Tere hommikut, hea raadiokuulaja. Täna on Eesti lipu vehtes ja tähistame iseseisvuse taastamise kaheksateistkümnendat aastapäeva. Tervitan siin tänase juhtsõnaga meie kirikukalendrist. Heldus ja tõde ärgu jätku sind maha seoneed enesele ümber kaela. Kirjuta need oma südamelauale, siis sa leiad armu ja heakskiitu jumala ja inimeste silmis. Täna meenutab Eesti rahvas seda, mis toimus hilisõhtul. 20. augustil 1991. Parlamendi kohuseid täitev Eesti vabariigi ülemnõukogu võttis vastu otsuse et Eesti ei kuulu enam NSV liitu, vaid on iseseisev vabariik. See oli uue ajastu algus meie rahvale. Eesti oli taasiseseisvunud. Oleme kindlasti kõik sellel ajal elanud inimestena meenutamas täna neid sündmusi elasime ju väga huvitavaid aegu. Meie kogudusel olid head suhted Helsingi hooba lahti kogudusega ja õpetaja Mati hakaraisega. Ja ta oli kutsunud meie lastekoori külla. Lahkusime Nõukogude Liidust 16. augustil ja võisime tagasi tulla juba Eesti vabariiki. See, mis toimus, oli jumala ime ja saame olla jumalale lõpmata tänulikud. Kui kuuleme üle elu olevat suhtumist minevikku, kuku nurisemist ja rahulolematust, et tegemist oli lihtsalt massimeeleoluga, siis ei saa ma sellega nõustuda. Tegemist oli jumala imega ja meie kiriku osa selles oli palve Ta ta ja oma eeskujuga julgustada. Mõni päev peale taasiseseisvumist toimus Haapsalus, mis ja 1991 mis tõi kokku sadu ja sadu inimesi. Tõsi, tänases elus võiks mõnigi asi olla parem. Aga me ei saa unustada, kust me tuleme. Vaatame teistele samas olukorras olnud riikidele. Me peame olema tänulikud, meil on iseseisvussõnavabadus, mõttevabadus, usuvabadus, need on väärtused, mille olemasolu ei saa alahinnata. Tegu on jumala kingitud soosingu ajaga. Küsime endalt, kuidas ma olen kasutanud mulle kingitud aega ja vabadust. Kas peame meeles vabaduse kinkijad? Ainult tõde sünnitab tõde ja enamasti on see protsess valulik, nagu sünnitusikka. Ilma Jeesuse risti surmata poleks risti kirikut, Poleks sõnumeid ligimesearmastusest ja igavesest elust. Ilma luteri käivitatud reformatsiooni. Ta poleks meie maanurgas emakeelset kooliharidust ega kirjakeelt. Ilma hariduse ja keeleta ei oleks me rahvas ilma vabadusse ja ohvriteta poleks meil sajanditevanust, Eesti Vabariiki ega tema eakaaslast eesti luterliku rahvakirikut, et kõik need protsessid olid valusad ning nõudsid omal kombel ohvreid. Aga see, mis saavutati, on ilus. Eesti elab siis, kui lähtume põhiseadusest, kindlustame ja arendame oma riiki kõikumatus usus, vankumatus tahtes, tagades eesti rahva ja keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Ainult tõeliselt vaba inimene suudab armastada isamaad ja emakeelt ja oma ligimest. Olgu ta siis võõrsil või kodu Eestis. Palvetan täna koos sinuga, Aleksander Leopold Raudkepi palvesõnadega. Hoia jumal Eestit, meie kodumaad. Kaitse teda kallist meie armsamat. Sina andsid talle metsad, nurmed ka nende lilled sulle tänus pühendan, saada ära sõjad, mõõgad, murrasa, pööra vaenud, kurjad lõhed, lõpeta rahu, töö ja kainus, olgu eestiviis. Vennaarm, meil ainus kandja võitluses. Jumal, kaitse rahvast, anna kosumist. Puhasta meid kurjast, anna kasvamist. Usuvägi, tulgu meile aitajaks. Nii imetegu olgu õnne rajajaks. Õnnistatud pidupäeva.