Täna on suur reede mil Jeesus löödi koos kahe kurjategijaga risti ning ta suri. Loen selle kohta luuka evangeeliumist. Aga ka kaks muud kurjategijat viidi hukkamisele koos temaga. Ja kui nad tulid sinnapaika, mida hüütakse pea luuks siis nad lõid Jeesuse sinna risti. Samuti kurjategijad ühe temast paremale, teise vasemale. Aga Jeesus ütles, isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad. Aga nad heitsid liisku tema rõivaid jagades. Ja rahvas oli jäänud seisma ja teda vaatama. Aga ülematki irvitasid Jeesuse üle. Teisi on ta päästnud päästku iseennast, kui ta on see äravalitu jumala messias. Jaga sõdurid tõotasid teda astudes ta juurde, tuues talle äädikat ja öeldes kui sa oled juutide kuningas, päästa iseennast. Aga tema kohal oli ka tahvel. See on juutide kuningas. Aga üks ristil ripu vaist kurjategija-ist teotas Jeesust. Eks ole, messias päästa siis iseennast ja meid. Aga teine sõitlastada, karda ometi jumalat, kuna sa oled sellesama karistuse all. Meie küll õigusega, sest me saame kätte, mis meie teod on väärt. Aga tema ei ole teinud midagi sündumatut. Ja ta ütles, Jeesus, mõtle minu peale, kui sa tuled oma kuningriiki. Ja Jeesus ütles talle. Tõesti, ma ütlen sulle juba täna oled sa koos minuga paradiisis. Ja umbes keskpäeva paiku tuli pimedus üle terve maa kuni kella kolmeni peale lõunat. Sest päike pimedas. Aga templi vahevaip kärises keskelt lõhki. Ja Jeesus hüüdis valju häälega. Isa sinu kätte ma annan oma vaimu. Ja seda öeldes heitis ta hinge. Täna oled sa koos minuga paradiisis, ütleb Jeesus surma mõistetud ja maailma poolt ära põlatud mehele. Need lootusrikkad, sõnad. Maailmas enamasti kardetakse surma. Kuid mõnikord ka oodatakse. Usklik inimene igatseb olla jumala juures, sest seal on palju, palju parem. Mõeldes siit ajast lahkumisele mõtleb ristiinimene ka Kristuse ülestõusmisele. Tühi rist haua kohal tuletab meelde, et elu võidutseb surma üle Kristuse jäänud ristile. Kristus ei jäänud ka hauda. Apostel Peetrus ütles nelipühal peetud kõnes et jumal on Jeesuse üles äratanud, päästes ta surmavaludest. Meie ei tea, millised on surmavalud sest me ei tea, mis tunne on olla surnud. Paremal juhul ehk aimame. Kumb valu on hullem, kas see, mida tunneb ihu või see, mida tunneb hing. Jeesus on tulnud, et astuda võitlusesse selle maailma kõige tõsisemate raskemate muredega. Surm ristipuul ei olnud näitemäng, vaid tõeline valus kogemus. Sama tõeline on ka rõõm, ülestõusnud issand last, kes tahab kinkida meile ilma valuta elu. Tema on ristil meiegi valu ära kandnud. Kas oleme valmis seda valuta igavest elu vastu võtma? Kas kurjategija ristil oli valmis, et Jeesus ta paradiisi saadab? Jah, muidugi. Sarnaselt kurjategijale ristil oleme meiegi pattu teinud. Kuid siiski igatseme jumala armu. Kes on näinud meie ahastust ning võtnud kuulda meie palveid oma poja Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi, on ta kinkinud meile usu ja lootuse et meiegi surmapäeval ootab ta meid ees oma kuningriigis. Et olla paradiisis koos meie ja kõigi usklikega. Armas issand, Jeesus Kristus. Aita meil sinu valatud vere läbi pattudest puhastatuna ja sinu ristisurma läbi igavesest surmast päästatuna osa saada sinu taevariigi rõõmust. Aamen.