Lõpuks on pühapäev on aega mõelda, lugeda ehk kirjutada, võtta lahti elutähtsate hetkede märkmik või arvutifail vaadata aknast välja ja vestelda heade sõpradega. Ja küsida viimane nädal selle nädala suur küsimus. Mis on elu mõte? Elu mõte, küsimus on vist inimelu kõige raskemaid. Minu kuus aastat vanem abikaasa mu küsimuse peale ütles, et tema kõige suurem tõdemus on see, et ta elu mõtet ei suuda veel sõnadesse panna. See on raske küsimus, vähemalt, kuni arvame, et pole seda veel leidnud, pole seda veel täpselt sõnastanud. Vahel arutan oma sõpradega, mida me tahaks, et meist järele jääb. Ja toon mõned oma sõprade vastused ja lisan siia võib-olla mõned, mida ma arvan, et keegi teine veel vastaks. Üks neist võib olla, et elu mõte on, et maailm jääks peale meid paremana maha. Et siin oleks vähem kurbust ja rumalust, riiakuste eelarvamusi. Sellepärast, et meie oleme selles maailmas elanud ja oma kutsumust hästi täitnud võisid teised, ehk ütleks, et elu mõte on see, et meiega ei lõpeks kõik, et teised tuleks meie järel. Ja lugu, mida meie oleme elanud, ei lõpe meie eluga ära vaid läheb järgmistes põlvkondades edasi. Et need väärtused, see usk, mille eest oleme seisnud, jätkuks, sest me oleme elanud seda väärtuslikuna ette. Võib-olla mõni mees ütleks, et tahaks lihtsalt muretut elu elada. Et meie ja meie lapsed ei peaks millestki puudust tundma ja saan endaga rahul olla. Mõni võib-olla ütleb, et elu mõte on olla hooliv inimeste suhtes meie ümber elada soojades tähendusrikastes suhetes terve elu mitte lõpuks vanaduses üksi jääda. Siis on neid, kes ütlevad, et elu mõte on minna surmale ja igavikule vastu koos jumalaga jääda lõpuni truuks oma väärtustele ja jumalale, säilitada Musk, jääda ise truuks kõige paremale eluloole, mida oskame ette kujutada. Tead, siis igavikust vaadates oleks jumal ise meiega rahul. Ja võib-olla on neid, kes ütlevad, et elu mõte on see, et elaksime ilusamat elu siin ja sealpoolsuses. Jumala riiki kirjeldatakse tihti kui täisväärtuslikku elu, mitte ainult igavest elu pärast surma. Sellist, milles ei ole mitte ainult siht, vaid kus kogu protsess on täidetud tähendusega kus me mitte ainult ei oota tõelist elu, vaid ka elame seda. Ja kus me loodame, et see tõeline elu ei lõpe surma finišijoonel vaid kestab sealpool jumala armust ja temaga loodud suhte tõttu edasi veel võimsamalt ja veel tähenduslikumalt. Kui sinult küsitakse, mis on elu mõte. Kuidas sa sellele vastaksid? Töötan haridusvaldkonnas olen õppinud, et elu on nagu õppekava planeerimisega, seda tuleb mõelda tagant ettepoole. Mäletad oma magistratuuri õpingutest, kus õppisin Eric Ericssoni arengu teooriat et selles öeldakse, et elu viimase perioodi rahulolu sõltub sellest, millise pilguga kogu eelnevale elule tagasi vaatab. Jäin mõtlema, olin siis palju noorem kui praegu. Mõtlesin, kuidas pean mina elama nii tagant ettepoole vaadates. Kuigi ma veel sinna lõpuosas ei jõudnud, ei ole, et see lõpuosa oleks tähenduslik. Või mõnikord ma käin meelsasti matustel, sest kellegi teise elule tagasi vaadates tema elulugusid kuulates märkan paremini ka oma elukestvaid dusi. Piiblis, täpsemalt vanas testamendis on koguja raamat. Lugege sügavi, poeetiline raamat. Koguja tegeleb eluvaatlusega ja selle tähenduse otsimisega otsib elu mõtet natuke nagu meie täna jõuab ikka jälle samasse punkti öeldes tühistuste tühisus. Aga püüdma peame ikkagi sellepärast, et koguja kirjutab, kas järgmised sõnad külvama seemet hommikul ja ära lase oma käsi puhata õhtul, sest sa ei tea, mis õnnestub, kas see või teine või tulevad mõlemad ühtviisi head. Ja ta lõpetab oma raamatu sõnadega karta jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus. Sest jumal viib kõik teod kohtusse, mis on iga salajase asja üle, olgu see hea või kuri. Aga kui vanas testamendis piiblit edasi lehitsemine, jõuame uue testamendi juurde ja uus testament aitab meid elu mõttes ka palju kaugemale. Apostel Paulus kirjutab Filiplastele oma elu tõdemusest sellest, kuidas tema elu ilma jumalata. Ta oli tühistuste tühisus, kuni ta jumala leidis ja ma loen pikema lõigusid. Paulus kirjutab. Ma pean kõike kahjuks issanda Kristuse Jeesuse kõikeületava tunnetuse kõrval tema pärast olema minetanud kõik selle ja pean seda Pühtmeiks, et saada kasuks Kristust ja et mind leitaks tema seest ega oleks mul oma õigust, mis tuleneb seadusest vaid see õigus, mis tuleneb Kristusesse uskumisest. See, mille jumalanna usu peale. Ma püüan ära tunda teda ja tema ülestõusmise väge ja tema kannatuste osadust, saades tema surma sarnaseks, et ma kuidagi jõuaksid ülestõusmisele surnuist. Mitte et ma selle oleksin saanud või oleksin juba täiuslik. Aga ma püüan kätte saada seda, mille pärast Kristus Jeesus on minu kätte saanud. Vennad, ma ei arva endast, et ma selle olen kätte saanud, ühte, aga ma ütlen, ma unustan kõik, mis on taga ja sirutu neis oleva poole. Ma püüdlen sihtmärgi poole, jumala üleva kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses kes meist on täiuslikud, mõtelge just samal viisil. Ent kui te mõtlete midagi teisiti, küll jumal ilmutab teile ka selle ometi sealt, kuhu oleme jõudnud, astuge edasi sama rada. Tsitaadi lõpp. Panime iga päev oma saatust kirjutame iga päev oma elulugu, täht tähelehekülg lehekülje haaval. See võib olla süütunde või andestuse, häbi või vabaduse lugu. Lugu üksi või koos jumalaga. Loodan, et sinu lugu on selline, millele meil on ühel päeval rõõm tagasi vaadata ja öelda. Jumal on olnud armuline ja inimesed mu ümber on olnud head. Ja selline lugu, mille lõpp on samal ajal algus, sest me läheme üle surma piiri koos armastava jumalaga. Selle nädala jooksul oleme küsinud seitset suurt küsimust, kelle ümber tiirleb maailm, kelle reeglite järgi mäng käib. Mida teha hinge piinaga, kuidas elada targalt? Kust leida tõelist lähedust, mis teeb tõeliselt vabaks. Ja nüüd, mis on elu mõte? Igatsen ja palvetanud selle nädala mõtisklused aitavad sind kuidagi elada veel tähenduslikumat, elusamat, elu, kooseluandjale, loojaga, jumalaga. Sest see on parim, mida oskan sulle soovida. Siin ja sealpool surmajoont. Juba praegu alanud igavikus. Õnnistatud elu jätkub.