Sel nädalal maadleme elu suurte küsimustega. Eile küsisime, mida teha hinge piinaga. Aga küsimus pole ainult minevikuga rahu tegemises üks elus suuri küsimusi, eriti kui aastaid lisandub, on see, kuidas elada targalt oma olevikku ja tulevikku. Keegi on öelnud, mida vanemaks saad, seda rohkem saad aru, et asi pole asjades ega muus materiaalses asi pole oma egosse uhkuses. See, mis loeb, on meie süda ja need, kellel põksub. Aga kuidas hoida neid enda läheduses, kellele süda põksub ja kuidas hoida meie enda südant, et ta suudaks põksuda heade mõtete ja hoolimisega neile, keda armastame, kuidas elada targalt? Piibel on täis väga paljusid elujuhiseid selle 66-st raamatust, üks on aga tervenisti täis tarkuseterasid. See raamat on õpetussõnad. See on otsekui Twitterlik koguma aastasadadega kogunenud ja järgi proovitud elutarkust. See on raamat, mis väärib terve kuu jagu tähelepanu. Proovi lugeda iga päev üks peatükk. Selles raamatus on 31 peatükki, aga mõned teemad tõusevad sellest tekstist kolduvana esile. Ja täna tahaksin väikese sellise maitse anda teile kätte sellest, millest see raamat kirjutab. Olgu need meile peegliks, millest ennast vaadata. Õpetussõnad julgustavad meid olema püsivalt tähelepanelik ja õppimisvalmis. Selle raamatu alguses on julgustuse, tarkus on kättesaadav, seal on kirjas nõnda tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel, kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus. Kui kaua te rumalad armastate, rumalust kui kaua meeldib hooblejail hoobelda ja Alpidel vihata teadmist? Tsitaadi lõpp. Aga seda tarkust tuleb märgata ja ära tunda ning mitte ühekordset, vaid pidevalt läbi terve elu. Targa tegutsemise õpetust tuleb igal nähtaval nähtamatul viisil meeles pidada. See raamat kirjutab ka nõnda. Mu poeg, ära unustama õpetust, vaid su süda hoidku alal mu käsud, sest need lisavad sulle pikka iga eluaastaid ja rahu, helduse tõde ärgu jätku sind maha seoneid enesele ümber kaela, kirjuta need oma südamelauale, siis sa leiad armu ja heakskiitu jumala inimeste silmis. Hiljuti vestlesin ühe noore naisega, kes endast poole vanema inimesega oli õhtu veetnud, küsisin hämmastunud, kuidas sa viitsid endast poole vanema naisega koos aega veeta, ta vastus hämmastas mind. Ta ütles, panus pole probleem, ta teeb endaga jätkuvalt tööd. Kas siis nii see ei käigi, küsisin endalt. Ja temalt mitte tingimata, vastas ta, et õpetussõnade soovitus pidevalt õppimisvalmis olla on midagi väga tähenduslik. Teine asi, mida see raamat õpetab, on Naudi head, mis sul on, aga ära himuste võõrast õpetussõnad kirjutavad parem pisut issanda kartuses, kui suur varandus ja rahutus selle juures parem taimetoit armastusega kui nuumhärg, mille juures on vihkamine kui natuke teises toonis. Olgu õnnistatud allikas ja tunne rõõmu oma noorepõlve naisest, kes on otsekui armas emahirv, kena kaljukits, ta rinnad, joobastagu sind igal ajal eksi alati tema kallistustesse. Järgmine soovitus, mida õpetussõnade raamat annab, on ära ole üleolev. Seal kirjutatakse näiteks nii. Enne langust läheb inimese süda ülbeks, aga enne au on alandus või ära kiitle homsest päevast. Sest sa ei tea, mida see päev toob. Kiitku sind keegi teine, aga mitte Sooma suu, keegi võõras, aga mitte su oma huuled. Siis tuletab õpetussõnade raamat meile veel meelde, et vali seltskonda, kus sa viibid. Näiteks kirjutatakse seal nõnda, kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes Alpidega seltsid, selle käsi käib halvasti või kes käib keelekandjana, paljastab saladusi seepärast ära seltsi lobisõjaga. Ja siis kutsus raamat meid üles aususele, õiglusele, näiteks kirjutades valeliku keelega varanduste soetamine on surmaotsijate hajuv, tuule pine. Süüdlase d on kõver, aga süütu eluviis on õige või põlevad huuled ja kuri süda on nagu hõbevabaga aetud potitükk. Tarkus tähendab ka seda, ole helde ja abivalmis. Nõnda on kirjas, üks jagab välja, aga saab üha lisa, teine hoiab varandust, ometi on puudus käes, hinges jagab, õnnistust, kosub ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse. Ja siis tuletab õpetussõnade raamat meile meelde. Tarkus on ka jumala seadustega arvestamine tema mängureeglite järgi elamine kirjutades issandat kartus on eluks, siis võib magada rahulikult, ilma et õnnetus tabaks põi. Õnnis on inimene, kes alati kardab jumalatega, kes teeb oma südame kõvaks, langeb õnnetusse. Üsna õpetussõnade raamatu lõpus on palve kahte asja, ma palun sinult ära neid mulle keela, enne kui ma suren, pettus ja valekõne, hoia minust eemal vaesust ega rikkust. Äramulanna toidame endaga vajaliku leivaga, et ma küllastudes ei hakkaks algama ega ütleks, kes on jumal või et ma vaeseks jäädes ei hakkaks varastama ega patustaks oma jumala nime vastu. Ma kutsun teid lugema seda raamatut ja avastama veel väga palju põnevat, mis selles on kirjas. Aga ehk on see säde läinud põlema, et seda tasub lugeda. Ilusat ära.