Tere hommikust. Oleme sellel nädala rääkinud sellest, mis on sidunud inimest ühes kriisist teiseni. Neid on ühest Eestimaa otsast teiseni. Need on noored koolilapsed kui ka vanaisad ja vanaemad. Nad on vaesed kui rikkad. Nad on haritud kui hari. Mata nad on annekad kui ka tavalised. Nad on professionaalid kui lihttöölised. Oled sa keegi staar või? Täiesti tundmatu. Alkohol ja narkootikumide sõltuvus. Ei hooli, kes oled? Efekt on samasugune tulemused sama, see hävitab kõik. Isegi sõltlaste lähedased, vähemalt üle 30 protsenti meie Eesti ühiskonnast puutub otseselt kokku, sellega oleme arutanud, miks on nii raske nendel, kes on sõltuvuses muuta ja miks on see nii raske neid aidata. Täna tuleme lõpuks selle juurde, kus sõltlane teeb oma esimesed sammud muutumise poole. Ehk meie esimesed võimalused midagi talle abiks olla. Võimalikud muudatused alguses võib-olla ei ole, mida tema ootaks. Esimene samm, mess toob muudatuse, on kahjuks mingisugune kriis. See ei kõla eriti hästi. Aga tehte üks kriis tema elus on see, mis vähemalt äratab tema teadmisele, et tööste, midagi on viga. See tavalased ei ole midagi head ja paistab, et asi läheb hoopis hullemaks. Aga lõpp tulemas on, et kriisid ei ole alati halvad. Kriisid nõuavad tegelemist alkohoolikul ja narkomaalil, see võib olla mingisugune avarii. Väga kurvad lood on olnud, kus paljud saavad kannatada lisaks veel purjus peaga roolis sõitmine ja sellega vahelejäämine, vangla töökoha kaotamine, abikaasa lahkumine, enda tervise rikkumine. Ja ka lõpuks surma väga lähedalt kokkupuutumine, olukorda, kus sõltena on napilt ellu jäänud. Siin on nüüd mitu astet, millega tema hakkab astuma läbi. Esimene aste on just vastupidi, reaktsioon. Esmalt hakkab ta mässama. Ta ütleb oma uhkusega. Ma tean, mis on viga, saan hakkama. Ma muutun ise, ega ma rumal ei ole, ma enam ei joo ega tarvita asjaga lõpp. Lõpptulemus, selle jutule on alati see samma tõde, et ta ei suuda seda teha. Ta ainult langeb sügavamale ja abikaasa enam tagasi koju ei tule ja kolib lastega ära. Tar tervis aina puruneb või ta kohtupäev on tulemas ja vangla ootab. Siis tuleb järgmine aste mängu arusaamine. Ta teab, et tööste midagi on käest ära. Ta vaidleb edasi, aga midagi ei ole järge. Suhted on rikutud, tööd ei ole, raha on otsas ja tervis käest ära. Tema ei suuda midagi rohkem seletada. Siis tuleb kolmas aste, ta hakkab tunnistama endale, et tõesti on väga võimalik, et tal oleks abi vaja. Võib-olla temal on juba vanglas või tänaval haiglas, tema võib ikka veel kõikuda endiste astmete vahel, aga nüüd ta on üksinda seal, kus keegi ei saa teda enam aidata. Võib-olla ma vajaks abi, ta mõtleb. Kahjuks see ei ole veel küllalt, aga ometi see on üks veel samm lähedamale, et oma elu muuta. See on nüüd tema valik. Issand, anna seda valgust ja tahet teha, nagu Jesaja ütles. Põlga halba ja vali head. Aamen.