Tervist head klassikaraadio kuulajad algab 26. jaanuari heligaja saade ja teemad on täna järgmised. Viiuliõpetaja Tiiu Peäske käis neljapäeval Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserti, kus esinesid renokatus On ja Põhjamaade sümfooniaorkester. Anu Tali juhatusel jagab nüüd muljeid. Eesti kooriühing aga jagab homme aastapreemiaid. Marge-Ly Rookäär küsitles sel teemal Kaie Tanneri. Eesti filharmoonia kammerkoor annab 29. jaanuaril kontserdi Estonian revons. Sama nime kannab ka peagi ilmavalgust nägev uus heliplaat. Kõneleb dirigent Paul Hillier. 30. jaanuaril on helilooja Peeter süda 125. sünniaastapäev. Kuidas seda tähtpäeva tähistatakse, küsis Kersti Inno linnateatri muusikajuhilt Riina roosad ja organist Ene Salumäe. Üheksateistkümnes rahvusvaheline barokkmuusika festival avatakse pidulikult neljapäeval Tartus ja reedel Tallinnas. Avakontserdist räägib lähemalt Andres Mustonen, keda usutles Mirje Mändla. Etnosarja raames esinemas 30. jaanuaril Estonia talveaias läti rahvamuusik Valdis Moktupaavels. Maile nairisele jagas seletusi tuule kann. Täna toimub Tartu linnaraamatukogu saalis pilliorkestrit Tartu puhkpillistuudio õpilaste kontsert. Laste rõõm. Toomas Petersoni ka, rääkis Hedvig Lätt. Rahvusooper Estonia poistekoori võetakse vastu, uusi laule jäid. Homme kell 12 oodatakse teatri valvelauda poisse alates kuuendast eluaastast. Sel teemal rääkis Age Raa. Koori peadirigendi Hirvo Surva ka. Ning lõpuks Priit Kuuse muusika uudised laiast maailmast. Mina olen toimetaja Karin kopra ja soovin teile head kuulamist. Klassikaraadio stuudios on nüüd Tallinna muusikakeskkooli viiuliõpetaja ja keelpilliosakonna juhataja Tiiu Peäske. Milliste ootustega te läksite neljapäeva õhtusele Põhjamaade sümfooniaorkestri kontserdile, kus siis esines viiuldaja Reno Kappesson? Ootused olid kõrged, sest solisti nimi on hästi tuntud ja Põhjamaade orkester on ka pidevalt tõusuteel olnud, jäänud oli ka eesotsas samuti. Nii et ma läksin heade ja toredate ootustega ja maid, pettunud. Mida te selle all mõtlesite, kui kõlas nendest soni kuulus viiulikontsert? Kõigepealt, kui tuli lavale noor viiuldaja ja tuli frakis ja ma tean, et ta hakkab mängima Hendersoni kontserti tänapäeval kõik käivad nii kergemas siidipluusis, igat moodi esinetakse ja mul oli seda järsku väga meeldiv näha. See tuletas mulle nagu minu noorust meelde tuli üks noor härrasmees. Noh, ja kui hakkasid esimesed noodid, eelmäng Helmen kui ei ole ju poolteist action nihkusse, viiul hakkas helisema, siis ma vajusin tooli mõnu pärast, sest heli oli nii kaunis. Ja kogu esitus oli väga, ela väga omanäoline. Meeliköitev igas valdkonnas. Ühest küljest väga mehelik mäng, teisest küljest see ei olnud mitte niisugune, noh, et ma võiksin ütelda, niukene, iga maskuliinne, ta kandis ikka nendel soni mõtet. Te olete kindlasti 100 viiulikontserti väga palju kordi oma elus kuulnud ja te ütlesite, et see oli kapressiooni ehituses väga omanäoline. Millesse omanäolisest siiski seisnes, teie meelest? No kui sa tegeled palju õpilastega meil ju koolis sageli kooli lõpukontserdiks mängitakse Mendelsoni kontserdi siis õpilaste esituses, ta ei ole niisugune veer toosnes sädelev aga siin interpreedi lium, mingeid tehnilisi probleeme ei ole, tema käes pill sädeleb, ta võib teha niisuguseid randasid nagu ta soovib, vastavalt muusikale, loomulikult ta ei pakkunud need siis ka kuskilt üle. Aga see oli ühelt poolt sädeleva virtuoosi esitus ja teiselt poolt mitte ainult niisugune Virtositeedi näitamine vaid ikka muusikast kantud Kestositeet. Viiuldajatel on teatud koolkonnad, et oskate nagu kohe öelda, et tema mängib niimoodi, aga tema mängib teise koolkonna moodi, et kuidas kapisooni puhul. Oli mul on sellele raske vastata, tal on ju mõjutusi nii mitmetelt õpetajatelt. Aga see viiulimäng on, ma ütleksin, ideaalne viiulimäng siin ei tahaks nagu hakata lahkama koolkondade viisi. Kas teie mälestustes on veel kedagi teist nii head viiuldajat solisti veel? Nagu me siin loeme, et tema õpetajad, eks ole olnud Isaacs näiteks ta käis Tallinnas mängimas, ma olin küll noor, siis, aga mulin vaimustuses sellest võib-olla nimest tollel ajal lugesin, et see on nüüd Guaneeridel Cheesu viiul, mis on olnud enne, mis saaks Sterni käes ja kontserte. Mul tuli korra niukene uitmõte, et huvitav, et kas viiul nüüd heliseb teist korda Tallinnas. Mida öelda orkestri ja dirigendi kohta, kas nad toetasid mängu või oli näha seal taga Anu Tali interpretatsiooni? Mulle tundub, et toetasid ja see ei ole dirigendile lihtne ülesanne, niisugust kontserti, kuidas ütelda saatovi koos, mille poolest raskem? Ta on niisugune kapriisne ju. Vitoossede momentidel ja võib-olla mõnel hetkel on raske kaasas minna selle pulsiga, mis nüüd interplaneedil on, aga Anu oli väga vapper. Mul oli seal kontserdil üks hetk, kus ma mõtlesin teise osa ajal, et hetk viibi veel, see on nii ilus, et ma vist tahaksin veidikene rahulikumat tempot, aga pärast juurdlesin, mõtlesin, need olid kaks noort inimest, kes mängisid noore inimese interpretatsiooni. Et see oli mul ainult üks niisugune uitmõte, mis korraks käis. Sessioon esitas ka teise loo meditatsiooni. Kuidas teile tundus? See mõjus malevaga ja kui te küsiksite, et mille poolest siis see oli kõne läbi viiuli, see kunstnik kõneles publikuga läbi selle teose. Võttis endale aega, see oli niisugune itsitatiiv, samal ajal see mõte ju liikusegasi olnud kuskil mingisugune heietus, selli, mehelik lüürika, Nosemit rabas täiesti. Kontserdil tuli ettekandele veel ka Prokofjevi klassikaline sümfoonia ja Tšaikovski sümfoonia number üks talveunelmad, no mida nende kohta võiks öelda? Talveunelmate puhul ma väga tõsiselt hindasin Anu Tali tööd. Mulle meenus, et kui ma õppisin Moskvas, siis Tiia Järgi juhendaja professor Fortunatov pidas väga huvitavaid loenguid orkestratsioonist ja üks äärmiselt huvitav loeng oli, kus ta rääkis Tšaikovski orkestratsioonist selle eredusest ja kuidas ta oskas pillide kasutusega luua niukseid, erilisi atmosfääri Tšaikovski tähendab. Ja nüüd, kui ma kuulasin seda onu talis interpretatsioonis esimest sümfooniat, siis mulle millegipärast tuli ammustest aegadest meelde see loeng Moskvas ja mulle väga meeldis Anu Tali interpretatsioon. Tempod olid head ja muusika liikumine oli njorkaaniline, kõik pillirühmad eraldusid, üks oli muusikaloogikast lähtuv. Ja mis mulle veel ekstra meeldis, oli lõpp. Finaal, viimane osa, et seal võiks seda vaske nii välja tuua ja põrutada, nii et saali lagi võnguks. Aga pillirühmade väljatoomine isegi registreerimine oli nii ilus. See oli nii täiuslik, nii pidulik, nii suurejooneline, mahlakas akord missile samal ajal heli lõhki. Nii et see oli nagu minu jaoks kõrge kvaliteedi näitaja dirigendi poolt väga elamuslik kontsert. Ja ma mõtlesin veel sellele ka, et Anu ja Kadri Tali töö on ikka hämmastavalt suur. Tano areng on väga muljetavaldav dirigendina ja kadritöö seal kõrval, ma ei tea, kuidas seda nimetatakse mänedžeri tööks või kuidas, et läbi viia kõike seda tehnilist poolt, pluss rahalist poolt, et see kõik toimiks. Geniaalne töö, ma ütleksin, aukohe nendele noortele naistele. Annab Eesti kooriühingu aastakontserdil üle tunnustused parimatele kooridele, dirigentidele, muusikaõpetajatele, korraldajatele ja teistelegi, kellel eesti koorimuusikas oli eelmisel aastal kanda oluline roll. Eesti kooriühingu sekretäri Kaie Tanneri sõnul on aasta kontsertkooridele oodatud sündmus. Ja loomulikult on kooridele väga oluline see, et nad saavad Estonia laval laulda. Meil ju tuleb väga palju koore ka väljaspool Tallinna. See on kord jaoks tõesti väga oluline. Tegelikult süsteem on väga lihtne ja nii demokraatliku üldse annab olla, ehk siis nominentide kandidaate võivad esitada kõik nii üksikisikud, lauljad, lapsevanemad kui ka koorid kui ka asutused ja organisatsioonid ja maavalitsused. Ja mul on väga hea meel, et tõepoolest kõik need nimetatud ka täiesti esitavad kandidaate. Need kandidaat korjatakse kokku detsembri alguses, siis tuleb muusikanõukogu kokku, valib nende hulgast nominendid ja valib ka sellele kontserdile kunstilise juhi. Ja siis selle kunstilise juhi ülesanne omakorda on valida nende nominentide hulgast esinejad. Aga seekord oli, eks ole, nominente 70 ringis, aga valikut on enamasti tehtud ka selle järgi, et vaadatakse, et mõni nominent, kes on juba eelmine või üle-eelmine aasta esinenud, eks ole, siis teda reeglina musti kutsutakse. Kava oleks ikkagi võimalikult huvitav ja aastati erinev. Selle kontserdi kunstiline juht on Peeter Perens. Ütle mulle, kuidas on, kas need, kes esinevad, need on ka tingimata need, kes saavad, tiik? Ei ole, nad võivad kattuda, osaliselt, aga mitte täielikult. Aga loomulikult on see tiitli saamine ka koori jaoks oluline. Mulle on dirigendid öelnud, et noh, üks asi on saada tunnustus või aukiri, oma vallalt või kuskil konkursil esikoht. Ja hoopis teise kaaluga on see, kui oma eestist omad kolleegid, sest muusikanõukogus on ju kõik koorijuhid tunnustavad ja välja valivad, et loomulikult on selle tunnustuse kaal tõeliselt suur ja oluline ja mitmest korjas neid tunnustusi. Nüüd antakse, sa nimetasid siin ühe aasta koor, aga mis veel välja tuuakse tegelikult kokku on aastapreemiaid ausalt öeldes 14 aasta koore on ju tegelikult üks, hinnatakse kontsertkoore ja siis ütleme kohaliku koore, kus on oma kultuuriruumis aga olulise tegijaid. Aasta dirigent, et hinnatakse nii, et on aasta puhkpilliorkestri dirigent ja aasta koori dirigent ja aasta noor dirigent. Aasta toetajaid hinnatakse eraldi linnad ja vallad, eraldi hinnatakse erafirmasid, et need on nagu erinevad kategooriad ja ja aasta korraldajaid hinnatakse nagu kahes erinevas kategoorias, et need, kes teevad oma põhitööle seda tööd ja need, kes teevad ühiskondlikus korras. Praeguseks hetkeks ehk siis üks päev enne kontserti on kõik need tiitlid veel saladus? Ikka muidu pole huvitav, nagu Oscarid, selge eesti koorimuusika Oscareid siis homme alates kella kolmest päeval Estonia kontserdisaalis võib tulla kuulama. Või siis teine võimalus on keerata raadiost lahti nupp klassikale raadiolainele, igatahes ootame osa saama. Aitäh Kaie Tanner, aitäh. Eesti filharmoonia kammerkoor esineb täna Tartus Jaani kirikus ning homme Tallinna Mustpeade Majas kontserdiga. Armastuse ja sõjalaulud. Kavas on Claudia Monte Verdi looming kuid juba järgmisel teisipäeval, 29. jaanuaril kell 19 toimub järgmine kontsert Tallinna metodisti kirikus ning siis on kavas esitleda publikule uue plaadi. Permoonia kammerkooril on pool hilieri käe all plaanis salvestada CD, mille läbivaks jooneks on läänemeremaade, nende heliloojate looming, kes on oma teostes kasutanud vana arhailist rahvalaulu ehk runolaulu. Teisipäevase kontserdi kavas on Veljo Tormise laulusild, Jean Sibeliuse tsükkel rägastava Cyrillus Kreegi kolm koorilaulu sirisega Sirbikesed maga, magan matsikene missa, Syrizat, Sirtsukene tormise piiskop ja pagan, Eerik pärimani Lapoonia ning Veljo Tormise jaanilaulud. Solistid on Iris Oja ja Aarne Talvik ning Allan Nurma, dirigent Paul Hillier. Klassikaraadio teeb kontserdist otseülekande ja samas kuulub see kontsert Põhja- ja Baltimaade kontserdihooaega 2007 2008 ning euroraadio satelliidi vahendusel saavad sellest kontserdist osa 11 riigiraadiojaamade kuulajad. Kava Baltic Reons kommenteerib pool Hillier. Kuidas sündis Teie huvi Eesti ja Skandinaavia heliloojate vastu? See huvi on mul olnud palju aastaid, Jaan järk-järgult kasvanud, aina suuremaks. Raske on seletada, miks sulle meeldib mõni paik juba enne seda, kui sa sinna lähed. Näiteks meeldis mulle Vahemere piirkond ja Browaans. Aga samamoodi olen alati olnud huvitatud Põhja-Euroopast, mis on nagu edasiareng minu kogemusest inglasena. Kui kui algas minu tegelik tööelu siin piirkonnas esimesed külastused ja dirigeerimised siis minu suurenevad, tead, teised muutsid huvi selle piirkonna vastu veelgi sügavamaks. Mitte ainult Eestis, aga üleüldse, Põhjamaades siine traditsioon näis mulle väga rikas olla detailide rohkusest. Kui ma veel symbol, kuna ta oli mul teatud kujutluspilt, et kuidas siin võiks olla ja mõnes mõttes oli see pilt vale, aga teiselt poolt jällegi täiesti õige. Ja seda võiks võrrelda muusikapalaga, mis saab sulle järjest tuttavamaks ja muutub kõnekamaks. Nii et huvi on kasvanud ja arenguruumi on veelgi. Kindlasti huvitas mind teatud kauge mineviku hõng. Jätkuvalt on meie ümbert tunda, seda on põhjas idas kuidagi rohkem ei Lääne-Euroopast, Londonis, Belgias või Hollandis, kus on nii palju inimesi ja kõik on ümber ja üles ehitatud. Vähe on järel metsikust. Aga siin on suhteliselt palju kõike seda, loodus on sinu ümber ja lähedal. Samamoodi tunduvad ka kultuuritraditsioonid palju lähemal. Tulemus iseenesest on juba köitev. Kuidas valisite materjali uuele CD-le Baltic Roons, miks just need heliloojad? Kuid ta on sellest päris raske rääkida, kuidas kava sünniks. Küsimus on ühes kahes palas, mida tahaks kindlasti esitleda ning sellest, kuidas me seda kava edasi arendan. Kuidas muusikat läbi vaatan ja otsustan, mitte järgi, et mis on hea ja mis mitte vaid kuidas see ühendus või kontakteerub nende paari looga. Tahan kindlasti. Ma arvan, et see on natuke nagu muusika komponeerimine ei pea küll kirjutama uut muusikat, aga lood midagi, lood laiema kompositsiooni salvestades uue heliplaadi, millel peab olema kindel vorm, muusika, mis on omavahel seoses samas kontrastne ja näitab siduma üks idee ei meeleolu. Ja Sa oled nagu ei tahakski seda avaldada, et mis see ühendav joon on. Aga selle konkreetse plaadi puhul oli see minu jaoks Pealkiri Baltic. Osaliselt on see ühendav mõte runolaul eesti ja soome traditsioonis igivana rahvalaulu praktika, mida on heliloojad oma teostes väga otsese muusikalise ideena kasutanud. Kõige selgemalt Veljo Tormis seda ei pea eestlasele selgitama. See on minu idee algallikas. Kõik ülejäänud lood seostuvad kuidagi selle algideega. Kõneles dirigent Paul Hillier. Eesti filharmoonia kammerkoori kontsert Baltic rõõns toimub teisipäeval, 29. jaanuaril kell 19 Tallinna metodisti kirikus. Infoks siinkohal nii palju, et see kontsert on kõigile soovijatele tasuta. Ja lisaks teeb klassikaraadio otseülekandekontserti vahendavad oma maa kuulajatele veel Serbia, Saksa, Hollandi, Suurbritannia, Austria, USA, Türgi ja teiste maade raadiojaamad. 30. jaanuaril möödub 125 aastat eesti helilooja ja organisti Peeter süda sünnist. Palusin stuudiosse Riina Roose ja Ene Salumäe. Te olete hoolt kandnud selle eest, et tänapäeva inimene mäletab. Tahaks ka seda, kes oli Peeter süda. Mida aga olete tanud tema sünniaastapäeva tähistamiseks? Sai asi alguse ühest kontserdi mõttest ja pärast siin asjahuvilistega läbirääkimisi pidades selgus, et sai kohe päris mitu kontserti ja üritust kokku pandud ja ma alustaksin siis loogilises järjekorras, mis üritused plaanis on. Ja vahele siis ene. Äkki räägib Peeter süda ka, et kõigepealt 26. jaanuaril sel laupäev kell 11 teatri muusikamuuseumis on Peeter süda arhiiviga tutvumine ja seda tutvumist juhatab Tiia särg. Ja see on oluline pärast, et Peeter süda raamatu- ja noodikogust sai muusikamuuseum alguse. Ta oli pikka aega muusikamuuseum sinna hiljem see teater nii-öelda poogite juurde ja see oli omal ajal täiesti unikaalne asutus. Ja ta on unikaalne minu arust siiamaani, et seal on ju suurem osa Eesti heliloojate käsikirjadest saadaval ja iga inimene võib sinna sisse marssida, nendega tutvuda ja saada aimu sellest varandusest, mis meil olemas on. Ja sellest on suhteliselt vähe teada ja seda siis rohkem inimesteni viia ja tuua on see kell 11 seal muuseumis üritus korraldatud ja kõik võivad sinna tulla, see ei ole valitud inimestele mõeldud. Pärast seda kell 12 on toomkirikus orelipooltund ja seal siis Ene Salumäe mängib minu teada ainult Peeter seda loomingut. Jah, tõsi ta on ja Peeter süda looming teatavasti mahub alla tunni sisse ära need teosed, mis tõesti siis on nagu lõpuni kirjutatud, valdavalt orelimuusika üks kaunis koorilaul lina, katku ja, ja siis natuke nipet-näpet veel. Aga siis ma mõtlesin, et seekord ja ma ei mängiks kõiki tema juba teada-tuntud orelilugusid, mida meie organistid südamepõhjast kohe alati tahame mängida, sellepärast et nad lihtsalt on niivõrd terviklikud, ilusad. Ja minu oma kontakt Peeter süda-ga algas tihedamalt Soomes olles, ma kirjutasin oma magistritöö seal Peeter südast ja siis ma istusin teatri muusikamuuseumis ja. Ma arvan, et ma ikka üsna suure osa tema maitsest pärandist jõudsin seal tookord läbi vaadata ja ma leidsin sealt ka niisuguseid poolikuid teoseid ja, ja mõtlesin, et ma ikka teen nendest ka natukene koopiad, et ma vaatan, äkki kunagi annab midagi nendest mängida ja nüüd ma kaevalt nad jälle kodus välja ja leidsin ühe passa kalja. Ja uurisin eile veel kolleegidelt organitelt, et kas keegi on seda mänginud. Selgus, et keegi ei ole mänginud, ma mõtlesin, et laupäeval äkki oleks õige aeg siis tuua välja ka need 58 takti sellest pasta Kaljast, mis Peeter süda on ise siis oma käega kirjutanud kitse, oreli passagaljale. Ja ma selles kitse siis mängin, niipalju kui teda on. Ja ausalt öeldes sellest oli päris huvitav, terviklik lugu. Teine, mida ma mõtlesin ka, et äkki jääb muidu selle suure süda festivali ajal kuidagi tahaplaanile, on tema koorilaul lina katku ja teatavasti Peeter süda tegi väga mitmetest teiste heliloojate teostest transkriptsioon orelile, see oli listi ja Bachi ja Mozarti ja, ja mina mõtlesin, et mina nüüd tema koorilaulust oreliversiooni, kuna see on niivõrd klassikaline huuga ja kui ma mängisin ta täpselt ausalt mood noodilt, nii nagu ta seal noodis oli lihtsalt natukene orelivärvidega illust veerida, siis sellest oli päris ilus oreli fuuga. Ja lisaks nendele siis veel neid teada-tuntud hitte, et selline Kawases laupäeval. Ise enega nimetasime neid Peter, seda päevadeks, et need veteran auks korraldatud päevad jätkuvad. Esmaspäeval, 28. jaanuaril on kell kuus püha vaimu kirikumuusikatunnis võimalus kuulata Toomas trassi. Toomas Trass on siis Eesti muusika ja teatriakadeemia õppejõud ja organist siis 29. jaanuaril, teisipäeval jällegi kell kuus on vanalinna muusikamajas niisugune õhtu, kus lauldakse, loetakse ka muid autoreid, sensis tuule kanni korraldatud õhtu esinevad tuule kann, Piret Taarja tuule kanni, õpilased kanneldega ja, ja lauluga, kuna sellel 30. jaanuaril on sündinud ka Anton Hansen Tammsaare tähistatakse nii Tammsaare 100 kolmekümnendat sünniaastapäeva, Peeter süda 120 viiendat sünniaastapäeva ja siis veel Henno Käo 60 kuuendat sünniaastapäeva. Et see on üks niisugune omamoodi õhtu, kus olulised tähtpäevad siis laulu ja pillimängu kõik ära märgitakse. Ja tuule esitab seal oma õpilastega muuhulgas Peeter süda kogutud rahvalaule. Ja siis kolmapäeval, siis kui see õige päev on. 30. jaanuar on kõigil huvilistel võimalus teada saada, kus asub Peeter süda kalm, nii et siselinna kalmistu väravas kell 10 15. Selles herne tänava poolses väravas on kohtumine. Kõik, kes on huvitatud, võivad tulla ja siis riburada pidi me läheme sinna tema väiksed ristiga tähistatud kalmule. Niisiis on neil päevil tore võimalus ennast paremini kurssi viia ja harida Eesti kultuuripärandi. Osas ja tore lugu on veel see, et kuna Peeter süda on Saaremaa mees, siis saarlased on võtnud suurejooneliselt tähistada tema sünniaastapäeva ja ma siis paari sõnaga Ma ütleks, mis seal toimub, et võib-olla keegi satub just sellel ajal Saaremaale, siis teab, kuhu minna. 30. sellel õigel sünnipäeva päeval on kell viis Kuressaare muusikakoolis mälestusküünalde süütamine muusikakooli hoovis, kuna seal on Peeter seda mälestus pest, siis muusikakooli õpetajate kontsert ja peale selle on nad kutsunud teater muusikamuuseumist Alo Põldmäe rääkima siis südaelust ja loomingust. Ja peale selle on veel neil seal mitmeid ettevõtmisi. Näiteks nad on juba pika perspektiiviga pannud kirja, et suvel, kui on kirikud vähe soojemad ja kannatavad rohkem, eks ole mängida. Siis Ines Maidre mängib ja peab kohe loengu kihelkonna kirikus. Ja kui see hakkab lähemale jõudma, eks vast sellest on täpsemalt kuulda ka need kuupäevad ja kellaajad. Ja peale selle on Saaremaa kihelkonna vallavalitsus võtnud ette teha näituse Peeter südast ja selle näitusega. Ma olen mina aru saanud, kavatsevad nad ka ringi rännata, et seda saab vaadata siin ja seal mööda Saaremaad. Aitäh Riina Roose ja Ene Salumäe ja avastage enda jaoks Peeter südakeelse tutvus. Kesine on. 31. jaanuaril algab 19-st barokkmuusika festival, avakontsert toimub Tartu Vanemuise kontserdimajas ning päev hiljem Estonia kontserdisaalis. Avakontserdikava tutvustab festivali kunstiline juht ja dirigent Andres Mustonen. Ja see on tõesti 19. korda kordade arv ei loe midagi sellepärast et ega tänapäeval praeguses Eestis inimesed ei oota ega põle mingisuguste sündmuste üle, välja arvatud need, mis on mega rekla ainukordne ja üks kord elus ja, ja rohkem seda ei tule mitte kunagi enam taoliste sügavamalt kultuursete sündmuste puhul muidugi ei saa taolisi sõnu kasutada, et nüüd tuleb erakordne festival, nüüd tuleb selline festival, mida enne pole olnud ja mida kunagi enam ei tule. Sellisesse ideestiku loogilises plaanis töötab edasi et tuua kuulajateni, tuua tegelikult ka mängijateni, tuua kultuursetel inimestele selliseid tahke, mis kuuluvad Euroopa kultuuri ja ka nähtusi, mis kuuluvad tänapäeva Euroopa kultuuri ning nii on ka see kava valitud ja avakontserdil on siis pöördutud nüüd kahe maa poole, mitte me ei suuda anda seal täielikku arusaamist prantsuse ooperis, inglise teatrimuusikast kuid Kontsert on niimoodi üles ehitatud, et on väljavõtet prantsuse ooperimuusikast, mis praeguse skulptuuri maastikuskulptuuri kontekstis on väga laiali levinud. Väga paljud ooperimajad kannavad ette prantsuse rammu pärid Kampra, Lüllio opereid, Sharpansijee, see on täiesti kuuluda kui kultuuri, aga me oleme nagu täiesti kõrval sellest. Me oleme kandvate Atlandi oratoriaalseid mõningaid teoseid, noh eelkõige muidugi De Teumi mitmes variandis mitmes erinevas kombinatsioonis. Kuid ooperimuusika väga kahju, nii sellepärast et barokk tegelikult on väga teatraalne muusika ja tema tema ülesehitus on ka väga piltlik, teatraalik, tantsulik, tähendab, ta on kunstide süntees nagu esimene niisugune suur kunstide süntees, mis algas loomulikult juba maa ajalugu, on pikk keskaegsetest liturgilise straamades kuni Madrikkali komöödiate nii ja siis ooperiteni. Ja loomulikult on olnud sooviva kümmekonda vastad juba montiderdi Orpheus teha, see ei õnnestu mitte mingite valemitega. Aga praegu siis, et anda mingit pilti prantsuse Lebušašendi joomist. Väljavõte Rimiini pidustustest Veneetsia pidustustest. Sensis lüliia Rammo ning Andra Kampra aariad ooperitest. Nii et niisugune lühiülevaade ja teine lugu. Henry pöörsselli Ferry Queen, tahan suurde teatri helilooja kinga, Artur, eks ole, Samson, nende Lila ja kõik, need on ju väga-väga kuulsad jutustused sisud ja sealt me püüame siis oma seltskonnaga päris palju ette kanda, ta on niisugune suveunenäos niukse lõhnaga lugu, kuid mitte ajada sassis Shakespeare'i suveöö unenäoga, see ei ole mitte see. Olen suve unena niuksed, temaatikat on sees, et see on ka palju rikkalikum teema üldse, niisugune unistamine ja niukseid, looduse müstiliste elementide mõju inimestele ja nii edasi. Seda Me kuuleme Feriku Hinist ja esitamisel mitmed vaatused. Kõik need, seda on loomulikult mõeldud mängimiseks, tantsimiseks, deklameerimiseks, akrobaatikat ja nii edasi. Kuid praegu on siis nagu rohkem muusikaline Niukest kunstide sünteesi, meil ei ole võimalik pakkuda Eesti riiklik sümfooniaorkester, loomulikult Latvia koor ja solistid on. Mul on väga hea meel, et me võime rohkem ja rohkem kasutada eesti noori soliste. See on eelkõige muidugi Risto Joost. Lokuta tähendab, see on erakordselt muusikud, täiesti rahvusvahelise tasemega muusikud, kellega võib igal pool esineda stiilitundega. Õppimisvõimelised haaravad inimesed siis juba meile tuntud Soomes tegutsev Andrus Mitt, kes on täiesti fenomenaalne muusikatundja ja muusika haaraja, kes töötab some ooperis ja Mati Turi, kes on ju väga pikka traditsioonidega Klaulja nüütakülal laiendanud ennast igasse suunda, oma häält, loodame, et see ilusti kõik vastu peab sellele pingele, mis ta teeb, aga matile peaks ka väga sobima, selline teatraalne barokkmuusika. Klassikaraadio eetris on reedel, esimesel veebruaril kell 19 otseülekanne paraku muusika, festivali Tallinna avakontserdist jää kontserdi vaheajal kõneleb festivali kunstiline juht Andres Mustonen. Festivalist pikemalt. Etnosarja raames esineb kolmapäeval, 30. jaanuaril Estonia talveaias läti rahvamuusik Paldis Mactobavels. Räägime eelolevast kontserdist ka nende tuule kanniga tahaks kõigepealt teada, kes Valdis Paavel, tema on Eesti laste hea sõber ja etnomusikolooge on tal vist ametinimetuste töötab minu meelest Rio ülikoolis, aga võib olla ka mujal kuskil, sest et ma tean ka, et eelmine hooaeg ta käis õppeaastal käituda Viljandi kultuuriakadeemiast tudengitele loengusarja läti rahvamuusikast lugemas, nii et ma arvan, et selline külalisprofessor võib ta olla väga paljudes kõrgkoolides terve maailma, et Läti rahvamuusika on talle hingelähedane ja ta on kaitsnud oma doktoritöö läti rahvapillidest, mida te Eestis siin tegema hakkab, kuna andliku kontserdiga, siis minu jaoks kui kalleldaja jaoks on ta muidugi niisugune Läti Quoc le mäng ja, ja temal on õnn olnud seda google mängud, mida siis ühelt tõesti elus, kanneldajalt jaani sporeikis oli tema nimi seitsmekümnendatel aastatel, kui nad olid koos ansamblis kandini äkki kes on siis tuntud liivi ja läti rahvamuusikaansambel, aga Eestis kahjuks neid väikese kandle just selle arhailise kandlemängijaid enam minu ajaks või siis kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel hakkasin mina maailma aduma siis neid ei olnud, nii et noh, minu jaoks ongi olnud ka üks nendest Väikse kandlemängijatest, kellelt võtta eeskuju ja ma arvan, et, et kõik, keda huvitab muidugi ka läti rahvamuusikaga lihtsalt kandlemäng, siis läti kannel ja eesti kannel, Lätis on siis kooklasele kandle nimetus selles arhailisest kujus on meil hästi sarnane ja ma arvan, et need mänguvõtted on ka sarnased, et me olemegi võtnud malli nii soomlastelt kui, kui lätlastel, leedulastel ja setu poole pealt, siis Loode-Vene Kusly mängijatelt, ma arvan, et see on üks niisugune areaal, et kus siis ammutada tunnete valdist ka isiklikult, mille poolest ta võiks olla eriline või miks peaks teda just minema kuulama, noh, võib-olla see ongi üks võlu. Ta tõesti tajus siukse noore mehena selle juurte ja noh, mis on temale nagu üdini tähtis, et selline balti hõimuliikumises või kui ma seda tohin nii suurelt öelda, aga noh, meil on ju ka soome-ugri hõimuliikumine ja et selles on ta üks võtmefiguure ja üldse selle läti siukse uuema rahvamuusika ehk selle post folk. Nad hakkasid tegema nende just nimelt vanadel pillidel, aga omamoodi, sest seal selline arheoloogiline tegevus, et me võime midagi leida, aga et kuidas mängiti neid pille. Kui ikkagi ei ole üldse näiteid sellest või on neid hästi vähe, siis ongi selline rohkem nagu ise mõtlemine ja ise tunnetamine, et see on nagu iga vana asja, tema teadmised on muidugi väga suured ja, ja tema musikaalsus ilmselt on ka väga suurkogu, see temperament ka sinna juurde, siis, siis see ongi see, mille pärast peaks teda kuulma, on üks juhtfiguure ühelt, Läti rahvamuusikas hästi paljusid mõjutanud mitte siis ainult lätlasi, endeid, vaid ka kõiki teisi, mis võiks, see eristab läti rahvamuusikat just need Eesti või võimude siin lähikondsetest, ilmselt mina ei ole nüüd jälle see õige inimene, saan seda öelda ainult oma isikliku kokkupuutepinnalt, et mulle meeldib väga läti tantsumuusika see, mis on just nagu nende tantsuklubide liikumisega ja just selle väikse kandlega minuni tulnud, et see on väga lihtne. Ja millegipärast on ta selline võluv või ta haarab endasse neid lugusid nagu ei saa lõpetada, nendes on väga tugev sihuke Londoni kohalolek Purdoonsus on seal all, lätlased armastavad väga bordooni, muidugi ka eestlased on väga armastanud Purdooni, kas või nende Torupillilembus ja ja samamoodi valdis mängib ka ilmselt Torupilli sellel kontserdil ja laulab, et see Purdoon laul, mis on üle Läti ilmselt olnud väga levinud ja mõjutanud ka meie lõunaeesti Sangaste-Urvaste ja seda Purdoon laulu tekkimist, et see on kõik läti mõjude spurdoonsus, on üks selline asi, mis lihtsalt inimesele mõjub, ilma et siin midagi muud vaja oleks. Pressiteates oli öeldud, et ka seal kontserdil Valdis peaks rääkima ja, ja tutvustama neid lugusid, samas kui laulud on ka läti keeles, et kuidas siis kuulaja võiks mõista? No ma arvan, et siis, kui ta seletab, et siis me mõistamägi, mina olen näinud ühte tema kontsertetendus, kus ta tegi ka soolotalgi tegelikult selline üksinda esineja ja geni väga ansambli inimene, et, et siis tal oli näiteks slaidiprogramm ja isegi kui sa mitte midagi tea Läti rahvamuusikast ja üldse ei tea tema lugude tagamaid, et miks ta seda laulab või, või milles seal loos on, siis see oli kuidagi tal niivõrd hästi ajastatud, kuigi ta ütles, et see oli juhuslik kiirus, millega need slaidid seal jooksid, et nüüd ei tea, mida ta nagu pakub nüüd Tallinnas. Et kui sul nagu loeng-kontsert, siis seda parem nendele, kes tõesti Läti rahvamuusikas tahavad midagi teada saada, on ta varem muide Eestis käinud. Just ma ütlen, et tema sidemed testiga on üpris tihedad, lihtsalt et see ringkond, kandlemängijat ja rahvamuusikute ringkond on lihtsalt väga kitsas ja ei pruugi noh, teada saada laiem avalikkus kui üks või teine korrussee väisab meid, et noh, selles mõttes ma arvan, et siis, kui ta selles kandinjeekis oli, et siis ta päris tihti, sest meie esimesel vestlusel, kui me kokku saime kunagi Baltika ajal Riias, siis kui ta teada sai, et ma olen eestlane, siis ta hakkas mulle laulma kohe, kas tunned maad, mis Peipsi rannalt ilusti eesti keeles, et et ma arvan, et talle see soomeugri ja liivi ja eesti keel, soome keel on ka suhteliselt, et südamelähedased ja tuttav teema kohta päeval kontserdil suur tänu stuudiosse tulemast ja me loodame, et kontsert saab olema rahvarohke Estonia talveaias 30. jaanuaril kell seitse, siis mängib läti folkloori võtmekuju valdis Muktopaavels parmupilli kannelt ja torupilli ja kindlasti laulab ka. Ja täna laupäeval toimub Tartus Lutsu nimelises linnaraamatukogus puhkpilliorkester, Tartu puhkpillistuudio õpilaste kontsert, alapealkirjaga laste rõõm, kes kontserdil esinevad ja milline on kontserdikava ja kus tekkis idee just teha kontsertraamatukogus, sellest räägib peakorraldaja Toomas Peterson. Idee iseenesest ei ole sugugi kuus, need laste rõõmukontserdid kestavad meil tegelikult juba neljandat või viiendat aastat. Puhkpillistuudio iseenesest on juba peaaegu 10 aastat ana meie orkestri ajal natuke lühemat aega tegelikult see Cupi stuudio väga vahva, sest seal on terve hulk õpilasi, nad on näinud selle aja jooksul aga terve hulga vaeva paremad õpilased on jõudnud juba Elleni kooli, aga hiljem õppijad saavad sedasama kontserdiga vajaliku esinemisfaktikat ja ühtlasi linnarahvale näidata, et millised on tulemused ja me ise teame, et need tulemused on head, sest näiteks puhkpilliorkester, tar do flöödirühm viimasel kontserdil koosnes meie stuudio õpilastest, kes said suurepäraselt hakkama väga keerulise sümfoonilise repertuaariga. Nii et meie ise oleme oma õpilastega äärmiselt rahul. Kust tuli mõte linnaraamatukogus teha? Tegelikult see mõte juba aasta vana, sest aasta tagasi mais tegime me esimese kontserdi linnaraamatukogus ja tegelikult algas sellest, et, et meie head sõbrad Hollandist küsisid, kas raamatukogus puhkpillinoot on, et meie hea meelega saadaks ja, ja siis me ühildasime selle hollandlaste nootide üleandmise meie stuudiokontserdiga ja see oli niivõrd mõnus see kontsert seal maha pidada, et nüüd me teeme seda regulaarselt ja nüüd on iga kevadiga sügis paar-kolm korda seal muusikaosakonna saalis pilli mängime. Me teame, et sealt osakonnast saab pupilli, et sealt saab puhkpillimuusikat ka laenutada kuulamiseks ja see on niisugune avalik väljund, kus meie saame toetada muusika asjade edenemist ka linnaraamatukogu abil. Võime öelda, et puhkpilliorkester Tartu puhkpillistuudio tähistab väikest juubelit ikkagi 10. See aasta on meil üldse üks püsiv sünnipäevad aasta siis just nimelt sügisel saab puhkpillistuudio 10 aastat vanaks, nüüd aprillis me peame bigbändi kümnendat sünnipäeva detsembris. Me peame saksofoni, kuu ei, viiendate Salvador saks kvarteti kümnendat sünnipäeva ja kõige olulisema jätsin lõpu puhkpilliorkester Tartu ise, kes on ju kõigi nende ideede algataja, saab tegelikult juba saanud 60. Meie juubelikontsert toimub kuuendal aprillil Vanemuise kontserdimajas ja, ja siis saab see 60 aastat ka väga põhjalikult ära tähistatud, nii et see aasta meie jaoks äärmiselt oluline ja põnevaid asju sünnib pidevalt. Aga täna, kui palju on neid puhkpillistuudio õpilasi, kes täna esinevad ja mida nad mängivad? Päris lõplikku nimekirja ma nagu öelda ei saa, sest just täna hommikul tuli mul meil selle kohta, kuidas üks saksofoni õpilane käinud lumelauaga sõitmas, ennast sellega vigastada, nii et tema mängida ei saa küll aga ma tean kindlasti, et esinevad flöödiõpilased, saksofoniõpilased kvartett, samamoodi baskile mängib ja repertuaar on samamoodi, et hea meelega jätaks üllatuseks ma tean, et nad mängivad mõnuga, mängivad endale sobilikke lugusid. Aitäh Toomas Peterson selle intervjuu eest. Puhkpilliorkester Tartu puhkpillistuudio õpilaste kontsert, laste rõõm täna laupäeval algusega kell 14 Tartu Oskar Lutsu nimelises linnaraamatukogus sülgaja. Tähelepanelik raadiokuulaja on juba raadio reklaamideski kuulnud, et rahvusooper Estonia poistekoor võtab jälle endale uusi lauljaid. Pühapäeval on ettelaulmine Hirvo Surva. Millises vanuses poisse sa sinna tahaksid saada? Ootaja poiss kuue kuni üheksa vastasi ja nüüd just nimelt neid, kes võib-olla pole veel muusikaga lähemalt tegemist teinud, aga et neil on võimalus alustada siis tööd rahvusooperi poistekoori ettevalmistuskoolides ja sinna on tulnud meil teistele, no poiss juba viie aastaseid, nii et kuigi seal on kirjas kuus kuni üheksa, aga et on olnud ka viie aastaseid poisse oma esimesed koorikogemused ja esimesed muusikateadmised ja teadmised sellest, kuidas kooris üldse laulda ja mis seal tehakse ja kuidas seal ollakse ja, ja nii edasi. Kontingent, kes tuleb siis põhiselt alustamaks lauluõpinguid, poistekoori ettevõtetes, koolides, aga samuti mõlemaga, avatud ka natuke vanematele poistele, kellel võiks olla ikkagi juba mingi muusikaline eelharidus või kogemus laulmisest vähemasti et kes kandideerisid otsa, siis juba poistega oli kontsert koosseisu sest eelteadmised peavad tulema, poistel on päris suur koormus päris palju uut muusikat ja päris palju keerulist muusikat. Aga kui mingisugusedki eeldused, kogemused juba olemas, nagu näha, et poisil on tõesti väga kena hääl ja ikkagi tähtsam talle suur tahtmine siis me oleme võtnud otse põhikooli ja On ju veel siis noormeeste rühm, kus laulavad siis juba häälemurde läbidunud poisidendis tenorid, bassid-baritonid, nii et tegelikult on ka nendel uks avatud, et võtame põhiliselt kõikidesse vanuserühmadesse. Aga võib-olla eelistus on ikkagist täita, ETV, mis koorilauljate ridu. Kas annate ise poisile laulu pihku või mängite, et ütlete, ole kena ja laula järgi või peaks poisil juba endal laul selge? Me oleme, no ikka oleme, oleme palun, et, et kui seal on üks laul kaasas, mida ta siis meile esitaks ja siis on muuseas katsed lihtsalt häälematerjali väike kompamine, et mismoodi tähel on ja rühmasta sobiks laulda ja kuidas ta meloodiat järgi laulab, kui kiiresti ta seda omandab. Rütmi asjad, nii et muuseas katsed käivad sinna juurde, aga laulupeos küll jah, endal valida ja seda siis meile ette kanda. Kui tihe on Rahvusooper Estonia poistekooritöögraafik mitu korda nädalas proove teete? See oleneb palju nüüd igasugustes projektides, mis parasjagu ees on põhiliselt need, ütleme kaks korda nädalas on esmaspäeval ja kolmapäeval põhikool või kontsertkoor harjutab kella kuuest kella kaheksani siis esmaspäeval, kolmapäeval ja Athens koorid on Kaisa seal kolmapäev, nende töö hakkab natuke varem kella neljast. Ja mis kellaks kuhude teha päeval poissi, ootate seal siis nüüd sel pühapäeval kell 12 ootamegi rahvusooperimajja palume tulla ja nii-öelda siis administratsiooni uksest tagant Eesti Draamateatri poolt. Me saame seal valvelauas kokku ja siis juba liigumiselt koos edasi ruumidesse, kus me siis kuulame? Oktoobris alanud suurfestivali euroopalija Brüsselis ja ümbruskonnas alles veel vaid nädal. Teisipäeval alustas uut nädalat Itaalia tuntumaid viiuldajaid Uta uudi klaveril alles trosbeki kava Beethoveni stravinskini Uta uki mängib Koerneeri viiulil, mis on vanem viiuldaja, seda endast täpselt 200 aastat aastast 1744. Üleeile kaunite kunstide palees Brüsselis Maiedelaki noor Tantsutrupp Sloveenias kavaga eks pensiminaaling. Taas teise Sloveenia koreograafia Iztokovatsi Belgias Lõõnis asutatud trupp ennuke napp kruup etendusega sesse Libration sama täna õhtul Brüsselis. Väärib märkimist eile 12 tundi kestnud transkav kamarat on koostöös tšehhi kultuurikeskuse ja muusikutega kaasas ansambleid. Selliseid kirjanduslikke maratone korraldab ühendus passaporta Brüsselis samas kohas etendust Ljubljana nukuteatril, nende versioonist Figaro pulmast Genti linnas. Tänagi jätkuvat brüsseli muusikainstrumentide muuseumis sari, olles steps. Ma olin kuue kuni 12 aastastele ja lastemuuseumis saripeod Euroopas, kus keskmes Poola, Bulgaaria ja Kreeka traditsioonilised rahvamuusikaga pidustused. Mida pakub siis tänavune heliplaadi ja muusikaväljaannetel Laat. Niiden Prantsusmaal kannis muusikamess laat toimub seal 40 teist korda ametliku algusega homme. Eesti on esindatud juba aastaid popansamblist Eesti filharmoonia kammerkoorist Arvo Pärdi filmist kuni Eesti muusika infokeskuse välja panekuteni oodatakse esinema enam kui viitsada kunstnikku üle kogu maailma. Ja homme on seal hiina päev enne täna-homme festivalide palees Midemnet voorum. Rokk-pop Worldi elektronmuusikakontsertide sarja avab homme tsükkel talent Õulli. Aga klassikapoolel on ideeni aukülaliseks legendaarne lauljat pärl 83 aastane saksa sopran Krista Ludwig. Talente auli sari on ka klassikapoolel ja algab teisipäeval tavalised tunnised programmid festivalide palee auditooriumis esinema kutsutud klaveriduo Petteri patrikiiablonski Rootsist, tšehhide trio, Sloveenia pianist Jaan koorissek. Õhtul esinemas Sloveenia filharmoonia orkester Georgi peeglivaniani juhatusel. Christa Ludwigi austamine toimub kolmapäeva ennelõunal. Selle päeva solistideks võiks nimetada prantsuse soprani Boliivia Doreed, prantsuse viiuldajad Diego tosiid. Ja kolmapäeva õhtul, kui kaastegev provintsi Alpide Kotendasuuri sümfooniaorkester Filipp Benderi juhatusel kuulutatakse välja alles neljandat korda auhinna Midemm Classical saajad kellest siis mõned ka esinevad ja see toimub festivalide palee peasaalis debiicii auditooriumis. Klassikaauhindu antakse välja kokku 16. kategoorias igas kolm nominenti kategooriaid. Mainimata nimetan siit mõnesid. 21 king Singers, jaapani Bach kolleegium rootsi sopran ninast enne koos Londoni Kuningliku ooperi orkestriga Eric Ericssoni kammerkoor, Collegium Vocale Gent plaatidega pianistid Nicolas angeelitz ja Jevgeni Sulbiin ning viiuldaja Christian teetslav. Kontsertide orkestriga leiame Sibeliuse imperi viiulikontserdid Soome Raadio Sümfooniaorkestrit sagar Orama juhatusel ning Liisapatja šviili, solistiks aga kaheksandas kategoorias. Kaasaegne muusika on nominendiks Lutsjanoveeri jooning Christoph Penderetski autoriplaatide kõrval Eesti Laat, olgugi firmalt klassiks, see on Erkki-Sven Tüüri autoris CD maakama millel nimi teosena neljas sümfoonia Evelin klemmiga solistina nikku etüüd, tüsiini ja igavik, Eesti filharmoonia kammerkoorile orkestriga ning rada ja jäljed kaamer orkestrile. Igavik pühendusena Lennart Meri mälestusele rada ja jäljed pühendusena Arvo Pärdile tema juubeliaastal. Ja mängib siin Eesti riiklik sümfooniaorkester Paavo Järvi juhatusel. Tüüri ja ERSO plaat magma vääris tähelepanu ja valituna esiletõstmist lõppenud aasta heliplaatide reas. Nii ajakirja BBC Music magasin kui ka ajakirja grammofon poolt. Samuti teistes ajakirjandus ja veebiväljaannetes. Magma plaadi helirežissööriks on Maido maadik vannis ootust meil kuni kolmapäevani, aga Los Angeleses kuulutatakse lambid välja alles 10. veebruaril ja seal samuti kaasaegse muusika kategoorias on David žeski nomineeritud fagotikontserdi solistiks Martin Kuuskmann. Väga hõivatud on praegu eesti dirigendid relsil üleeile kontsert Trondheimi sümfooniaorkestriga, kus taas kõlas maakaantoni töönizi uus kontrabassikontsert John Pattitutsiga solistile. Trondheim on teose üks tellijaid ja Šostakovitši üheksas ning Stravinski. Kristjan Järvi juhatab üleeilsest homseni kolmel õhtul olles skaalas Giuseppe Verdi nimelist Milano sümfooniaorkestrit, TPS-i järel Mess Jaanil Lassansioon ja Schuberti suur üheksas sümfoonia. Just eile ja täna kõlavad väetis Paavo Järvi käe all Arvo Pärdi Concerto Piccolo über peatseehaa ning Eino Tambergi trompetikontsert, solistiks Anhocanhaardinbergia Rootsist. Inge üheksas sümfoonia Brucknerilt. Juba teisipäevast alustab päeva Londoni orkestriga Ronja kuue kontserdisarja Inglismaal. Peateoseid on Sibeliuse teine sümfoonia. Eilsest alates Neeme Järvi haagi residenti orkestriga kontserdil Sveitsis Genf, Zürich, Sant kallen maalsel Vern peateoseks, Richard Straussi alpisümfoonia. Selle kõrval katkendeid Wagneri lendavast hollandlasest koos Läti baritoni Eigilsiilinsiga. Tuleva kolmapäeval palun Järvis Šveitsi romaani sümfooniaorkestri ees taas klienti Victoria Hallis, kus toimub tiinulipati mälestuskontsert. Just siin suri legendaarne Rumeenia pianist aastal 1950. Solistidena teevad kaasa pianistid Marta Harcherits Turner, Nintsialist, solga Beta. Riigi juubelikuul juhatab Järvi Pariisi play jelly saalis Eduard Tubina viiendat sümfooniat. Selts on homsest orkestri depretanniest Prantsusmaal ja seal olutsianobeeerryo tsükli folk songs, solistiks Pariisis elav Ungari metso klaratsioonides. Siis väga kuulsad on ka Paavo Järvi solistid Inglismaa turneel, Salist, Tseeven Iisraelis ja pianist lähingri muu. Dali juhatab tuleva neljapäeval Manhaimist taas Donizzieti. Anna pooleena kontsertettekannet paar sõna džässpianist Kristjan Randalu tegemisest. Kuni seitsmeteistkümnenda jaanuarini andistan Mateusz abatiini projektis kokku kuus kontserti, Itaalias mitmel pool Polonias ning vičientsus ja Montedel Luunas. Alates üleeilsest on aga kavaga Siiri Sisask ja jälg Saksamaal Freiburgi s ja täna Rainbergis uuel nädalal maak Deburgisse lätsikis ooperis headest veel ikka tonitsetist. Maria Stewart on Milano, las skaalas laval täna nimiosas laulab Marie Ella teeb ja samas on Daniel parem põimib Beethoveni tsükli kontserdid ning esmaspäeval tenor fuan Diego flooressis sooloõhtu Vincenzo skaleira klaveri saatel. Haruldus tonitseti loomingust. Ooper liilia Liverpoolist oli eelmisel nädalavahetusel laval balti ooperis pedanskis pooles. Asel juhatab haruldusena esmaspäevast Vaarneri Valküüri New Yorgi metis, kus Vootele Hansen EMS Morris peaosades Liisa, kas teen Debora foict ja mis seal de Jong ja seejärel karitamati Laputsiini man, olles kohanimiosas lähim Lywaini käe all. Tonitseti ooperit Sebastian Londoni Kuningliku tooperilt Martti helde juhatusel, on ka krämmi ooperiplaatide nominentide hulgas vaadata Grammy praegusi nominente. Dirigentide poolelt on seal seekord taas kolm soome dirigenti. Ostmata Anska Minnesota orkestriga, Essabekas, Halonen Los Angelese Filharmoonikute ning hari rassilainen Müncheni raadio orkestriga, Osmovenska koguni Beethoveni üheksanda sümfoonia, aga firma piss plaadil. Tänasele helikaja saatele tegid kaastööd Tiiu Peäske Marge-Ly Rookäär, Kersti Inno, Mirje Mändla, Maire nairis, Hedvig Lätt, Age Raa ja Priit Kuusk. Helioperaator oli Katrin maadik. Toimetas Karingu.