Tere hea heligaja kuulaja, tänast 30. augustisaadet toimetab Kersti Inno. Kas toimuvad neil päevil Läänemere festivali viimased kontserdid? Kahest neist tuleb meie saates lähemalt juttu. Üks on Nargen festivali lõppkontsert ja teine Eesti kontserdi avakontsert. Niisiis Nargen festival paneb oma hooajale punkti kahe kontserdiga loomade reekviem Tallinna loomaaias. Intervjuud dirigent Tõnu Kaljuste ja helilooja Timo Steiner iga. Eesti Kontsert avab hooaja Peterburi Maria teatri sümfooniaorkestri esinemisega Kristjan Järvi juhatusel. Seda kontserti tutvustab produtsent Svea Ideon. Eesti kontserdi uut kontserdisarja Eesti muusika kullafond tutvustab produtsent Neeme Bunder. Põhjamaade sümfooniaorkestri hooaja avakontserdist. Kohtumispaik Eesti on intervjuu dirigent Anu Taliga. Vanamuusikastuudio Kant toores vagantes kontserdisarjast Eesti kirikud räägib taabimat sutt. Pühapäev päeval tähistatakse Võru muusikakoolis pillimeister August Teppo 130 kolmandat sünniaastapäeva. Lõõtsapäevaga tutvustab korraldaja Maimu telk. Tarkusepäeva puhul esitleb Tallinna filharmoonia Paides, Tartus ja Tallinnas Tõnis Mägi kooli oratooriumi tark, kus seda tutvustab produtsent Heili Vaustam. Head kuulamist, sülgaja. 21. augustil alanud Läänemere festivali 26-st kontserdist kolm viimast toimuvad neil päevil Tallinnas. 2003. aastal alguse saanud festivali keskmes on klassikaline muusika Läänemere regioonide ühine juhtimine ja Läänemere keskkond. Festivali kunstilise juhtimise ja korraldamise eesotsas on dirigendid Esapekka salonen ja Valeri ker, Kiiev Jaberalt Halleni juht Mikael dideen festivali põhipaik Ongi Pervalt Allen, kuid kontserdid toimuvad ka kruiisilaevadel Riias ja Tallinnas. Rootsi raadio, koori ja Rootsi raadio sümfooniaorkestri kõrval on tänavuse festivali esinejate nimekiri aukartust äratav. Soome raadio sümfooniaorkester ja Helsingi filharmoonia koor, sümfoonia Varssovia, Läti riiklik sümfooniaorkester ja Läti raadio koor, Peterburi Maria teatri sümfooniaorkester, solistid ja koor, dirigendid Taaniel, parenboemm, Gustav sirklist, Esapekka salonenwaleeri ker Kiiev, Christoph Penderetski, Olari Elts ja paljud teised. Festivali juurde on moodustatud ka Baltics'i festivali koor. Mitmel festivalil on kontsert ideega Pervalt Hallenis osalenud ka Eesti riiklik sümfooniaorkester, keda sel aastal saab kuulata Loomaaiakontserdil Tallinnas. Märgilise tähendusega on Erkki-Sven Tüüri päriv allenberg lülitamine. Festivali programmi etendus toimubki täna õhtul Estonia teatris. Lähemalt räägime nüüd aga kahest Eesti kontserdist, mis on samuti Läänemere festivali kavas. Nargen festivali lõppkontsert ja teine Eesti kontserdi avakontsert. Nargen festival lõpetab sellesuvise programmi Tallinna loomaaias. Kontserdid kannavad pealkiri ja loomade reekviem. Tõnu Kaljuste, kust selline idee? Need ideed tulid festivali tervikust lähtuvalt, sest alustasime naissaarel, Lassmanni klaver juhtuda, mis Jaani lindude kataloog, milles tegime siis lisaks kontserdi helipildile ka video, niisuguguse interpretatsiooni, vile hüveneni kaastegevusel ja see pani nagu sellele kuule niisuguse märgi, et me seal festivalil erinevate asjadega vaatame seda inimese ümbrust just nagu loomade lindude poole pealt ja siis veel kaugemalegi käisime kuu peal vahepeal elu kuu peal, et see, mis kõik siin inimesi ümber sigiv ja sobib, olid nagu selle kuu teemaks. Aga et loomaaeda minna, see mõte tekkis seoses Korfid fon ainemi loomade reekviemi tegevuse põhjusest sain sellest teada täitsa juhuslikult, et niisugune teos on olemas ja uurides seda teksti jõudsin järeldusele, et see, need meie festivali kontekstis oleks ainuõige koht minna loomaaeda, tegema seda, sest nii saab publik täieliku tunde kätte, et sellest sõnumist, mis on selles ainemi rehklemis ja reklaamitekst, on tõlgitud eesti keelde nakko teie festivalil kombeks ja et kogu see sõnum oleks vahet, ütleme parem. Selle tõlke on teinud Kirke Kangro. Millisele koosseisule see teos on, kui suurettekandekoosseis on sellega hõivatud? See on nii, et kavalehtedelt ühegi inimese CVd ei leia, aga küll on jääkaru Francis Eevi, järelikult me seekord Ta ei räägi suurt nendest inimestest, kes esinevad ja kui head nad on. Vaided nagu mõtleme rohkem loomade peale. See kontsert on pühendatud jääkaru France'i mälestuseks ja eelmine aasta oli veel üks kurb sündmus kanadega, mis viis mõttele võiks kanadele ka üks teos olla tellitud, siis Timos stainerilt tellisimegi ja Maarja Kangro kirjutas selleks libreto, aga mõistagi esinevad inimesed ja solist Annely Peebo, Rainer Vilu, loomad Reekimis, Annely Peebo öökulli roll, kes koos kooriga kuulub nagu rohkem loomade maailma. Rainer Vilu on siis nagu inimene kes on pandud, sest seda loomakarja nagu karjatama ja selle eest hea seisma ja tema sisemine heitlus väljendub siis niisuguses tavalises tekstis, jaga laulus, et need kaks maailma inimeste maailm, loomade maailm on sellesse vehklemis kahe Solistica esindatud, aga koor, kes on ka loomad, ellerhein, rahvusmeeskoor ja Nargen Opera koor, Yorkestriks ERSO see teos on kirjutatud 1993. aastal. Helikeelelt siis kaasaegne teos ja see on helilooja, kes vaeva nagu oma heligele unikaalseks tegemisel ta seal võite leida nii maaklerid, RIHA Straussi kuivem, 20 sajandi heliloojaid, aga sellel kõige rohkem oluline idee, mille pärast üldse muusikat kirjutada ja oma abikaasaga nad, nad on loonud mitmeid niisuguseid aktsioone muusika kaudu on mõjutanud niisuguse ühiskondlikku mõtlemist. Ja ta usub küll võib-olla muusikal, mingi liikumapanev jõud, selles mõttes meil meil nagu ühtuvad need arusaamised, sellest see paljas muusika ja kaunis muusika on iseenesest alati liikumapanev jõud, ega kui sellel taga on veel mingi suurem laiem idee, siis ta võib inimestes ikka paremaks muuta. Selle kontserdil on muusikaline sild ka Nargen festivali eelmise projektiga elu kuu peal nimelt haid. Nii teosega alustate tegelikult jah, me oleme siit Haydeni sümfooniast karu läheme siis kõigepealt loomad, reekviemi, kontsert lõpeb Steineri teosega, kuked ja kanad ehk muneja kukk. Kuigi ma ütlen see, et Steineri teost kuked-kanad esimesel hetkel, kui te loete libreto, sest tundub, et inimesed ajavad jälle oma asja, et ei ole sellest loomadest midagi, aga tegelikult uurides ja kuulates, mida Maarja Kangro rääkis aegade hämarusest, 13.-st 15.-st sajandist, kus igasugused ketserid, põlet, võti ja üldse looduse väärnähtusi väga julmalt likvideeriti nii loomade maailmas kui inimeste maailmas, siis sellel asjal on väga suur üldistus kontserdi terviku, suhteliselt see muneja kukk, kellest see teos on veel omal ajal pandi tuleriidale, aga lõpuks inimesed tahtsid talle ikka monumenti. Nargen festivali lõpetab kontsert, loomade reekviem kus on esiettekandel Timo Steineri teos, kuked ja kanad. Monument muneja kukele, see pealkiri koos alapealkirjaga on üsna intrigeeriv. Kust on inspiratsioon tulnud selle teose loomiseks ja millest son? Kuked ja kanad on ju selline arhe, mille peale tahaks ju kohe igaüks lugu kirjutada, kes selle peale tuleb tegelikult, kuidas see algas, kõik algas Tõnu väga hilisest kõnest mulle, kes ütles, Tal on selline lugu nagu loomade riiki ja sinna oleks vaja kuidagi midagi kodulindudega seotud, samuti tule, tundub, et oleks selline koht, et kas mul midagi koidab, selle peale mõtlesin pisukese aja ja tundus, et ikkagi midagi hakkas koitma ja mulle see tegelikult see spontaanselt väljendatud Pealkiri kuked ja kanad tegelikult ilusti meeldis. Ja siis ei saanud ju muud teha kui Maarja Kangro ka võtta ühendust, kellega me sisu sinna kuidagi panime ja Maarja mõttes sellise sisu välja, et üks lugu viib meid muistesse baashelisse, kus mõistetakse kohut Kuke üle, kes on munenud muna ja kes nagu tolle aja kontekstis tegeleb nõidusega. Ja kui ma natuke nüüd seal tekstiga tutvusin, siis ma viisin sinna veel ühe nüansi sisse, nii et tänasel lugu näeb välja niimoodi, et üks kodanik läheb sõitma oma autoga ja muuhulgas kuulab klassikaraadiot ja seal sõidab, siis hakkab sealt tulema, eks. Veetlev ooperimeloodiaga ooperiviise ta paneb selleni valjuks ja pühendub sellele ja kaotab tegelikult kontrolli oma auto üle ja sõidab sisse kanakarja ja kanad seal hädaldavad ja kuidagi hakkab see hing hoopiski rändama selle juhi või kodanikuõng ja siis ta avastab kenasti Šveitsist ja avastabki, tema ongi see kukk, kelle üle kohut mõistetakse, et selline karma moment pole, siin väga meeldis ja see hingede rändamise moment siin taustaks on üks teine juturaamat, mis on viis inimest, keda sa kohtad taevas, et mulle meeldis tõusete Need kirjeldused hinge rändamisest taevasse, kuidas lausa käisid selliseid hõbina tuul läbi, kui ma lugesin neid värvide vaheldusi, et natukene sealt võtsin ka sellist inspiratsiooni, et kui see pauk ära käib, siis igale poole hing satub mulle mõnedesse kohtadesse ja siis lõpuks jõuab sinna baasi linna ja seal toimub selline tore protsessikene, kus rahvusmeeskoor on üllataval kombel kanade osas ja ellerhein on konservatiivne rahvas, kes järjest vihasemaks läheb kanade peale, lõpuks ikkagi mõistab selle uke surma ja siis selles surmamoment on natuke selline ambivalentne, et hakkab kuidagi täna on elu ja see auto hakkab sinna tagasi korra tulema, et, et kuidas see on, et kas ta oli siis uni või ta midagi sellist oli, aga lõpuks ikkagi me jääme sinna baasilisse ja mingid ajad hiljem mingis kohas kogunevad uuesti kanad hakkavad kukele nõudma monumenti, et see on siiski suur kangelane, nii et monument, hingede rändamine, karma, kõik need, sellised suured sõnade. Ja kes on kukeosas Gucci osas on meil härra vilu, kes laulab seda ja on ka üks väga oluline tegelane kohtunik, kes kogu seda protsessi veab ja kes selgub ka, et armastab aga kanaliha süüa. Muuhulgas seda alguses ei selgu ja see peaks olema Annely Peebo, milline võiks siis olla selle fantaasiažanri määratlus, tal kantaadil ikooperlik Orotoriaalne teos, kus on muidugi üsna suured orkestri vahemängud, rõõmsad, seda autosõitu kõik kujundavad, et on ka kaunisjonile rütmiline ja võib-olla ka suhteliselt, et selline tänapäeval lik rütmiline ka pisut popmuusika rütmi, teisi kujundeid on seal kasutatud. Kontserdile on siin kutsutud publik alates seitsmendast eluaastast, nii et see on ka lastele kenasti kuulata. Absoluutselt seal on igasuguseid toredaid efekte, mida nautida saab ja samas see lugu on ka nii mitmet pidi mõistetav on, võite võtta kui väga lõbusat lugu, võib teda ju võtta ka kui väga traagilist lugu. Et tegelikult see on siis Teie, ja-Maria Kangro fantaasia kaljust ehk etteantud teemale. Jah, me selle kaljust ette antud sellise vormi täitsime sisuga, täpsemalt öeldes kõigepealt Tõnu idee, siis maarjatekst ja siis lõpuks ta vormus sellesse, kuhu mina ta niimodi panin. Nargen festivali kontserdid, loomade reekviem toimuvad Tallinna loomaaias täna õhtul kell seitse ja homme päeval kell kolm. Kontserdile on oodatud publik alates seitsmendast eluaastast. Kontserdipilet kehtib samal päeval ka loomaaia pääsmena. Klassikaraadio teeb ülekande homsest kontserdist. Eesti Kontsert avab oma hooaja juba esmaspäeval, esimesel septembril Peterburi Maria teatri sümfooniaorkestri kontserdiga ja seda palusin. Tutvustama produtsent Svea ideoni esimesel septembril avab Eesti Kontsert oma uue hoo ja Peterburi Maria teatri sümfooniaorkestriga. See orkester on teadagi üks vanimaid vene orkestreid, mis tegutseb juba alates 18.-st sajandist. Kui minna pisut, kui, siis Maria teatri asutas 1783. aastal keisrinna Katariina teine ise ja ütleme nii, et orkester siis sisenes oma nii-öelda kuldsesse kajastus 19. sajandi teisel poolel mil oli pool sajandit orkestri dirigendiks Eduard Napravnik ja tema juhtimisel tunnistati Maria teatri orkestri üheks Euroopa parimaks. Aga hetkel on Maria teatrijuht ja orkestri peadirigent üks vene nimekamates dirigentidest Valeri kergev, kelle juhatusel on Maria teater olnud arvukatel turneedel kõikjal Euroopas. Nad on loonud olulisi suhteid maailma juhtivate ooperiteatritega New Yorgis, Londonis, Pariisis, Milanos ja kõikjal mujal. Maria teatri suvetuurid näiteks Londonis on iga-aastaseks traditsiooniks saanud. Samaaegselt käib ka vilgas etenduste andmine ja tööga oma koduteatris näiteks valgete ööde festival, mis toimub iga aasta juunis ja seekord esineb Marie teatri orkester Läänemere festivali raames. Just nimelt kontsert toimub siis Läänemere festivali raames, mida korraldab per vald Hallen Stockholmis. Mis on siis Rootsi suurim kontserdisaal ja täpse nimega on siis see asutus Rootsi raadio per valt Haller. Kas ta festivali korraldatakse alates 2003.-st aastast iga-aastane festival ja seega käesoleval aastal, siis on festival jõudnud järjekorras kuuendani? Festivali võib pidada kui mitte kõige suuremaks, siis üheks suuremaks klassikalise muusika festivaliks Põhja-Euroopas pas festivali asutajad peale pervelt hallani on siis tippdirigendid Esapekka salonen jalal, Eerik järgial ja festivali kese jääb ikkagi Stockholmi kus toimub enamik festivali kontsert. Kuid osa kontserti toimub siis ka Tallinnas ja Riias, nimelt Riias kaks kontserti Tallinnas kolm kontserti ja mõned kontserdid toimuvad ka laevade peal. Neid nimetatakse kruiisi kontsertiteks, kus siis näiteks Läti riiklik sümfooniaorkester Olari Eltsi dirigeerimisel annab kontserdifestivali raames ja samuti siis Stockholmist Riiga laeva peal. Samamoodi annab Peterburi Maria teatri sümfooniaork orkester kontserdisõidul Stockholmist Tallinna üldse Maria teatri orkestri rannafestivali raames kokku neli kontserti. 29. augustil toimus kontsert Valeri kergivi dirigeerimisel ja kanti ette Straussi Elektra, kus siis orkester, koor ja solistid olid kõik Maria teatrist. 30. augustil toimub kontsert samuti Pervalt Hallenis ja seal siis kantakse Rimski korsakumise here, saad Ženni orkestri kontsert number üks ja osad sekkovski pähkli parajasti. Tallinnas on siis jällegi teine kava Christian Järviga, kus siis kantakse, et samamoodi Rimski korsakoviseere saad Stravinski tulilind ja eks klassikate klassika kriigi Bergente sellest siis. Esimene sõit Läänemerefestivalile panebki niisiis punkti Eesti kontserdihooaja avakontsert esmaspäeva esimese septembri õhtul kell seitse klassikaraadio teeb kontserdist ülekande. Eesti Kontsert alustab uuel hooajal uue sarjaga Eesti muusika kullafond produtsent Neeme Bunder, eks ju eesti muusikud esitavad eesti muusikat pidevalt läbi kõikide hooaegade. Miks siis selline teravdatud tähelepanu nüüd sellele teemale? Tõsi, ta on, eks loomulikult, eesti interpreedid, muusikud, mängivad-laulavad väga palju eesti teoseid ju läbi hooaja, aga nüüd praegu võib-olla selle sarjaga Eesti muusika kullafond just on nagu see peatähelepanu ikkagi nagu pööratud rohkem nagu minevikku, eks ole, ütleme sellise sõnaga massiivselt, siis nagu vaadata just nagu tagasi minevikku ja võtta välja ikkagi teosed, mis muusikateadlaste arvates ja ütleme, kui me praegusest vedas kuue projektilist sarja silmas peame, siis Tiia Järg, kes on selle sarja kunstiline nõustaja on nagu pidanud, nagu kõige olulisemaks, eks teosed, mis nagu peaksid ikka ja jälle meil kõlama uuesti meie lavadel. Mis nad tähtsamad olulisemad teosed ja heliloojad on, mis ettekandmisele tulevad ja kuidas neid siis hooaja peale jaotunud on? Nagu juttu oli, tegemist on kuu erineva projektiga, iga projekt hõlmab endas kaks-kolm kontserdi, niisiis Eesti vabariigis kui ka Tallinnas. Tegelikult Kultuuriministeeriumi esmane idee oligi, et need kontserdid toimuks just nimelt Tallinnast väljas, aga kuna siin on mitmed sellised nagu väärtused, mis seal nende kontserdite ka peaks tulema, ehk üks nendest on ka lindistamine, eks salvestamine. Et siiski meil on siin see tehnika nagu käega varasem ja koostöö loomulikult klassikaraadio milliseski mõista. No aga seda, mida rohkem, seda uhkem, siis saavad ka inimesed väljaspool Tallinna ju neid väärt kontserte kuulata. Jah, nii ta on ja millest võib-olla ka siin täna räägime, mille pärast, ehk siis, et kuna järgmine nädal on tegelikult selle sarja esimene kontsert, esimesed kontserdid, täpsemalt siis kus hakkab esinema keelpillikvartett Trarhi ja Tallinnas teeb kaasa ka Peep Lassmann klaveril. Kuigi tegelikult see projekt on olnud ka juba korra suvel, kui päris aus olla, kuna ta oli see kontsert haapsalu viiulimängude ajal nagu enne meie hooaega, siis me ei saanud ka sellest nagu suurelt nagu rääkida, aga tegelikult on tegemist juba nagu teise kontserdiga ja keelpillikvartett Trarhiv või tegelikult võiks üldse võtta kõik need artistid, kes on nagu valitud. Me oleme püüdnud vaadata just selliseid interpreet, kes suured tõsiduse ja sellise andumusega ja võib-olla pühendumisega suhtuvad Eesti muusikasse. Sellepärast et tõesti me tahaksime, saadasid korralikud salvestused, me tahaksime, et meie muusika, selline pärand oleks ikkagi kõige paremalt ettekannetes ja kõlaks veenvalt ja hästi. Ja just see samade Trarhi on näidanud siin viimastel aastatel üles väga suurt süvenemist, kas mõtlen kas või nende mängimised nüüd festivalil või igasugused erinevad projektid, mis nad on siin vahepeal teinud. Need on väga tõsiseltvõetav, lähevad ülesanded, kõik olnud seda väga hästi tehtud, nii et me loodame, et see ka kontsert, mis on Tallinnas, kus ka Peep Lassmann kaasa teeb, et me saame kohe suure päralise oja kvintetti salvestuse selle peale. Kas need teosed on valitud siis sel põhimõttel, et need on nagu harva esitatud ja siiamaani siis salvestama? Teoseid, või ma ütlen, see on nii ja naa, need on ikka ka aeg-ajalt esitatud. Kui sellised lausalised mõelda kogu selle sarja peale tagasi, siis võib-olla nii Artur, Lemba trio kui ka Eugen Kapi trio näiteks ütleme see kontsert, mis siis hakkab kevade poole kõlama uus Tallinna Trio esituses on kindlasti teosed, mida pole juba väga-väga palju aastaid aastakümneid vist ütleme esitatud vanasti vast Toomas Velmet, Jüri Gerretz ja Valdur Roots on astmeid mänginud, aga see on täiesti nagu unustatud. Aga osad teosed kindlasti, mõtlen kas või Ester Mägi keeldivile kvartett number kaks on, on ikka siin aeg-ajalt kõlanud juhud küll, sest tegemist on ju väga hea väga kauni eesti keelpillikvarteti muusikaga. No kindlasti puhkpillikvintetti muusika on harv külaline tänapäeva meie kontserdipraksises ja nii vain kui kuulberg kui Sumera vormis ka muuseas need, ega need nüüd võib-olla inimestel just puhkpillikvintetti kontekstis väga palju ei ütle midagi. Aga võib-olla siinkohal olekski nagu mõelda seda Tiia Järgi sellist ideed ja mõtet, et just need eesti kammerloomingu eriti tähtteosed hõlmavad ikka teatud koosseisu teatud võttes või noh, siin on mingisugune põhjus olnud ja just see puhkpillikvintett, et see seostub loomulikult Tamme nimelise puhkpillipiletiga, mis tegutses ikkagi päris mitukümmend aastat, aga nüüd on tõsi juba viimased paarkümmend natuke rohkem aastat juba enam ei ole teda, aga teosed on täiesti nagu olemas ja tahaksime, et nad ikkagi kõlaksid. Nagu ka keelpillitrio näiteks, eks ole, mis on, võib-olla iga heliloojaks, selline võis ta olla ka lõputöö, lihtsalt eks ole, konservatooriumis omal ajal, eks ole. Keelpillitrio kann on vaeva näinud kõik meie kõige olulisemad heliloojad, ehk siis tegemist on võib-olla žanriga, milles kohe järgmine ongi võib-olla sümfoonia tõesti, need needki teosed, mis nüüd hakkavad kõlama näiteks Eugen Kapp Trio seal valitsuses on väga ulatuslik ja see on väga põhjalikke tõsine teosed, siin ei ole tegemist sellise sellise väikse palakesega läbi komponeeritud. Kindlasti tahaks rääkida nendes suurtes projektides, mis meil on siis see üks nendest siis loomulikult tobiase Joonase lähetamine, mis on siin aastaid tagasi ka tõsi olnud. Mis on, noh, ütleme siis, ütleme noorte inimeste keeles nagu mega suur ja tõesti, seal on väga palju nii koore kui kui orkestrit ja ma arvan, et sellest võiks tulla taas üks väga uhke esitus, kuna dirigendipuldis uniga Neeme Järvi, nüüd hakkab valmis saama ka DVD selles samas Joonase lähetamise eest, nii etet, see on meie vabariigi muuske elu tähtsündmus kindlasti, mis siis novembri teises pooles hakkab olema ja teine suurteos on siis Tobiase kantaat Johannes Damaskusest projekt, mida muuseas dirigeerib Mihhail Kerts, kes on meil viimastel aastatel minu meelest väga edukas olnud ja väga ja just nii ooperimajast reageerides nii kammerkontserti dirigeerides vanasti loomulikult trammi dirigendi jaoks, eks nüüd ka aeg-ajalt kindlasti. Nii et siit tuleb sellise võib-olla nagu noorema inimese nägemus sellest tähtteosest Eesti muusikaliteratuuris. Kui nüüd need kaks suurvormi kõrvale jätta, siis kõik ülejäänud kontserdid on kammermuusika kontserdid, milles siis esimene on tuleval reedel? Täpselt nii, see on nii, et esimene on kvartett, siis on veel kvintett, siis on meil klaveritrio ja soololaulust me pole üldse rääkinud. Jaanuarikuus saab kuulata siis ka Oliver Kuusiku ja Helen Lokuta esituses meie heliloojate laulukultuuri paremikku, ma ei arvar ja kordame veel üle, siis need sarja esimesed kontserdid viiendal septembril ehk siis järgmine reede kell seitse on tohi soo mõisas kontsert. Ja laupäeval, kuuendal septembril kell kuus Need oli saalis ja siis üles astub keelpillikvartett Trarhi Kaastegev Peep Lassmann ja kõlama hakkab siis Erkki-Sven Tüüri ester mäe Rudolf Tobiase ja juba nimetatud oja kaveri kvintett. Tegemist on siis koostööprojektiga Eesti rahvusringhääling klassikaraadio näol, siis salvestab kõik need kontserdid ja loomulikult annab hiljem ka eetrisse ja ütlen ka veel seda, et üks väga oluline koostööpartner on siin kindlasti Eesti vabariigi kultuuriministeerium. Suur tänu, Neeme pundar. Seoses Eesti muusika kullafondiga tahan tähelepanu juhtida ühele tänuväärt algatusele. Nimelt on pianist Sten Lassmannil plaanis kontserdisari, kus ta tahab ettekandele tuua ja salvestada kogu Heino Elleri klaverimuusika. See on pikemaajaline ettevõtmine, mis saab alguse eeloleval neljapäeval, neljandal septembril kell kuus õhtul Eesti muusika ja teatriakadeemia kammersaalis. Ettekandele tulevad prelüüdi esimene vihik, teine sonaat, kuusk pala klaverile, Tokaata ja kellad. Põhjamaade sümfooniaorkestrile on algamas uus hooaeg, kohtumispaik Eesti ja avakontsert toimub viiendal septembril Estonia kontserdisaalis ja järgmisel õhtul ollakse Tartus. Meil on nüüd stuudios dirigent Anu Tali. Kuidas sündis see pealkiri? Kohtumispaik Eesti, mis tundub minule natuke isegi pretensioonikas, et Eesti nüüd selline väike koht ja järsku kohtumispaik. Iseenesest ei ole ju meie jaoks kohtumine Eestis mitte midagi uut, et Põhjamaade sümfooniaorkestri kodu on Eesti, aga järgmiseks kolmeks aastaks plaanisime teha sellise sammu, et kutsumegi kõik oma need inimesed, kellega mina siis Euroopas või maailmas kusagil kohtun või Kadri või ka orkestri muusikutest, püüame nad just Eestisse tulla, et mitte ainult kultuuripealinnaks olemise aasta 2011, aga miks ka mitte sellega Meeruda ei oleks siis nagu kohtumispaik Eesti, vaid vaid et Eesti oleks ikkagi nagu maailmalinn, et ei oleks mitte ainult läbisõidukoht, vaid oleks sihtpunkt ja nendel kolmel korral aastas me tahaks selleks siis Eesti tekitada ja juba on räägitud läbi solistidega ja, ja ka dirigentidest. Nendega käivad läbirääkimised, et natuke seda haaret. Laiendada nüüd, esimesel kontserdil astuvad üles kaks noort andekat oboemängijat Kalev kuljus Eestist ja Ramon Ortega kera Hispaaniast. Kuidas te tulite selle peale kaks oboemängijat ühele kontserdile kokku panna? Ramoniga Me mängisime täpselt aasta tagasi samal ajal ART maailma mainekama instrumentalistina konkursi finaalis just sedasama Straussi oboekontserti ja siis me otsustasime, et see kontakt oli nii-nii mõnus, et, et me võiksime uuesti mängida. Ja kui me räägime poedest, siis ei saa ega ümber faktist, et Eestist on pärit üks maailma vingemaid oboemängijaid. Kalev kuljus, kellega meil muide ühel päeval sünnipäev ja oma hea sõbra ja kolleegi siis saigi Eestisse toodud, kes on tegelikult ka Põhjamaade sümfooniaorkestris mänginud ja mängib ka seekord Pramse kaasa. Nii et tahtsime tehases oboe, solistide kohtumispaigaks, Eesti sedapuhku. Nüüd esimese kontserdikava on teil võib öelda läbi kolme sajandi kaason Vivaldi, Johannes praam, Richard Straussi ja Heino Eller. Kuidas kaasay hakkama? See kava on pühendatud Eesti vabariigi 90.-le juubelile ja seepärast me lähtume sellest, mis on Eestil selline sümfonismi alus või ja ärkamise aeg ja me kõigi lootused ja hea jätk siin minu arust täiesti uskumatult südamlik sündmus suvel see märkamise aeglase öölaulupidu, mis toimus nii et siis Elleri Koit on, on jälle meie orkestri üks tõmbenumber alati olnud. Aga ma tahtsin just nimelt panna Kalevi ja Ramoni koos mängima Vivaldi topeltkontserti, et siis Kaleva esimese solistina ja Ramon teise solistina, et neil oleks ka omavahel nagu muusikaline dialoog ja Straussi mängib siis Raamon üksi, sest et see on see, millega ta pälvis maailmas tunnustuse alles 20 aastaseks sai nüüd nii et sa oma karjäärile alguse kohe Baieri Raadio Sümfooniaorkestri esimeseks poeks ja maailmaagentuuri kliendiks. Nii et see on tema niisugune avalöök maailmas. Aga Brahmsi teine sümfoonia on läbi aegade kuulunud minu lemmikteoste hulka, et kõik teavad esimest, kolmandat ja neljandat, sest teine sümfoonia on hoopis nagu eriline. Ta on selline nagu tõsiduse noodiga äärmuslikult ilus, täiesti omanüürilisuses ja sellises mõelda pastoraalne sellepärast et pastoraalne nagu pretensioonituga, ta ei ole nii pretensioonid, muusika, see Pramsi ausus ja tõsidus ja ilma sellise saba liputuseta ilu on, on minu arust üks kütkestavam vaid ja ilusamaid nagu muusika või sümfonismi vorme üldse, mida ma elus kuulnud olen. Kõneles dirigent Anu Tali. Põhjamaade sümfooniaorkestri hooaja kohtumispaik Eesti avakontserdid toimuvad viiendal septembril Estonia kontserdisaalis ning kuuendal septembril Vanemuise kontserdimajas Tartus. Tallinna kontserdist teeb klassikaraadio ka otseülekande. Varajase muusika stuudio kant toores vagantes lõpetab oma Eesti kirikute kontserdisarja, tulemas on siin viimased kontserdid. Telefonil on taabimat sutt kui paljudes Eesti kirikutes esinesitaja, mida esitasid. Tegelikult see sari algas juba eelmisel hooajal eelmisel suvel ja selle suveesinemised on õigupoolest jätk eelmisel aastal, sest tavaliselt jätkatakse ikka kõike seda, mis läheb suhteliselt hästi ja, ja nii võiks öelda ka selle kirikute sarja kohta. Kava on loomulikult ka uus ja seekord on kavas inglise 18. sajandi muusika ja seadmeid omamoodi köitnud ja seda muusikat on hästi palju säilinud ja mitte nii palju mängitud, sest paradoksaalsel kombel ei mahu see nagu väga selgelt välja kujunenud barokkmuusika diililise liigituse alla, sest kui räägitakse, et barokkmuusika algas prantsuse stiilis või itaalia stiilis või, või selle segu, siis on huvitav just vaadata Inglismaad, kus justkui tunnetame täiesti põhimõtteliselt uut stiili ja me ei saa nii selgelt öelda nagu näiteks Sa muusika puhul, et ahaa, see osa on kirjutatud Itaalia sõjas on prantsuse stiilis seal on täiesti nagu oma stiil ja mis on veel põnev, et Inglismaal 18. sajandil oli hästi avatud ja seal hästi palju selliseid heliloojaid, kes tulid kõikvõimalikest teistest Euroopa paikades. Noh, endal muidugi kõige kuulsama heliloojana ja huvitav on see, et tegelikult loomingus tekivad kiiresti muutused ja väga sageli ei ole seotud mingisuguse teadmis Virtoossusega võid, seal tundub olevat ka sellist ilusat tämbrilist kooskõla aga ütleme, harmooniline plaan on tihti küllalt rikas ja sellel kontserdil on kõige tuntum helilooja on Henry öösel, samuti on Endel ja William Croft, need on, nad on heliloojad, kes ilmselt nii väga tuntud ei olegi. Aga ma loodan, et need kuulajad, et nad ei saa öelda selle kontserdi kohta, ainult et kui oli huvitav Mina tuletan siit omalt poolt meelde, et ansamblis kand toores vagantes mängivad Reet Sukk plokkflööti, samuti taabimat UT plokkflööti, Tenno klavessiini, Aegmant välja tšellot ja need viimased kontserdid siis toimuvadki. Täna laupäeval kell 15 Leesi Katariina kirikus ja pühapäeval kell 12 30 Tallinna Jaani kirikus. Kuidas läheb ansambli kant toores vagantes tegevus erasiis sügishooajal. No tähendab, praegu on meie stuudio all väga selline meeldiv koostöö tekkinud kontserdiagentuuri Concerto krosso ja tegelikult ka need toimuvad kontsertid on selle firmamärgi all minevad ja juba septembri lõpus on plaanis ette võtta kontsert Bahia Kauman ja pealkirjaks see on muusikaline ohver samal teemal nagu Bach kirjutanud ühe tšello alaga Tõnis Kauman ja loomulikult see inspireerib parema seda erinevat muusikat kokku ja praegu on veel viimased detailid täpsustamata, aga tundub, et see kava tuleb juba kuule, et septembri viimastel päevadel. Aitäh tarimat sütt. Sülgaja pühapäeval, 31. augustil tähistatakse võrra muusikakoolis pillimeister August Teppo 130 kolmandat sünniaastapäeva. Lõõtsapäevaga lähemalt räägib korraldaja Maimu telk. Miks Võrumaal on väga lihtne öelda, sellepärast et Võrumaalt on pärit meie arvates vähemalt surukate arvates parim lõõtspillimeister August Teppo, kes siin Võru valla maadel elanud võistu mängimisi lõõtspillidel on juba 70.-test aastatest korraldatud, hiljem hakati ka folkloorifestivalil, mida Võru korraldab, võistumängimise tegema, aga käies seal kuulajana ja rääkijana, jäi silma, et vanemad mehed on kurvad, käed enam hästi ei liigu, ehk kõikidel polga kõige paremad pillid ja nii nad mulle siis vaikselt kurtsid, et ei taha enam võistlema tulla, kad mängida võiks veel ja siis ma mõtlesingi, et võiks ju kutsuda nad kokku Teppo sünnipäev päeva paiku, augusti lõpus ja viimasel augusti pühapäeval tihases lõpsu võistele mängivistele ja mis nüüd, üheksandat korda oleme kokku saanudki ja kutsume ikka rohkem just neid Teppo pilliomanike, need on siin Võru ja Põlvamaal päris hulga veel järelejäänud, nad on meil agarasti ka osa võtnud nendest päevadest, kuigi Me püüame ikka aeg-ajalt sealt kaugemalt Eestimaalt ka kätte saada. Mõnda inimestel, näiteks selle aasta folgil kohtasin ma esimene kord Silvi Tomanskajad Paide maalt, kena noor daam, kellel on ka Teppo pill ja sellest pillist ei teadnud mina senini üldse mitte midagi. Lahkesti lubas tema tulla ka meile lõõtsapäevale mängima. Mis iseloomustab Teppo pilli kõige rohkem? Pillimehed ise ütlevad ja nii nagu ka on Tarmo Noormaa, kes Viljandi kooli lõputööna tegid uurimistööd epost, et nad on väga hästi heas hääles püsivad piid ja kaunikõlalised ja valjuhäälsed, neid pille pole ilmselt väga palju enam jäänud, mis ka väga hästi mängivad, eks aeg on teinud oma töö, aga need, mis on korda tehtud, nii et tõepoolest mängivad, ainus häda on nendel see, et neid pille, mis oleks täpselt ühesuguses häälestuses Eestimaal, et kokku saaks mängida, neid ei ole kuigi palju, et nad on kõik erinevad väljanägemises, erinevalt häälestuses, natukene, aga muidu väga kaunid pillid. Pühapäeval saab Võru muusikakoolis näha ja kuulda Teppo lõõtspille, kui palju lõõtspilli mängijaid kokku tuleb ja millist muusikat nad mängivad. Loodetavasti 20 ringis ja üle 10 peaks nendest olemas siis depo, pillidel mängijaid, aga meil on siin Lõuna-Eestis veel teisigi meistreid, et on sarnide elanud, kes on 70 pilliringis teinud, et tema pill on mitmetel ja on ka Priidu Corbergi pille väga paljudel meestel meestel ja ka naistel, tüdruk, kutel me kutsume siis ikkagi ka teiste pillide mängijaid. Milline on see repertuaar, mida need lõõtspillimängijad esitavad pühapäeval? Üldiselt on sellised rahvalikud lood, kuna meil on teada ka, mida mängis August Teppo, tema poeg, Augusta, tema pojapoeg Heino Teppo, siis on alati soovitatud ka nende lugusid mängida. Meil on kunagi tehtud plaat ja seda kingitud rahvale vanemad, pillimehed ja nooremad ka. Juhan Uppin on ikka alati mänginud mõne August Teppo lugudest, ütleme siis nii, nagu omal ajal on seda lugu mänginud, eksis, pillimehed, on igaüks natukene ümber teinud neid vanu lugusid, kuidas kellelegi meelde jäi või kuidas kellelegi ta sobis, aga nii et noh, päris kohustuslikuks ei ole teinud, aga sellised rahvuslikud Wood Võrumaaga seotud lood, Lado, sellised rõõmsad tantsupidude simmanit lood, sest vanal ajal oli ju ikkagi mitte kontsert pill, see Teppo lõõtspill, vaid ta mängis pulmades simmanitel külapidudel sellised lihtsalt mitte väga pikad lood. Kui suur huvi noorte hulgas on lõõtspillimuusika vastu? Võrumaa võib nüüd ennast küll kiita, sest tänu sellele, et meil on nüüd pärimusmuusikaosakond, Võru muusikakoolis, meil õpitakse, Niil, oled sa kui kannelt mängima ja noori lõõtsa mängijaid on järjest juurde tulnud ka Põlvas korraldati sellel aastal Heino Tartes ja sõprade poolt üks selline kursus lõõtspillimeestele, seal oli noori, oli keskealisi, oli vanu, et ka isegi võistumängimisel on nii oma maakonna Põlva kui ka eesti mujalt noori, päris noori koolilapsi ja noori tüdrukuid ja poisse mängimas. Huvi on lihtsalt pille pole, meil on ka pärast lõõtsapäev on selline pillimeeste koosistumine veel, et siis noored lasevad mängida ja kuulavad vanameeste jutte ja kuulavad neid lugusid, kuidas neid kuskiltki, neid lugusid on üles korjatud, sellelt midagi saadud ja ilmselt ikkagi tänu ka sellele, et pärimusmuusika lihtsalt on Eestimaal praegu ju väga populaarne selle õpetamine ja noored tahavad päris ametit, et õppida ju neid ongi ju mitmeid ja kindlasti väga paljusid ennustab juba juba nimetatud Juhan Uppin lõõtsakuningas, kes ju väga noore mehena hakkas peale koolilapsena. Suur aitäh. Maimu Tilk. Aitäh, meie ootame 31. augustil kõiki lõõtsahuvilisi Võru muusikakoolikella 12-ks. Mula moosi. Kas teavet iga heli sõrmede all? Laadime jooni inglil, hoidla, ukse, võid avada. Saamatute. Palve. Tallinna filharmoonia alustab uue kontserdisarjaga viiva oratoorium mida palusin stuudiosse tutvustama produtsent Heili Vaus Tammet. See on väga tähenduslik, et selle sarja avakontsert on seotud tarkusepäevaga. Sari on meie jaoks tõesti tähenduslik ka selle poolest, et me püüame näidata oma publikule et kirikumuusika, vokaalsümfooniline muusika ei pea olema tingimata sajanditetagune, et on ka tänapäeval palju mõtteid, vaid kellel on öelda olulist selles valdkonnas nii tekstide kaudu kui ka muusika kaudu. Siin on oluline kõnetus ka noortele, et see, mida me kirikus kuuleme ei ole mingi museaalne iluasjake, millega ei saagi olla väga konkreetset sidet vaid see on meie tänapäeva inimeste looming. See on midagi sellist, mis sünnib siin hetkel praegu, mis puudutab meid, mis kõneleb meist endist, see on tänapäevane elu. Nii et see sari pakubki uut kirikumuusikat. See ongi sarja põhimõte. Ja üks huvitavaid momente on ka see, et me saame siin kõrvutada mitu sajandit tagasi loodud muusikat Tänapäevase muusikaga ja näidata Ta samale tekstile kirjutatud teoseid näidata sama pealkirjaga teoseid või midagi, mis haakumis looks silda üle nende aegade. Aga see esimene kontsert, et just teha tarkusepäeval, et kõnetada noori nende endi tähtsal päeval nende suure aasta alguses. See idee tuli Jaani kiriku õpetaja, Jaan Tammsalu olnud ja ega ei ole lihtne tegelikult sellisel väga kiirustaval segasel ajal nagu kooli algus teha kontserti ja siis on veel täiesti esmakordne, täiesti ainukordne. Me püüame sellega hakkama saada, sest see idee oli niivõrd erutav ja niivõrd sisu, kas on olnud mingid lõbusad bändi kontserdid, Tantsukontserdid kuskil esimese koolinädalal aga seda, et keegi tuleks ja räägiks noortega nende endi probleemidest, nende endi mõtet püüaks neile läheneda selles keeles, millest nad aru saavad, seda ei olegi tõesti enne tehtud ja nii on ka ainulaadne žanr, me oleme selle nimetanud kooli oratooriumiks. Noh, kuivõrd nüüd Tõnis, mägine muusikat sa Vabbe nii tõsise valdkonna alla liigitada, see on nüüd iseküsimus. Aga siiski see pöördumine ja see sõnum, ma arvan, on vägagi sisukas, vägagi kaalukas. Millised tekstid on selles ratooriumis? Siia on kogutud erinevaid tekste ja üks loojate põhimõte ongi just see, et mitte väga ühte väravasse kõike seda sõnumit saata, et see ei ole mitte kitsalt kristlik sõnum, vaid et üldinimlik tuhandete aastate taguseid mõtteid on siin kõrvutatud tänapäeva suurte mõtlejad tekstidega. Niisiis on tekstid piiblist, on dalai-laamat, on natuke hinduismi-ist ja kõige selle kõrval ka Plespaskaalilt suurelt mõtlejal, kellelt on forismide kogumikud ilmunud ja selle kõrval ka ühelt eesti noorelt mehelt Kaarel Kuurmaalt, keda isegi vist väga ei teata. Ja Tõnis Mägi nii toredasti ütles, et kui ta saatis need tekstid oma heale sõbrale, kes on noor intellektuaal ja vaba mehena palju maailmas ringi rännanud ütles, et mul on justkui midagi puudu siit, et vaata, kas sul tekib mingi mõte, äkki sa leiad mõne teksti, sa oled palju lugenud mees ja siis Kaarel saatis sellise luuletuse, mis algas sõnadega, et Me oleme illusoorseid, peeglid Me seisame teineteise vastas ja peegeldame lõpmatust. Just see peegli kujund, illusiooni kujund, tundus, et oli puudus, et see ühendas neid erinevaid mõtlejaid. Neid aastatuhandetetaguseid ideid ja äkki saigi kõik nagu paigale. Nii et selles mõttes nüüd meie Eesti noore mehe mõtted ongi need olnud, mis võib-olla teevad asja aktuaalseks ja meile väga lähedaseks. Muusika autor on Tõnis Mägi, muusika autor on algselt Tõnis Mägi ja tema looming on ju selline, et ta annab impulsi ja töötab edasi koos ansambliga, nii et siin on äärmiselt olulised ka selle ansambli liikmed ja ütleme, nende nägemus, nende haakumine. Ta teeb tööd selliste suurte ulatuslikke ja väga lähedaste projektide puhul just nendega, kellega ta ütleb, et tal on nagu üks hingamine. Niisiis on siin olulisteks loojateks, veel võib nimetada Robert Jürjendal kitarril, Taavi Kerikmäe klahvpillidel, Taavo Remmel, kontrabassil. Esmaspäeval algasid Tallinna filharmoonias proovid, kus nad liidavad nii-öelda Tõnis Mägi poolt välja lõigatud riidetükid. Kui ja siis saabki sellest ülikond. Shaliis on teine laulja, kellel on ka äärmiselt oluline osa, tema on nii-öelda selle noore põlvkonna esindaja, nii et kaks meest on laval kelle maailmavaated, kelle seisukohad teineteise vastu põrkuvad ja siis tuleb üks kolmas tegelane, kes selle asja kõik paika paneb on laval ka ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel siis veel huvitavaid löökpille nii meie klassikaliselt radadelt kui ka idamaadest. Ja kõik see kokku peaks olema midagi sellist, mis tekitab Teid. Ei olegi loojate soov see, et midagi väga kellelegi selgeks teha või, või midagi peale suruda, aga nad paiskavad õhku ideid, mis peaks omakorda edasi elama meis ja andma, kellele, mida vaja, kas siis hingetuge või lihtsalt inspiratsiooni. Tallinnasse. Seda uut koolioratooriumi tarkus kuulata esimesel septembril tarkusepäeval Tallinna Jaani kirikus, aga Paides ja Tartus kõlab see juba varem Paide kultuurikeskuses, 30. augustil ja Tartu Jaani kirikus 31. augustil. Tartus on oluline veel see, et oratoorium algab kell 18 ja muud ettekanded on siis kell seitse õhtul. Klassikaraadio salvestab esimesel septembril Tallinna Jaani kirikus toimuva kontserdi ja annab selle hiljem eetrisse kõigile õppureile sobima ka head tarkusepäeva ja edukat kooliaastat. Ei, saan jälle, see on küll Noven sees mingil veidral moel on soe. Ja on juuli. Kuula kas tean, et iga heli siis sõrmele Laam dimensiooni. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Tiina kuningas, Karin kopra ja Hedvig Lätt. Saate seadsid kokku operaator Helle Paas ja toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast. Heliga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis sobival ajal. Teile sobival ajal sülgaja.