Tere hommikust, armas raadiokuulaja. Tänane pühakirja tekst on prohvet Aamos raamatu viienda peatüki salmidest 14 15 ja 24. Otsige head, aga mitte kurja, et jääksite elama, siis on teiega issand vägede jumal nõnda nagu te ütlete, vihake kurja ja armastage head, pange väravas kehtima õigus. Aga õiglus, hoolaku nagu vesi ja õigus nagu kuivamatu jõgi. Hea ja kurja vaheline võitlus on käinud maailmas aegade algusest ning võtab vahel päris suuri mastaape. Kurjuse ülekohus on midagi, millega meil inimestena tuleb elu jooksul ikka kokku puutuda. Ning see ei tohiks meist küll kedagi külmaks jätta. Inimene ei sünni siia maailma kurjana, vaid kujuneb selliseks mingi ajaperioodi jooksul. Kristlaseks saades hakkab kurjast inimesest välja kooruma. Hea või vähemalt ideaalis on see nii. Muutus on lausa silmaga nähtav ja kõrvaga kuuldav, sest muutub ka sõnavara ja päris kindlasti käitumine. Tegelikult kurjus ei kuulu kristlaseks olemise juurde. Jumal manitseb ka tänases kirjakohas meid otsima head selleks, et elama jääda. CS Lewis on kirjutanud. Kui meie kristlased käitume halvasti või ei suuda käituda hästi, muudame kristluse välismaailmale ebausutavaks. Õige valik ei too mitte ainult rahu, vaid ka selgust. Paremaks muutudes märkab inimene üha selgemini endas peituvat halba. Halvemaks muutudes märkame oma pahesid üha vähem. Head inimesed tunnevad nii head kui kurja. Halvad ei tunne kumbagi. Jah, ega inimene, kes jumalat ei tunne, ei saagi aru oma kurjusest või halbadest tegudest, sest see on loomulik osa tema elust. Jumalaga kohtudes, aga silmad avanevad, otsekui valgus süttib ning nähakse ka kõige pimedamal Peiletumaid saladusi. Kõik halb tuleb päevavalgele, hakkab häirima ja lõpuks inimene teeb otsuse hea kasuks. Loomulikult kogu protsess võtab aega ning on kohati valusalt ehmatav ja raske aga siiski õiged ja head teod ning muutunud eluviis kaalub üles kõik senise. Kui jumal on hea ja tema käest tuleb kõik hea meie ellu, siis miks on maailmas kurjus? Nii küsivad väga paljud inimesed süüdistuses kurja ja kannatuse olemasolus jumalat. Tegelikult peitub vastus just inimeste endi kurjusest. Jumal annab meile vaba valiku, kuid meie otsustada on, kas me kasutame seda vabadust kurjaks või heaks otstarbeks. Nii eksisteerivadki kõrvuti kurjad ja head patused ja õigeks mõistetud. Siiski ma usun, et nii nagu filmides, nii ka päriselus hea võidab kurja olles suurem ja tugevam. Ning headuse jagamine oleneb eelkõige meist endist. Võidab ju lõpuks ikkagi see loom, keda sa toidad. Nii nagu vanas indiaani muinasjutus. Tahaksin kasutada veel ka kirjanik Viivi Luige mõtteid, kes ütleb, et enamasti tuleb kurjus inimese teadmatusest või rumalusest. Mida vähem inimene tunneb iseennast, seda vähem mõistab ta ka teisi. Ja suurel määral põhjustab kurjust mõistmatus agaaga hirm. Sest mida vapram ja vaimselt küpsem inimene, seda vähem võimalust annab ta kurjusele. Aga tuleb tunnistada, et kuigi kurja teha on nii lihtne, tehakse seda siiski üsna vähe. Järelikult headust ongi rohkem kui kurjust. Muidu poleks olemas ei meid ega enam seda. Maailma. Hea ja kurja vaheline võitlus püsib ka tänases päevas ja meie valida ja otsustada, kummal pool tahame seista. Jumala ootab meilt, seisaksime tema poolel ja otsiksime head õiguse headus voolaku meie elust välja nagu jõgi. Nii et seda jätkuks kõigele jumala loodule meie ümber. Kasutage tänast päeva selleks, et kellelegi head teha. Õnnistagu sind isa, poeg ja püha vaim. Aamen.