Sel nädalal oleme küsinud elu suuri küsimusi. Täna tahaksin teiega koos küsida, mis teeb tõeliselt vabaks. Elame vabal maal, vaba rahvana, aga mitte alati ei tähenda, et elame vaba südamega ja vabane erinevatest orjustest. Vaadake ringi, tundub, et paarist aastakümnest ei piisa, et õpiksime elama vaba rahvana. Ehk vajame neljakümmet aastat kõrberännakut, nagu Iisraeli rahvas peale Egiptuse orjapõlvest vabanemist aastasadu tagasi. Sest rahval on ikka veel ohvri orja mõtteviisist. Olla poliitiliselt vaba ja hingeliselt aheldatud, on palju õnnetum kui vastupidine, mida aastaid praktiseerisime olla hingeliselt vaba ja poliitiliselt aheldatud. Aga ma ei taha täna rääkida poliitikast ega poliitilisest vabadusest, tahan hoopis küsida ühte elu suurt küsimust, mis teeb meid inimesena sisemiselt vabaks. Enne selle vastuse otsimist küsin, aga, mis meid orjastab. Apostel Paulus kirjutab roomlastele. Eks te tea, et kelle kuulekus täiend loovutatooriaks sellel, kelle sõnade kuulate, selle orjad te olete? Ehk meid orjastab mingis mõttes kõik, millele me kuuletume, on loomulike kuuletumisi, lähme külmkapi juurde, kui kõht on tühi ja voodisse, kui oleme väsinud. Üldjuhul tark otsus kuulatud oma kehale aga nooriusi, mis on meile halvad siis võib-olla hirm, hirm, mis kõik võib juhtuda, mis kõik võib minna valesti idanaabritega tehisintellektiga loodusega? Jah, muidugi, eluterve hirm on omal kohal kliimamuutuse pärast tasubki muretseda ja kodumaale rahuaega paluda. Aga kuskil hakkab hirm halvama, võtab ära rõõmu ja vabaduserahust rääkimata, hiilib unenägudesse ja päevastesse fantaasiatesse. Vabadust saabuku oskame halvasti orjastavast hirmust lahti lasta. Kuidas küll ikka endast suuremat jumalat usaldades muret palveks pöörates? Sest lõpuks ei ole ka kõige turvalisem elu kunagi turvaline. Jumala usaldamine, see vast on kindlamast kindlam, vähemalt minu kogemustes. Siis võid meid orjastada kadeduse kibedus. Eestlased on tuntud naabrist parem juhtlausega, see paneb meid ennast tapma. Tööga röövib elus palju elamisväärseid hetki. Õieti võimalust nende kogemiseks, sest lihtsalt pole aega. Võidujooks materiaalsete väärtuste pärast röövib kõik energia. Noh, nii hull ka ei ole, ütled, ehk ei ole jah, aga oht on. Võrdlemine ükskõik mis vormis on terve, ainult väikestes kogustes harva. Enamjaolt see hävitab meelerahu ja tänuliku meele surub meid võidujooksu eluaegsesse orjusesse sest alati on keegi meist parem. Siis võib meid orjastada mugavuse, masendus. Need, kellele pidev pingutamine ei sobi, võivad lasta ennast allavett minnalaskmise hoovusega. Mind ei huvita, ma nagunii ei suuda, teised on süüdi, riik on kehva. Miks meil on nii vähe antakse, on need mõtteviisid kõige pesuehtsam orjarahva mentaliteet, peremehed, perenaised võtavad vastutuse enda kodu ja oma külaliste eest orjad, vinguvad. Ja siis on erisugused, sõltuvused, põgenemisviisid, alkohol, vastutustundetud lähisuhted, hasartmängud lõputu sotsiaalvõi, lihtsalt meediasõltuvus. Ja mõnel ehk haiglase mustriga suhted. Sõltuvused ei tahagi kohe seda nimekirja jätkata, kuigi võiks. Kelle sõnade kuulate? Selle orjad te olete, tuletab apostel Paulus meelde. Aga ehk tuleks küsida hoopis paremat küsimust, mis meid vabaks teeb? Johannese evangeeliumi kaheksandast peatükist peab Jeesus vestlust Looma võimul olevate juutidega, kes ennast Aabrahami poegade vabaks peavad. Ta annab neile lubaduse. Kui te jääte minu sõnasse, siis te olete tõesti minu jüngrid ja tunnetate tõde ja tõde vabastab teid. Nad vastasid talle. Me oleme Aabrahami järglased, ei ole iialgi kedagi orjanud, kuidas siis sina ütled, te saate vabaks? Jeesus vastas neile tõesti, tõesti, ma ütlen teile, igaüks, kes teeb pattu, on patu ori. Tõde vabastab enda jumala ja tema sõnaga sidumine vabastab, on paljude kristlaste kogemus. Eestlastel on ehk kõrvus hoopis kultusfilmist viimne reliikvia pärit lauset Meie reliikvia on vabadus. Põgenemine kirikust võimalikult kaugele. Kapjade plagin. Tahaksin sind siiski kutsuda proovima astuma sisse mõne kiriku uksest, avama piibli, vestlema mõne kristlasest usaldusväärse sõbraga. Sa ju tead mõnda, eks ju. Ja küsidma, mida tähendab vabastav tõde. Olgu meil täna selleks mõni hetk aega.