Tere hommikust, armas raadiokuulaja. Tänane pühakirja tekst on seitsmeteistkümnenda psalmi salmidest kuus kuni üheksa. Ma leian sinu poole, sest sina, jumal vastad mulle. Pööra oma kõrv mu poole kuulema kõnet. Osuta imelist heldust, sa nende päästja, kes otsivad su juures pelgupaika hoia mind nagu silmatera oma tiibade varju alla peida mind õelate eest, kes mind rõhuvad mu verivaenlaste eest, kes mind piiravad. Nii hüüdis kuningas Taavet, kui vihavaenlased teda taga ajasid ja tappa tahtsid. Ning jumal vastas sel viisil, et hoidistada kõige halvemast. Kui tihti meiegi hüüame raskustesse ja õnnetustesse sattudes jumala poole, isegi need, kes pole kristlased, teevad seda viimases hädas ning jumal kuuleb ja vastab, sest armastab oma loodut. Aga harvem tahetakse hüüda ja paluda headel päevadel. Koguja on selle sõnastanud hästi oma raamatu seitsmenda peatüki 14 kümnendas salmis. Heal päeval olgu sul hea meel ja kurjal päeval mõtle järele. Jumal on teinud nii selle kui teise, et inimene ei teaks, mis tal ees seisab. Tegelikult võib jumala poole hüüda, igal ajal ka siis, kui su elus on parasjagu kõik hästi. Sellisel juhul asendub appihüüdkiituse ja tänuga kõige eest, mis sulle antud on. Tänulik süda on igal ajal jumalale meelepärane. Olen kuulnud inimesi kasutavat oma väikeste laste kohta sellist sõnapaari nagu minu silmatera mis on ilmselgelt vanemliku armastuse väljenduseks. Aga meie oleme jumala silmatera nii erilised tema jaoks sest tema, meie armastav isa ja meie tema lapsed. Aga iga isa tahab oma lapsele parimat. Jumala silma teraks olemine tähendab, et inimesed, kes meile haiget teevad, teevad haiget ka temale. Tema mõistab meie valu ja ahastust iseenda, lähedaste või isegi kogu maailma pärast. Sest jumala silmad näevad kõike ja kõikjale. Usun, et meist igaüks näinud kana- või pardiema tibudega, kuidas ta pojad oma tiiva alla sooja sätib ja neid niimoodi võimalike ründajate eest kaitseb. Nii nagu üks lind peidab oma pojad tiiva alla. Nii peidab meid jumal oma armutiibade alla. Me saame seal olla turvaliselt nagu linnupojad, kuniks oht möödub. Ühes vaimulikus õhtulaulus on järgmised read. Su laiad tiivad, laata, oh issand, ülemu ja vaikset puhkust, luba mul ikka rinnal, suu. Jääsammul, kõigeks kõiges mu tarkuseks ja nõuks. Las käia, igal päeval mind Vaitsvarmu jõus. Jah, nii hea on end usaldada jumala armutiibade alla. Nii päeval kui öösel ja paluda tema kaitset ja rahu enda ning oma kallite üle. Palve on kahekõne sinu ja jumala vahel. Sina hüüad tema poole ja tema keerab oma kõrva sinu poole kuulamaks, mida sul on öelda. Isegi siis, kui sa ei kuule teda häälega vastamas. Võid kindel olla, et ta on sind kuulnud. Kuidas üldse jumal miljonite inimeste palveid kuuleb, küsid sähk nüüd? Aga sellepärast, et ta on kõikjal. Kuigi me teda oma silmaga ei näe. Ja nii nagu iga inimene on loodud jumala näo järele sest piibel nii kirjutab. Nii kohtame meie teda neis, kes meie teele elu jooksul satuvad. Seepärast vaadakem täna neid inimesi, kes meie ümber on veidike teise ja võib-olla koguni päris uue pilguga. Õnnistagu sind jumal, isa, poeg ja püha vaim. Ahammen.