Tere hommikust. Jeesus alustab oma mäejutlust nõndanimetatud õndsaks kiitmisega. Leid julgustavaid lauseid võib võtta kui erinevatele inimestele öelduid. Aga arvatavasti on õigem, kui me ei näe vaesaid, kurbi halastaja, ei teisi omaette rühmadena. Vaidet lauset käivad samade inimeste Jeesuse järelkäijate kohta. Aga kuna ükski sõna ei ole piisavalt avar, siis tuleb kasutada mitmeid sama teisikute kohta. Õndsaks kiitmisi silmitsedes saame siis aimu, kellest jumalal on hea meel. Esimene on õndsad on need, kelle vaim on vaene, sest nende päralt on taevariik. See Jeesuse sõna toob meelde prohvet Jesaja kuulutuse. Nõnda ütleb kõrge ja üllas, kes igavesti elab ja kelle nimi on püha. Ma elan kõrges ja pühas paigas ning rõhutute ja vaimult alandlike juures, et turgutada alandlikku vaimu ja elustada rõhutute südameid. Vaeseid ja alandlike kiidetakse õndsaks. See vastab teatud hoiakule juutluses mis hiljem ka kristluses kerjusmunka sedasi elas. Et varandus, kui selline takistab jumala riiki jõudmist. Jeesus ütles oma jüngritele. Tõesti, ma ütlen teile, rikas läheb taevariiki suure vaevaga. Taas ma ütlen teile, hõlpsam kaameril minna läbi nõelasilma kui rütmi, kalmenna, jumala riiki. Üks vana lugu räägib, kuidas kuningakoja läheduses elas kingsepp. Kuna ta oli vaene, pidi ta tõusma ja hakkame tööle. Ja rõõmsa meelega. Siis ta tegi seda lauluga. See segas kuninga und. Aga ta oli hea valitsejaga teinud kellelegi kurja. Ja kuna ta oli ka tark valitseja, siis leidis ta lahenduse. Kutsus kingseppa enda juurde, kiitis ta töökust ning andis talle kotikese kulda. Tänulik kingsepp läks koju ja otsis, kuhu oma varandus peita. Ükski paik ei tundunud turvaline. Laul kadus. Kuningas oli saavutanud eesmärgi ning hommikuti valitses sügav rahu. Paraku ainult üürikest aega. Siis tuli kingsepp ja tagastas kulla kukru. Ta tahtis saada tagasi oma muretut meelt. Kui võtta elu tee käimisena siis ongi nii. Teelisel on vajalikud mõningad asjad, aga mida vähem neid on, seda kergem kõndida. Ladina, kus teramis vastas stoikute eluhoiakule, kõlab. On hea näha, Mecumportu. Jüngritel keelati kaasa võtta midagi peale saua ei leiba ega pauna ega vaskraha vööle. Kuid kingad olgu jalas. Mulle võib öelda, et mis sa siin räägid, endal kõiksugused, elu mugavused olemas. Õige. Püüan meeles pidada Pauluse sõnu. Vennal aeg on piiratud, on ju lõpuks nii, et kes ostavad, on otsekui nad ei oleks omanikud. Ja kes maailmast kasu saavad, otsekui ei kasutaks nad seda ära. Sest selle maailma nägu kaob. Palvetagem. Jumal, teeme süda ja meel vabaks ja puhtaks. Et jalg oleks kerge käima tänase päeva teed. Aamen.