Tere hea heligaja kuulaja, tänast 13. detsembri Saadet toimetab Kersti hinnang. Saate teemad lõpeb üle kuu kestnud Gustav Ernesaksa 100.-le sünniaasta Ta päevale pühendatud festival. Festivali galakontserti tutvustavad Aarne Mikk, Elmo Tiis vald. See on aga ära intervjuu Eesti meeskooride võistulaulmisest, räägib Piret Rips Margeli rooge kärule. Eesti teatri- ja muusikamuuseumis esitleti juubelialbumit Gustav Ernesaks. Mu isamaa on minu arm. Kohal käis Kersti Inno Tartu Ülikooli aulas toimuvat Lydia Koidula 165.-le ja Gustav Ernesaksa Talle sünniaastapäevale pühendatud kontserti. Mu isamaa on minu arm, tutvustab palli Ilvik. Selle helilõigu saatis Hedvig Lätt Tartust Olivier Mess Jaani 100.-le sünniaastapäevale pühendatud kontserdist jagab muljeid Aare-Paul Lattik. Muster peas, toimub Renee eespere juubelikontsert. Heliloojat küsitles Annika Kuuda. Ideon tutvustab Eesti neljas kontserdimajas, ettekandele tulevad Georg Friedrich Händeli oratooriumi Iisrael Egiptuses. Annely Peebo annab Eestis jõulukontserte lauljatari le helistas Karin koprakontserdil vaikuse. Seal esineb keelpilli tuua May Rosena ratt viiulil ja Cornelia Lootsmann harfil. Seda kontsert tehtutvustab. Heili paustam. Ja Heiki Metlik räägib oma uutest plaatidest Rodrigo muusikaga ja lauto kontsertidega. Head kuulamist. Homme õhtul kell 19 toimub Estonia kontserdisaalis maestro Gustav Ernesaksa 100.-le sünniaastapäevale pühendatud festivali lõpetav galakontsert, mille esimese osa täidavad Rahvusooperi Estonia solistid, koor ja orkester, juhatab maestro Gustav Ernesaksa õpilane Eri Klas, koormeister on Elmo Tiisvalt ja kontsertosa lavastab Aarne Mikk. Gustav Ernesaks ooperiloomingust on Rahvusooperis Estonia lavastatud nelja ooperit ja nüüd Arne Mikk Rahvusooper näitab kõikidest nendest neljast lavastusest katkendeid. Kas te olete neid ka kuidagi aja kohastanud? Me teame, Ernesaksa ooperid olid väga omas ajas või tootena publiku ettenukuna. Kontsertettekanne siis me mingisuguseid detaili sinna juurde ei hakka panema ja ei hakka seletama, mis käsikäes tegelikult toimus. Elektrijaama ehitamine ja avamine ja originaalis laul Stalini lõpuks. Aga Me oleme võtnud selle õhtu raamiks tormides rannaalgab peale selle avamänguga, siis tuleb seal malle aaria ja üks tantsustseen siis on pühajärvest kaks lõiku duett ja Rehepapi aaria siis tule ristsetes on üks väga mõjuv lõik tegelikult Linda Laul kooriga, kuid abikaasa siin uuel turul surma sai. Ja siis loomulikult käsi käest me esitame selle tooma armuvalu laul, Georg Ots Eesti rahvale südamesse laulnud ja ühe sellise karakter stseeni, see on siis kahe nii-öelda eest ja eks nagu nüüdse Nõukogude korral maskeerunud tegelaste kujud, need on veski omanik ja majaomanik, kes laulavad ühte duetti, kuidas nad meenutavad endisi aegu ja siis tuleb üks estraadilauljanna Marleen sinna, kes laulab oma kupli, tango neile. Ja lõpuks me tuleme siis taas tagasi ikkagi tormide ranna juurde grafjaaria kõrtsis seen ja lõpetame selle ooperisignaaliga, mis nagu siis ühendab selle avamängu ja finaalis muusika. Kontserdil esinevad Estonia sümfooniaorkester, ooperikoor. Ja kui nüüd kava järjekorras vaadata, siis solistideks on Heli Veskus, Mart Madist, René Soom, Mati Palm, Helen Lokuta, Urmas Põldma, Priit Volmer, Jassi Zahharov, Arrow ja ma arvan, et see annab küllalt toreda ülevaate meie solistkonna hetke koosseisust ja peale Mati Palmi pole ju keegi kunagi laval Errn saksa muusikaga kokku puutunud, aga ma arvan, et see on nii kuulajatele kui ka uutele tegijatele ikkagi jälle üks tore meenutus sellest mehest tema loomingust, kes on nii olulist rolli mänginud eesti muusikakultuuris. Koormeister Elmo Tiis valt lisab On tõepoolest põnev meenutada Gustav Ernesaksa rohket ooperirepertuaar ja, ja meil tõepoolest on kaalukas roll siin ka, et väga palju stseene tuleb ettekandmisele Tormide rannast ja üks põlvkond noori oli, tegelikult ei tunne seda muusikat üldse ja, ja ka minule endalegi on mitmed ooperis stseenid, mis ettekandele tulevad, päris tundmatud, kuid vahelduseks on eesti keeles alati väga hea töötada ja seda eesti muusikat ette kanda. Pühapäevane kontsert lõpetab ühtlasi rohkem kui kuu aega kestnud Gustav Ernesaksa festivali kontserdi teise poole kunstiline juht on Gustav Ernesaksaga villane Kuno areng. Laulavad Eesti parimad koorid ning kõlab Veljo Tormise, Gustav Ernesaksale pühendatud laulja ning Gustav Ernesaksa armastatumaid koorilaulud. Orelil on taastage Piret Aidu loo ning terrigeerivad Silvia Mellik, Aarne Saluveer, Triin Koch, Peeter Perens, Aivar Lessinski, Heli Jürgenson, Toomas kapten, Jüri Rent, Hirvo Surva, Ants Üleoja ja Kuno areng. Otseülekanne klassikaraadiost algab pühapäeva õhtul kell seitse. Eelmisel nädalavahetusel toimus Tallinnas Vabariiklik meeskooride võistulaulmine, mida hindas rahvusvaheline žürii. Žürii otsuse järgi jagunesid tulemused A-kategooria esimene koht, rivaalia kammermeeskoor, teine koht, inseneride meeskoor ja Tartu akadeemiline meeskoor ning kolmas koht tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor. B-kategooria esimene koht kuivajõemees kord teine koht, mees, korporestaalia, kolmas koht meeskoor, Sakala ning C-kategooria esimene koht Saaremaa meeskoor, teine koht Võru meeskoor ja kolmas koht mees korkaevur. Žürii töös osales helilooja Piret Rips, kelle arvates üldpilt on hea. Üldmulje oli tegelikult väga hea, see koori kõla iseenesest on mehine meestel nagu sellist häält on. Nüüd, kui vaadata luuserist pilti, siis loomulikult meestelauluselts on teinud head tööd, et kasvatada peale noorte meeskoore, sest meil puudub see keskmine generatsioon. Ja see on vist kõikides kooriliikides on praegu sama probleemi segakoorides kui naiskoorides, et on noored ja on vanad, aga puudub, selline 40 50 aastaste inimeste koor. Ja seetõttu ka koori kõla on väga erinev, kas on siis seal noored lauljad või vanemad näiteks A-kategoorias oli noh, küsimus tegelikult selles, et kas me hindame tenoreid või me hindame basse, sest kui vanem meeskoor on tal tugevad bassid ja kui on noored lauljad, siis neil passi veel ei ole, aga head tenorid. A-kategooria esimese koha sai rivaalia kammermeeskoor ja B-kategooria esimene koht, siis kuivajõemeeskoor. Kas nende esimestega? Kohtade koorid olid nad ikka peajagu teistest üle, ka B-kategoorias võib öelda, et see kuivajõe oli noh, täiesti konkurentsitult tali parim. A-kategoorias oli meil selline mõte algselt Me jagame esimest kohta, aga siis sorry, liikmetel kõikide oli nagu see, kellega jagada oli siis nõnda, et üks koormis kordus, kõikidel oli Revaalia ja üks koor kas siis inseneride meeskoor võidab Tartu akadeemiline meeskoor ja kuna siis selles teises kooris nagu ei olnud üksmeelt, siis me mõtlesime, et jagame siis parem seda teist kohta nende kahe koori vahel keda me panime tegelikult kokku kohaksel esimese kohaga. Sest Revalia kammermeeskooriprobleem ongi see, et neil on väga hea kõla, neil on väga head kõrgemad hääled, aga noh, nad on nii noored, et nendel ei ole veel sügavaid bassinoote. Kuivõrd sellise konkursi jooksul ütleme, reedab kohustuslik laul ta tegelikult väga palju minu meelest ei reeda. Sest kohustuslik laul on kõikidel väga hästi ära õpitud kui koorijuhid, kes on noodiga tutvunud, nad väga täpselt jälgivad nooti ja võib-olla üllatus A-kategooriasse ikkagi inseneride meeskoor kes seda siis Ernesaks, näärisokk seda laulu laulis erakordselt huvitavalt. Aga muidu tekstiliselt on kõigil lugu selge, noodid on olemas, koor kõlab ka üllatus ikkagi pakub minu meelest kõige enam kaasaegne koorimuusika. See on siis kas 20. sajandi lõpp või 21. sajandi algus, kui koor kandideerib esimese kolme koha peale. Ükskõik mis kategoorias. Sisa repertuaari valik, kui ülioluline siin tekkisidki just kõige suuremad käärid nagu koori ja repertuaari vahel, näiteks koor oli hea, aga repertuaar oli keskpärane, kui päev otsa kuulata konkurssi ja kuulata põhiliselt neid laule, mis on kirjutatud aastatel 1000 960970. See on väga kindel helikeel, ta on omal ajal olnud väga oluline. Aga nüüd on aeg pisut läinud edasi ja kui koorijuht ise on sellel ajal pinud või oma koolijuhikarjääri alustanud, siis talle muidugi südamelähedane just selle ajastu laulud, aga noh, mina jällegi julgustaksin ikkagi vaatama nüüd tänasesse päeva. Eriliselt paistsid silma just need meeskonnad, kes julgesid, Ta ka TTÜ, see on siis Tallinna tehnikaülikooli meeskoor paistis silma ühe lauluga, eriliselt et neil ei ole üks kaasaegne jaapanikeelne lugu mis kohe tekitas elevust, et see oli niivõrd eriline lugu. Ja oleks nüüd selliseid erilisi pärle rohkem. Et siis see koor eristuks kohe kindlalt teiste seast just positiivses mõttes. Ma usun küll, et tõesti Eesti meestelaulu selts on teinud head tööd, nad on õpetanud välja praegu noori dirigente saatnud nad Eesti muusika teatriakadeemiasse õppima. Ja näiteks Lihula meeskoor B-kategoorias, kus noor dirigent ja seal on kohe tunda selliste elu ja kuivajõemeeskoor, mida juhatab Mareks lube ka suhteliselt noormees, et, et lihtsalt oleks neid rohkem. Läheks Tallinnast väljapoole maakondadesse, kus võib-olla inimesed ei jookse niimoodi nii palju ringi, kus neile natukene rahulikum elu, kus nad saavad rohkem pühenduda meeskoorile. Ja ma usun, et sealt tuleb mõne aja pärast väga häid tulemusi. Heliga ja teisipäeval esitleti Eesti teatri- ja muusikamuuseumis juubelialbumit Gustav Ernesaks Mu isamaa on minu arm. Albumit valminud Eesti teatri- ja muusikamuuseumi ning kirjastuse sees koostöös. Kasutatud on rikkalikult seni avaldamata arhiivimaterjale Eesti teatri- ja muusikamuuseumi ja Eesti Rahvusraamatukogu kogudest. Kirjastuse poolt, rääkis esitlusel Sirje Endre. Muuseum koos Rahvusraamatukoguga tegi ära suurepärase eeltöö andes üle no ikka mitusada pilti. Ja mul oli hea meel, et need pildid läksid kõik vuhinal elektroonilisel teel linastusest mööda. Andres Tali, Kätlin selle albumi kunstnik. Albumis on 10 peatükki, tegemist on küll pildialbumiga, aga siin on oluline infoga Ernesaksa elu ja tegevuse kohta. Faktid ja Elulood Õigad. Siin on lisaks Ernesaksale on ka eesti luule kandnud seda raamatut võiks nii öelda et alati raamatut tehes on kõik võib ju olla võib-olla elu, nagu võivad olla doktor Jaan ka maestro isik, aga millegipärast ei tule välja see tunne, mida on vaja edasi anda. Siis tulid abiks eesti luuletajad. Raamatus on palju sümboleid, ei ole just juhuslik, et raamatu pilt on proua Laine jänesest, kui ta juhatab öölaulupeol. Ja raamatu lõpupilt on sümboolne, ainukene värviline pilt, et laulupeotuli jääb igavesti alles ja läheb edasi. Ja samuti olla diktide valikus ja kokkupanekus on lugejale terve hulk alltekstiga sõnumeid, mida ju otseselt välja öeldud. Aga igaüks võib sealt lugeda välja, kuidas tema just parajasti soovid, kuidas ka meeleolu on ja nii, kuid muidugi mõista ei lahkunud hetkekski Gustav Ernesaksa tõed ruut rajat ei fotodest ega tekstidest. Me peame muidugi tänama kõiki, kes on ka selles albumis öelda kaadri taga. Ehk ma rõhutaksin veel kord, inimesed, kes on olnud Gustav Ernesaksaga koos kolleegidega lauljatena kasvõi lihtsalt kaastöölistena. Me loodame väga, et need koostöös teatri muusikamuuseumiga õnnestus nad kinni püüda sellesse raamatusse või õieti selle tunde, kui ja see on, et meil on olnud maestro Gustav Ernesaks. Muusikamuuseumi töögrupis olid ene kuljus Tiiu Tosso ja Ülle Reimets, räägib ene kuljus. Tahtsime näidata teda, inimene kui tema seda tohutut, mitmekülgset, mis ta oma elu jooksul tegi. Pedagoogi, kui kooriuti või heliloojad kui kirjamees. Ja kui ta juba üheteistaastaselt oskab töötajate pahaks, kirjutas raamatu tahaks juhatada laulupidu ja mida ta metsa kõik soovid siis, siis sai siia sisse pandud ja see kõik, mis ta, mis ta teha tahtis on tal see kõik elus tehtud ja me sõitsime sellega väga suure südamesoojusega väga suure tahtmise muredamise tehtud. Nii et keda vastu, nii nagu ta on? Teisipäeval, 16. detsembril tähistatakse Tartu Ülikooli aulas Lydia Koidula 160 viiendat ja Gustav Ernesaksa sajandat sünniaastapäeva. Kontserdi alapealkirjaks on Mu isamaa on minu arm ja selle kontserdi üheks eestvedajaks on Vanemuise selts ja koorijuht Valli Ilvik. Palun tutvusta seda kontserti ja miks just Koidula koos Ernesaksaga koos eelkõige sellepärast, et on olemas üks väga kaunis muusikapala laul Mu isamaa on minu arm, sõnade autor Lydia Koidula ja muusika Gustav Ernesaksa keelt ja seetõttu ka selline kontserti nimeta ehk pealkiri, aga täpsemalt Lydia Koidula koos oma isaga asutas 1865 Tartus Vanemuise lauluseltsi, millest hiljem kasvas ju ka kutseline teater välja veel Vanemuise selts, laulupidude algataja ja esimeste pidude korraldaja Tartus ja seetõttu, et avaldada austust Lydia Koidula-le kui Vanemuise seltsi alustada kalale kaunile poetess-ile. See kontserdi mõtte meil kerima hakkaski ja Ernesaks on ka Vanemuise seltsi ka omamoodi seotud, nimelt ta on Gustav Ernesaksa Niguuri kui seltsi auliige ja kontserdi kuupäeval 16. detsembril astuvad üles kas Tartu linna ja Tartu maakonna segakoorid. Kuna Vanemuise segakoor on üks vanimaid, nagu ma nimetasin, siis ta otsustas just segakooridega tähistada seda kaunist pidupäeva ja laulma tulevad Tartu üliõpilassegakoor Tarbatu veega, Kambja ja ühendkooris veel mõnede kooride lauljad Gustav Ernesaksale meeldis Tartus käia varematel aastatel. Ma otsisin päris palju materjali välja, kus ta naudib küll Tartut, küll pühajärve ja Lõuna-Eesti loodust ja siin olid ka tema sõbrad, muusikud, kellel ta külas tahtis käia, ikkagi see oli Simm ja Richard Ritsing ja veel teised ja muidugi Vanemuise teater, kellele taga oopereid kirjutas esietendamaks ja koorid ja tema õpilased, nii et talle meeldis siin käia päris sagedasti. Kas mõne koorilaulu idee või mõte on saanud alguse just Tartu või Lõuna-Eestist otseselt Tartuga seotud Tartu valgel ööl? Tee on vihjeid sellest, et Sireli, kas mul õnne on ju ka siin nagu Hellele südamesse tekkinud ja ooper pühajärv, see on ju ka ei saa kuidagi mööda sellest minna. Ja kindlasti veel ja veel ja veel on neid, aga need eelkõige nimetatuna, mida esitatakse sellel kontserdil Tartu Ülikooli aulas. Esitusele tulevad Gustav Ernesaksa koorilaulud, aga ka Lydia Koidula tekstidele teiste heliloojate kirjutatud teosed. Ja muidugi kroonib kontsert tema kaks väga populaarset laulu üks nendest Juhan Liivi tekstile Helin ühendkooride esituses ja Mu isamaa on minu arm, kontserdil on ka sõnaline osa, kontserdil loetakse ka Lydia Koidula luuletusi ja lugejateks on noored üliõpilased. On ka selline vaheosa lauludele väga teretulnud, kindlasti kokku osaleb sellel kontserdil kaheksa segakoori, et kui palju neid kuuljaid võib kokku olla, ootame kuskil umbes kahtesadat lauljat. Ernesaks on ka palju oma riikliku akadeemilise meeskooriga tollase nimega Tartus esinenud ja muidugi tema ja professor Jüri varistak rajal loodud korjatud ja segakoor oli sagedane külaline Tartus ülikooli aula kontserditel ja siit ka see moment, et Gustav Ernesaksa juubelikontsert koos muidugi Lydia Koidula sünniaastapäeva tähistamisega on väga õige koht just ülikooli aulas kontserte pidada. Tartu ja Tartumaa segakooride kontsert teisipäeval, 16. detsembril algusega kell 19 Tartu Ülikooli aulas ja kontsert on pühendatud Lydia Koidula 165.-le ja Gustav Ernesaksa 100.-le sünniaastapäevale. Tere olen Aare-Paul Lattik. Mind kutsuti täna saatesse selleks, et teha väike ülevaade Nendel detsembril Estonia kontsertsaalis toimunud Peep Lassmanni ja Toomas trassi kontserdist. Ehk siis mis meeldis ja mis ei meeldinud. Räägin siis nii, kuis asjad olid. Kuidas siis tähistate, et Eestis muusikamaailmas suur, kui oli viiesajandat sünnipäeva. Kontsertsaali sisenedes tekkis alguses tunne, ajasin segamini, kontserdipäevad. Juba fuajees ärritas mind piinlik vaikuse inimtühjus. Äsja Venemaalt kontsertreisilt saabudes tundus mulle pehmelt öeldes ebamugav ja piinlik. Lohutasin end, et külma jälle kiiresti ära harjunud, olen ju Eestis. Mõnest. Kust kohalolijaist tundsin ära küll mõned meie auväärsed pianistid aga miskipärast tundus siiani mulle, et neid on Eestis eriti Tallinnas märksa rohkem kui Muusikaakadeemia, kõik muud otsakoolid ja muusikakeskkooli õpilased ja üliõpilased kokku arvata. Aga ilmselt oli see vaid minu illusioon. Rõõmustas vaid vähemasti see, et Tallinna organistid on oma stabiilses väikeses koosseisus esindatud. Aga nad on alati esindatud, olenemata kontserdist. Nad on juba selline uudishimulik rass. Kontserdi esimeses pooles kõlas Toomas trassi suurepärases esituses, mis Jäni teos Jeesuse sünd. Mulle on alati meeldinud Estonia kontserdisaal ja ega selle orelilgi midagi viga ei ole. Olen siin mängides ise mööda saatnud mitmeid meeliülendavat hetki. See pill kõlab ilusti saali täitmas tutis ka kiired ja tehnilised lood on siin mõjuvad. Kuid mis Jani teos Jese sind vajab rohkem vabalendu jagaja kuulamist ehk siis trali omast akustikat. Selle teose nikerdab fresko, allikfaktuur läheb paraku kuivavõitu kontsertsaali akustikas kaotsi. Õigemini oleks öelda, et muusika justkui ei julgeks Orealist väljuda. Ka ei saanud aru, milleks oli see slaidi demonstratsioon oreli ette seatud ekraanil. Kas pidi tegema muusika rohkem huvitavamaks ja aru saama haavamaks, kui ta on? Säärane värk? Oleks sobinud vast mõne kultuurimajja kontserdi illustratsiooniks Estonia lavale. Siinset pigem segas omaeneste kujutluspiltide tekkimist. Kogu aeg justkui taheti öelda, et siin peatse nägemas seda ja see harmoonia peaks ole esile manalasse sellised toreda talve, pildikese naja. Võib-olla oli see taotluslik? Mine sa tea, päris lumega talve pole eestimaal kah juba ammu näha olnud. Võib-olla mõnel ununes juba ära. Kuidas see päriselt oligi? Kontserdi teine pool oli klaveripäralt, Peep Lassmann esitas, mis Jani teose 20 pilku Jeesuslapsele adusin et las suhtleb siiani muusikaga väga asjatundlikult ja on selle esitamise nii-öelda omas mahlas. Ta tegi seda väga lihtsalt justkui muuseas, ilmselt see mõjuski ka klaverit Estonia kontserdisaalis minu arvates alati väga hästi, seda olenemata esitletavast muusikast. Lõppkokkuvõttes ütlen, et kontserdi esimeses pooles viibisin mõnusas mediteerimas poolärkvelolekus ja teises pooles tundsin jällegi särinat mis rõõmsasti laadis. Minu sügis, talv 2008 hooaja hämaruses tühjenenud meeltepauna. 14. detsembril saab 55 aastaseks helilooja ja pedagoog René Eespere sünnipäeva tähistatakse René Eespere autorikontserdiga Mustpeade maja valges saalis. Laupäeval, 13. detsembril algusega kell 19 palusin René Eespere stuudiosse sellest autorikontserdist kõnelema. Teie autole oli kontsert, kannab nime seitse, kolmele. Mida see pealkiri endas peidab? Ja see on tõepoolest päris lihtne loogika tegelikult seitse tähendab seda, et ettekandele tuleb seitse teost ja need seitse teostan kõik triot, nii et igas teoses mängivad kolm muusikut, nii et ongi seitse teost kolmele muusikule seitse, kolmele. Kuidas kontserdikava on üles ehitatud? Kuna nad on kõik triot, eks ma pidin siis enam-vähem vaatama säraselt, et oleks publikule võib-olla mingil määral säärast dramaturgiliselt loogikat oleks kontrasti oleks teatud lõõgastushetke keskel. Ja muidugi ülesehituses oli oluline see, et kuigi on tegemist triodega, siis tegelikult osalevad kontserdil 10 muusikut ja see tähendab, et koosseisud kogu aeg vahetuvad ja ma tahtsin enam-vähem nagu korraldada asja niimoodi, et kõrvuti asetsevat teoseid ei mängiks nagu ühed samad muusikud, nii et kogu aeg käed nagu rahvaste liikumine, tasand. Kaas on üks uudisteos ja üks uus versioon epigrammidest. Kuidas te neid iseloomustaksite? Kõigepealt sellest versiooni esiettekandes, nimelt paar aastat tagasi ma kirjutasin epigrammide sarjas ühe loo, mis sai pealkirjaks Sis epigramm kuus ja algselt see originaal oligi Triiule Salises sopranile, löödile ja kitarrile. Aga juhtus niimoodi, et tegelikult esiettekandele jõudis hoopis orkestri versioon, nii et see kõlas nüüd siis poolteist aastat tagasi metodisti kirikus ja esitajaks oli sel puhul rahvuslane senskaja Moskvast ja Tallinna kammerorkester, dirigendiks Risto Joost, nii et tõepoolest, see on siis selle originaali esiettekanne või siis nüüd võib seda nimetada siis tõesti kammerversiooni esiettekanne. Ja teine lugu on tõepoolest uus, spetsiaalselt selleks kontserdiks kirjutatud lugu on tõesti väga värske, valmis alles nädal tagasi, et mängijatel on olnud päris kiire selle teksti õppimisega. Minu jaoks on selle loo loomise metoodika meetod võib-olla natuke isesugune, mida ma üritasin katsetada, nimelt on kõikide instrumentide partiid kirjutatud absoluutselt eraldi, tähendab et mitte arvestades ülevalt alla tulevat koos mängulist mõju vaid vastupidi, nagu see pealkiri ütleb Angulum, see tähendab kolmnurk, et iga mängijad nagu omas nurgas ja tegeleb iseendaga ja praktiliselt teineteist ei jälgi, see tähendab, et kõik hõljuvad omas ajas omas ruumis. Nii et mul endalgi põnev. Täiesti selge on see, et selle teosega ei ole kahte sarnast ettekannet mitte kunagi, sest kord on see teatud ajahetkel mängijat teises piirkonnas, küll seal ei ole, improvisatsioonilist vabadust mängijatele jätkub, kõik on noteeritud ja eks enam-vähem nagu seda proportsiooni jälginud, et see kõlaks kokku nihaadi normaalselt. Aga see hetk on täiesti prognoosimatu, nii et igal ettekandel see kõlab täiesti isemoodi. Siin ongi paslik rääkida ka esinejatest, et kelle te olete valinud oma autorikontserdile esinema. Esindajateks on tõepoolest mu vanad head sõbrad-tuttavad see tähendab, et praktiliselt pooled nendest on olnud nende teoste esiettekandjateks. Ma võiks niimoodi öelda, et kõige varasem teos aastast 1991 nimelt riivium, see kõlab ka sellel kontserdil ja alles kuskil üheksakümnendatel aastatel tänu Eiki mõtlikule, kes oli selle teose tellijaks ja ka inspireerijaks me konsulteerisime väga palju, noh, ütle esiteks oli see mu esimene teos üldse, kus ma kasutasin kitarri ja, ja meil on Eikiga jäänud pärast seda väga tihedad ja loomingulised ja sõbralikud suhted tänaseni. Ja mul on väga hea meel, et Heiki tänasel kontserdil osaleb kahe Trio ettekandmisel. Viiuldajaid on kaks, üks nendest on isegi väga sümboolne isik, nimelt Urmas Vulp ja sümboolne isik selles mõttes, et Urmasega koos me alustasime oma kooliteed siis, kui me olime seitsmeaastased. Me olime ühes klassis küll mitte pinginaabrid, aga ikkagi ma arvan, et teineteisele säärased head kaaslased. Et see on väga pikaajaline sõprussuhe. Urmas on täpselt samamoodi osalenud väga paljude Nende triode esiettekannete juures kitarristide suhtes veel nii palju, et kui Heiki mõtlikuna üks kitarrist, kes on tulnud kitarrile kirjutamise ärgitajaks väga pikka aega, siis teiseks sääraseks persooniga Tiit Peterson kes ka täna täpselt sama Moody osaleb õige mitmetrio koosseisus. Selliste on kaks, mõlemad Järvid, isa ja poeg, teete Marius, nende kohta võib ka täpselt öelda, et esiteks nad on väga paljusid minu teoseid mänginud väga paljudes maades. Teedu kohta veel nii palju, et nimelt oli edu venda Andrus, minu pinginaaber jälle kõige tähtsam persoon võib-olla minu jaoks on minu vennas Tarmo, tema samamoodi osaleb kahes trios ja vennaga, meil on tõesti väga väga tihedad suhted selle epigrammide sarja kirjutamisel, ärgitajaks ja initsiaatoriks oli täpselt samamoodi vennast Armo nimelt suviti ta korraldab säärast kontserdisarja nagu ooper raekojas ja väga paljudel selle festivalikavades siis igal aastal on olnud tellitud tavaliselt üks epigramm, nagu praegu kuulda võite, epigramm on seitse. Loodan järgnevatel aastatel seda epigrammide sarja jätkata. Anto õnnis on täpselt samamoodi vana, väga hea tuttav juba sellest ajast, kui Anto laulis muusikakeskkooli kammerkooris. Nüüd on temast saanud väga hea löökriistamängija, et seekord osaleb tema vibrofoni lõhes trios, mille pealkirjaks skulptuuri hommik veel kahest muusikust kõigepealt Harry Traksmann, ma olen alati olnud lummatud Harry Traksmanni mängust. Tema mängus on midagi, mis mulle meeletut moodi imponeerib, tema tundlik toon alati tema perfektne tehnika, pühendumus muusikale ja ta on alati väga põhjalik. Samas on ta väga loominguline, väga paindlik, nii et võib-olla isegi elamus teoseid, kus ma olen kasutanud viiulit, on just Harry alati olnud see persoon, keda ma olen alati palunud. Ja lõpuks Kaia Urb, kellega täpselt samamoodi seob meid väga ammune tutvus. Me oleme Kaiaga salvestanud nii mõnegi kena loo. Ja seda epigramm kuut kirjutan siis ma tegelikult nagu mõtlesingi kaija peale, sest et selle esialgse ettekande pidigi tegelikult teostama Kaia, nii et nüüd ta lõpuks jõuabki läbi kaija publikut. Kuidas te ise selles tööprotsessis osalete, kas te annate esinejatele juhtnöörid väga kindlalt ette? No ega lõpuni sekkuda ma ei saa, igaüks pilli mängib ikka ise ja seal on nii palju isiklikku, aga selge on see, et säärast kontseptsiooni laadset nõu selle protsessi juures ma tahaksin alati olla ja ma siiani olen ka väga väga-väga paljude oma teoste esiettekannete juures saanud olla, kuna seekordsel kontserdil on tegelikult ainult kaks uut lugu, ütles, et siis on minu osalus suhteliselt väiksem olnud, sest et teised on ju esitatud lood ja väga paljust täpselt samade koosseisudega, kellega ma olen ka salvestanud heliplaadid. Nii et see pole neile midagi uutega üllatavat, nendel on minu suhe asjasse nagu teada ja lugu on sisse mängitud, nii et tants on praegu ainult nagu uuesti üles soojendatud. No selge on see, et igas ettekandes ju midagi muutub ja, ja need on tavaliselt ikkagi positiivset muutumised ja muutunud ka, aga üldiselt ma olen suhteliselt Suu sekkuja tõepoolest, aga ma arvan küll, sa võid ükstaskõik, kui palju sinna igasuguseid suunavaid märkusi kirjutada. Ikkagi jääb nii palju abstraktset, kogu selle noteeritud informatsioon, et seda on võimalik teha ühtepidi ja teistpidi ja, ja kuna mul on tõepoolest oma teostest küllalt tugev visioon, mismoodi see peaks nagu kõlama, siis ma vähemalt tahaksin alati seda, et esimene ettekanne oleks tõesti nagu autoripoolset visiooni kõige rohkem. Ja loomulikult oleme alati selle üle õnnelik, kui üks heliplaat ilmub nii-öelda minu pilgu alt läbi käia, see tähendab, et kus täpselt samamoodi kõlab minu suhe oma teosest kõige selgemalt. 55 aastat on väärikas iga, et kas see sunnib mõtlema ka tagasi. Nagu praegugi ma ei ole, eks ta seda sünnipäeva likus selle kontserdi juures üldse mitte rõhutanud. Minu õnn on see, et iga helilooja ju on tõesti õnnelik selle üle, kui toimub tema teostest kontsert. See on mulle väga oluline. Sünnipäev on iga aasta, aga autorikontserte võib-olla iga aasta alati ei ole, nii et see on minu jaoks väga oluline. Aitäh Rene eespere ja palju õnne homse sünnipäeva puhul. Eesti publikul on tuleval nädalal harukordne võimalus neljas kontserdimajas kuulata Georg Friedrich Händeli oratooriumi Iisrael Egiptuses. Seda teost on teadaolevalt Eestis vaid üks kord esitatud 1999. aastal Haapsalu vanamuusikafestivalil Tõnu Kaljuste juhatusel. Kes on aga seekordne esituskoosseis ja, ja mis teosega on õigupoolest tegemist? Palusin stuudiosse sellest rääkima Eesti Kontserdi produtsendi Svea ideoni. Seekord on esituskoosseis järgmine, nimelt osalevad kontserdil siis Eesti riiklik sümfoonia orkester, Eesti filharmoonia kammerkoor ja solistid on Kädi plaas sopran Iris Oja alt ja tenor Toomas Volk. Inglismaalt ja dirigendipuldis on Hollandi dirigent Daniel Royce, kes on siis ühtlasi filharmoonia kammerkoori peadirigendiks kunstiliseks juhiks käesoleva aasta septembrist. See teos Iisraeli Egiptuses on loodud 1738 ja tegelikult, et endale ise pidaski seda üheks oma armastatumaks oratooriumiks messesse kõrval. Ja teos ise on kaheosaline ja ta on väga mahukas ja sellel teosel puudub avamäng. Ja tegelikult algselt ei olnud teos üldse kavandatud vormina, vaid see oli nii-öelda laiendatud mantsem ehk vaimulik hümni ja seetõttu koosneb see tehas üldse valdavalt kooriosadest, mis siis vahelduvadki üksikute aariatega ja väga väheste rätsitatiividega. Ehk siis seda on justkui nimetatudki koori epaseks ja nendele üldse alustada vaata oma piibli teemaatikal põhinevate Rotooriumitega 1738. Kõige esimeseks ta kirjutas oratooriumi Saul ja millele järgneski siis kohe Iisraeli Egiptuses siis üheks tuntumaks, kuid samas erandlikumaks teoseks. Kui näiteks oratooriumi Saul, mis koosneb väga paljudest tegelaskujudest, siis Iisrael Egiptuses seal tegelikult tegelasi üldse ei olegi. Ja sellise traditsiooni toonilise libreto asemel on piiblitekstidest kohandatud lugu. On teil üldse on loonud ligi 30 oratooriumi, mitte kõik need põhinevadki, enamasti vana testamendi lugudel ja nii nagu ka Iisrael Egiptuses üldse endal ju väga kiiresti komponeeris oma teosed ja seda teost olevat ta kirjutanud koguni ühe kuuga. Sellest teosest rääkida võib-olla seda, et tol ajal oli tavaks sedalaadi teoste puhul muusikat nii-öelda kas laenata või kasutada Ta varasematest teostest muusikat. Ja nõnda on ka selle oratooriumi puhul Endel kasutanud ja laenanud muusikat Alessandro Stradella heliloomingust samuti omaenda varasematest kirikumuusika teostest ja nii edasi. Esmaesitus toimus teosel 1739, kuid tegelikult seal vastuvõtt ja osavõtt oli väga publikuvaene. Heideti ette, et esitati loomulikult-Inglismaal kuninglikus teatris oli see ja heideti ette, et piibli temaatikale teose esitamine sellises kohas on üldsegi raamatu ja samuti ET kooriga. Osade suurt ülekaalu on teoses tunda ja selles mõttes selle teose edu alguses ei olnud üldsegi mitte suur. Hiljem on Endel seda korrigeerinud muutnud teost ja näiteks järgmisel ettekandele isegi on endalgi varasematest teostest lisatud inglise ja itaaliakeelseid variant, et siis teost nii-öelda publikule vastuvõetavaks muuta. Kuigi teos siis endale eluajal populaarsust ei saavutanud, on ta peale endale surmateose populaarsus täielikult muutunud ja võib siis pidada messese kõrval üheks tuntumaks endale suurteoseks. Te mainisite, et endale oratooriumi Iisrael Egiptuses ei ole avamängu. Ometi. Algab kontsert siiski avamänguga? Jah, kontserdil esitatakse Hendeli avamäng, Saalomon, aretage missal. Kuratooriumi juhatab Daniel Royce, kes on, et väga palju juhatanud just endale teoseid eelmisel aastal. Ta juhatas inglise rahvusooperis Händeli ooperit akreppina mis sai peale ettekandeid väga suure heakskiidu osaliseks ja sai väga palju häid arvustusi. Georg Friedrich Händeli oratoorium Iisrael Egiptuses vanas testamendis kirjeldatud juutide vangipõlvest Egiptuses tuleb ette kanda Eesti neljas kontserdimajas alates neljapäevast, 18.-st detsembrist. Kõigepealt Vanemuise kontserdimajas, reedel Estonia kontserdisaalis, laupäeval, 20. detsembril jõhvi kontserdimajas ja pühapäeval, 21. detsembril Pärnu kontserdimajas. Telefonil on need lauljanna Annely Peebo. Kuuldavasti on teid jõulude ajal sünnimaal näha ja mitte ainult puhkamas, aga ka esinemas. No me oleme seekord pianistina Saksamaalt ja ja ühe meeskooriga Tallinnast päris mitmes linnas me anname kolm kontserti Tallinnas, ühe Viljandis, ühe Pärnus. See turist on üks tegelikult üks, üks vana kolleeg, kes hetkel töötab küll põhikohaga Saksamaal, aga me oleme nagu kokku mänginud tiim ja ma tahtsin, langes deta. Sellest projektist osa võtaks, sest ta oskab seda muusikat ja üldse nii-öelda minu minu laulu väga hästi saata. Tema nimi on Hartmute uudetseks. Millist repertuaari Te seekord jõuluajal esitate? No ühesõnaga, kõik ei taha muidugi praegu välja reeta, aga aga see on juba meediast läbi käinud, et me teeme niisuguse reisi läbi ajastute. Sest mul tekkis niisugune mõte, et kui laulda ainult niisuguseid tuntuid jõululaule, siis nendest väsib poole tunni jooksul kindlasti ära. Et peaks olema ka nagu natuke mingi väike harimise moment inimesteni juures, kes võib-olla ei ole kursis, kuidas vanadel aegadel jõulumuusikat mängiti. Ütleme, inimesed, kes klassikalise muusika kursis on, need võib-olla teavad kõik ja ka päris mitte tuntud modernseid asjume, kava ei ole võtnud. Me vastupidi, võtsime oma nii-öelda lõpupoole kõik tuntud eesti laulud ritta ja isegi kuni lastelaul tuli välja, et me saaksime ka võib-olla ühiselt midagi koos publikuga teha. Aga ma ei taha kõike ära reet üles pandud, väga ilus kontsept ja las olla üllatuseks külalistele. Kontsert tõotab tulla kindlasti väga meeleolukas ja sobilik. No me teeme selleks kõik, sest minu taga on, on üks, üks kaunismeeskoor, poiste keskmine vanus on umbes kaks või meeste, vabandust, keskmine vanus, umbes 25 ja nad on kõik poistekoorist välja kasvanud poisid, et nad laulavad hästi ja nad on, nad on muidu ka ilus peale vaadata, et see niisugune väline efekt on kindlasti olen sealjuures niisugune tore ja pluss, meil on paar üllatust kuulajatele valmistanud. Kas te Saksamaal ka annate kontserte jõuluajal? Ma olen korraks Saksamaal ka jah, põhimõtteliselt väga suurt programmi ei saa jõulude aegritta panna, sest tahaks ju ka nii-öelda oma perega seda neid tähtpäevi nautida. Ja mul on tõesti praegu alates 16.-st kuni 22.-ni ihaldada Päeval kuskil kontset. Sealjuures tuleb ka lennata. Nii et uue aasta kontserdit ka veel Saksamaal. Nii et seda programmi tegelikult jätkub. Nii et eriti teil puhata ei lasta, aga kuidas teie peres tekitatakse selline jõulutunne? Me oleme väga nii eestilikud selles mõttes, et pere tuleb kokku ja Austria üldse on oma traditsioon teilt väga sarnane Eestiga. Et jõulude aeg ollakse pere keskel ja, ja süüakse palju tuuakse kuusk tuppa, ainukene traditsioon, mida siin ei olnud mina, mida mina meie per kindlasti sisse tõin, on just see iga kingituse eest tehakse siis mingisugune, kas siis lauldakse või tantsitakse või, või loetakse luuletusi, et siin jagati need kingitused lihtsalt kergekäeliselt käte peale sööki, aga, aga see traditsioon, mis meil Eestis on et iga kingituseks tuleb ka midagi teha, selle ma viisin oma peres sisse. See on väga tore aitäh selle väikese intervjuu eest ja väga tore, et ta siia Eestisse esinema tulete. Oi, mul on samuti hea meel, sest ma kuulsin, et kontserdil on pea kõik välja müüdud, see teeb ainult rõõmu. Annely Peebo jõulukontserdid toimuvad 16. 19. ja 21. detsembril Tallinna Jaani kirikus seitsmeteistkümnendal Pärnu kontserdimajas ja 20. detsembril Viljandi Pauluse kirikus. Klaveril saadab Hartmute Huudetek. Kaastegev on Revaaliak kammermeeskoor Hirvo Surva juhatusel. Klassikaraadio eetris on Annely ebakontsert 26. detsembril kell 10, null viis. Tallinna filharmoonia rõõmustab oma publikut kahe jõulukavaga, üks neist on mitmekesise kavaga jõulutuur, teine Aga kammerlik kontsert, valguse hääl ja sellest ma palusingi stuudiosse rääkima. Produtsent Heili paustame. Ütleme, et see on üks kingitus nagu eesti publikule, sest väga haruldane on tõesti kuulata viiuli ja harfi duot meie maal. Nagu on kuulda harfistilt. Cornelia Lootsmannil elab hetkel Saksamaal, et sealmail on see suhteliselt armastatud kammeransambli vorm, aga meil ei ole ta jõudnud võib-olla ajaloolistel põhjustel, et harfi võib-olla ei ole meil väga pikka aega mängitud, ei ole talle palju kirjutatud. Ja nüüd siis on aeg käes, kus võib ka nende kahe väga õrna ja kalanduse pilli kokkusobivust kuulata ja äkki tekib ka heliloojatel mingeid ideid. Üks helilooja, kes on tõesti palju kirjutanud sellele tuua-le ja üsna isiklikul põhjusel nimelt Tal naine oli harfimängija, on Ludwig skoor. Loomingust kuuleme paati viiulile, harfile, Estonia uppus 113, niisiis üsna hilist teost. Ilmselt väga süveneb ülejäänud ja selles žanris kaugele jõudnud. Ja peaks ütlema, et see koosseis häälestab jõuludeks, eriti õrnal ja delikaatselt moel. Huvitav on ka see, et ansambel ise ütleb, et nad esitavad prantslasliku või siis lausa suures osas prantsuse muusikat. Naer ta maas, sansaans tõesti prantsuse mehed, neilt kõlavad siis fantaasia transsonaat esitajateks Cornelia Lootsmann, harfil, May Rosena rott viiulil, Mairosendate mängib Tallinna kammerorkestris, mõlemad on muusikakeskkooli vilistlased ja nüüd siis üle tüki ja saanud kokku musitseerima. Ju neil on, ütleme, sisemine niisugune kokkukuuluvus kooliajast pärit, aga tore, et see on jõudnud sellisesse vormi. Nii et kolmes saalis lausa saab neid kuulata. Kalanced saalid sobivad tõesti selle kavagagi, nii et pühapäeval, 14. detsembril kell 18 Kadriorus aga edasi, 20. detsembril 15 30 Pädaste mõisas ja 23. detsembril kell 19 ammendav. Saabus Heiki Metlik kahe jõulupunase plaadiga, mis on valminud koostöös Eesti raadioga ja nende plaatide peal on muusika, mida just sageli ei esitata. Alustaksin Rodrigo plaadist pastoraal. Hokindud Rigo muusika on tõepoolest, et selline ja väga tihti just ei mängita selle vahel põhjusele. Ta on päris keerukas kitarril mängida, sest oma vaimusilmas Rodrigo puudutas hispaania niuksed flamenco sugemeid ja valdavalt on tema tõhusalt täis paša kaasa ja tehnilise keerukuse. Seda võib kohata ka tema kuulsas kitarrikontserdis arenhues, kuid sellele plaadile on nüüd salvestatud rokini Rodrigo sooloteosed ja seal on valdavalt pastor reaalse värviga teosed. Et kõik, mis puudutab karjaseelu ja, ja seal on ka mõned viljand šikod, mis on Hispaania jõululaulud. Jõululaulud on varasemad salvestused, laulab Kaia Urb ja, ja me komponeerime koos oma Rootsi sõbra, kitarristi pärskaareniga, kuid sooloteosed on siis sisse mängitud. Nüüd äsja ja need on, ma usun, et Rodrigo vast need teosed, mis suht harva kõlavad ja, ja mul on hea meel, et võimalus olnud need sisse mängida ja, ja see on saanud sellise ühise nimetaja nagu karjase motiiv või pastoraadi. Ja valdavalt seda plaati kuulates jääb selline natukene pühadetunnet või jõulutunnet ikkagi südamesse. Ja see plaat on salvestatud Sis, Mikkeli muuseumis ja helirežissöör on maid omaadik. Aga teine plaat on lauto kontsertidest 18.-st sajandist. Tavaliselt on, kes meist ei teaks kuulsat Antonio Kaldi lauto kontserti, Tereda direda Tiiram pumpa. Ja selle kontserdiga algabki plaat, aga küll on 13 heliloojat. Sellel plaadil siis vähem tuntud, üks neist on Adam valgenhaagen saksa lautomängija, kellel autokontsert Läti peaaegu et ei olegi salvestatud. Et see on äsja alles muuseumi tormustelt riiulitelt välja toodud ja ma tegin spetsiaalselt arranžeeringu kitarrile ja Karl kohaut austria lautomängija ka sellise ilusa klantsstiili, siis baroki lõpu ja klassitsismi alguse ajastu. Üks lauto muusikapärleid on ka harva kõla ning selle kõrvale ka vissi saksa heliloojaga mitte Silvia Leopold vaid temad venna Johan On Sigismund lautokontsert, mis on nagu selline ja barokkmuusika kvintessents romaan siis kõige kaunimad harmooniat ja, ja meloodiat kokku. Ja ta on kirjutatud sellises Concerto takiesaja või kirikukontserdi vormis aeglane-kiire-aeglane-kiire. Ja sellel plaadil on siis orkestri randid kvartett koosseisus Olga voorunova, Sigrid Kuulmann, Martin viiulit, Pedersen, Klaas gamba ja Ivo Sillamaa tšembalu. Ja ma usun, et koostöö selliste muusikutega ongi olnud nagu selle laagrisalvestuse eduks, need kõlab üsna meeldivalt jaa, jaa, kalantselt, nii nagu need kontseredki sellel plaadil on just sellest ajast. Ja klassikalisel kitarril ei Kimetlik. Ja see on selline väike õhuke kena plaat, mida saab koos jõulukaardiga ümbrikusse pista. No plaadil on küll muusikat ikka tunni ajaga nagu korralikul plaadil on ilusat nelil kontserti kolmeosalist Vivaldi, valgen, Haagen, Johanson kirjusundvassi ja Karl kohut, kuid see pakendan selleni, jõulupärane, ta on nimelt papp taskus või papp karbis ja omab sellist jõuluvärvi punast, nii et ma usun, et igaüks, kes selle endale niiviisi kingitusepakki saab, võib ka jõulurahu tunda läbi selle muusika. Aitäh Heigi Metlik. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Aare-Paul Lattik, Age Raa, Marge-Ly Rookäär, Hedvig net, Annika Kuuda ja Karin kopra. Saate seadsid kukku operaator Helle Paas ja toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast. Sülgaja muusika, uudised, muusika uudised laupäeval kell üheksa, null 500 korda 15, null viis internetis teile sobival ajal teile sobival ajal heliga ja.