Nädalalõpp läheneb, enamikku meist paneb see rõõmustama. Ometi on aega lähedaste iseenda jaoks aga mitte kõigil ei ole tööst vaba aeg, hea uudis. Sa võid tuletada meelde üksildust, tähendusrikaste suhete puudujääki või isegi seda, et lähed oma koju ja oledki seal päris üksi. Igal juhul puudutab lähedaste ja tähendusrikaste suhete teema meid kõiki. Sest kui meil on need inimesed, kellega koos on ütlemata hea, kes panevad meid naerma, vaata, ma jääme südame põksuma, saame küsida. Kuidas nendega koos väidetavalt aega veel enam leida ja väärtustada. Seepärast täna küsime ühe elu suure küsimuse veel. Kuidas leida tõelist lähedust? Suhete kvaliteet on elukvaliteet olen märganud. Tähendusrikastel suhetel on oluline roll selles, kas inimesed on oma eluga rahul. Hiljuti jätsime hüvasti isa Vellosaluga, kes ütles, et õnnelik on inimene vaid siis, kui ta armastab. See oli tema isiklik veendumus, et miski muu ei tee õnnelikuks. Kristlastena usume, et suhted on igavesed, need jätkuvalt üle surmajoone. Sest armastus kestab. Apostel Paulus kirjutab, ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus. Oled sa mõelnud, mis jälg jääb sinu elust alles siis, kui sellest lõpuks sõelutakse välja vaid see, mida ja keda oled armastanud. Aga kuidas ikkagi luua lähedust ja tähendusrikkaid suhteid? Tahan jagada mõned oma kogemused, mida olen oma elus saanud ja õppinud. Ehk tuleb kuskil tuttav ette. Ja kui mitte, siis aitab minu poolt väljendatu ehk sul oma mõtteid selgemini välja mõelda. Kõigepealt õnnelike tähenduslik abielu ehitub kahe tervikliku inimese pikaajalisele suhtele. Kahest poolikust ei saa abielus, ühte tervikut. Ja olulisem küsimusest, kuidas leida õige inimene, on küsimus, kuidas kasvada teineteise jaoks ja teineteisega koos. Selle käigus on tähtis, kuidas aidata teisel leida oma elu kutsumust ja selles areneda, kuidas toetada selja tagant või kõrvalt, kui teine seda vajab. Olen peaaegu 29 aastases õnnelikus abielus õppinud, et üksteisele tuleb ruumi teha, aga siis tuleb jälle kokku tulla ja päriselt ei jagamatut koos olla, ekraanid vaiksele panna ja teise tuppa jätta. Ning päris asjadest tuleb ausalt rääkida õppima. Ükskõik, kas oskus meile, lapsepõlvest tuleb kaasa või mitte sest lähedust ei teki ilma jagamiseta ja siin ei ole erandeid. Aga siis lähedased sõbrad? Nad ehitavad tihti ühisele eesmärgile kui koos sõbraga millelegi endast ja vastastikust heaolust suuremale pühendume, loome usaldust, lähedust aga mitte ainult koos millegi asjaliku tegemine, vaid ka lihtsalt koos olemine on oluline. Hiljuti ütles üks mu lähematest sõpradest. Meil tuleb koostegemine nii hästi välja vist seepärast, et meil on muidugi väga hea koos olla. Selle käigus saame kuulata, mis teisel on tähtis. Jagada ka oma elu sügavaid küsimusi ja siis koos seigelda ja põnevaid asju ette võtta, ujuda, ookeanis, ronida, mäkke, vaadata lõkkesse, matkata, pikki kilomeetreid, võtta mõni veidi üle jõu käiv ülesanne, hoolitseda kogu südamest kellegi eest. Aga siis on ka kogukond, kogukond, mis loob meie elule selles suures maailmas identiteedi. Kui mõtlen oma olulistele meeskondadele, siis nendega mul ühised väärtused. Kuigi harva on seal kõik minusugused inimesed. Üks kõige põnevamaid võib öelda ka kõige väljakutsuvamaid kogukondi, millesse ma kuulun. Kristlik kogudus. Tartu Salemi baptistikogudus, mis õige pea tähistab oma sajandat sünnipäeva, kuhu mina kuulun on selline, kus on mõningaid inimesi, kelle valiksid omale loomulikul viisil sõbraks. Aga veel enam on neid, kes minust ühel või teisel viisil on väga erinevad. Hariduselt, vanuselt, poliitilistelt vaadetelt nimetage, mida soovite. Koguduse kogukond on olnud mu elu osa lapsest saati ja see on õpetanud elama koos, jagama oma lugusid endast väga erinevate inimestega hoolitsema nende eest, aga vahel lasta ka enda eest hoolitseda, palvetada, nende eest, aga vahele öelda ma vajan nüüd teie eestpalvet. Lõpuks oleme me üks kogukond, kes hoiab kokku. Ja siis suhe meie endiga. See on meie elu kõige pikaajalisem suhe üldse. Iseendaga lähedaseks saamisel on seesama nipp, mis abikaasal sõpradegagi tuleb võtta aega ja tuleb olla aus. Ja kui miski on hinge peal, siis paluda andeks jumalalt inimestelt ning minna edasi mitte mingil juhul põdema jääda. Viimaks suhe jumalaga, mis tegelikult muudab kvaliteetseks ka kõik meie muud suhted, kui inimesed võivad meid vääriti mõista või lihtsalt meist kaugel olla. Kui sõpradel parasjagu miski muu käsil. Ja kui iseendaga pole kõige paremad hetked, siis jumal on alati olemas ühe palve või kui soovite, ühe mõttekaugusel. Ta on keset argitoimetusi samamoodi kui me elu kõrghetkedes tamme nõrkusest, samamoodi kui me elu võitudes ta meiega siis kui tunneme, või kui ei tunne. Otsige täna üles lähedus nende meie elu kõige olulisemate suhetega. Ja vaatame, mis saab.