Tere hommikust. Loen Taanieli raamatu kuuendast peatükist, salmid 11 12 ja 17. Taaniel läks oma kotta, mille üle kambri aknad olid avatud Jeruusalemma poole. Ja kolm korda päevas heitis ta põlvili, palvetas ja kiitis oma jumalat. Nagu ta seda ennegi oli teinud. Siis mehed tormasid sisse ja leidsid Taanieli palvetamasti anumast oma jumala ees. Siis kuningas andis käsu ja Taaniel toodi ning visati lõvide auku. Kuningas rääkis ja ütles Danielile. Sinu jumal, keda sa lakkamata teenid, päästku sind. Babüloonia oli võim üleöö vaheldunud. Võimule tõusis Pärsia kuningas Taaniel kõrge riigiametnikuna, aga säilitas ka uues riigis kõrge positsiooni ja jäi uues valitsuses püheks asehaldurite ülemaks. Kuningas tahtis ta tõsta üle kogu kuningriigi. See tekitas teistes ametnikes tugeva pahameeleasehaldurid, otsisid ettekäänet, et leida taanilile kuningriigivastast süüd aga nad ei suutnud seda leida, ei ühtegi ettekäänet. Me elame maailmas, kus ka sellisel juhul, kui sa oled laitmatult oma elu elanud alustatakse sinu suhtes süüdistuste otsimist. Taanieli puhul lõpes lõvide koopasse heitmisega. Ta sai surmaotsuse. Kuidas oli süütul võimalik süüd leida? Olukord oli väliselt väga õilis. Kuningas oli suure südamega, kõiki tuli kohelda võrdselt. Ta oli ka kõikide usu esindaja ja kõikide eesseisja. Siis tuli igasuguse jumala austamiseks ka kummardada, kuningate. Öeldakse, et armastus on leidnik. Vahel tundub, et kadedus ja pahatahtlikkus on veel leidlikumad. Nii leidsid ametnikud üsna lihtsa viisi Taanieli tagakiusamiseks. Kui kuningas oli kõigile jumala esindaja, siis tuligi tulla just kuninga ette palvetama. Kui keegi tahtis midagi saada Mardukilt või meie poolt, see pidi kuningate kummardades seda paluma. Kui keegi tahtis saada midagi Jahvelt, siis oli Samaasi tuli tulla kuninga ette kummardama. Taanilile selline kuningate kummardamine ei sobinud. See oleks olnud esimese käsu rikkumine. Nii sai taanielist riigivastane ja kurjategija. Teiselt poolt oleks saanud Taaniel palvetada ka salaja, nii et keegi ei näe seda. Otsustan jälle ei teinud. Tabas akna ja kolm korda päevas heitis ta põlvili, palvetas ja kiitis oma jumalat, nagu ta seda ennegi oli teinud. Seda just ta vaenlased ootasid ja sellega said. Ilmselt nad tundsid Taanieli kindlameelsust. Sellega sai taanili kõrvaldada kõrgelt ametipostilt ja üldse elavate kirjast. Elame vastuolulises maailmas, hoolimata laitmatust elust sünnivad siin maailmas niinimetatud õilsad kombed, väljendused, käitumised, hoolimine ja hoolitsemine, mis saavad ülimuslikuks igast usulistest tõekspidamisest. Iga väga uskliku võib kergesti kurjategijaks tembeldada. Kas nii jääbki? Ei, see oli ainult esimene vaatus. Kui jumal oli koopas lõvide suud sulgenud ja Taanieli päästnud, avanesid ka kuninga silmad ja Taanile. Raamatu 20 viiendas peatükis öeldakse ja kuningas käskis tuua need mehed, kes olid Taanieli süüdistanud ja visata lõvide auku, kui nemad, nende lapsed ja naised. Nad ei olnud veel jõudnud augu põhja, kui lõvid võtsid võimust nende üle ja murdsid kõik nende kondid. Jumala õigus valitseb kõigest hoolimata. Ja õnnistatud on need, kes oma usule kindlaks jäädes kiidavad ja paluvad Taanieli kombel oma jumalat. Ja meiegi palvetame, püha kõigeväeline jumal. Päeva alustades kiidame, austame sinu püha nime siis sinu sõna ütleb ükski, kes usub Jeesusesse, ei jää häbisse. Jää siis oma õnnistusega meid hoidma ja kaitsma sellel päeval aamen.