Tere hommikust. Oleme ülestõusmispühadejärgses ajas. Selle nädala juhtmõtteks on psalmi 98 algus, laulge issandale uus laul, sest ta on teinud imetegusid. Jumala teod on nimetamisväärset. Loen täna hommikul José raamatu kuuenda peatüki salmid üks kuni viis ja 20 aga Jeeriko sulges oma väravat ja jäi suletuks Iisraeli laste pärast. Ükski ei pääsenud välja ega sisse. Siis issand, ütles Josale. Tahad, ma annan su kätte Jeeriko ja selle kuninga ning võitlusvõimelised sõjamehed, vaprad mehed. Käige siis ümber linna, kõik sõjamehed, tehes ühe tiiru ümber linna. D nende kuus päeva ja seitse preestrit kandku seitset jäärasarvelaeka ees. Seitsmendal päeval aga käige seitse korda ümber linna ja preestrit, puhu sarvi. Ja kui sarve pikalt puhutakse, kui te kuulete sarvehäält, siis tõstku kogu rahvas suurt sõjakisa, siis langeb linnamüüre sealsamas ja rahvas mingu üles, igaüks otse oma kohalt. Siis rahvas hakkas karjuma ja puhuti sarvi ja sündis, kui rahvas kuulis sarvehäält ja rahvas hakkas karjuma suure sõjakisaga, et müür varises oma jala pealt ja rahvas läks üles linna iga otse oma kohalt. Ja nad vallutasid linna. Sageli on meie ees seisvad ülesanded suuremad kui meie enda võimalused. Täna hommikul teele minnes ei peame arvestama ainult inimese võimalustega vaid eelkõige jumala võimalustega. See ongi hommikupalvuse mõte, et teele minna jumalate ootustele toetudes. Jumalajõuga pole ka kerge arvestada. Üllatuslikult avanevad uued võimalused just siis, kui kogu meie enda nõu on otsa saanud. Keegi on Jeeriko vallutamist kirjeldanud umbes nii. Kui Iisraeli lapsed esimesel päeval ümber linna käisid, nägid nad oma silmaga, kui tugevad on Jeeriko müürid. Teisel päeval silmati müürid veel kord üle ja selgus, et seal ei ole ainsatki nõrka kohta. Kolmandal päeval märkasid ümber linnakäijad. Kui tugevad olid need mehed, kes müüride kaitseks olid kohad sisse võtnud. Järgmisel päeval sai selgeks, milline relvastus oli Jeeriko kaitsjate käsutuses. Kui lõpuks seitsmendal päeval seitse ringi olid ümber linna tehtud siis tundsid nad, kui väsinud ja jõuetu Nad on. Selge oli kõigile, et Jeeriko müüride murdmiseks Iisraeli lastel võimalusi ei ole. Võis vaid puhuda pasunat ja rahvas liitus täiest kõrist mingi sõjaka võitluslauluga. Siis sündisime jumala jõud, asus tegutsema, müürid varisesid. Linn oli vallutatud. Teadis seda omast käest, kui ta kirjutas. Sest kui ma olen nõder, siis olen ma vägev. Sest nõtruses saab vägi täielikuks. Nii ma siis kiitlen meelsamini oma nõtrusest, et Kristuse vägi laskuks elama minu peale. Olen sageli mõelnud, kuidas sündis see ime, et me taasiseseisvusime ilma verevalamiseta. Arvan, et ehk sellepärast, et me tajusime iseseisvumise võimatust. Me suutsime vaid pidada kõnesid, laulda ja lippe lehvitada. Kõige selle keskel sõdis keegi meist vägevam meie eest. Asjaolud kujunesid soodsaks ja meie osaks oli vaid end vabaks kuulutada ja oma kodu üles ehitama hakata. Täna läheme päeva tööle koos jumalaga, kes tegutseb seal, kus lõppevad inimese võimalused. See on jumala rahva õnn. Me palvetame, püha jumal. Sinu nimel, alustame uut päeva. Aita meil tõsta pilk, et näeksime sinu võimalusi. Sinu käes on kõik meelevald taevas ja maa peal. Sina valitsed kogu loodu üle. Õnnista meie töid ja ettevõtmisi. Ta neid kätte saada, mis inimesele on võimatu. Juhimeid oma rahusse. Ja õnnistagu nüüd meid kõigeväeline kolmainus, jumal, isa, poeg ja püha vaim. Aamen.