnud ka muud muusikat õppida ning sinna lisada. Repertuaar on pidevas muutumises ja ei kannata võib-olla aastast aastasse ka ühtesid ja samu lugusid mängida. Nii et ma arvan, et see kontsert on sobilik kuulamiseks kõikidele muusikahuvilistele. Ei pea olema just klassikalise muusika spetsiifilise huviga kuulaja ega kitarri repertuaariga, kitarrimuusikat ei ole vaja tunda. Samuti ma arvan, et ei peaks pettuma need, kes üleüldse kontsertidel ei käi ja nüüd tulevad kontserdid, on niisiis Elva raekojas. 21. jaanuaril algusega kell 18 õhtul mängib kitarriduo Kristo Käo, Jorma Puusaag. Palusin stuudiosse Heiki Mätliku, kelle eestvõttel ilmus hiljuti üks uus DVD ja on taas tulemas üks DVD OLED DVD salvestamisega tegelenud umbes kolm aastat. Kas DVD teil on meie oludes turgu? Esmalt võib-olla see, et nii plaate kui DVD-sid, mis puudutavad klassikalist muusikat, ikkagi ei tehta turu jaoks, vaid tehakse mänedžeri, teletehakse kontserdilt ja programmide jäädvustuseks, need nendel on mitu eesmärki, sest Eestis kui klassikalise muusikaturgu nimetada see tegelikult noh, peaaegu et puudub. Ja selle tõestuseks väide, et kuskil kümmekond aastat tagasi, kui Londoni sümfooniaorkester mängis siis klassikalisi teoseid tümpsu näitel siis selle plaadimaaletooja ütles, et tal õnnestus aastaga ära müüa 20 plaati, et see oli suur saavutus. Olles nende DVD-de juurde, mis on tõesti viimasel kolmel aastal salvestatud. Mul on suur rõõm olnud, et seda võimalust on olnud. Ja nende salvestate taga on, on nii meie enda Muusikaakadeemia professionaalsed salvestajat operaator Marek Vilba ja legend mõne helirežissöör Enn Tomson kes on muideks salvestanud omalajal LP ajal siis kuskil 2000 plaati silmale meloodia ja teistele need kontsertprogrammid, see on jõudnud teeveedeedele tänu paljudele toetajatele, kaasa arvatud ka kultuurkapital. Ütleksid, DVD salvestamine on tegelikult palju lihtsam kui võib-olla isegi siidisalvestamine stuudios kaks-kolm päevasesse salvestuse hetk on üks tund või poolteist tundi. Programm, mis sinna jäädvustub, on tegelikult palju atraktiivsem. Sest muusika üks koostisosa on mitte ainult heli, vaid muusika, üks koostisosa on ka visuaalne pilt ja see, kuidas interpreet mängib, ütleme niiviisi, selle muusikaliigutused. Ja te salvestate tavaliselt kontsert koos publikuga? Jah, enamasti nendel kõikidel teeveedeedel on just kontsertsalvestused ja mõningad nendest on siis illustreeritud nagu näiteks üks soolokitarrikontsert, Hispaania pakin Rodrigo muusikast kabelis, mis oli üks varasemaid salvestusi. Sinna on lisatud loodusvõtteid Hispaanias Granada Se viia Alhambra kõik niuksed, kaunid paigad, et see muudab selle muusika veel atraktiivsemaks. Ja muidugi ka publikuosa see aplaus tegelikult, mis on kontserdi üks oluline koostisosa. Sest aplausi järgi tunneb muusik ära kas kontsert, et minema hästi või on see läbikukkumine. Et ka see, et publik on jäädvustanud nendele DVD kontsertvõtetele, et see on samamoodi väga positiivne nende juures. DVD toob kontserdi koju kogu selles õhkkonnas. No põhimõtteliselt ongi aeg sealmaal, et audiosalvestiste aeg hakkab mööda minema ja enamus audiosalvestisi, kui me vaatame, kolivad internetti väga palju plaate, mis me oleme omal ajal välja andnud sümburnemis kompaniiga ja teised ja, ja Bachi lauto teostus Alba Records ega neid võib leida juba internetis tänapäeval noh, nii nagu ka popmuusika rokkmuusika on sinna kolinud ja DVD-testide kontserdi koju inimene võidab sellega aega, aga ta saab selle emotsiooni noh, peaaegu ütleme niiviisi 80 90 protsenti ikkagi kodus kätte, seda enam. Tänapäeva televisiooni võimalused kodus on ju märksa avaramad, kui kuskil kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel. Läheme nüüd pisut konkreetsemaks, seitse DVD-d on ilmunud ja kaheksas on tulemas. Ja mis oli see viimane ja, ja mis on tulemas? Viimane ilmunud DVD on, eks juba ajalooline salvestus Niguliste kirikus Antoniuse kabelis koos Andres Uiboga kuhu sai salvestatud nii uuemat eesti muusikat, sellel kontserdil mängitud siis René Eespereteoseid, Andres Uibo enda suurepärane teos kitarrile orel ja Uus Jeruusalemm. Ja siis Johann Sebastian Bachi ja tema kaasaegse selgus Leopold Vassi lauto kontsert oreli saatel. Ja miks ajalooline, kuna stsena orelit enam Niguliste see ei ole, see on sealt ära viidud tagasi teatri- ja muusikamuuseumisse ja vahepeal Antoniuse kabelis ei olnud võimalik üldse oreli saada musitseerida, nüüd on seal uus orel ja kutsume kõiki kontserdisõpru siis taas kuulama selt kammerkontserte või orelikontsert Antoniuse kabelis, mis on selles mõttes positiivsed, et organism Ta on meie silme ees, mida me tavaliselt kirikus orelit kuulates ei näe, sest alati organistan kuskil üleval rõdul pilvepiiril ja tulemas on veel nüüd üks DVD. Ma usun, et sellel kuul juba näeb ilmavalgust Tallinna kitarrikvartett, Diddy esimene väljalase. See on ka üks salvestus Tallinna raekojas nihukest toredal päeval, nagu 31 detsember. Aga see on küll varasem juba 2006 detsembris salvestatud. Paraku see kõik võtab aega kuni materjali tirida, kuni leida neid, kes õla alla paneb ja Tallinna kitarrikvartett. Ta on sedavõrd uus koosseis, et see on tegutsenud, et kolm aastat, nüüd algus kukesammul nüüd juba päris jõudsalt oleme teinud kontsert kontsertagentuuriga Eesti kontserti ja edendama sellist kitarriansamblid teosed, kus neli klassikalist kitarri, mis on praegu väga populaarne Arne maailmasse ja koosseis ja selliste ansamblitega mängitakse Johann Sebastian Bachi Brandenburgi kontsert ja väga palju ka kaasa ja muusikat Leobrauguri, legendaarse Kuuba helilooja kuvamaastikke vihmasajus ja rumba rütmise. Sellel ansamblil on ka eesti repertuaar. Peatselt on järge nägemas üks CD-plaat, kus ka Tallinna kitarrikvartett siis esineb. Ja seal on salvestatud Tõnu Kõrvitsa ja Timo Steineri loomingut. Neljalegi. Aga sellel DVD-l on, milline muusika? Sellel teeveedil on siis valdavalt barokkmuusika, nagu juba mainitud, Brandenburgi kontsert Telemanni ja traditsioonilist repertuaari kitarrikvartetile hispaania muusikat muidugi Moreno torr, Rooba Est trumbid, hispaania algsed rütmid ja, ja Leobraugeri legendaarsed palad juba kitarrikvartetile, mis on kõlanud maailmas pea paarkümmend aastat ja nüüd siis esimesi kordi ka Eestis ette kantud. Täna oleme jõudmas Londoni Barbikani keskuse ja BBC sümfooniaorkestri ühise helilooja nädalalõpu keskpaika. Neljapäeval alanud kompauses Weekend aina rohkem tuntust saavutav jaanuarifestival on pühendatud seekord klanna juudid Weiri loomingule ja kannab nimetust telling Heil. Ühtekokku 34 juudid. Weiri teosega saab kuulata tuttavamaks, sest kõik kontserdid kannab otse üle ka BBC raadio kolmas juudi Blairi nimi on muusikaavalikkusele tuntud juba 70.-te lõpust aga uuemate teoste hulka tuleb ka ajaloolisele Londonile pühendatud moteti konkreid maailma esiettekanne, mille teevad BBC sümfooniaorkester ja koormaatil provintsi juhatusel ja neli filmi ning kohtumised heliloojaga, orkestrikavad ja kammerõhtud. Kõlab ka teiste heliloojate muusikat, juudid Weiri eelistusena eelkõige Maikel finiši oma ning rahvamuusikat. Kontserti põhiprogrammis lisaks kolm kontserti, kild hooli koolis, sealsetelt õpilastelt. Jõudid Weiri kolmest ooperist on ettekandel kontsertkorras. Just täna õhtul välistasin kübaraid kroomfilmina, tutvustatakse teleooperit Armyyda. Lisage need 87. aastal tulnud superhiina. Ooperis tuleb uuslavastusele šoti ooperis Glasgow's. Aga ooper blond ekspert leiab sellel hooajal uuslavastuse koguni Viinis, Innsbruckis ja Berliinist. Tänane päev Barbikanis algabki just 88. aastal filmitud ööga hiina ooperis helilooja ise linateost tutvustamas. Ja üldse on ta publiku ees neil päevil kokku neljal korral. Festivali kompauses Weekend korraldab nüüd ka Stockholmi kontserdimaja. Kevadel on see pühendatud helilooja Anders Niilsonile, kes läinud sügisel tuli välja väga menuka uus ooperiga säära Leanderist. Ent Londoni lõunakaldakeskuses Royal festival hallis on praegu peategelasteks Vladimir raskenaasi. Jevgeni kiitsin koos orkestriga filharmoonia, tutvustades Prokofjevi viimase poolt imetletud Alber Russelli. Prokohterilt on kavadest teine ja kolmas klaverikontsert ning esimene ja kuues sümfoonia Russellilt nende kõrval pakkuse ja Ariadne balleti süüt. Londoni kõrval viiakse viimane kava teisipäeval veel pööning Amy suurepärasesse Symphony hooli. Kontserdid on väga oodatud ja juba neljapäevasest jättes välja müüdud. Kui askenaasil on filharmoonia ka neli kontserti, siis Paavo Järvi alustab orkestri ees 29. jaanuaril ning juhatab selle reisil Inglismaal kokku kuut kontserti. Ja seejärel tuleb filharmoonia, kes samuti mitme kontserdiga Essabekassalonen. Kui BBC sümfooniaorkester, deep tarbikani sära. Weiri festivali on kohe uuel nädalal samas London Symphony Orchestra. Maestro hiilivad kaadiner üleni Beethoveni kavaga, kus ka teine kaheksas sümfoonia prantsuse raadio, nüüdismuusika ja maailma esiettekannete festival prezanses toimub seekord neljas osas. Kaks esimest nädalat septembris Lillis ja detsembris Mont Beljees. Sel nädalavahetusel on käsil kolmas sari tuluusis, et siis maikuul lõpetada Pariisi muusikalinnakus. Festival toimub kaheksateistkümnendat korda. Neljapäeval mängisid Duluusi siinse Kapitooliumi rahvusorkester, peamiselt Peterburis tegutseva, aga praegu kattuluusi orkestri kunstilise peanõustaja Tugansohhi eri juhatusel. Kavas tehti, kummardus oli viiemmess Jaanile taas suurel tähtpäeva aastal kõlas Lesofrans rublijee siis peamise uudisena prantslase 1973 sündinud Karol Befaa viiulikontserdi maailma esiettekanne solistiks renokapusso. Eilsed festivali kontserdid tuluusis andisega prantsuse rahvusorkester ja keerukat kava nelja maailma esiettekanne Nendega oli kutsutud juhatama Kristjan Järvi autoriteks helilooja ja dirigent Gioom Connesson, helilooja ja löökpillimängija marimba virtuoos Pascal Sava roo siis Jean-Louis Agobee kõik kolm prantslased ja neljandana tšehhi helile Christoph maratka kes praegu tihedalt ka prantsuse muusikaeluga seotud. Kolm uutest teostest, mis Kristjan Järvi juhatas, olid seotud idamaiste ja eriti Hiina instrumentide ja vokaalkultuuriga. Hiina solistid, kaastegevad teosed, prantsuse raadio tellitud ja ainsa uue muusikaklassikateosena selle kõrval. No see on Adamsi suur tsükkel, Harmony leere. Et Christian juhatas detsembris ka Kurts vertsiki trompetikontserdi maailma esiettekannet Essenis on temalt nüüd viimase kuu jooksul viie uusteose esiettekanded. Olari Eltsi esimeseks välisorkestris uuel aastal olid eelmisel nädalal Saksamaal Dresdeni sümfoonikud. Kavas oli ka Erkki-Sven Tüüri sümfoonia number viis. Orkester on saamas alles kümneaastaseks, esinedes peamiselt Dresdeni kultuuripalees. September son eelds uuesti orkestri ette kutsutud juubelihooaja avaõhtuks ja siis taas Erkki-Sven Tüür kavas. Sellel nädalal viibis Olari Elts Leedu riikliku sümfooniaorkestri ees Vilniuses kontsert eile õhtul kongresside ja kontserdisaalis. Koday kalanda tantsud Sibeliuse viiulikontsert, solistiks Nikita Borissov glebski ja Brahmsi esimene sümfoonia. Uuel nädalal on ta ka juba Norras Trondheimis ja seal kõlab siis taas Mark Antony töönitsi. Uus kontserbassikontsert Preier autov Stilles Jon Pattitutsiga solistina. Nii nagu meie viimati seal nüüd ilgi sel nädalal juhatab, Piasoleerib viiulil Trondheimis aga praegune Helsingborgi sümfooniaorkestri peadirigent ka seekordse Grammy nominent Andri humaansel. Neeme Järvi juhatab täna oma resident orkestrit Hollandis, haagis kavas Richard Straussi alpisümfoonia oboekontsert nende teostega ja koos Läti baritoni Egils siilinsiga, kes laulab Wagneri variaid, läheb orkester uuel nädalal kontserdireisile. Šveitsi. Hollandis dirigeeris eelmisel nädalavahetusel ka Arvo Volmer 10.-st 12. jaanuarini kolm kontserti päravanti orkestriga ainult hoovenis preedas ning Hetoogenbovskis ja temagi Skoda ei kalanta tantsud. Siis kuulus Nelson Köstrner listi esimese klaverikontserdi solistiks listi surmatants ja Rahmaninovi sümfoonilised tantsud. Samades saalides kõlab Mozarti sünnipäeva eel tema Reekviem ning Kagraan partida. Dirigeerib Hollandi maineka maid Mozarti tundjaid Jaan Willem defreenud pisut kalauljaist Viini riigiooperisolistile. Ain Anger-il on täna uue aasta kolmas etendus Fait poogneri osas. Nürnbergi meisterlauljatest dirigeerib Kristjan Tiidemann, Antsla saksi osas laulab Falck Struckmann. Harva oma teatrist väljas esineb Ain Anger siiski tänavu kevadel Bergeni festivalil Wagneri Valküüris. Rõõmus uudis ka eile õhtust Läti rahvusooperist Riias. Siin toimus jaanis Luzenzi nuku ooperimaailma esietendus lastele. Elita Bukowska lavastust dirigeerib Martins osaleinz laval hulga tegelasi, nagu Pinocchio meister Pedro oluczia silda, Malvina Artemon, PRO Karabas-Barabasi ja teisedki kevadeni veel neli etendust. Täna veel hämmi nominentidest, kes on viiekesi kategoorias parim klassikaline nüüdismuusikateos kus interpreedi kaasas ka David žeski fagotikontserdi plaadistanud eesti fagotivirtuoos Martin Kuuskmann. Sellest teoorias saab grammi helilooja viimase 25 aasta jooksul loodud teose eest tunnustatud Ameerika helilooja David žeski. Kolm instrumentaalkontserti mängiti helilooja oma plaadifirma plaadile Urban kontsetavus 2006. aasta suvel Norlandi ooperi orkestriga Bulgaaria dirigendi Rossengergiaga juhatusel. Kolmest kontserdist valiti Grammy nominendiks vaid fagotikontsert, mis on kirjutatud spetsiaalselt Martin kuuskmannile ja plaadistatud tema soleerimisel. Selle kategooria teisteks nominentideks on helilooja Albert Amar. Plokkflöödisolistiks Michal tri siis helilooja, seni Ferzyygtoni orkestripala sisuka Ameerika helilooja Peter Liibersoni Neruda laulud ning viiendana Joan Toweri orkestriteos Meidin America. Fagotiteose nominatsioon on esmakordne grammide kogu viiekümneaastases ajaloos. Grammide välja jagamine Los Angeleses 10. veebruaril. Sülgaja lõppenud heligaja saatele tegid kaastööd Karin kopra, Kersti Inno, Hedvig Lätt, Kristo näo ja Priit Kuusk. Saate pani kokku helioperaator Helle Paas ja toimetaja Tiina kuningas. Aitäh, et kuulasite soovime teile ilusat nädalavahetust. Sülgaja. Muusika, uudised, muusika uudised laupäeval kell üheksa. Null 500 kurdetel 15. Null viis internetis teile sobival ajal teile sobival ajal heliga ja.