Igavikuline küsimus on meil siis niinimetatud Kuuse küsimus, oleme võtnud vastama kõige pädevama inimese selles küsimuses, ajaloolase Jüri Kuuskemaa, tere hommikust. Tere hommikust. Ja küsimus tuli meile mehelt kuulajalt, kes esitles ennast kuusemeest. Ja ta küsimus lähtus sellest, et temal endal oli veel siiamaani maakodus kodus toas kuusk, millel jõuluajal sinna toonud ja teda huvitas niisugune asi, et aga kust üldse on see komme, et kuused on inimestel toas alguse saanud ja miks see komme on alguse saanud ja kes esimesena tõi kuuse tuppa? Praegu selline komme, et välikuusk, mis pannakse raekoja ette püsti, ma tean, et lekiks Berliinis tehti seda esmakordselt alles 1780 aga Tallinnas. Anu Mänd, kes seda kõige enam uurinud on, on küll väitnud, et esimestel, nendel aastatel küll raedokumentides on mainitud puude raekoja platsil on nüüd kuu ja ei ole absoluutselt kindel, et kuusk Ja kõigile peale haljendama ja vat siis vajatakse igihaljast. Ja vaat meil põhjalas on see kuusk on siin nagu igaviku elupuu sümboliks. Aga ta meil õigupoolest klassikaliselt kultuuri valmimas aineks. Sest te ju teate, eks ole, et palm on paradiisiaias väidetavasti see teine puu, millest Aadam ja Eeva ei tohtinud maitsta sest siis oleksid nad omandanud igavesse elu ja sellepärast, et nad olid juba, eks ole. Et nad igaviku puu kallale ei läheks. Padjake. Oma kultuurist ja jõuame lõppude lõpuks päikesest sünnipäevani välja. Roomlased tähistasid alates teisest sajandist võitmatu päikese sünnipäevalt. Lõppemed pidasid. Komme vanadel roomlastele Etnad kaunistasid oma ühiskondlikke hooneid ja templeid palmiokstega. Samas selles sama tähendusega nagu meie, eks ole, neid kuusk, kuusk ja kuuseoksi kasutame jõulude ajal. Ja õigupoolest, kui nüüd tuli kristlus, eks ole. Siis oli protekkis. Mul tuli kokku aastal 356 ja arutasid seda temaatikat ja siis nad arutasid ka seda, et kuulge, aga hakkame tähistama. Kui nüüd sellel sammul solin mikkusel roomlastele visiive, hakkame Jeesus Kristusesse. Seal enam ei mäletanud. Mõeldi välja, pandi sinna jõuluaega lihtsalt, kunstlikult. See on selleks, et kuna kõik rahvad olid pärinud ja hõimud tähistama nii suvist või talvist pööripäeva ja siis otsustati, et suvisel pööripäeval hakkame tähistama ristija Johannest, eks ole. Ja, ja talvisel pööripäeva järele hakkame tähistama, kuulutame selle Jeesus Kristuse sünnipäevaks. On, eks ole, nojah nagu kõigil rahvastel tegelikult juss, suvise-talvise pööripäeva tähistamine ja talvisel, eks selles selles sündiva ja sureva jumala eks ole ja loodusse sümbol nagu vanadel nendele egiptlastele. Meil on paju uitud, eks ole, selles samas rollis, on mida, mida, mida ja sellega tuleb veel anda, eks ole, kõrgelt. Ja seda ja seda on ka kuulda ja suur tänu, Jüri Kuuskemaa, see oli väga põhjalik ja äärmiselt huvitav vastus. Ilusat hommikut teile raadio kahe poolt.