Tere, head klassikaraadio kuulajad algab muusikauudistesaade helikaja, milles tuleb juttu järgmistel teemadel. Rahvusooper Estonia avas festivali Eesti teater Estonias sümfooniakontserdiga, mida käis kuulamas muusikakriitik neile vasteid hääld. Eesti vabariigi 90.-le aastapäevale pühendatud filmi noored kotkad, et milles on ka aasta, käib Pärnu linnaorkester Jüri Alberteni juhatusel. Helilõigu saatis Pärnust Ülle Hallik. Sel nädalavahetusel esinevad Tartus ja Tallinnas International Holland Music šašen projekti raames noored muusikud Ameerikast, Hollandist, Saksamaalt, Ukrainast, millega on tegemist, kõneleb produtsent Neeme Bunder. Sarjas vokalist sinu esineb täna Tallinnas meederi saalis Kaia Urb, kes räägib oma kontserdikavast. Järgmisel nädalal esineb Eestis talis kvartett tšehhist. Kava tutvustab produtsent Andres Uibo talveaias kõlavalt, et meil on ka tango. Eda projekti tutvustavad Triin Ella ja Sirje Mõttus. Niguliste muuseum-kontserdisaalis on 22. veebruaril Eesti vabariigi 90.-le aastapäevale pühendatud kontsert valgel maal. Sellest räägib produtsent Neeme Under. Sel nädalavahetusel jätkub Mäetaguse mõisas Mäetaguse muusika festival toimuvast, räägib Corelli kontsert, kunstiline juht Mailsildus. Täna on tohiso mõisas 10. klaveriansamblite festival. Sellest räägivad korraldajad Malle Velmeti annataliisakas ja saate lõpus räägib Priit Kuusk sellest, mida uut ja huvitavat toimub muusikaelus Eestist kaugemal. Sülgaja. Estonia kontserdisaalis toimus läinud kolmapäeval kontsert Richard Wagneri, Sergei Rahmaninovi, Eduard Tubina ning Ludwig van Beethoveni muusikast. Kui tavaliselt esineb selles saalis ERSO, siis seekordseks külaliseks oli sama katuse all tegutsev Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, keda dirigeeris rahvusooperi loominguline juht ja orkestri peadirigent Arvo Volmer. Orkestriga koos soleerisid sopran Heliveskus ning pianist Ralf Taal. Mõlemad esinejad on rahvusooperitööga tihedalt seotud. Heli Veskus on üks sealsetest juhtivatest soprani solistidest ning Ralf Taal solistid parimaid kontsertmeistreid. Mõlemad töötavad nad ka otsa koolis õpetajana ning lisaks töötab Ralf Taal ka Eesti muusika ja teatriakadeemias. Kontserdil sai esmalt kuulda Wagneri avamängu ja Isolde armusurma ooperis Tristan ja Isolde. See kontsert number on maakleri enda seatud ooperi avamängust ja Isolde kolmanda Katuse aariast pealkirjaga mild onlaise mis tõlgituna tähendaks siis leebelt ja vaikselt. Rahvusooperi sümfooniaorkester kõlas avamängu esimestest nootidest alates päris võimsalt ja emotsionaalselt. Ning orkestrile liitus peagi sopran Heli Veskus. Tema esitusel oli samuti üsna jõuline emotsionaalne laeng. Kuigi aaria algab sõnadega vaikselt ja leebelt, oli esituses palju üle kogu saali kanduvat ja mahlast hääle kala mis Wagneri tungleval lahendust otsiva helis keelega päris hästi haakus. Nauditav oli pianist Ralf Stahli esitatud Rahmaninovi rapsoodia paganiini teemale. See peateema paganiini kõige viimasest kapriisist riiulile on inspireerinud mitmeid heliloojaid. Rahmaninovi kirjutas oma variatsioonid 1934. aastal, olles veidi oleme loonud Corelli teemal põhinevad variatsioonid klaverile. Rahmaninovi rapsoodia on igatahes väga sagedasti esitatud teos ning isegi helilooja ise esitas seda lugu oma pianistikarjääri jooksul 46-l korral. Ralf Taali puhul on tegemist väga sümpaatse muusikuga, kel on väga hästi tasakaalus nii muusikaline, intellektuaalne kui ka tehniline pool. Ta mängib nauditava ja kerge üleoleku tundega mis aga kordagi ei kaldu efektitsemise poolele. Faktor on hästi selge ja puhas ja tema klaverimängus on palju hõbedasi kõlavärve ja filigraanselt täpsust, mis kokkuvõttes ei mõju pelgalt intellektuaalse korralikkusena. Tema esituses on meeldiv annus loomupärast Virtoossest ning samas paras hulka kõlajõudu. Raxoodia variatsioonid olid solisti poolt erinevalt kujundatud ja samas ka positiivses mõttes kontrollile allutatud. Ka orkester mängis variatsioone üsna hästi. Üldse on Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestri mäng väga kujundlik ja tugeva energialaenguga mis peitis kohati ära ka mõningad tehnilised apsud. Dialoginud kujundi tabamist oli kasvõi ERSO-ga võrreldes kohati isegi rohkem. Kuigi võrdlemine pole muusikalise tegevuse juures üldsegi kõige sobilikum vajalikum asi. Tuleb see kujundlikkust siis rahvusooperi pidevast töötamisest, programmilise muusikaga või hoopis millestki muust, kes teab. Igatahes oli kontserdiõhustikus palju pidulikkust ja positiivset atmosfääri. Arvo Volmer lisas head pinget just tugeva kontsentratsiooni ja üsna hea vormitajuga. Kontserdile lisas pidulikkust veelgi Eduard Tubina pidulik prelüüd ja sellele järgnenud Beethoveni viies sümfoonia Ki ei jätnud publikut muusikalises mõttes liigutamata. Orkester mängis seda energiliselt ja teos mõjus üsna kompaktsena. Päris kummaline on mõelda, milline võis olla ikkagi kontsert Beethoveni eluajal talvises Viinis, kui ühe õhtu jooksul tulid ettekandele Beethoveni enda juhtimisel ja soleerimisel tema viies ja kuues sümfoonia. Neljas klaverikontsert mõned osa C-duur missast koorile, orkestrile klaverile fantaasia. Et selline kava tundub tänapäeva küll täiesti uskumatuna. Pidulikuma lauluga kontserdi lõpetas sel korral lisapalaks kõlanud Heino Elleri kodumaine viis mis ühes Tubina lüüdiga olid kenaks eelhäälestus. Eks Eesti vabariigi peatsele 90.-le aastapäevale. Ja Eesti vabariigi aastapäeva pidustuste kulminatsioonis taaslinastub neljas Eesti kontserdimajas Theodor Lutsu 1927. aastal valminud ja tänavu digitaalselt taastatud mängufilm Eesti vabadussõjast noored kotkad. See on üks vähestest enne 1900 neljakümnendat aastat tehtud Eesti mängufilmidest, mis on peaaegu terviklikult säilinud. Vabadussõja lahingutes osalenud Theodor Lutsu debüütmängufilm sisaldab Eesti filmiloo efektsemaid lahingukaadreid ning selles mängivad omal ajal armastatud Tartu näitlejad ning massistseenides teevad kaasa tuhanded suvistel lahingõppustel osalenud Eesti kaitseväelased ja kaitseliitlased. Tegu on aga ka muusikaliselt huvitava projektiga, sest tummfilmina vajas noored kotkad helitausta ning selleks kutsusid Taska film ja Eesti filmiarhiiv kolmandaks osapooleks Pärnu filharmoonia. Lähemalt rääkis Pärnu filharmoonia direktor Kaia Bruel. Meil tehke selline väga põnev pakkumine umbes noh, rohkem kui pool aastat tagasi tänase seisuga vaadates ja nagu ikka ahvatlevad telepakkumistele ei saa ju ei öelda kõiki, ma siin viimastel päevadel on aeg-ajalt mõelnud, et miks ma seda kõike tegema hakkasin, sest et see maailm on uus ja töömaht on muidugi olnud üüratu, aga tulemus on ka see, mis paneb hindima. Kui suur osa sellest ongi kanda nüüd Pärnu filharmoonia, kas kogu see muusika otsimine ja kokkupanek see kõik on pärnakad järjest just täpselt, et, et kuna tegu on siis tummfilmiga ja see on täispikk tummfilm, mis on siis tänase seisuga 87 minutit pikk tänase seisuga sellepärast et originaalis oli ta pikem, et on teada, et see koosnes 10-st osast, aga, aga täna on alles kaheksa osa, mis on nüüd siis digitaalselt taastatud. Ja see tummfilm ehk siis ehk siis midagi põnevad kuulda ei ole, kõik on visuaalne, mida pakutakse. Nii et kogu selle audiaalse kunsti ees siis kutsuti vastutama Pärnu filharmoonia, mis tähendas siis muusikaotsimist valimist sinna alla ja salvestamis DVD tarbeks ja nüüd siis vabariigi aastapäeva ajal siis ettekandmist elavas esituses, siis neljas linnas, mismoodi kuskohalt seda muusikat otsiti ja leiti, kas ka Theodor Luts Sultan mingisuguseid vihjeid, millise muusikaga rajal saadeti seda filmi? Selles mõttes on ja ei ole ka, et hästi huvitav on see, et kui, kui me räägime filmidest, siis enamasti kõik kujutavad ette sellist nukrat klaverimängijat kusagil klimberdamas nurgas ja ja siis siis selline Chaplin, lik filme, eks ole, tuleb siis kinolinal ja, ja rahvas naerab nagu vana süvenid. Et tegelikult siiski oli niimoodi, et mis vähegi sellised suuremad ja lugupeetud mad kinod siis seal oli palgal mitte üks klaverimängija vaid reeglina vähemalt Riiovi kvartett või lausa kvintett. Aga oli ikka päris orkestrid. Ja Tallinnas, 1926. aastal avati uus ja tolle väga selline peen Ginu glooria Palacia, seal tegutses Woldemar Dago, kes oli ka hiljem väga pikalt Pärnuga seotud Voldemar tagu juhatusel lausa filmiorkester. Niimoodi teda tol ajal nimetati. Ja on teada, et 27. aastal, siis kui noored kotkad linastus oli selles orkestris 21 mängijad, nii et tõepoolest ikkagi orkestri mõõtu orkester täiesti tolleaegsest ajakirjandusest. Me teame ainult nii palju, mis puudutab noori kotkaid, seda Dago orkestrit. Dago orkester mängis kloori palastis linastunud filmile tõepoolest taustaks. Ja et mängiti eriliselt kokku seatud viise eesti muusikast, ehk siis aga mis need viisid olid, seda me ei tea. Noh, eks meil on teada tänase seisuga mis olid need eesti heliloojate palad, mis 27.-ks aastaks sündinud olid, kuigi need, mis on meile tänapäeval tuntumad, need on kirjutatud kõik peale seda aega me oleme siis püüdnud selles mõttes olla autentsed, et samamoodi me oleme kasutanud nüüd filmi illustreerimiseks ka eesti muusikat, eranditult ainult eesti muusikat. Aga me oleme natukene patustanud, et kõik see muusika, mida me kasutame, ei ole kirjutatud enne 20 seitsmendat aastat. Tol ajal see oligi eraldi, nagu kontserdiliik oli täiesti filmi helindamine. Ehk siis sageli käidi filmi vaatamas mitu korda, sellepärast et mängid erinevat muusikat või käidki nagu kontserdil ja eksiti, siis tuli pilt ka niimoodi. Ja väiksemates kinodes, kus oli ainult üks kinoprojektor, siis filmirulli pidi vahepeal vahetama, ehk siis tekkisidki pausid ja seal siis kas mõni instrumentalist mängis oma soolo-osasid või vahel lauset ei näidati näiteks maadlust. Ma ei tea, kas habemega naist näidati aga, et oli nii nagu tänapäeval on kombeks öelda valdkondadevaheline projekte, et et niimoodi need tummfilmide näitamisega tol ajal olid. Aga. Ütleme linnaorkestrist siis tundub mulle, et järjest enam ja enam teda kasutatakse kõikvõimalikes ülevabariigilises projektides. Kontserdi afessil näeb väga tihti Pärnu linnaorkestri nime. Ju meid on märgatud. Eks meil 2008. aasta sügisel algab 15. hooaeg on piisavalt pikk aeg, et üldse tegelikult ka oma nägu omandada, me oleme üks väheseid nii-öelda vabasid orkestreid, ehk siis meil on olemas, eks ole, ERSO, vaieldamatult Eesti esindusorkester, siis on meil Estonia ooperis Vanemuise ooperis ooperiorkestrid siis meil on Tallinna filharmoonias Tallinna kammerorkester, mis on siis keelpilliorkester ja, ja järgmine ongis Pärnu linnaorkester, mis on sümfooniaorkester ja ta on selles mõttes ainult vabaorkestrit, ei ole seotud Kindla näiteks repertuaariteatriga vaid, või kindla, selles mõttes kontserdikavaga, et meil oleks nüüd me peame tegema, et kindlasti igal nädalal kontserdi, vaid et me oleme vabad nii produtseerima ise kui ka võtma vastu, kui meil vähegi tõmblonis mahtu on, et huvitavaid pakkumisi, et ja hea meel on, need meid järjest usaldatakse. Kui me jõuame tiiruga tagasi jälle noorte kotkaste juurde, siis ma saan aru, üks variant, et kuulda Pärnu linnaorkestrit ja näha seda filmi, on osta endale DVD. Jah, sellest ilmub DVD ja DVD peaks jõudma täpselt samal ajal, kui meie kontsertide esitlused ehk siis esimene filmisiine suurel kinol esitlus ja elavas esitluses siis muusika sinna alla on jõhvis. 22. veebruaril. Kolmandal veebruaril on meil väga töörikas päev hommikupoolikul kell 12 Tallinnas Estonia kontserdisaalis, õhtul kell seitse Vanemuise kontserdimajas Tartus ja 24. siis päris sünnipäeva päeva me oleme hoidnud siis oma linna jaoks, et siis meil on Pärnus, aga kindlasti on huvitav tulla nii esitusele kui kuulata teeveedeed, et vähemalt muusika friitidel teha vaheta. Kindlasti kõrv eristab ka erinevalt. Muusikat Siligajale, Pärnust Ülle Hallik. Eesti vabariigi 90.-le aastapäevale on pühendatud ka Eesti kontserdiprojekte valgel maal Niguliste muuseum-kontserdisaalis, millest räägib produtsent Neeme Bunder. Valgel maal on üks nendest projektidest, seal projektis osaleb tütarlastekoor Ellerhein Tiia Loitme juhatusel ja Reval ansambel koosseisus siis Aare Tammesalu tšello ja igasugused plökpillid siis Lea Leiten klaverit, perforeeritud klaverit ja siis mina ise seal ka kaasa flöödimängijana jaga trummimäng ja seal on siis kaks heliloojat, kes on siis läbiva joonena kogu selles programmis üks René Eesperekoorilaulud üle mitme aasta võiks nagu öelda ja just see nimilugu sellel programmil on siis valgel maal, mis ka seal kõlab. Renee teinud ise ka seaded nendele oma lugudele. Aga siis vastukaaluks kõlavad instrumentaallood ja need on Urmas Sisaski klaveripalade arranžeeringuid, tegelikult arranžeeringuid olen teinud mina esmakordselt, võib-olla humal töötasin Viljandi linnakapell kunstilise juhina, sest me tegime plaadi sealsele väga mehaanika ja Urmas lahkelt lubas oma klaveripalasid seal lõunatähistaeva tsükkel ja capella tähtkuju klaveripalasid ironiseerida ja jäis selle tööga väga rahule ja nüüd kõlab siis sealsamas plaadi pealt, aga nüüd natukene uues kuues ehk siis kohandatud Revale ansamblile osa nendest lugudest siis n selline Eesti vabariigi aastapäevale pühendatud kava, mis siis hakkab kõlama Nigulistes 22. veebruaril kell seitse õhtul, 23. veebruaril kell kaks on seesama jõhvi kontserdimajas. Sel nädalavahetusel esinevad projekti International Holland Music Session raames noored muusikud Ameerikast, Saksamaalt, Hollandist, Ukrainast. Produtsent Neeme Bonder, millega on tegemist? Hollandi žessina on tõesti üks selline organisatsioon, mis propageerib juba väga mitmed aastad noorte inimeste võimalust osaleda kontserte elus, nende nii-öelda motiveerimist. Mul on väga hea meel muidugi sellest, et nii meie mustaakadeemia on olnud, niisuguseid asju on ju nii-öelda huviorbiidis, ehk siis need uued talendid, noored mängijad, keda siis otsitakse just nagu erinevatesse ees nagu päris nagu olulistest ja mainekate muusikakõrgkoolides, kas Amsterdamis, Berliinist, Londonist, Moskvast, tahtsin, et see on nagu väga kõrgetasemeline seltskond, nii et, et nüüd on siis ka meiega ja muusikaakadeemia sinna sellesse rivvi nagu juba mitmed aastad olnud, nii et, ja ka kontserdid seoses selle Holland žessoniga, siis mis tuuritavad siis üle kogu maailma, tegelikult on meil aastas 2004 juba siin. Tegemist on jah, sellise just noortele inimestele väga olulise organisatsiooniga, kes mitte ainult ühekordselt ei toeta siis näide andekaid õppureid, vaid nad ikka võtavad nagu kohaga pikemaks perspektiiviks, neist andekad nagu oma vaatas alla ja toetavad neid siis kontserttuuridele üle maakera. Lisaks siis, kes kõige paremat saavad siis ka kontsert, Kev aus esineda, näiteks kuidas need noored inimesed välja selgitatakse, see toimub siis niimoodi vastavat, sellised nagu žüriid käivad erinevates koolides erinevates maades, nagu kuulamas noori mängijaid ja nad niimoodi otsast välja nagu valitaksegi ja kuidas siis kellelegi, kes saab stipendiumi, kes saab kontserdiesinemise võimaluse ja nii edasi. Ja kes siis seekord siin meil Tallinnas ja Tartus esinevad? Siin on nagu minu meelest nagu kaks väga erakordselt huvitavat muusikat, üks on siis Joanna Frankel Ameerikast, kes mängib viiulit ja teine Leonard Hellesson broiss, tšellod meil on loomulikult ka väga suurepärased pianistid mõlemal. Ja võib-olla hakkakski pealases Leonard Helsümbrossist tšellistist, kes on siis 85. aastal Saksamaal sündinud ja pangu sellise imelapse kuulsusega juba oma esimesest nagu eluaastatest peale, ehk siis ta juba sai kümnenud vastaselt Yehudi Menuhin nii kooli ja mõne aastaga ta oli juba teinud terve Inglismaale oma kontsertidega tiiru tegelikult peale. Ta on õppinud väga mainekate pedagoogide juures muuhulgas siis Kölnis Franz Helmersoni juures ja jõudnud mängida siis selliste mainekate muusikutega, aga nagu hammeliin näiteks, kes aga siis meile tuntud Martin Helme, Kirill Kerstin, teda välja valinud ka Gidon Kremer solistiks Kremerata Baltica, et ja samamoodi siis ka tema festivalidele, Lockerhausesse ja mujale. Teda toetab Ann-Sofi Mutari fond ka muuhulgas, et noh, tegemist on sellise tõeliselt vaikselt nagu lapsstaar tšellistiga, kes siis meile siia satub. Teine põnev muusikuni Vannashenkel, tegemist on Ameerika päritolu viiuldaja, aga ka temal on palju mainekaid, konkursivõite kui ka esinemisi kohtades, mis on miga artistile ainult nagu kiituseks ja auks. Nii lutsernist Berliinis, Helsingis, Londonis 2007. aastal muu hulgas ta debüteeris soolokontserdiga kaarnegi hoolis, aga ütlen küll, et tegemist on väga mainekate muusikutega ja siis paar sõna võiks ka öelda nende saatjate kohta. Keerad Poitiers, kes on siis Rotterdami konservatooriumist oma klaverioskused, aga tema Side, Holland Music Sessions on olnud juba üle 10 aastal, kus ta on siis just sellesama organisatsiooni suveakadeemia viiulimeistriklasside saatja olnud. Oma saatja töös on ta mänginud siis ka selliste interpreetide nagu Igor ois trahvi Avigdor Lieberman, näitexkija valentini, Giorgi pauk ja paljugi teisi, keda me võib-olla vähem tunneme ja ta on siis väga hea klaverisaatja, kui ka suuremad tänane solist. Teine klaverimängija, kes meil siis veel all on. Vadim Klakoff, kes sündis Kiievis, lõpetas sealse Tšaikovski nimelise muusikaakadeemia pärast seda, siis jätkas õpinguid Madriidis. Maine klaverimängijana on ka veel sedavõrd suur, et on ta paljude klaverikonkursside žürii liige juba olnud ja mis nende kontserdite kaasanud. Kava on ühest küljest traditsionaalne, teisest küljest ka midagi põnevat, näiteks Alberto Ginastera Argentiina päritolu helilooja, siis loetakse võib-olla vast kõige olulisemaks heliloojaks nii arventiinase ladinaameeriklasest üldsad sealse heliloojate liidu selline asutajaliige. Kindlasti Argentiina rahvamuusika sugemetega, teostab Pampinea vana number üks, saame seal siis kuulatamist. Aga siis kõlab Johannes raamse sonaat viiulile, klaverile väga nõudlik. Kammeransambli mõttes teos, siis Beethoveni sonaat, tšellole klaverinumber viis, võib olla etteruttavalt võiksin kohe öelda, et järgmisel hooajal loodetavasti siis meie Silver ainuma esitusel kuulata hooajal kõiki Beethoveni tšello, vaata ja siis üks siis juba kontserdil 16. ja seitsmeteistkümnendal veebruaril Tartus ja Tallinnas ja siis varsti üks legendaarsemaid teoseid sellel kontserdil minu meelest, Alfred Schmidt, kes oma tšellole ja klaverile see on erakordselt nõudlik teos. Et sealistile ja aga samas ka väga efektne teos ja nii et sellega siis see kontsert ka lõpeb. Veel kõlab siis vitaali, tšakun, kontserdid toimuvad, kus ja millal täpsemalt? 16. veebruaril kell seitse siis Vanemuise kontserdimajas, Tartus ja pühapäeval, seitsmeteistkümnendal veebruaril kell viis Estonia kontserdisaalis toimuval international Hollandi žessoni kontsert. Toimub Gustav Adolfi gümnaasiumis asuvas meederi saalis Eesti kontserdi vokalissima järjekordne kontsert, seekord esineb Kaia Urb stuudios ongi Kaia, kellele ma palun lähemalt rääkida, mida saab kontserdil kuulata. Tänaõhtusel kontserdil. Põhiteoseks on Georg Friedrich Händeli üheksa saksa aariat. Marjad on kirjutatud process'i tekstidele, kelle tekstidele on muuseas Endel kirjutanud kaebassiooni ja peale selle teose saab kuulata veel ühte endale viiulisonaati ning Johann Sebastian Bachi Allemondi, mida mängib Imbi Tarum Te esinete seal kontserdil mitmekesi ja peale Imbi Tarumi on kontserdil kaastegev ka viiuldaja Harri Traks, Harry Traksmann. Just. Need saksa aariad on loodud kammerkoosseisule ja ta ongi kirjutatud soolopillile ehk siis riiulile kontiinule. Aga vasu kontinud, endal endal ülestähendused, et võib mängida nii tšelloga kui ilma selleta, et kui on näiteks mingisugused väljasõidud kuskile rohelusse või kuskile teise kohta, siis näiteks võetigi kaasa ainult soolopill. Klavessiin oli tavaliselt siis juba kuskil seal kohapeal põõsas olemas ja seekord meiega esitame seda niisugust õhulisemalt varianti, ehk siis ainult viiuli ja tšembaluga. Aga suure saladuskatte all ütlen, et kohe järgmisel nädalal hakkame neid aariaid salvestama ja siis juba selle täiskoosseisuga ja salvestamiseks. Me tahame ikkagi autentset algvarianti ikkagi salvestada koos tšelloga, mida siis mängib Leho Karin, neid saksa variaid on üheksa ja need on loodud arvatavasti 1720-le aastate teisel poolel. Mida sa nende aarde Te iseloomustamiseks veel ütled, selle ajastu muusika on vist üldse sulle väga südamelähedane muusika ja vaat kui Eesti Kontserdi produtsent Tuuli metsa pakkus mulle seda kontserti teha, siis ta ütles ka, et no tee midagi niisugust, mis on sulle nagu kõige iseloomulikum või kõige omasem sellepärast et klaveriga repertuaari tähendab, on, aga ma ei pea seda endale väga, ei, seal on, ma arvan, et klaveriga palu laulavad teised lauljad palju paremini ja ennast ka nii väga baroki lauljaks, aga kuidagi on juhtunud niimoodi, et ma oma sellise lauljaks olemise ajal olen seda barokist ilmselt nagu kõige-kõige rohkem laulnud ja seda vist peetakse ka mulle võib-olla väga iseloomulikuks omaseks just suur vormisolistina ja nii et Endel ja Bach on mul nagu väga-väga tuttavad heliloojad ja selle tõttu mul oligi see nagu kohe esimene valik, sellepärast et esiteks see teos on väga terviklik ja teda on nagu ühel kontserdil seetõttu väga hea ette kanda, et ta on sisuliselt väga-väga tihedalt seotud omavahel. Need tekstid on mulle väga hingelähedased, sellepärast et process on kirjutanud küll vaimulikud tekstid ja need on tänu ja ülistus ja, ja kiidulaulud loojale, kuid nad ei ole mitte niisuguses taolises kanoonilises psalmide seminaride vormis vaid need on väga poeetilised looduspildikesed läbi, mille siis process nagu pöördub looja poole ülistades siis seda looja kätetööd. Sul on iseloomulik ka see, et sa oled laulnud niisuguse huvitavates ansambli koosseisudes ja võib-olla kõige rohkem koos kitarriga Heiki Metlikuga koos seekord siis saame sind kuulata koos viiuli ja tšembaluga meederi saalis, mis on vana saal, suurepärane koht just selle muusika esitamiseks? Jah, kindlasti ajastul kindlasti väga hästi bassi just sellise muusika jaoks, mis ongi nagu pisut intiimsem ja võib-olla salongilikum pisut niisugune kammerlik ja miks ma valisin just Harri Traksmanni viiulit mängima, sest ta ei ole ju tegelikult noh, nii väga popp viiuldaja nagunii väga endale nime teinud. Kuid ma hindan tema juures just niisugusi omadusi, mis toovad välja muusikapoeesiat. Ta mängib minu meelest väga tundlikult, väga paindlikult ja minu jaoks väga poeetiliselt, mis on minu jaoks väga tähtis, sellepärast et esiteks ma üldse võib-olla kõige esimesele kohale kunstis üldse see on võib-olla just selle niisuguse hingestatud ja, ja poeesia ja seda ma otsin alati ka tekstides, nii et mind alati inspireerib väga ilus, hingele ja vaimule pakkuv tekst ja eriti veel, kui ta muusikaga hästi orgaaniliselt seotud, sest see on just see, mis mind inspireerib. Aitäh, Kaia Urb ja kontsert meederi saalis algab täna õhtul kell seitse. Järgmisel nädalal annab Eestis Tallinnas ja Tartus kontsert talis kvartett tšehhist. Produtsent Andres Uibo, kas kvartett on ka varem Eestis esinenud? Kvartett on Eestis esimest korda ja tegemist on siis tsehhi keelpillikvartetiga kellel on väga pikk ja aukartust äratav tegevus selja taga. Keelpillikvartett on üks maailma vanimaid pidevate kutsunud kvartett. Kvartetis asutati aastal 1964. Tookord olid praegused kvarteti liikmed veel üliõpilased ning kvartett sai nime tuntud tsehhi Filharmoonikute peadirigendi vastavaks talisi järgi. Nimetatud keelpillikvartett on võitnud siis väga palju erinevaid muusikaauhindu, nende heli plaadistused on samamoodi võitnud väga mitmeid nimekaid preemiaid. Ning loomulikult on kvartett esinenud kõikidel tähtsamatel kontserdilavadel, Nonii, Ameerikas, Aasias, Euroopas ja oluline koht selle kvartetile on tsehhi muusikute heliloojate loomingul. Ja see on tore. Seekord ses kavas on tsehhi enda helilooja leos Yannassegi keelpillikvartett ning kava juurde minnes konsed. Esimeses pooles kõlab kaks kvartetti Joseph Haydni kvartett, keda peetakse nagu kvarteti zhanri asutajaks või tema ajal õieti keelpillikvartett kui selline formeerus, nii nagu me teda täna tunneme. Ja Haydni surmast möödub järgmine aasta 200 aastat ja väga paljud maailmamuusikud juba plaanimas seda tähtpäeva tähistada, seega On see ka omamoodi niukene kummardus siis Joseph Haydni kvartetti Sandri loojale. Juba märkisin ära, et kõlab Leosiannessegi keelpillikvartett, et number kaks ja teises pooles kõlab vist kvartetimuusika kõige suurem pärl, väga keeruline kvartett, tegelikult see on keelpillikvartett d-moll alapealkirjaga aga surm ja tütarlaps minu teada see kvartett on kõikidel maailmakeelpillikvartetti del kavas on nii nagu nurgakiviteos kvarteti muusikast. Kontserdid toimuvad siis teisipäeval, 19. veebruaril kell 19, null null Estonia kontserdisaalis ja 20. veebruaril võime kuulata talis kvartetti. Samuti kell 19. Null null Vanemuise kontserdimajas. Saabunud kaks muusikut, kes veavad projekti, meil on ka tangu ajada ja nendeks on siis lauljatar Triin Ella, Sirje Mõttus, ole hea, ütle, mis sa pildise täpselt selles projektis mängid, mina mängin akordionit pudega pilli, mis annab siis rohkem kõlavõimalusi ja rohkem siis sellest tango projektis sarnaneda pandooniumile Astorbijad, Solla, tema koostööst, poeet Horatio Fereeriga sündis uus žanr tangolaul, Nemad kirjutasid neid päris suure hulga ja meie kavas on nad esindatud, kas on 10 tükki ja mõned instrumentaalpalad ka, mis on siis Eesti publikule, ma arvan, tuntumad, aga nende laulude põhjal valmis siis hiljem nendel koostöös väike ooper, ehk siis operita Maria de Buenos Aires, et need meloodiad, need mõtted on nendest lauludest Gadja ära tundma võtavad, kas lugude alguses loend korras Jahvereeri poeesiat, siis Eeva rannatõlkes või siis lugude vahel instrumentaalosad ajal ja, ja oleme püüdnud üles ehitada seisugust, ühtset läbivat joont, et kindlasti kõlavad kõik tekstid eesti keeles, nii et kõik on arusaadav. Milliseid teemasid siis nendes lauludes kõige rohkem ostetakse? Teemad on väga elulised ja väga inimlikud ja tango kindlasti siis inspireerib oma sõnaga, et igatsus, armastus, surm, melanhoolia, palju palju selliseid värvikaid, inimlikke tundeid ja valu vastuarmastuseta jäänud armastus. Võiksin veel lisada, et need tango laulud on kihutatud meeste poolt, nii orase Fereer kui päts Hollande'i mehed. Aga kuidagi on nii sattunud, et nendeks peategelasteks on naised ja naiste valu armastuseta jäänud elu ees. Mul tekkis kunagi materjali nende salla laulude näol ja siis tekkis selline kirg ja armastus sellesama Sande vastu ja siis hakkasin otsima ka kaasaegseid taolisi tango lauludest inspireeritud lugusid ja leidsin majakiel Strupp Solvei gradki. Jah, Norra noor naishelilooja on kirjutanud koos Frode Haltliga kuulus Norra akordionimängija. Nemad on siis koos komponeerinud kolm tangot, milles disühene esitame ka. Kui ma mõtlen karakterite peale, siis kindlasti on see otseselt tangoga seotud, kuigi mitte nii palju, võib-olla rütmika ja žanri suhtes, et ikkagi oletatav, kuid tango elemente peab otsima sealt. Kuradi Kontsert olete nüüd juba teinud siis küsiks, et kuidas publik sellisele kontserdiprogrammile reageerida. Kuidas teile tundus, mis õhkkond sellisel kontserdil tekib? Mulle tundub, et publik mõtleb kaasa, olgugi et see meie eestlastele nii võõras, et kui jääb armastus vastamata, et siis lähevad kohe käiku maad ja siis minnakse kohe vabasurma, aga ometi see mõjub meile ja eriti viimane kontsert, mis oli sügisel Hiiumaal, üks lugu, Ultima Grela. Me esitame ainult koos kontrabassiga ja siis tekkis tõesti niisugune hetk. Laulan hispaania keeles, see sõnum nagu nii väga ei jõuagi kohale, aga millegipärast tekkis täiesti vaikus pärast seda lugu ju siis midagi puudutas meie hinges kellega koostöös teel siis see kava on valminud. Me teeme koostööd väga toredate erinevate muusikutega, et suvised kontserdid olid meil koos Taavo Remmeli ja Virgo Sillamaaga. Virgo Sist mängis kitarri. Aga nüüd sellel talveaiakontserdil musitseerimine koos Toivo Undi kontraažiga ja Meelis milliga, kes siis mängib nii viiulit kui kitarrikontserdid, toimuvad Rahvusooper Estonia talveaias 19. veebruaril, 18. märtsil ja 30. aprillil ja kõik kontserdid algavad kell seitse õhtul ja et viia meie kuulajad siis peagi algava kontserdi meeleollu, siis üks lühike sissejuhatus tango teksti kujul ja selle siis on kirjutanud rassefere. Just laul kannab pealkirja laul temast ehk siis laul meessoost temast. Ja algab see nii, ta külvas mu üle oma armastusega ja nii sütitas taga mind Ta nööpis lahtimu sisemise üksinduse vaiksel ainsa tahtmisega. Ja vaid see üksainus kord. Aitäh teile riliseni. Allas. Ansambel Corelli kontsert on täna koos kontserdiagentuur Corelli Music kunstilise juhi May'l sildusega Mäetaguse mõisas, mille ballisaalis jätkab täna Mäetaguse mõisamuusika festival. Kell kaks algab lõunakontsert. See on niisugune tasuta kontsert, kus peaks esinema jõhvi, muusikakooli, Mäetaguse kooli muusikaklassi õpilased. See on nagu üks näide sellest, mis siis toimub kohapeal. Meie muusikute järelkasv on ääretult oluline ja see on nii tore, et, et igal pool lapsed õpivad pilli ja nad tahavad mängida, nad annavad sellise toreda tunnise kontserdi seal ja see kontsert on täiesti tasuta. Ja festivali lõpetame kell viis laupäeval ja nimeks on sellel matsin e-kontsert ja sellel esineb siis barokkansambel Corelli konsort ajastu pillidel. Ja solistina teeb kaasa kontratenor Risto Joost. Ja sellega ava Me oleme nimetanud barokiaja hitid, sest see on täpselt nagu on. Praegusel ajal olid omal ajal mõned lood, mis said ääretult populaarseks, mis olid küll pärit kuskilt kas ooperitest, vigantaatidest, kust iganes, mida ühised tänavatel ja mida kõik teadsid. Ja tegelikult teavad hästi paljud ka praegusel ajal, kui öelda näiteks Pahkunu AV, Maria, ma arvan, et see seda teab absoluutselt iga inimene, mis lugu see niisugune on. Aga see lugu tuleb seal esitamisele, siis on seal rohkesti igasuguseid kontratenori, selliseid sooloaariaid, lassi, asja pean ka näiteks sellised imeilusalt Music paravailbeeesselilt ja samuti mängime siis nagu pillikoosseisuga, mängime sinna vahele täpselt samuti hitte ja need hitid on näiteks endale v muusikast mõne osa siis Vivaldi aastaaegadest ja no loomulikult siis ka natuke viiulisonaate ja sellist nii-öelda tavalisemat muusikat, aga põhimõtteliselt on see üks suur hittide paraad ja äratundmisrõõmu peaks olema selle kontserdilt hästi palju. Aga homme õhtul toimub Corelli muusiku kontsert juba Tallinnas. Ja seitsmeteistkümnendal me teeme järjekordse kontserdisarjas Toompea muusikasalong mis on selline natuke teistmoodi formaat, aga mida, mis publikule hirmsasti meeldib. Nimelt inimesed istuvad seal kontserdi ajal nagu kohvikulaudade taga. Salongikohvik on siis avatud tund aega varem, kui kontsert algab kell kuus siis kella viiest võib tulla kohale rüütelkonna hoonesse Toompeale ja saksa natukene omavahel lobiseda, saab sõpradega kohtuda, saab vahetada viimaseid uudiseid ja selle kohale on nüüd esinejateks ooper-kvartett ja laulev näitleja Jüri Aarma, kes tegelikult selle hümni ei tee, nagu meile välja käiski. Et see on tegelikult üks hästi põnev maailm, mida hästi paljud üldse ei, ei tunnegi võib-olla seda muusikalist külge nendel hümnid ja, ja selle kava pealkiri on ka võib-olla intrigeeriv. Te ei pea püsti tõusma, aga see tulebki just sellest, et no me teame, kui kuskil mängitakse hümni, siis kõik kargavad püsti esimeste takti ajal. Aga see on nüüd niimoodi mõeldud, see on lihtsalt mõeldud selle muusikalise materjali tutvustamiseks. Ja täiesti loomulik, et näiteks Eesti vabariigi hümni sellisel kontserdil ei mängita, seda mängitakse siiski, kui on õige aeg ja pidulik vastuvõtt. Aga küll, aga näiteks Eesti NSV hümni tutvustatakse misse tol ajal toimus siis on Läti on Tsaari-Vene Lichtenstein. Seda loetelu võiks hästi pikalt jätkata, samuti Malaisia ja mis, mis igasugused imelikud imelikud riigid, millest neil endil aimugi ei ole. Ja tegelikult me kõik tunneme seda muusikat, aga ma üldse ei tea, kuskohast see pärit on. Ja kas seesama fakt, mida me juba oma Keila-Joa kontsert, ega nagu teavitasime inimestele, et tegelikult ainukene riigi hümn, mis on kirjutatud Eesti territooriumil, on Tsaari-Venemaa hümn ja sealsamas Keila-Joa mõisas. Nii et see on täiesti sihuke hästi omapärane, uskumatu fakt, et sellest tuleb ka kindlasti selle kontserdi jooksul juttu. Ja kontsert on pühendatud Eesti vabariigi 90.-le sünnipäevale. Kontsert toimub Toompea muusikasalongis pühapäeval, seitsmeteistkümnendal veebruaril kell kuus. Täna toimub tuisu mõisas juba kümnendat korda. Klaveriansamblite festival. Stuudios on korraldajad Malle Velmet ja Natali Sakus. Kes siis õigupoolest seda suurt üritust nüüd juba kümnendat korda korraldab. Korraldajateks on Kohila koolituskeskus ja klaveriansambli selts allegro ja festivali toetab Kohila vald. Meil on festivali registreerumine sel aastal näiteks lõppes 10 päeva enne välja kuulutatud aega, kuna meie vastuvõtuvõimalused said otsa nii ajalises kui osavat, et arvu mõttes mitmendat aastat ei suuda festivalil kahjuks kõiki soovijaid vastu võtta. Osa võtta soovijaid laekus sel korral 100 16-st koolist 54 õpilaste ansamblid ja seitse õpetajate ansamblid ja kontsertmeistritelt festivali keskel, kelle jaoks ja kellele seda festivali korraldatakse? No eelkõige õpilastele, aga samuti õpetajatele, esinemisvõimaluse loomiseks ja vallarahvale, lastevanematele kuulamiseks ja siiamaani on see festival edukalt korda läinud. Tagasiside on olnud väga hea, see on selle festivali korraldamise eesmärk. Pianist on üldiselt alati väga üksikklaveri tuua mängimine on palju huvitavam, et nii lastel kui ka õpetajatel on kahekesi koos mängima tulla kuidagi palju, julgema, palju turvalisem ja tegelikult on ka palju huvitavam. See annab võimaluse nendele klaveriõpetajatele, kes võib-olla juba soolokontserti enam ei taha mängida, nab võimalusega siiski esineda. Kust kohast kõik need esinejad pärit on? Väga paljudest koolidest peale Kohila näiteks Rapla muusikakoolist, Paldiskist, Märjamaalt, Lasnamäe muusikakoolist, Tallinna muusikakeskkoolist kostivere põhikoolist otsa nimelisest muusikakoolist Saku muusikakoolist, Pärnu muusikakoolis, loo keskkoolist, muusikakoolist Kehtna kunstide koolist, Kiili kunstide koolist ja Kadrina kunstidekoolist 16-st koolist, kuidas siis toimub seekordne festival üldse? Festivalipäeva on jaotatud viieks kontserdiks, esimene kontsert hakkab 10 30 hommikul siis veerandtunnilise vaheaja järel 11 30 teine kontsertkest Nataly sakusedaga peaske kontsert 13 30 lõpetame umbes kella nelja-viie vahel, mida mängitakse. Sellel festivalil. Mängitakse pris kõike Bachist kuni kaasaegsete helide vaheta. Nii palju on ka selliseid kergemuusika seadeid ja õpetajate oma seadeid. Et võib-olla võiks nimetada Kairuljandi seadeid, kes on teinud Carolorfigantaadilt karmi Naborana teemadele neljale käele, kahele klaverile ja kaheksale käele. Esiettekandele tuleb festivalil ka noorima autor, Kohila õpilane Rael Kõiv. Kahe klaveripalaga meri ja Saku õpilane mattis Leima neljage palaga pimedus keldris. Selle esiettekanne oli jaanuari lõpus Lasnamäe muusikakoolis. Mängivad seda jogeenia kirss ja veeraneps. Esinemas on ka kolm Kohila vilistlast, Monika Veelmaa, Gerda allelt ja Signe Soomere, Rein Aru. Kaks viimast neist omaloomingulise seadega kahele klaverile Andrew Lloyd Weberi muusikali Ooperifantoom teemale. Tuttavaks saame ka tšehhi helilooja, pianisti duo, pianisti pedagoogi ja muusikaelu organisaatorid, lastime Leissi ansambli loominguga peale Natali sakuse ja Toivo Peäske esitavad tema nelja, kuue ja kaheksaga ei palu nii õpilaste kui õpetajate ansamblid. Igaüks on oma lood ise valinud sinna asemel täiesti vaba. Kui palju see oi, see on mõisa mahutab just see maksimum, mis meil praegu on, osavõtjaid see nagu piirakemeid, et rohkem me võtta ei saa. Rohkem ei mahuta saal ja ei luba ka tuletõrjeeeskirjad. Ja lisaks kontserditel toimub selle festivali raames veel muudki. Me oleme teinud koolitusi õpetajatele, õpilastele, te olete meile ette. Me oleme natukene juhendanud festivalil järgnevad mõttetalgud ja õpilaste kontsert ja see toimub esimesel märtsil kell 11 on need mõttetalgud eesmärgiga jõuda ühisele otsusele festivali edasisest saatusest ja kella. Seal on kooli saalis festivali parimate ansamblite kontsertkorraldajaks ansambli selts allegro ja see on juba esimesel märtsil ja see kontsert toimub Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli saalis. Kindlasti on selline üritus õpilastele väga arendav, tegelikult toimub ju neid festivale õpilastele Eestimaa peal ju veelgi notaris. Kuna traditsiooniline on festival Valgas. See toimus sellel aastal juba kolmeteistkümnendat korda, see on kujunenud juba rahvusvaheliseks. Seal oli palju esinejaid ka Lätist ja Leedust ja mis mina pean ütlema, kuna me oleme kuulanud Valgas kõik festivalide päris mitmeid festivale ka Kohilas. Tänu sellele, et need õpilased iga aasta mängivad ja kokku saavad ja kuulavad ka teisi õpilasi, õpetajate mängimist on see tase väga palju tõusnud. See on ühtlustunud. Nii repertuaari, valikult kui esitluselt enam ei tehta nii siukseid vigu realiseerimise osas või artikulatsiooni rütmi osas kindlasti mäng on läinud palju paremaks, nende aastate jooksul tundub küll uskumatu ilmselt mängimise kuulamas kogemus. Jõudu teile taoliste ürituste korraldamisel. Eesti kuu tõeliselt kaalukas Arvo Pärdi festival sünnib eilsest homme õhtuni Iirimaal Dublinis. Pärt on valitud Iiri rahvusliku ringhäälinguäärte living, muusika festivali tänavuseks heliloojaks kolmel päeval. Kontserdil kõlab ühtekokku 23 tema teost. Programmi on kokku pannud ja esinejad kutsunud festivali kunstiline juht, nimekas šoti helilooja miljon. Arvo Pärt on ka ise esmakordselt saareriigis külas. Festivali juhatas sisse eile pealelõunal rahvusliku kontserdi. Refomans muusika üliõpilastelt helilooja juuresolekul ja homme veel kompositsiooni seminar helilooja Ivan Moody juhatusel. Pärdi ja Mac millani kohal viibides saab esitada küsimusi Pärdi loomingu tekstidele ja muusikas spirituaalsuse leid, keskendudes eilne kontsert rahvuslikus kontserdisaalis möödust Tõnu Kaljuste käe all. Saal ammu välja müüdud Pärdi lamentaate, Johanna MacGregor iga solistina Berliini missa ja kreedo koos äärt teie Rahvusliku Sümfooniaorkestri ja härti filharmoonia kooriga. Täna keskpäeval koorib Polyphony kontses Steven Leyton'i vaata seal Pärdi ja Polänki teosed vaheldumisi kal Londonis detsembris esiettekandele tulnud uus teos, maanik staar kõlamas. Täna õhtul esitavad hiljad ansambel Rahvuskammerkoor ja Christopher Bauer sprotent orelil Pärdi Johannese passiooni ja siingi piletid välja müüdud. Homme kammerkavather teevannpruuk kvartetile ja Crash ansamblilt koos Joanna MacGregor iga ja õhtul lõpukontsert. Kollaaž, veatseehaa, passagalia, Tabula Rasa ja kantus kui kõike mitte nimetada koos ärti kontsertorkestriga. Festivali ajal on ülal teatri- ja muusikamuuseumi näitus Arvo Pärt tuntud ja tundmatu. Meie riigi sünnipäeva kontsertidega on tänasest Islandil, Eesti filharmoonia kammerkoor Daniel-Royce'i juhatusel, kaasas riikliku tellimusteosena Tõnu Kõrvitsa kolme laulu Islandilt esiettekanne ja Cyrillus Kreek, Arvo Pärt, Mart Saar. Tõnu Kõrvitsale, veebruar tõeline esiettekannete. Kuu teisipäevast eilseni kõlas fagoti ist Martin Kuuskmanni poolt viiel kontserdil Kanadas Vancouveris Tõnu Kõrvitsa seni esinenud mata laul kaugele sõbrale aastast 2005, kuu lõpul samaviisi veel üks maailma esiettekanne Hollandis saksofonikvartetti Anstel kvartett, tellimus koos organist tiiter vandeikiga Amsterdami mainekas orgel parkis. Pala pealkiri on tuulevisandid Briti saartel teel ja pärgist. Eile õhtul algas Christian Järvil koos toon kentsler orkestriga 11 kontserdiga reis Inglismaale Birminghami uuesti moodsaimas Symphony hoolist. Juba randal liitsi raesaalis kava avamas Arvo Pärdi kolmas sümfoonia ja nii kokku viiel õhtul. Teisteks teostaks Kristjani kavades on nendes soni viiulikontsert Nicola peenedetiga, John Adamsi Slonynskis, Earbox Beethoveni neljas klaverikontsert Mihhail ruudiga ja tema viies sümfoonia mõnel pool veel Sibeliuse viiulikontsert tiga ja Sibeliuse teine sümfoonia. Martin Kuusk manist. Veel 10. veebruaril Los Angeleses välja jagatud grammide reas jäi Ameerika helilooja David žeski fagotikontsert mille plaadistuse solistiks on Martin Kuuskmann. Nominendiks. Parima kaasaegse klassikalise kompositsiooni kategoorias võitis Grand nii Ameerika naishelilooja Joan Toweri orkestripala meid in America, mille olid naksuse plaadile mänginud Nashville'i sümfooniaorkester ja dirigent Leonard Zlatkin. Nemad saidki Rämmi veel ka parima klassikaalbumi ja parima orkestri ettekandekategoorias. Martin Kuuskmann On olnud kenasti nähtav veebruaris New Yorgi Filharmoonikute luts Anoberjo päeval ning nüüdse ning Grammy nominatsioonid. Aga kontserdid, mis kuuskmannile esmaspäevast eilseni Kanadas kuuluvad Vancouveris väga kuulsasse sarja nuusik indemooning kontserdist neli Vancouveri muusikaakadeemia saalis. Martin Kuuskmann esineb kuulsate solistide sarjas vähemasti juba kolmandat korda. Nüüd on ta partneriks basstrombooni Vitoos David Taylor. Tõnu Kõrvitsa soolopala kõrval mängitakse peamiselt seadeid fresko Paldi, Bachi, Schuberti sottanias, Chaplini teostest, eesti lauljat, äridest Londonis, Viinis üleeilseks Said Monika-Evelin Liivil läbi kõik 13 etendust Londoni Kuningliku ooperi laval Verdiitraviata Florana. Jaanuari lõpul algasid ka Mozarti võluflöödietendused, kus Monika-Evelin teeb kaasa teise daamina neljal õhtul. Just täna laulab taga võluflöödi näitlikul proovil kloor stuudios Bulgaaria lavastaja assistendi Veera Petrova käe all. Annely Peebo olid etendused Viini folkse ooperis kolmapäeval, neljapäeval Figaro pulmas, Kerobiilnuna Yahoibergeri operetis ooperiball. Kui üleeile tegid toreda debüüdi euro raadios koos Rootsi raadio kooriga Risto Joost juhatades Rahmaninovi suurteost kogu öine teenistus teenija siis täna Mägi jätkab Rootsi raadio oma sarja okusse nahmaninov Rahmaninovi ühingu initsiatiivil ja helilooja pojapoja kohal, viibides nüüd Jukka-Pekka säraste dirigeerimisel kahel päeval koos raadiokooli Eerik Ericssoni kammerkooriga. Kavas kolm vene rahvalaulu, sümfoonilised tantsud ja koorisümfooniakellad. Paavo Järvi juhatab neil päevil frankfurdi, raadio ja Deutsche kammerfilharmoonia ees viimasega ülehomme preemelis koguni kaks Schuberti sümfooniat number kuus ja number kolm Nende vahel, Tanja detsla, Šostakovitši esimese tšellokontserdiga ja veel ühest klassikalisest festivalist Šveitsi alpides staadis. Talvised muusikalised kohtumised. Üheksa päeva jooksul esinemas rida väga tuntud muusikuid Diana Tamra, Nikolai Luganski, Sabine Mayer koos kaamerata Berniga. Neilegi ois traksifestivalid mujalt tuntud Serbia Viini noor pianist Annika vaevitš Julien rahvlinn, Miša Maiski Margolan viimased Katrioos, lepp kontserdil, Sümfoonia varassovia, solistiks pianist Bernikelempser uue muusika poolelt esmakordne muusika viiva festival Baieri raadio ja autokontserni BMW toetusel. Pess eilseks, kui Müncheni Hercules saalis kõlasid Emilio pomaariku kajal Bernhard Langi Monadology trile ja orkestrile, esiettekandes Karl Amadeus Artmani sümfoonia all. Esmakordselt Saksamaal ja seatšintosselsi Suur-oopus, uwaxuk Tom seitsmele löökpillimängijale, Timpanitele koorile, orkestrile Baieri raadio, orkester ja koor esitamas. Festivali eelmises kavas oli koguni kolm naisheliloojat. Kaija Saarejahu, Rebecca Saunders ja laisa linn, kellelt esiettekandel kõrts, dring oboele vioolal, et seal Oleja kontrapassile ja sama põnev uue muusika festival. Neli päeva homseni Stuttgardis, kus muuseas just kolm talve tagasi tuli maailma esiettekandele Erkki-Sven Tüüri viies sümfoonia elektrikitarrile ja orkestrile bigbändile Stuttgardi Raadio orkestri ees, Olari Elts nüüdki seitse kontserti väga valitud kavadega. 10 maailma esiettekandega. Ava kontserdit hakkab silma meilegi teada Saksamaal väga menuka noore leedulase võikendas Baltakas uusteose aine alter Liibessbeeessweerung, esiettekanne ansamblit vokaalsoliste Stuttgart. Eile Ta kandel argentiinlase Oskar Strasnoi. Juba väga hinnatud lava teostatav tuli, muusikaline muinasjutt kahele näitlejale, faabula Dictus, ansamblit ka Fausto Romid, telli muusikat. Täna esinemas Edela-Saksa Raadio vokaalansambel Stuttgardis ja Wolfgang Riini uus teos meeshäältele, tromboonidele ja löökpillidele. Homme festivalil lõpetamas tiiter Snebeli esimene kvartett In Raum esiettekandes kõik kontserdid Stuttgardi teater Hausis, jagenti flaami ooperis on homsest Hollandi heliloojal Lukwanhowe Põneva ooperi lastrada esiettekanded. See on lugu sel liini samanimelise filmi järgi. Võitena Baieri riigiooperis mas verter nimiosas Massimo Jordaania sarlottena Vastseliina kaasahaarava. Ja ikka tagasi eestikuusse. Vabariigi tähtpäeva puhul esinevad 19. veebruaril Amsterdami orgelt Parkis Andres ja Mari-Liis Uibo. Üleni eesti kavas Erkki-Sven Tüüri, Arvo Pärdi, Ester Mägi, Artur Kapi, Rudolf Tobiase ja Andres Uibo endad teosed. Kaja. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Kersti Inno, Mirje Mändla, Ülle Hallik ja Priit Kuusk. Saate toimetas Tiina kuningas, operaator oli Katrin maadik. Täname teid kuulamast ja soovime kena nädalavahetust.