Armas kuulaja, soovin sulle kaunist päeva algust. Täna hommikul jätkame mõtisklemist Jeesus Kristuse mäejutluse üle sissejuhatavaks tekstiks loen Matteuse evangeeliumist viiendast peatükist, salmid 38 kuni 41. Te olete kuulnud, et on öeldud silm silma ja hammas hamba vastu. Aga mina ütlen teile, ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb vaid kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette. Ja sellele, kes tahab sinuga kohut käia ning võtta su särki jäta talle ka kuub. Ja kui keegi sunnib sind käima ühe miili, mine temaga kaks. Silm silma vastu meie kaasajal näib kõlavat üsna barbaarsena kuid oma ajastuga tekstis oli see põhimõte päris hea. Selle nimeks oli Lextolijonis ja see seisis vastu veritasu nõudele, mis oli tollal laialt levinud. See oli sees ka näiteks hammuropi koodeksis, mis on teadaolevalt vanim säilinud terviklik koodeks. Läks taljonist kohaldati konkreetsele süüdlasele ja selle rakendamine oli kohtu pädevuses. Kannatanu kahjud, nagu töövõimetussaamata jäänud tulu, ravikulud ja muu sarnane arvestati välja rahalises suuruses ja süüdlane pidi selle summa tasuma kannatanule. Nii et tegelikult päris õiglane, kas pole? Jeesus Kristus ei vaidlusta leks taljonise põhimõtet kuid nagu tavaliselt, läheb ta asjaga sügavamale ja puudutab taas inimese sisemaailma. Jeesuse õpetus kõrvakiilusaanule teine põsk ette pöörata tähendas seda, et järgmine löö tuli käeseljaga. Seda käsitlesid Jeesuseaegsed, juudid kui väga suurt solvangut. Ning Jeesuse õpetus siin on, et valitsegi oma solvumisi. Ärge võtke asju liiga emotsionaalselt ja tark inimene püüab alati asjadest üle olla. Nõue kuube mitte üleöö pandiks võtta oli tolles ühiskonnas inimõigus. Jahedatel öödel oli kuum teki eest ja selle puudumine ähvardas terviseprobleemidega. Inimesel oli õigus oma kuuele. Jeesuse õpetus on siin aga selles, et kuigi sul võib olla millelegi õigus, siis ära aja seda oma õigust iga hinna eest taga, nii et laastud lendavad. Säilita rahu. Viimane soovitus minna nõutud meilile lisaks veel teine tulenes teatud ametiisikute õigusest kasutada oma koorma kandmisel tsiviilisikute abi. Seda just teatud hädaolukorras või kui näiteks mingi tähtsa saadetise edasitoimetamisega oli kiire. Roomlased kasutasid seda 2000 aastat tagasi aga oma vallutajate õigusena. Ja kui Rooma sõdur nõudis juudi talupojalt või käsi tööliselt seda tasuta teenet siis juut oli sunnitud seda tegema. Kuid südames kees vihkamine. Kurjus. Jeesus tõi mäejutluses välja, et seda kurjust ei tohiks südames kanda viise koorem nõutud vahemaa taha ja lisa sellele veel teinegi vabatahtlikult, näidates sellega üles oma suuremeelsust ja ligimesearmastust. Kaasaja kontekstis ütleks Jeesus meile midagi sarnast. Kui sinu tööandja tuleb ja palub sul ära teha mõne lisatöö võib olla ka mitte meeldiva töö, siis tee seda rõõmuga. Ära mõtle vaid sellele, mis sulle meeldib, vaid ka sellele, mis on vajalik ja kasulik. Teistelegi asju teha võib alati kahte moodi. Esiteks ma teen miinimumi ja seda hapu näoga või teiseks, ma teen rohkem ja teen seda rõõmuga. Just viimane on see, mida Jeesus tänases loos meile õpetas. Me palvetame, issand, sina tead, et meie elus tuleb ette igasuguseid olukordi. Aita palun mul olla mitte kergesti solvuv. Aita palun mul oma õigust mitte nii taga ajada, et minu suhetes inimestega laastud lendavad ja issand, kui mul palutakse teha rohkem, kui ma tegelikult teaksin. Ei Sanna südamesse rahu, teenida kaasinimesi rõõmuga. Palume seda meie issanda Jeesus Kristuse nimel. Aamen.