Käesoleval nädalal kooli alguse puhul mõtiskleme haridusest ning palume õnnistust alanud kooliaastale. Varalahkunud Marju Lepajõe kõneleb oma Ööülikooli saates, mida soovitan kõigil järelkuulata. Et haridus on püha, seda eriti eestlastele. Me oleme hariduse usku, kuna oleme alati püüdnud ennast välja rabeleda igikestvast ringist mis toob meid ikka ja jälle tagasi raske töö juurde. Kuid kas ikka oleme või kas on seda teinud kõik? On ju ikka olnud ka neid, kes ei tahtnud oma last linna õppima saata, sest seal teatavasti õpitakse hobusevargaks või ka neid, kes kord juba haljale oksale jõudnud ei pidanud või ei pea ka praegu haridust enam vajalikuks. Tähtsamad olid head kombed ja oskus käituda. Aga siiski on hariduseestlase jaoks midagi püha ning esimene september, kuupäev, mille muutmine otseselt pühaduseteotus. Mida tähendab püha? Seda võib võtta kui midagi jumalikule eraldatud, midagi kõrgemale väele, pühitsetud, aga ka etümoloogia sõnaraamatut appi võttes midagi sügavat, austust väärivat. See on üks huvitav kombinatsioon. Kas tõesti on haridus iseenesest sügavat austust väärt või on seda ikkagi miski, mida püütakse haridusega saavutada? Kas haridus on subjekt või objekt? See on tegelikult sama küsimus kui see, et kas me õpime selleks, et saavutada midagi suuremat? No näiteks, et saada hea töökoht või on õppimine ka ise protsess, mida väärtustada, sest mine sa tea, äkki me ei elagi nii kaua tööle minna. Mis on, aga kindel on see, et haridus on alati kantud väärtustest. Enne kui me õpetame ainet, õpetame läbi oma eeskuju, inimeseks olemist ja suurekssaamist. Nii et need, kelle jaoks tähtsad olid head kombed ja oskus käituda. Küllap väärtustasid nemadki haridust lihtsalt veidi teises kastmes. Nii et küsimus on ka. Milline haridus on püha, kas see, mille saame kodust või koolist sõpradelt või huviringist, raamatust või Youtube'ist, filmidest või ajalehest? Küllap ei saa neid tänases päevas enam tükeldada. Haridus on terviklik, kasvamine on juba esimene haridusminister, teoloogiaülikooli kunagine prorektor Peeter põld sõnastanud et kasvatus on teadlik, sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt Te võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi vaimlisi jõude Nende väärtuste alalhoidmise täiendamise sisis milles peitub üksiku ja kogu inimkonna elu eesmärk. Seega kutsungi modeid mõtterännakule läbi nädala, kas haridus on püha? Ja kui jah, siis miks ta seda on? Ja mida see pühadus meie jaoks tähendab? Taevane isa, me täname sind Eestimaa kuulide ees. Õnnistaja, hoia kõiki õpetajaid, piaid. Hoia perekondi, kes oma lapsi haridusteele saadavad ja neid sellel teel toetavad. Õpeta meid märkama, muresid ja neile adekvaatselt reageerima. Aitame igal päeval märgata ja olla olemas üksteise jaoks ühisel teel, kasvades ja õppides. Aamen.