Tere hommikust, hea kaasteeline, soovin sulle rõõmu, algavasse, päeva ja ilusat elu. Jah, just sellest elusast elust tahan mõtiskleda ka algava nädala hommiku palvustel. Johannese evangeeliumi kümnendas peatükis võrdleb Jeesus end piltlikult uksega uksega lamba Taras, mille kaudu lambad saavad käia sisse ja välja ning pääsevad karjamaale. Ning siis ütleb ta, mina olen tulnud, et neil oleks elu ja oleks seda ülirohkesti. Jeesus ei paku meile lihtsalt elu, vaid tema soov omadele on. Et neil oleks elu ülirohkesti külluslikult, nagu öeldakse, ladinakeelses vulgatas Abumbantsius, habeak. Jeesuse soov ei ole siis, et me lihtsalt kuidagimoodi hinges püsiksime või vegeteeriksime, vaid tõepoolest elaksime. Uku Masing on võtnud kasutusele toreda ja tabava väljendi elusamus. Ta ütleb inimese ehk mõistusliku olendi elu ülesandeks võib pidada elusamust. Elu on mõttekas siis, kui inimene saab olla intensiivsem teadlikum ärkvemal eilsest. Just selle elusa elu küllusliku elu. Intensiivsema elu tunnustest tahangi mõtiskleda lõikustänupühajärgsel nädalal, mis on suunanud meie mõtted ja südamed elule külluseleja tänule. Esmalt elus elu on päris elu oma või minu enda elu. Mida ma silmas pean? Kas pole nii, et suur hulk meie tundidest-päevadest isegi aastatest kulub nende asjade tegemisele ja nende eesmärkide püüdmisele, mis polegi tegelikult meie omad? Me täidame kellegi teise poolt koostatud programmi. Püüame vastata ootustele, mida kaasinimesed meie pere, tööandja ja ühiskond meile esitavad. Või siis millest me arvame, et neid meile esitatakse. Alati ei pruugi see ju nõnda ollagi. Tüüpiliseks näiteks on mees, kes arvab, et kui ta veel rohkem ületunde teeb ja raha teenib siis hakkab naine teda väärtustama. Kuid naine ei vaja rahamasinat või kulla eeslit, vaid meest enda kõrvale. Pikad tegevusnimekirjad, kohtumisi täis planeeritud kalendrid, äärmuseni kruvitud tõhusus ja toimekus võivad tekitada olukorra, mida tabavalt on kirjeldanud Tommy Helsusten, öeldes et ühel hetkel ei pruugi inimene ise enam oma ellu ära mahtuda. Kas need asjad, mis 11 taga ajavad, mille nimel ma pingutan ja kiirustan ikka tõepoolest mulle korda lähevad, on see ikka minu elu? Oma elu võib elamata jääda ka juhul, kui me kõigest väest elame kaasa teiste inimeste eludele ja saatustele. Olgu nendeks siis meie lapsed või vanemad, seriaali kangelased või avaliku elu tegelased. Meedia annab meile iga päev tul hulgal sündmusi ja olukordi, mida oma hinges ja südames läbi elada nendega kaasa tundes või rõõmustades hinnanguid andes ja seisukohti võttes. Enamikel juhtudel aga puudub meil vähimgi võimalus neid sündmusi ja olukordi kuidagi mõjutada. Ja olgem ausad, ega need mõjuta kuigi suurel määral ka meid. Mida siis ikka sõltu minu elus sellest, et mõni poliitik jälle solvas teist või mõni seltskonnatäht lahutas järjekordse abielu. Kas ma olen seda teades või selle teadasaamisega kaasnevaid tundeid läbi elades ise elusam, hoolivam, ärksam, inimlikum, tõenäoliselt mitte. Jeesus on tulnud selleks, et meil oleks elu ja oleks seda ülirohkesti ning tema pakub meile võimalust elada elu, mis on päriselt meie oma. See on võimalus, kuid ühtlasi ka vastutus, vastutus selle ühe ja ainsa elu eest, kelle eest me tegelikult üldse saame vastutada. Meie ise. Soovingi sulle hea kaasteeline tänasesse päeva võimalikult palju neid hetki, toiminguid ja kohtumisi, mis kuuluvat päriselt, sulle on osa sinu elust ja olulised sulle kui inimesele ainulaadsele, kordumatule, jumala näo järgi loodule, Jeesuse surma ja ülestõusmise läbi vabastatule püha vaimueluasemele. Palvetagem issand Jeesus, tänu sulle, uue päeva eest tänu sulle küllusliku elusa elu eest, mida Sa meile tõotanud ja kingid aita meil selles elus päriselt elada ja olla sinu vaimule avatud igal hetkel.