Tere ja kena kevadet kõigile kuulajaile. Taaskord on päritud lauluaeg mingi jällegi me kuulame, mida meie Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi vanadel salvestistelt kuulda on. Ning mõlgutama ehk kõigest sellest, mida me kuulsime, et oleks huvitav. Selleks huvitaja ongi. Täna reisime Kagu-Eesti nurka seto ja võro maale pea sajandi jagu tagasi ning siis vaatame, kuhu ning kuidas me täna oma mõtetega välja jõuame. Setomaa üks paikadest, kus veel mõistetakse korralikult lõbutseda ei puudu seal pillimäng, laule, ka tants, kui ainult on paras aeg ja hetk ning tantsud, mida noored praegugi hoolsalt igal kirimasel kangesti vihtuda viitsivad, on pea noodsamad, mida tantsiti siis, kui põldu künti veel hobustega ning elektri asemel põles seltsimajas puhas petrooleum. Alustame oma põnevat reisi setomaalt Uusvada külast, kus omaaegsed tuntud liblika, lõõtsa kanged käppa Ivan vahelanud salvestasid Ingrid Rüütel ja Õie Sarv aastal 1982 ning seejärel noh, et oleks laulu ka, kuulame kohe tollesama tantsuviisi juurde käivat laulu, mis on salvestatud kanepis Hilda haljaku käest 1966. Aastal, ning küsitleb teda seal. Regina Praakli. Kuidas ta lauldi? Vanaema tantsukas meedia siis laulis, kuidasmoodi tankimine käis, võttis meid ette, võttis käest kinni ja siis pani jalga ette ja ise lõi tantsu ja tagantjärele ja meie tagant siis järele ja nii me tantsisime. Ja nii me tantsisime. Sepa tants ongi saanud oma nimetuse muidugi sepa laulu sõnade järgi. Et aga meloodia on juba pikemalt Eestimaal tuntud, on tants ning meloodia koos sellega nimetatud igas Eestimaa nurgas täiesti isemoodi. Veidi isemoodi on ka muidugi tantsuliigutused, nii näiteks on kord tantsu nimi põdrajaht ikka sõnade järele, et Otsalolli põdrajaht kurvalt Kaie mõtsavaht või siis näiteks Kikas ütles kanale mis läheb muidugi edasi kosmi lääni makale. Tantsunimetatud ka võõrapäraste nimedega, näiteks take laas ehk tagalas, nagu teil võib olla laevandusest, tuleb tuttav ette. Iseäranis põnev on pealkiri, aga Aagen pits millel ei ole muidugi pitsidega mitte mingisugust pistmist, isegi kui need peaks tantsu ajal seelikute sabade alt silgatama. Tegu on hoopis saksa lõunaosast pärit laulusõnade tõlgendusega. Hakke spitsee ainsvaid rai ehk eesti keeli kand ja varvas üks, kaks, kolm. Jah vot vot sedapidi katvat seda pidevat, seda pidid alla vaat vaat sedapidi sedapidi tallu nakatuda, sedapidi trall alla. Võtke sedapidi, vot vot sedapidi vot vot sedapidi tronial haaratud selle pidi vot vot sedapidi segamini Trallel. Nonii Olli Thompson peda Tartust seletas meile tolle asja siin 1973. aastal kenasti ära kiisija Rüütli kaasabil. Meie tantsu ning muusikat, sellele on kõige rohkem nimetatud muidugimõista papiljoni boikaks. Peab aga etteruttavalt ütlema, et kõigi meie naabrite juures tuntud papiljoni palli tantsudest kuulsatest Peterburi liblika imelistest õukonnatantsudest ja sakslaste õhk õrnadest, libliklikest heljumistest ning neid saadavatest meloodia juppidest erineb meie hoogne polka nagu liblikas. Ja Tuula traktoritehase 1000 rublane bajaan ehk Tuljak. Aga nii tundubki, et meie algset papiljoni polkat on pea võimatu ajaloos jälitada. Me teame papiljoni tantsitud. Näiteks kirjeldab Võrumaa kirjanikuhärra Artun Adson seda tantsu mitmeski oma tuntud kirjatöös. Et mida tegelikult tantsiti, seda ei teame sugugi. Adsonil on muuseas ka kogumikus pärlijõgi, mis nägi esimest tükki valgus 1931. aastal. Seal on luuletus seppamiili, mis algab meile nüüd täiesti tuttavaks saanud motiivil Sepsepp hützeegot, sepa naine, lõõtsa, nahkmaja väiku nagu pott seestpoolt, Pümme väles tahk jõudsimegi taasseppa ning tema naise juurde. No mis asja nad selle sepa kraes nõndaviisi ripuvad. Või oli tegu soss-sepaga, sest nagu öeldakse alati pole ju süüd söel ega vasaral. Mõnikord on ka sepas küsimus sepal hobuikk rautomata ja sepa naisel pole köögis õiget nugagi. Ning nii vanad, nagu on need ütlemised seppa ja tema naise kohta sama vanad on ka need lauluread. Keegi ei mäleta enam täpselt, mida see õigupoolest valesti tegi, et temast säärane laul tehti või kas ta üldse midagi tegi. Olgu siis hästi või kehvasti. Vanad sõnad ja vanasõnad mahtusid lihtsalt hästi uuemamoeline laulu sisse ning need sõnad laenati siitsamast eesti küladest. Siin laulsid nüüd meile 16 aastani Jakollim ning muud setod Meremäe lähedal dupleva külast 1912. aastal, kui Armas Otto Väisäneni väisas oma fonograafiga setomaad. Ent laul sepast on veel vanemmeed, motiivid. On üsna mitmes vanas regilaulus nii mõnas, et keegi nende laulude vanus täpselt hinnata ei mõista. Näiteks veelind, kes meie maailma loob, muneb kolm muna. Nendes sünnivad pojad, kellest ühes saab Viru sepp, kes asub kogu vallale veidi kipakaid esemeid valmistama. Mille eest Edasis heade paremate sõnadega postitatakse. Sest need esemed ei kõlba mitte kuhugi. Veel teeb meie sepp mitmesuguseid vägitükke, valmistab muuhulgas põdrasarvest ebatavalise hobuse millega uskumatult pikad teekonnad mängeldes ette võib võtta. Tihtilugu ent satub meie sepp kellele tantsulaulus verbaalselt nina pihta antakse, sekeldustesse naisterahvastega. Keegi tütarlaps satub linna noormeeste kätte mille tulemusena saavad rikutud tema ehted. Või siis on see tütarlaps jälle kiigel, kust teda meelitavad jällegi üsna kindla plaaniga noormehed. Ning jällegi juhtub mingi õnnetus nende etega, mida noor naisterahvas palub nüüd parandada sepal. Sepal see aga loomulikult ei õnnestu mitte sugugi. Mille peale temale öeldaksegi pahandavalt Sepsepp süütekott alati ei selgu, olid need rikutud või kadunud ehted ehk endine parem elu, mis peale perenaiseks saamist enam iialgi tagasi ei tule. Ning kes on selles süüdi süsivasar või sepp? See jääb igalühel endil otsustada. Aamen konks ja kohvilonks. Ning lõpetuseks säästame veidi meie seppa ja kuulame laulu, kust meie agar ametimees on juba välja saanud. Ja seetõttu süüdistada ehete kadumises ei ole enam mitte kedagi. Kuulame Mirjam Tally ja meelika Hainso ehk unejõgi esituses laulu, ehted, kadunud, hääd kuulamist. PBK-le jõele bee päevigale viiveeaa la alligal PPA lollikal Taani rahalaua peale paanimoraaloo peole keegoraageevee peale kee korradiinideole sõõrm ukse Sõmera peale sõrmuks Sõmera peole preedeeveene leiva peale preedeedee nööri peale. Siis tuli jaaniAlda veeta tooli ja nii-öelda veeta pääsuke, tuli ta veeta, pääsuke tuli pealt vette. Siis moraal haua peal ta vees moraal. Haua diate keegoraageevee teada kee korragiiri teata sõõrmukse naeradeada, sõrmakse Sõmera peata preeseeveeneljee vaadeada preeseeveene liiva pealt. Läks Ingo jõunutessaagi lähexingo joonutessaaginutessaa keeoste saaginud saagi joostes saagi. Ema hella memmekene ema, hella memmekene isa kullad, aadigene Eliisa kulla taadikene. Läheksin TV-le rese ma läheksin piibele teesema tiibeebigale jõele, teeveedigale. PVA-la alligal peede alla, allikal. Panin raha laua peale paaninuna laua pealegi korrageevee pealeegee korrogeeni peale. Sõrmuks määra peale säärmukse Sõmera peale preeseevee nööri leiva peale preesime liiva peale. Siis tuli ja nii Alda Vetta tuuli ja nii-öelda vete pääsuke tuli peataja veeta, pääsuke tuli teatoodi. Ta viis mu raha laua peal, ta nii suure laua pealt kee korrageeneedeada kee korrogeeni teost sõrmukse Sõmera teada sõrmukse sõmer Pealtpreedi T4 liiva teada treedeedeene liiva teata. Ära nuta, töötarnoori Jääranud A tüüternoorilas tuleb kauda mees, küülase elas, tuleb kauda mees, kiilaspoepoiss tuleb ukse alla, taeva tuleb ukse. Siis paneb. Sõrmed äärmuses Paalise armeed sõrmustesse paarivad vaeskee rõngasteks vaar vaadaskeerõngastesse.