Rahu teile sellel pühapäeval hommikul oleme jõudnud viimase päevani sellega, mida oleme arutanud selle nädala igal hommikul. Teema on olnud see, mis on sidunud kõige vähemalt üle 55000 eestlast siin meie kallil kodumaal. See arv sisaldab ainult need, kes joovad alkoholi iga päev ja need, kes süstivad ennast regulaarselt mitte rääkides nendest, kes siiski ei tarvita iga päev aga on samuti ainetest sõltuvuses. Lisaks nägu, varem seletasin, kui iga sõltlane mõjutab otseselt seitse lähedast siis need, kes on kuidagi siin meie maal seotud selle probleemiga, on vähemalt 388000. See on kohutav ja selle tulemus on üks suur katastroof. Aga nägu oleme siin nende palvuste ajal seletanud ja esitanud. Lootust on. Mina olen oma elu pühendanud jumala kutsel, et seda lootust levitada. Ja see on ka, miks Lootuse küla on olemas. Olen korduvalt rõhutanud, et probleem ei ole iseenesest alkoholi ja narkootikumide ja tablettide kuritarvitamine. Need kõik on tulemused. Need, kes on sõltuvuses, põgenevad nende ainetega oma kunstliku loodud ühe fantaasiamaailma lootusega, et see uimastaks valu ja annaks julgust. Aga reaalsus tiksub edasi ja nende kasutamine aina toob. Kahju. Et tulla sellest välja, on vaja mitu sammu. Paljud muidugi ei taha sellest välja tulla. Alkohol ja narkootikumid on saanud nende hea mõju sõbraks. Aga kui kõik on hävitatud, suhted, töökohad, kaotatud, pere kadunud, siis esimene samm on see kriis, mis paneb sõltlase mõtlema. Kas on midagi teist. Ta on läbi enda taga ja ei taha enam niimoodi elada. Aga kahjuks see tee tagasi ei ole lihtne. Lähedased tehti väga valel viisil, proovivad aidata sõltlas kriisist välja. Kui tihti see kriis on? Esimene samm, mis paneb sõltlase pöörduma selle poole, et muutuda. Purunenud suhted, rikutud tervis, kohtu karistused, palju kui mitte kõik on kaotatud. Aga nägu, piibel meile räägib, kõik on võimalik sellele, kes usub et üldse uskuda on mitu sammu, mis tuleb läbida. Esmalt tuleb arusaamine, et midagi on valesti tunnistamine, et tõesti tuleb abi saada. Siis tuleb nõustumine, mis toob veendumise, et mul tuleks midagi teha, et muutuda. See on siis samm, kus sõltlane läheb lõpuks abi otsima. Tavaliselt, mis puutub meisse, see toob teda Lootuse külla. Sugulasel on rõõmsad ja lootus on kõrge, aga siin alles algab see taastamise töö. See tee, mis on ees, tegeleb sellega, mis on kokku füüsiline sihaloogiline ja vaimne. Ta on tihti ikka mõni nädal veel rohkem selles astmel, millega tema tuli abi saama, ta nõustab. Teeb, mis on vaja. Siis, umbes kuu aja jooksul saab inimene füüsilised sõltuvuses vabaks. See on see, mis on esimene vajalik samm. See ei ole kerge. Ta õpib tööd tegema, vastutust võtma, olla meeskonnas. See on kõik vajalik ja hea probleem. See, mis on psühholoogiline ja vaimne on palju keerulisem ja raskem ravida kui see, mis on füüsiline valed, mõtteviisid, valed harjumused, mis on aastad tekkinud, ei ole kerge muuta. Siin hakkab alles järgmine samm pihta, see ei ole küllalt lihtsalt saada hakkama. Samma nüüd vastamine, Sõrdlasel on väljakutse võtma vastutus oma sõltuvuse ja elu eest. Ta enam ei saa öelda, et see on kellegi teise vastutus väga tihti siin, ta otsustab lõpetada oma ravi. Ta mõtleb, et ma juba tunnen ennast paremini, saan hakkama. Mõtted tulevad jälle, et miks ma tean seda vaeva edasi nägema, üheksa või 10 kuud. Siin samuti on vaja tema lähedasel hoida rangelt kinni. Et mitte anda sportlasele, kes on alustanud muutmisega võimalus tagasi pöörduda oma koju. Näiteks emal tuleb rangelt võtta seisukoht, et kui ta poeg lahkub programmist ei ole tal võimalus tagasi koju tulla. Üle aja hakkab ta aru saama oma probleemidest. Õpib andestama, annab andeks, koos teistega hakkab alles aru saama, kes ta on ja miks ta on saanud sõltlaseks. Lõpuks on ta valmis võtma vastu viimase sammu. See samm on alistumine. Ta allub sellele, et olla see, kelleks jumal on teda loonud. Jumala ei ole loonud teda alkohoolikuks ega narkomaaniks. Ta hakkab läbima sisemist tervendamist. Ta hakkab armastust vastu võtma ja andma tema ellu. Tuleb jumala abi ja näeb, et ta ise ei saa hakkama. Jumala armastus hakkab tema südamed muutma. See on see vaimulik protsess, mis hakkab toimuma. Ta pöördub jumala poole, saab andestust oma valede tegude eest ja pattude eest. Ta hakkab terveks saama hingeliselt sioloogiliselt. Elu hakkab voolama tema südames. Ta õpib jälle, kuidas hakata elama? Ta lubab oma elu kujundada teiste poolt kui ka jumala poolt. See protsess toimub päevade, nädalate ja kuude viisi. Koos teiste ja jumala abiga on uus algus alanud. Palju on veel ees, aga algus on rajatud ja lootust on olemas. Midagi head on ootamas tulevik ja saatus, milleks jumal on inimese loonud, on hakanud ilmuma. Sõltlane on hakanud saama võib-olla esimest korda elus oma õige elu kätte, mille peale võib edasi ehitada ja rajada oma tulevikku. Täna Lootuse külas tegevad juhid, töötajad, nõustajad on kõik need, kelle elud on ise muutunud selleks, mida nad ise ei oleks iialgi võinud ette kujutada. Milline ime oleks olnud võimalik. Ja seda jumala kaudu. Lootus ootab juhtumist. Issand, me täname sind selle ime ja lootuse eest. Aamen.