Õnnistatud suure nädala algust kõigile raadiokuulajatele. Suurel nädalal, mis eelneb ülestõusmispühadele mõtleme kaasa ja süveneme Jeesuse kannatusloosse. Loen selle nädala igal hommikul luuka evangeeliumist Jeesuse kannatuste teekonnast ristile. Suure nädala esmaspäeva evangeeliumi tekst jutustab Jeesusest Getsemani aias. Ja Jeesus läks välja ning tuli harjumuspäraselt õlimäele. Jüngrid järgnesid talle. Ja kui ta sinnapaika jõudis, siis ta ütles neile. Palvetage, et ei satuks kiusatusse. Ta ise läks neist eemale, kiviviske kaugusele, langes põlvili maha ja palvetas. Isa, kui sa tahad, võta see karikas minult ära. Ometi ärgu sündigu minu tahtmine, vaid sinu oma. Siis ilmus talle ingel, taevast teda kinnitama. Ja raskesti heideldes palvetas ta veelgi pingsamalt ja ta higi muutus nagu maha tilkuvateks, vere piiskadeks. Ja palvetamas tõustes tuli Jeesus oma jüngrite juurde ja leidis nad magamas kurbuse pärast. Ja ta ütles neile, miks te magate. Tõuske üles ja palvetage, et ei satuks kiusatusse. Kui Jeesus alles rääkis, vaata, tuli rahvajõuk ja see, keda hüüti Juudaks. Üks neist 12-st käis nende ees ja astus Jeesuse juurde talle suud andma. Aga Jeesus ütles talle, juudas, kas annad inimese poja suudlusega ära? Kui tema jüngrid nägid, mis on tulemas, ütlesid nad. Issand, kas me lööme nüüd mõõgaga sekka. Ja üks neist lõigi ülempreestri sulast ning raius ära tema parema kõrva. Aga Jeesus kostis, jätke see. Ja ta puudutas tema kõrva ja tegi ta terveks. Aga Jeesus ütles ülempreestritele ja templivalvuritele ja vanematele, kes tema vastu olid tulnud. Kas te olete nagu teeröövli kallale tulnud mõõkade ja nuiadega? Kui ma olin päevast päeva teie juures pühakojas, siis te ei pannud käsi mu külge. Kuid see on teie tund ja pimeduse meelevald. Aga nad võtsid Jeesuse kinni ja viisid ta ära ja tõid ülempreestri majja. Ent Peetrus järgnes eemalt. Ja kui nad keset õue tule süütasid ja üheskoos maha istusid, istus ka Peetrus nendes ka. Aga üks teenijatüdruk nägi teda tulevalgel istuvat ja ütles ainiti tema peale vaadates. Ka tema oli koos Jeesusega. Peetrus hakkas, algas naine, ma ei tunne teda. Natukese aja pärast, lausus üks mees Peetrust nähes. Ka sina oled nende seast. Peetrusega, lausus inimene, ma ei ole. Ja umbes tund aega hiljem kinnitas seda keegi teine. Tõepoolest, ka tema oli Jeesusega taanjukalil ealane. Peetrusega, ütles inimene, ma ei mõista, mida sa räägid. Ja otsekohe, kui ta alles rääkis, laulis kukk. Ning issand pöördus ja vaatas Peetrusele otsa. Ja Peetrusele tuli meelde issanda sõna, kuidas ta temale oli öelnud. Enne kui täna kukk laulab, salgad sina mu kolm korda ära. Ja säält välja minnes puhkes ta kibedasti nutma. Jeesuse palve Getsemani aias isa poole lõppes sõnadega. Ometi ärgu sündigu minu tahtmine, vaid sinu oma. Küllap oleme kõik vahel hüüdnud jumala poole hinges kibe küsimus. Miks ometi? Mida pidi Jeesus vahetult pärast palvetamist tõusmist tundma, kui juudas ta reeturi suudlusega ära andis? Või kui tempi salk ta pimeduse varju all kinni võttis? Või kui lähim jünger Peetrus teda kolm korda maha salgas, tunnistades, et ei tunne teda. Kas jumal ongi ülekohtune? Kas see võib olla tõesti jumala tahtmine? Jeesus, reedeti? Ei, see ei ole jumala plaan. Kuid jumal on arvestanud sellega, et inimesed teevad pattu. Temaga mõistab meid patust lahti. Aamen.