Sel nädalal küsime elu suuri küsimusi. Täna küsime küsimused, kelle reeglite järgi mäng käib. Tegelikult on kolm varianti või vähemalt kolm varianti. Esimene on teha nii nagu ise tahan. Teine, nii nagu teised tahavad. Ja kolmas, nii nagu jumal tahab. Vaatame neid kõiki lähemalt. Elada nii, nagu ise tahan. Lapse puhul on see midagi väga loomulikku. Ta näeb maailma läbi enda vajaduste. Keegi ei pane pahaks beebile, kes tühja kõhu pärast nutab, et ta ei oska mõelda emale, kelle õhtused tema toitmise tõttu ära jahtub. Aga kui kolmeaastane laps sõbralt mänguasja ära kisub, sest tema just tahab seda, praegu sekkuvad juba head vanemad, selgitavad, et nii ei tehta. Pikkamööda õpime, et teistegi arvestades saame tihti paremaid püsivamaid tulemusi kui teiste arvelt oma õigust taga ajades. Piibel räägib suurest kuningast Taavetist. Paljud neist teavad Taaveti Koljati võitlust, kus ta lingu ja kivikestega läks suure soomusrüüs sõduri vastu. Taaveti ellu tulid ka eduka kuninga aastad valitsus kokku 40 aastat. Ja siis ühel õhtul kõndides oma palees ringi, näete ilusat naist. Tal tuleb mõte, et võiks teha, mis ta ise tahab. Ta on kuningas, ta võiks endale võtta teise mehe naise ja seda ta teebki. Kinni mätsimiseks saadab ta selle naise mehe rindele etteotsa kindlasse surma. See lugu ei lõppenud hästi, just nagu paljud teised lood, kus me oma tahtmist teiste arvelt oleme teinud. Teine variant on elada nagu teised tahavad. Mõned inimesed lähevad teistega arvestades aga nii hoogu, et unustavad ennast päris ära. Nad püüavad elada nii, et teised nende rollimängule pidevalt laksutaksid. Ümbritsevate inimeste arvamus läheb neile väga korda. Olgu siis nende välimuse, positsiooni, staatussümbolite või iseloomu kohta. Mitmed vestlused oma elus olen pidanud just selliste inimestega. Suhtlesin mõni aeg tagasi ühe naisega, kes ütles, et ta polnud kuni 40. eluaastani kordagi endalt küsinud, mida ta ise tahab. Oli alati teinud seda, mida ta võimukas ema ja ta abikaasa temalt nõudsid. Ja siis järsku ta elu muutus. Ja ta ellu tuli, inimene, kes ta käest küsima hakkas, aga mida sa ise tahad. Ja ta avastas, et tal pole vähematki aimu. Teiste tahtmise järgi elades ei pruugi me kunagi üles leida oma elu kutsumust ei õpi kuulama enda sisehäält ega selle kaudu kõlavat jumala unistust. Ja eks häda on selle teiste tahtmise järgi elamisega veel kõik need teised, kellega me arvestada tahame, on harva omavahel sama meelt meie elust ühele vastu tulles teineteisele haiget või lihtsalt ei suuda hoida kõiki koos. Mina õppinud seda aeg-ajalt tööalaselt. Olles juhtimas rakenduskõrgkooli, tean ma, et vahel ma pean valima õppejõu ja üliõpilaste heaolu vahel. Kui õppejõud on väga rahul sellega, kuidas ta õpetab, üliõpilased ütlevad, et nad ei saa hakkama, tõdes haru, nad ei tea, mida neilt tahetakse. Siis tuleb minna õppejõuga rääkima ja ütlema, et sa pead arvestama. Üliõpilastega ei saa kõigile meeldida ja tavaliselt ega see ei ole väga meeldiv vestlus. Ja mõnikord, kui midagi ei aita, tuleb ka öelda. Me peame otsima uue õppejõu ja siis me peame küsima, mis on meie peamine lojaalsus. Mindki on aidanud see, kui ma meenutan, milleks me kool on. See on üliõpilaste jaoks. Aga tean ka seda, et harva teen kõik pealtvaatajad oma rolli käitumisega õnnelikuks. Aga siis on kolmas võimalus elada nagu jumal tahab. Võib-olla sa küsid, mis õigus on üldse jumala tahta, kas me oleme talle midagi võlgu? Ma isiklikult ei arva, et jumal tahab meie elus asju sellepärast, et me tema pärast peaksime neid tegema vaid lihtsalt sellepärast, et ta tahab meile head. Jumal, kes on loonud inimese ja temasse elu õhku puhunud, teab, mismoodi me oleme õnnelikud. Muidugi see ei tähenda, et jumala tahtmise järgi tegemine alati rõõmus ja kerge tee. Samuti ei tähenda seda, et mängime alati elu pea lavale, õnneliku lõpuga loo peategelase rolli võidame elu suures mängus. Peapreemia jumala tahte täitmine võib tähendada allumist reeglitele seal, kus me tahaks teha teisiti vahel ka siis, kui me ei saa üldse aru, miks nii peab. See võib tähendada enda piiramist, mille käigus me usaldame, jumal teab paremini ja seepärast tasubki teda usaldada. Jeesus ütleb Matteuse evangeeliumis, mäe jutluseks nimetatud kõnes. Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid. Tehke ka nendele. See ongi seaduse prohvetid. Minge sisse kitsast väravast, sest lai on värav ja avar on tee, mis viib hukatusse. Ja palju on neid, kes astuvad sealt sisse. Kuid kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu. Ja pisut on neid, kes selle leiavad. Jumala tahtmise järgi elamine ongi nagu kitsa tee kõndimine aga selle preemiaks on elu ja õnnistus. Kuidas seda siis teha? Kõigepealt, see tähendab tema tahtmise tundmaõppimist. Maailm on täis igasuguseid eksiõpetusi, sellest, mida jumal meid ootab. Loe piiblit, eriti uut testamenti, aga ka õpetussõnu. Proovi palvetada ja siis kuula, mida jumal ütleb. See tähendab kuuletumist alles kuuletumine on tõelise järgimise mõõt. Proovi elada jumala seadmiste järgi ja katsetamis juhtub. Ja viimaks, kui õnnestu provi uuesti jumala on alati armulisest, meile kõigile. Lõpuks käib, mängisin jumala loodud maailmas ikkagi jumala reeglite järgi. Iseenda tahtmise laia teed minnes leiame end peagi tupikus. Teiste järgi tegutsedes labürindis ainult jumala kitsast teed mööda minnes avastame end päikselisel lagendikul täis õitsvaid kevadlilli. Ilusat päeva.