Tere hommikust. Oleme selle nädala hommiku mõtisklustes vaadanud, mida Jeesus ütleb julgustuseks juhatuseks oma lähedastele jüngritele. Nendega viimast korda rahulikus õhkkonnas lauas istudes. Aga ta ei õpeta ainult, vaid ka palub nende eest. Evangelistid jutustavad tihti, et Jeesus eraldus omade hulgast, et üksipäini palvetada sellest, mida ja kuidas palus jumala poeg. Kui ta otsis vahetut ühendust oma isaga, teame väga vähe. Vaid harva on ta hüüdnud jumala poole, teiste kuuldes. Seda erandlikum on pikk eestpalve, mille leiame Johannese evangeeliumi seitsmeteistkümnendas peatükis. Nõndanimetatud Jeesuse ülempreester lik palve. Jüngrid tohivad Jeesuse palvet Pealt kuulda kuulda, kuidas ta palub, mille pärast ja kelle eest. Jeesus alustab. Isa tund on tulnud kirgast, oma poega, et ka poeg kirgastaksinud otsa, kui sina oled talle andnud meelevalla kõigi olendite üle. Et ta annaks igavese eluigaühele, kelle sina talle oled andnud. Mina olen sind kirgastanud maa peal, lõpetadest, mille sa mulle andsid teha. Ja nüüd kirgastaga sina isa mind enese juures selle kirkusega, mis mul oli enne maailma rajamist sinu juures. Kui me loeme seda palvet, siis kumab üle aegade jeesuse kirkuse sära tema sõnadest, mida ta kasutab. Ta teab, mida ta palub, kui ta ütleb isa kirgastama poega. Just selle sooviga algab Jeesuse palve. Tema jumala poeg, tema kirkuse isand. Jeesus on lihaks saanud sõna, kes inimesena jäi küll paljudele tundmatuks. Aga tegelikult oli igavene jumala poeg, kes on olnud jumalaga algusest peale. Pauluse sõnadega. Kes, olles kujult jumal, ei arvanud saagiks olla Jumalaga võrdne vaid loobus iseenese olust võttes korja kuju, saades inimese sarnaseks ja paistis välimuselt inimesena. Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani. Jeesus tänab nende eest, kel olid silmad näha ja kõrvad kuulda ning julgus minna temaga kaasa. Olen avaldanud sinu nime inimestele, kelle sa mullale ta andnud maailmast. Nad olid sinu omad ja sina oled andnud mulle ning nad on pidanud sinu sõna. Nüüd nad on saanud aru, et kõik, mis sina oled andnud, mulle on sinu juurest. Sest need sõnad, mis sa oled andnud, mulle olen mina andnud neile. Ja nemad on need vastu võtnud ja tõesti saanud aru, et ma olen pärit sinu juurest. Ei uskunud, et sina oled minu läkitanud. Uskuda, et jumal on ennast ilmutanud Jeesuses. Veel Ena uskuda, et tema on jumala poeg ei ole endastmõistetav. Kui Peetrus selle viimaks välja ütles, kostis Jeesus. Sa oled õnnis, Siimon, Joona poeg, sest seda ei ole sulle ilmutanud liha ja veri vaid minu isa, kes on taevas. Ja usk, on jumala eriline arm ja king. Palvetagem issand, ilmuta ennast avameiegi süda ja meel tõsta põrmust üles ning tee uueks. Aamen.