Tere hommikust. Loen Efesose kirja kolmandas peatükis salmid 14 kuni 19. Sellepärast ma põlvita nisa ees, et ta teile oma kirkuse rikkust mööda annaks väge saada tema vaimu läbi tugevaks seesmise inimese poolest. Et Kristus usu kaudu elaks teie südames ning te oleksite juurdunud ja kinnitatud armastuses, et te suudaksite koos kõikide pühadega tunnetada, milline on armastuse laius ja pikkus ja sügavus ja kõrgus ning ära tunda Kristuse armastust, mis ületab iga tunnetuse. Et te oleksite täidetud jumala kogu täiusega. Tänase pühapäeva teema on palvetage. Mäletan, kui noore kristlasena rääkisin emale meie ühistest noorte inimeste palveõhtutest. Ema küsis minu jaoks tol korral ootamatult, mida te siis palute? Talve puhul on alati oluline, mida me palume. Kui Jeesuse juurde tulid hädalised abi saama, küsis Jeesus ikka, mida sa tahad, et ma sulle teeksin. Lugesin täna ühe Pauluse palve näite. Ta palus, et jumal annaks väge saada tema vaimu läbi tugevaks seesmise inimese poolest. Seda palvet oskab paluda see, kes teab, mis on seesmine inimene mille jumal on sünnitanud pattude andeksandmises. See inimene tajub valuliselt kiusatusi ja langemisi. See inimene vajab pidevalt uut jõudu ja vaimulikku toitu. See seesmine inimene ei kulu ega vanane nagu on tegu välise inimesega, vaid see uueneb pidevalt ja saab tugevamaks. Selle seesmise inimese kasvamine on üks tähtis palveteema. Teiseks palus apostel, et Kristus usu kaudu elaks meie südames. Et meie süda oleks temale nagu kodu. Ei, ta täidaks meie mõtteid, meeli, tahet, tundeid. Et ta ei oleks saanud hea sõber, kellega kohvikus korra kokku saada. Või teda ka vahel kirikus külastada ja siis oma elu juurde segamatult tagasi minna. Selline külaliskristlus on üsna väikese väärtusega. Kui ta on kellessegi elama asunud, siis on see suur sündmus, see paistab välja, see paistab välja juba silmadest ja palgest. Moosese näonahk hiilgas ainuüksi kõnelusest jumalaga. Paulus palus seda, sest ta teadis, et ta ei saa seda usku enesest ise välja pigistada. Ta ei saa ise uskuma hakata, vaid see sünnib Püha Vaimu läbi jumala sõna kaudu, see on jumala and, mida saama alandlikult palves vastu võtta. Veel palus Paulus, et me oleksime juurdunud ja kinnitatud armastuses. See tähendab, et kõik mõtted ja teod saaksid alguse ja jõuarmastusest. Johannes oli kord öelnud, et kaks jõudu on, mis meid panevad tegutsema. Üks on hirm ja kartus ja teine on armastus ehk üsnagi palju meie tegudest, meie mõtetest saab alguse hirmust. Paulus soovis, et kõik teod ja mõtted saaksid alguse armastusest, oleksid juurdunud selles. Paulus ütles, et kristlasel ei ole teistele midagi anda, kui sealt puudub armastus. Suurel kohtupäeval hinnatakse kord meie tegusid. Mida me oleme teinud ise neid märkamata. Nendele pole tähelepanu pööratudki, sest need teod olid sündinud armastusest Jeesuse ja kaasinimese vastu. Need olid vaid usuviljad. Lõpuks palub ta veel ka seda, et me võiksime ära taibata, milline on tõelise armastuse olemus ja milline on Kristuse armastus. See armastus, mis on Kristuses, on erinev sugupoolte ja sõpradevahelisest armastusest. Seal pigem inimlikust armastusest. Inimlik armastus soovib midagi saada Jaan sõltuv sellest objektist, mida ta armastab. Jumala armastus aga ei sõltu sellest armastuse objektist. Jumala armastus lähtub jumala südamest jumala armastuse isaga toitu, armastuse objektist, vaid ta loob selle, mida ta armastab. Sellist jagavat ja loovat armastust igatsevad inimesed. Selline armastus on ka jumala rahva tunnuseks. Jeesus ütles sellest, tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid. Kui armastus on teie keskel just see loov jaga armastusMe, palume issand, Me kummardame sinu ees ja palume, et võiksime jätkuvalt seesmise inimese poolest kasvada ja tugevamaks saada. Tule sina ise meie sisse elama java meile oma armastuse laius ja pikkus ja sügavus ja kõrgus. Et me selles oleksime juurdunud ja selle vilju saaksime elus kanda. Aamen.