Tere hommikust, hea kaasteeline. Soovin sulle tänaseks elusat, mõtestatud ja teadliku elu. Olen selle nädala hommiku mõtisklustes peatunud elusa elu tunnustel. Mis see elus elu niisugune on? Väljend pärineb Uku Masingut, kes ütleb. Inimese ehk mõistusliku olendi elu ülesandeks võib pidada elusamust. Elu on mõttekas siis, kui inimene saab olla intensiivsem teadlikum ärkvemal eilsest. Küllap just niisugusest elust kõneleb ka Jeesus, kui ta ütleb Johannese evangeeliumi kümnendas peatükis. Mina olen tulnud, et neil oleks elu ja oleks seda ülirohkesti. Elusa elu üks tunnuseid on teadlik, kus iseendast, kaasinimestest, ümbritsevast keskkonnast kindlasti ka teadlikkust teispool nähtavate kombatavat maailma kogetavast, vaimsest tegelikkusest ja jumalast. Piltlikult öeldes, olles teadlikud, ei, laseme ennast märkamatult elutantsus või surmatantsus kaasa lohistada, vaid teame, kes oleme. Kus me oleme ja kuhu läheme. Me ei ole poolunes või uimas, vaid ärkvel. Meie meeled on ergud ja teadvus selgem. Ühelt poolt tähendab teadlikkust terviku või suure pildi tajumist fotograafia termineid kasutades, see on maastikuvaatlemine läbi lainurk objektiivi. Tomi Helsten kirjeldab seda oma raamatu kolmas võimalus sissejuhatuses nõnda. Kähedate karjete saatel lendavad kured lõunasse. Keegi kutsub neid. Kaja vastab neile otsekui teiselt maalt teisest ajast, mis on olemas olnud juba ammu enne meid. Kured suudavad olemas olemisele kaugemalt ja kõrgemalt pilku heita. Jah, ka meie peaksime seda suutma vähemasti aeg-ajalt vaatama iseendale, oma olemas olemisele ja teekonnale kaugemalt ja kõrgemalt, igaviku vaatenurgast, jumala silmadega. Distantseerides end igapäevaelu, sigines saginast, rutust ja möllust, hetkelist emotsioonide ja kaootilise. Olete virvarrist rahunedes ja vaikseks jäädes. Osalt haakub see teadlikkus ja sellest küpsev tarkus pühendumisega, millest kõnelesin neile kellele või millele pühendan ma oma elu. Mis on see ainulaadne ülesanne, Vi missioon, mida olen kutsutud siin elus täitma mis seob tervikuks üks mu päevad, aastad ja aastakümned, rõõmud ja mured, õnnestumised ja luhtumised. Kelle või mille jaoks olen tõeliselt asendamatu. Kes olen ma inimesena tegelikult oma sügavamas olemuses lahus neist paljudest erinevatest pisirollidest, mida päevast päeva täida. Milline on mu tõeline pale, kui eemaldan maskid, mida olen harjunud kandma mida igatsen ja vajan tegelikult selleks, et mu elu oleks korda läinud ja õnnestunud. Ja mida võtan enesega kaasa siis, kui on aeg hakata elust kokkuvõtteid tegema. Mida võiksid minust meenutama jääda, need, kes tulevad kord mu matusetalitusele? Iseendast oma elusti teekonnast teadlikuks saamiseks ja jäämiseks vajame rahulikke vaikseid hetki. Voolust kõrvale või väljaastumist. Vajame aega, inspiratsiooni, häid kaaslasi. Kristlastena vajame kindlasti jumala ligiolu ja tema püha vaimu juhtimist. Iga jumalateenistus, palveaeg kas või lühikene sisekaemus. Hea raamat või muusikapala kureparve või rabajärve ütlemine saab olla selleks impulsiks, mis muudab meid teadlikumaks ning seeläbi ka elusamaks. Kuid teadlikkus ei hõlma üksnes tervikute suurt pilti, vaid ka detailide ja pisiasjade tajumist, väikeste õnnehetkede kogemist ja jagamist. Tähtis pole ainult siht, vaid ka teelolek, mitte ainult eesmärk, vaid ka see, millest ja kellest see teekond koosneb. Jeesus on öelnud, et vaid sellele, kes unustada pisku üle, usaldatakse palju. Teisisõnu vaid see, kes oskab näha jumalat argistes ja lähedastes oludes võib koos temaga rännata kõrgele ja kaugele. Soovin sulle hea kaasteeline su tänases päevas oleks armu ja selgust taibata oma kohta jumala suures plaanis. Aga et sa võiksid tajuda ja rõõmustada kõigist neist paljudest pisiasjadest, mis teevad elu elusaks ja ilusaks olgu nendeks siis sügisvärvidesümfoonia hommikukohvi aroom, kassi nurru, mine lapse kylge või minu pärast, kas või raadiost kostev hommikumõtisklus. Palvetagem issand Jeesus, tänu sulle uue päeva eest ja elusa elu eest, mida Sa meile ülirohkesti kingid, aita meil täna märgata ja tajuda elu, mis on meie ümber ja meis endis.