Tere hommikust, armas raadiokuulaja. Tänane pühakirja tekst on koguja raamatu seitsmenda peatüki 14.-st salmist ja 12. peatüki esimesest salmist. Heal päeval, olgu sul hea meel ja kurjal päeval mõtle järele. Jumala on teinud nii selle kui teise, et inimene ei teaks, mis tal ees seisab. Mõtle oma loojale, oma nooruspäevil, enne kui tulevad kurjad päevad jõuavad kätte need aastad, mille kohta sa ütled. Need ei meeldi mulle. Tänases päevas oleme igaüks oma isikliku pagasiga, kuhu on aastate jooksul pakitud nii head kui ka halvad hetked. On nii loomulik, et head päevad meeldivad neile rohkem samas kui halbu päevi tahaksime oma elust hoopis välja lõigata. Kuid kui mõtleks hoopis nii, et ka halbadel päevadel on oma head küljed, miks? Sest need panevad meid mõtlema, miks on ühed või teised olukorrad parasjagu meie ellu tulnud. Kas poleks siis sel ajal tore tuletada meelde neid häid aegu, kus kõik näis olevat kõige paremas korras mõelda tänuga meie armsatele perekonnaliikmetele, headele sõpradele ja toredatele, kolleegidele, kes meid ümbritsevad ning meie elu väärtuslikumaks teevad. Tegelikult on meil nii palju, millest rõõmu tunda. Ja ometi võtame seda vahest nii enesestmõistetavalt, et ei märkagi, tänada. Hea kõrval on alati kaalukausile ka halb nagu tänane tekst ütleb. Mõeldes mõnedele eriti rasketele sündmustele meie elus, saame väita, et need on päevad, mida me vahel meenutada ei tahagi. Ja nende kohta on hea öelda, et need ei meeldi meile. Ometi idee, meie mõtlemine ega ütlemine ühtegi päeva olematuks halvad päevad täis keerulisi olukordi või kurbi sündmusi ei tohiks ära võtta meie tänulikkust, kuigi see on vahel väga-väga raske. Kannatades ei tule tänu meeldegi, pigem hakatakse jumalat süüdistama, millega ma olen selle ära teeninud, on sageli küsimus kannataja huulil. Aga inimesele ei anta kanda suuremat koormat, kui ta kanda jõuab. Olen sellele ikka ja jälle mõelnud, kui minu ellu tulevad need päevad, mis mulle ei meeldi. Ja ometi ma leian, et häid päevi on kordades rohkem neil, kes käivad tänumeeles ning juba oma nooruspäevil on hakanud jumalat teenima. Sest koos temaga on iga koorem kerge ning tihtipeale kannabki ta ise meie koormaid. Ühes 90.-te laulu refräänis on sõnad, päevad pole vennad, ööd ei ole õed. Jah, nii jagubki meie ellu häid ja halbu päevi vaheldumisi. Halval päeval on meil võimalus järele mõelda ning heal päeval rõõmu tunda, sest kõik meie elatud päevad on kordumatud. On ju ikka nii, et selle maailma looja ja meile eluandja laseb igal päeval tõusta ja loojuda päikesel, millest sõltub meie elu siin planeedil. On suur jumala arm, et meie kodumaal pole sõda, suurt näljahäda ega võimsaid looduskatastroofe. Kuigi alles äsja tegi sügis tormama laastamistööd, siis ometi pole selle mõju nii suur kui mujal maailmas näiteks tornaado del või tsunamidele. Uudistest kuuleme ja näeme iga päev, kuidas maailmas sõdade või terrorismi tagajärjel elud hävivad. Aga meie oleme hoitud siin maarjamaal, mis on oma nime saanud Neitsi Maarjat Jeesuse Kristuse eemalt. Võiksime siis selle kõige eest tänulikud olla, sest see on vähim, mida me inimestena teha saame. Tundkem rõõmu igal hommikul uue päeva üle, mis meile antud. Ja üleüldse, miks ei võiks me elada igal päeval aastas, kui sünnipäev ärgata hommikul juba äreva ootusega, et mida tänane päev mulle tohub? Teate ju küll, kui põnevil on lapsed enne oma sünnipäeva. Võtkem siis iga päeva kui kingitust, mille pakendi avamine pakub meile üllatust ja rõõmu aga samas ka tänulikkust kinkija vastu. Usun, et kui me nõnda teeme, on meie elu täisväärtuslik teekond. Teekond, mille lõppu me inimestena ette ei tea ja mida meil pole tarvis teadagi. Vist lahkunud Eri Klas on kunagi ühes intervjuus öelnud. Mulle tundub iga päev, kui ma ärkan, sünnipäev, sest ükskord tuleb pähe, kui ma enam ei ärka. Kui hommikul ärgates silmamunad ringi käivad, siis läheb elu edasi. Me elame selles maailmas käijad mõte, et me siin midagi omamen, vale ega Süürime või laename siin asju. Ning ühel päeval hakkab keegi teine neid asju üürima või laenama. Me ei saa siit minnes mitte midagi endaga kaasa võtta. Seetõttu on oluline, mida me maha jätame. Millistena meid mäletavad teised. Ja ennekõike millised. Me oleme jumala silmis. Kutsun sind täna üles elama oma elu just selliste mõtetega, kui sa seda juba teed on hästi. Aga kui veel mitte, siis ehk on just täna paras aeg alustamiseks. Õnnistagu sind jumal, isa, poeg ja püha vaim. Aamen.