Hea heligaja kuule tänast, kuuenda septembri heligaja Saadet toimetab Annika Kuuda. Sügisperioodi tulekuga alustavad uut hooaega mitmed muusikakollektiivid ja kontsertorganisatsioonid. Tänases saates kajastame Eesti kontserdi algavat 60 kaheksandat hooaega, millest rääkisid pressikonverentsil Eesti kontserdidirektor Aivar Mäe, produtsent Neeme Bunder ja kolme kontserdimaja direktorid. Täna õhtul leiab Mustpeade majas aset Tallinna filharmoonia hooaja avakontsert Ameerita visioonid, kus esineb lisaks Tallinna kammerorkestrile viiuldaja Vadim pluusmann. Kontserti tutvustab Tallinna filharmoonia produtsent Heili Vaustam. Neil päevil jõuab Eestisse teinegi maailmanimega viiuldaja sääre Chang, kes esineb Eesti riikliku sümfooniaorkestriga orkestri hooaja avakontserdil Eesti riikliku sümfooniaorkestri edasistest plaanidest ja hooaja avakontserdist, rääkis Kristel Kossarile direktor Andres Siitan. Helilooja Arvo Pärdi sünnipäeval 11. septembril Rakveres kolmainu kirikus Eesti filharmoonia kammerkoor oma uue hooaja dirigent Daniel-Royce'i käe all. Kersti Inno vestluskaaslaseks on Eesti filharmoonia kammerkoori direktriss Annely Unt. Täna õhtul etendub Estonia Teatris Richard Wagneri ooper Tristan ja Isolde Isolde rollis debiteeriva heli. Veskusega vestles kära. Tuleva nädala kolmapäeval etendub Tallinna kultuurikatlas ooper Fääri saartelt hullu mehe aias kaasaegsest kammerooperist räägib Tiina kuningale Veronika ports mutt. Esmaspäeval ja kolmapäeval on Eesti publikul võimalus kuulata erakordse klavessiini kunstnikku jaapanlanna Yoshiko Iieki kontserti sarjas Maardu mõisa muusikasalong toimuvast kontserdist ja Corelli muusiku algavast hooajast, rääkis Annely Remme nele evaste infeldile. Eesti televisioonis jõuab neljapäeval ekraanile muusikasündmusi kajastav saade. Nii saate tagamaid paljastas helilooja Timo Steiner, kes on ühtlasi saatejuht. Sellised on tänase heligaja teemad. Head kuulamist, kaja. Eesti kontserdihooaja 2008 2009 alguse pressikohtumisele hortese aianduskeskusesse olid lisaks ajakirjanikele ja Eesti kontserdisõpradele kokku tulnud produtsendid, kontserdimajade direktorid ja loomulikult juht Aivar Mäe. Pressikonverentsi avas Eesti Kontserdi juht Aivar Mäe positiivsetest nootidest ja hetkel nii aktuaalsed teemad nagu majanduskitsikus, kommenteeris direktor järgnevalt. Ütleme niimoodi, et läheb hoopis paremaks, läheb hoopis paremaks, et rahvale raha elab, autosid ja kaatreid osta, aga kontserdi jaoks jätkub sellegipoolest ei oska ette arvata, mida toob 2019. hooaeg. Sellisteks kontserdikorraldus on kogu elu olnud säärane riski teises, nii nagu ka pangandus. Põnevat sellel hooajal on suhteliselt palju. Kindlasti huvitab teised, kas Eesti Kontsert tohutult koondade kõik lähevad tänavale, seda mitte kontserdite arv ei muutu ja mingeid kontserdiprojekte me koomale ei tõmba. Küsimuse all on muidugi 2009. rahandusaasta eksis. Järgmine ülejärgmine hooaeg 2009 2010. Kõik, mis puudutab kuni järgmise aasta maikuud, mingeid muutusi nagu ei toimu. Projekt, mis puudutab Eesti Kontsert ei välista asja, on siis järgmiseks on vaja. Eesti Kontsert teeb selle maja korda, sellesse saab Eesti konstlik külalistemaja, et jääks Gustav Ernesaksast ka soliidne mälestus sest sinna majja koondatakse kõik rammi arhiivid, Ernesaks, arhiivid, mis paraku nagu te teate ja arhivaaride poolt ülesostetud. Ja me võtame ette mitte ainult maja, vaid ka siis kogu haljastuse. Te saab valmis maikuuks sümboolselt siis, kui Eesti Kontsert koos oma meeskonnaga läks seda maja puhtaks rookima, siis täpselt samal kuupäeval on meil plaan see majaavad. Ehk siis vahetult enne laulupidu. Seoses novembris lavale tuleva Rudolf Tobiase oratooriumi ka rääkis Aivar Mäega Joonase lähetamise projektist. Eesti Kontsert plaanib välja anda teose partituuri, klaveri ja orkestrihääled, mis siiani on olnud käsikirjalised. Lisaks jõuab suurejooneline ettevõtmine ka DVD-le, mille annab välja ameerika videokompanii ja mis eeldatavasti jõuab väljapoole Eestit müügil. Eesti kontserdi algavas hooajas leiavad endiselt koha kontserdisarjad, kontsert, jazz, etnosari, noored, talendid, lõunamuusika, Wakalissima festivalid, tartu, džäss, rahvusvaheline pianistide festival, klaver barokkmuusikafestival ja jõhvi balletifestival. Uute sarjadega lisanduvad Eesti muusika, kullafond ja Vjalino piss. Viimasest tuleb juttu lähemalt juba järgmises, 13. septembri heligaja. Eesti kontserdi produtsent Neeme Bunder tutvustas pressikohtumise saginas täpsemalt hooaja sisulist külge. Alustuseks uurisin, missuguseks kujuneb selle aasta rahvusvaheline pianistide festival klaver 2008. Formaat, mis meil on olnud, ega see nüüd ei ole muutunud kontserditel kaks tükki pühendatud noorematele mängijatele, soolokontserdiga esineb Maksim shoura Tralf Stahli ja Sten Lassmann. Arkadi oludes on küll klaverifestivalil korra mänginud, aga no siin kindlasti klaverisõber ootab nüüd väikest plahvatust, võiks öelda. Ootan väga suure põnevusega tegelikult seda kõige esimest kontserdi, kus musitseerib Siršütiempi, keda on tõesti peetud Marta argerissi järeltulijaks, kuna tegemist Argentiina päritoluga pianist ja ega nad väga tihti esinevad ka koos. Väga põnev on ja kindlasti Nikolai tookarev, kes on ka noorema põlve vene päritoluga pianist ja väga huvitav ja muidugi erakordselt mainekas panisson huh Inglismaalt nagu ka Louis Inglismaalt. Tegemist on siis kahe nimega, mis on pianistide maailmas juba palju aastaid olnud esiplaanil. Täiesti teine tahk on Pascal Roshee Prantsusmaalt, kes esindab siis parimat prantsuse kooli, kindlasti prantslase oma muusikaga. Võiks öelda lausa nagu eriprojekt on režerski. PSG on ju teatavasti ka helilooja ja ühel kontserdil siis mängitaksegi tema teoseid, kus mängivad, sest meie mängijad ja ta esineb ka ise soolokontserdiga. Jätkuvad meie sarjad, mis on meil talveaias, Estonia talveaias, ehk siis etnosari ja kontserdisari jätkub ka vokalissima, võiks öelda, et ühele lauljale on sooloõhtul esinemine, see on natuke nagu kunstnikule personaalnäituse ka välja tulemine. Lauljale väga pingeline, õhtuses lauldakse ju kaks poolt järjest oma meelisrepertuaari siis ja see üks suund, mida praegu võiks välja tuua selles vokalistasima sarjas, on, et need lauljad, kes on võõrsil, kes ei laula Eestis iga päev, saaksid just ennast näidata. Ja sarjas Eesti muusika kullafond on kuue projektiline kus siis neli kammerprojekti ja kaks suurvormidele pühendatud kontserti ja Tiia Järg on siin teinud suure töö ja, ja me oleme kasutanud tema teadmistepagasit programmid kokku panna. Klassikaraadio lindistab need kontserdid, need jäävad tallele ja teine sari, mis on täiesti uus, on Violyinobism, mis on keskendunud siis keelpillimuusikale. Just see aasta on selline õnnelik aasta, kus on palju konkursse, muuhulgas siis ka Konbrio ja me tahame, et noored saaksid esineda suurel laval, et see on see kõige suuremat. Tegelikult esinevad siin Mari Targo, Andres Kontus tromboon-il ja Oksana Sigova, kes puhkpillikonkursi laureaadid olid. Muuhulgas esineb ka Avec ruut Norris tavaliselt neid kontserdiga väga palju külastavad ja siin mõõduvõtmist on nagu kõvasti, nii et kõik ootavad seda põnevusega. Jõhvi kontserdimaja algava hooaja olulisim ettevõtmine on veebruaris toimuv teine jõhvi balletifestival kontserdimaja direktriss Piia Tamm. Tallinnas algampa rokkmuusika festival läheb sujuvalt üle balletifestivaliklubis, see aasta on ta veebruari alguses ja, ja tingitud on see sellest, et meil on väga-väga suur au võõrustada ja rõõmustada selle üle, et Age Oks ja Toomas Edur tähistavad oma koos tantsimise kahekümnendat aastat just nimelt jõhvis jõhvi balletifestivalil. Ja et nad esinevad siis nii kalal kui kui uinuv kaunitariga. Küsitlesin ka Marika Pärkki Pärnu kontserdimaja alustab algavat hooaega natuke teistmoodi kui Tallinna Tartu kontserdimajad, jah, juba teist hooaega on pärnu võtnud julguse kokku, et alustada pisut omamoodi ja alustada nii-öelda omade jõududega, ehk siis koostöös Pärnu filharmoonia, aga eelmisel sel aastal me tulime välja projektiga Pärt Pärnus ja see koostöö õigustas. Ja nüüd siis, 14. septembril avame hooaega jälle koostöös Pärnu filharmooniaAga laval Pärnu linnaorkester ja esitamisele tuleb Veljo Tormise ooper Luigelend ja mitte ainult kontsertversioonis, vaid suisa lavastusena ja lavastajaks Hardi Volmer, ehk siis ka Pärnu juurtega mees ja kaastegeva koorina on k Pärnu segakoori Endla naisrühm. Ainult solistide abi peame paluma rahvusooper Estoniast rääkides siin siis ka sellel Lokutast või Renee soomist. Aga see on jah, üks ainus kord sellel sügisel Eestimaal, et on põhjust Pärnusse tulla ja lisaks pakub Pärnu kontserdimaja veel kuulamiseks mitmeid festivale. Jah, meieni jõuavad nii barokkfestivalist kontserte kui, kui klaverifestivalist, aga võib-olla eksootilisema poole pealt mainiks just ära seal aastast koostööd Erbiga ehk siis kõik orienta haarne idamaine. Et juba septembris on meil Tiibeti munkade kontsert ja maikuus siis muusika, üllatused, siiditeelgi. Tartu kontserdimaja alustab uut hooaega juubeli tähe all täitub 10 aastat maja avamisest. Direktor Kulva Tamra rääkis sellega seonduvast Tartus on tõepoolest olemas üks väga tähtis periood, Vanemuise kontserdimaja saab kümneaastaseks ja me oleme kavandanud põhiüritused just sügisesse sest Vanemuise kontserdimaja taasavamine toimus 198. aastal ja seda kuuendal novembril. Nii et põhiüritus saab olema siis kuuendal novembril, kus siis astub üles orkestri kollektiiv ja mis on siis koostatud Vanemuise teatri orkestri ja Eesti riikliku sümfooniaorkestrijõududest. Seal saab kolmekümneaastaseks tõepoolest. Me renoveerisime teda üks neli-viis aastat tagasi tegime ta korda põhjalikku mälestuse ennem häälestuse kolm-nelisada 38. Nüüd on võimalik koos sümfooniaorkestriga juba mängida. Ja Tartu kontserdimajas toimub huvitav projekt lastele. Me mõtlesime, et miks mitte tuua nad kontserdimaja ja mitte ainult passiivset tegevust teostama, aga meil on kontserdimajas õpitoad, sisustame viis ruumi selleks ja igas ruumis on erineva muusikastiili jaanuari instrumendid ja juhendajad ja seal õpetatakse siis üks väga populaarne viisijupp selgeks, siis minnakse suurele lavale ja esitatakse seda, võetakse ülesse ja kodus lapsevanemad saavad vaadata, kus laps käis, mida ta tegi. Ja üks oluline moment on kindlasti algaval hooajal ka Joonase lähetamise jõudmine Tartusse. See on suur au ja rõõm tartlastele kindlasti seda enam, et orkestri eesotsas on Neeme Järvi. Täna õhtul leiab Mustpeade majas aset Tallinna filharmoonia hooaja avakontsert, Ameerika visioonid. Küsitlesin Tallinna filharmoonia produtsenti, Heili Vaus tamme, keda ootate esinema ja mis kontserdil kõlab? Ootame esinema viiuldaja Vadim klusmani, kes esimest korda Eestis esineb ja temaga saab koos publiku ette toodud kava, mis ei ole sugugi tavaline Eesti muusikaelu jaoks. See on läbilõige 20. sajandi muusikast Ameerikas Leonid pestandion, Adams ja samal vahepeal on need heliloojad tõesti nende teosed jaota istuvad ka siis sajandi esimesse poolde. 1936 kirjutatud Harperi, Ada tša keelpillidele sajandi keskossabersteni serenaad viiulile, harfile, löökpillidele ja keelpilliorkestrile ja lõpuks päeva huvitavamaid ja ka tunnustatumaid ja ka kindlasti kuulatavamaid loojaid, Jonäems dema Schenker lups seitsme keelpilliorkestrile, mis küll on juba kirjutatud 1978. aastal, see on väga värvikas kava, mitmeid neist teostest on seatud koreograafiaga, on kasutatud filmimuusikas. Nii et selles mõttes üdini ameerikalik, et kõik võimalused kasutatakse ära. Ja ma teen, kus ma nii kohta on jällegi öeldud, et ta ühendab endas kolme sajandi viiuldajad parimad omadused. Et sellist hinnangut välja mõelda. Ta peab olema kindlasti põhjus, miks viiuldaja nii tugevalt mõjub. Et 19. 20. sajandi interpreetide Est olla temale pärandunud säravtehnik ja hingelisus 21. sajandi muusikuks võib teda pidada energia energeetilisuse ja oma kirglikku väljendusviisil. Tema tasemest annavad meile aimu esinemised Mosifereini saalis vinis nüatsensal paaki pidustuste avakontserdil Kennedy tsentris. Ta on teinud ka ulatuslikud Aasia ja Austraalia turneed. Nii et tegemist on täiesti küpse muusikuga, kes samas on ka oma elu ilmselt tippvormis ja tahab meile tutvustada just ka muusikat isoleerida selles muusikas, mis on talle ilmselt väga lähedane. Öelda nüüd veel teoste kohta perstonis, serenaad on inspireeritud Platoni armastuse olemust uurivast kuulsast dialoogide kogumikust sümpoosion. Vestlen ise on olnud kahetseval seisukohale, sellel tserenaadil ei ole täiuslikku kirjanduslikku alust. Aga tema väärtuseks võime vast pidada just sellist huvitavat teema-asetust. Armastuse filosoofia. Nathan Schenker lups on ka üks tema enimesitatavaid teoseid. Siin on huvitav kuulata erilisi pillikasutusi, näiteks tšellosoolod on väga kõnekad. Schenker on üks iseloomulik sõna mitmes mõttes, ta on kokteilinõu siit ja kindlasti üks allusioone, et on selline pulseerimine ja raputamine värisemine. Aga nad on, selle jaoks on oluline ka see, et on Ameerikas selline usulahk nagu Sheikerite ta olla noorpõlves nendega Ma ise tihedalt kokku puutunud tähendabki siis virisejad, kes langevad transsi ja Adamson selles teoses kindlasti olnud inspireeritud just selle usulahu mõjust, aga igal juhul väga Rütnikas teos, millel ei puudu ka filosoofiline tagapõhi, tarberiaadaadiot, et on võimalik nimetada lausa Ameerika muusikalipule, tahaks, sest isegi külma sõja perioodil oli see üks väheseid teoseid, mida Ameerika muusikast Nõukogude Liidu tooriumil ikka jälle esitati. Iseloomulik on ka vast see, et Vadim Kozmanne ise nüüd kolinud Ameerikasse elama oma perega, nii et täielikult ameerikalik ava meie noor, vägagi kogenud dirigent uue muusika alal, Risto Joost on siis ainukene laval olivatest spetsialistidest, kes ei ole otseselt Ameerikast. Kammerorkester Möldsid endalt, Tallinna kammerorkestrile on nagu ikka hulka dirigente, hulka soliste, aga üks uus alanud Sariva oratoorium üritab endale teed leida siin Eesti muusikaelus. See on nimelt uue kirikumuusika sari, kus tahame näidata tänapäevast noh siis ütleme 20. 21. sajandi muusikat mida eelkõige oleks sobiv esitada kirikus ja mis on selle sarja põhimõte, et vaimsust, religioossus ei peame otsima mitte ainult sajanditetagustel teostelt, vaid on ka praeguses elus meie kõrval meie ligiduses neid loojaid, kes just selles valdkonnas omavad tugevat sõnumit. Ja üks põnev moment on selle sarja juures veel see, et kui on meil pealkiri, mis haakub sajanditetaguse teostega, siis me kindlasti üritame näidata kõrvuti neid kaht teost samale teemale samale pealkirjale ja vaadata, kuidas inimeste suhtumine nende väljendusvormid on sajanditega muutunud, aga teema on sama. Eesti riiklik sümfooniaorkester alustab uut 80 teist hooaega koos viiuldaja sära Changiga. Kristel Kossar küsitles direktorit Andres iitanit. Algav 82. hooaeg on ERSO senistest hooaegadest kõige põnevam kõige sündmusterohkem. See on niisugune traditsiooniline lausa alati hooaja alguses, aga, aga tegelikult väga palju tõtt selles on tõepoolest, sest saab olema ERSO jaoks üks väga-väga kirev ja ka sõitude rohke väliskontsertiderohke hooaeg. Hooaja avakontsert toimub koos maailmakuulsa viiuldaja soratsiongiga. See on tõepoolest üks hästi suur sündmus, et niisugune viiuldaja nagu Sarah Chang Eestisse jõuab ja selle üle on tohutult hea meel. Raske on seda pingerida need panna, aga ka viiulimängijate hulgas maailmas on ta nüüd küll selle nimekirja kõige tipus, et üks õige nõutavaid viiuldajaid praegu üle kogu maailma ja, ja hästi hea meel on Eesti publiku pärast statisti, publikul õnnestub teda kord kuulata ja kas meie avakontserti siin sellesamas sarationgiga sõidame Itaaliasse? Meil on Veroonaseks kontsert ja ka seal on meie solistiks Jiang Eesti avakontserdil. Meil on tellitud Eino Tambergile uus teos, selle teose nimi on festiivov. Sarah Chang mängib Meil Sibeliuse viiulikontserti. Kontserdi teises pooles kõlab Lorsaki seitsmes sümfoonia. Dahlia kava ühtib meie siinse kavaga nii palju, et Sarah Chang mängib meiega seal ka sedasama Sibeliuse viiulikontserti, aga muudest teostest on Itaalias Kawasel, Pärdi, Tus ja Tšaikovski neljas sümfoonia. Räägime siis sellest, kes juhatab avakontserti ja kellega te Itaaliasse sõidate. Endiselt on ERSO peadirigent Nikolai Aleksejev. Endiselt on ERSO kunstiline nõustaja Paavo Järvi ja endiselt on ERSO esimene külalisdirigent, Olari Elts. Esimene ja kolmas, nüüd sellest nimekirjast ongi need, kellega me septembrikuus kõvasti tööd teeme. Avakontserdid siin Eestis, Jõhvis, Tartus ja Tallinnas kõlavad Nikolai Aleksejevi juhatusel aga Peronasse mereväe koos Olari Eltsi pärast Veronas tagasitulekut. Me alustame tööd Berlioosi suhteliselt vähe mängitud teosega, sans sümfoonia Roomeo ja Juulia, mida me kanname täna juhatusel, siis oktoobris on taas hea meel kohtuda meie kunstilise nõustaja Paavo Järviga, kelle kohta tuleb öelda, et kahjuks kahjuks leiab ta järjest vähem ja vähem aega Eestisse tulla, aga sellest me saame ka aru, on tal neid orkestreid ju ju nii palju siginenud, millega ta pidevalt koostööd teeb. Juhatab ta Holsti planeete, Britteni sümfooniat, reekviemi ja Haydni tšellokontserti C-duur, mille solistiks on Silver Aina mäe tasku. Kohtume novembris Neeme Järviga, kes tuleb ja juhatab Tobiase Joonase lähetamise ning tahame selle asja salvestada jälle DVD peale ja välja annab selle DVD. Ameerika firma loodetavast ilmuks. Müügile igal pool. Detsembris on meil muide kaks kava koos filharmoonia kammerkoori ja nende peadirigendi Daniel Rossiga. Daniel Rossiga on meil ka teiseks hooaja pooleks suuremalt karistamise plaanid jälle plaadi peale trump Marttani suurteose kolgata. Selle plaadi Annabel harmoonia mundi võib-olla mõned märksõnad, mis ERSO-l on 2009. aastal plaanis märksõna on see, et ega kodupublikul päris pikalt vältel meid kuulata ei õnnestu. Nimelt sõidame terveks kuuks ajaks Ameerika ühendriikidesse, mis saab olema ERSO ajaloo seni kõige suurem ja kõige tähtsam turnee. Eesti filharmoonia kammerkoori uue hooaja alguse puhul palusin stuudiosse direktriss Annely hundikoorile, algab tegelikult uus ajastu ega pärast Tõnu Kaljuste, et ja pool hilieri ei olnud vist lihtne leida uut peadirigenti koorile? Ei, ega see otsimine lihtne ei olnud, aga kui me ta lõpuks leidsime, siis me oleme selle leiu üle väga õnnelikud. Ja uue peadirigendina alustab tööd juba ongi alustanud Hollandi dirigent Daniel Royce ja milliseks kujuneb hooaja kuue peadirigendiks hooaega me alustame sellise kena klassikalise kavaga Bachi ja Haydni ka koos Tallinna kammerorkestriga aga uus peadirigent on veel enne, kui ta ametlikult sellele positsioonile asus juba sisse elanud eesti muusika ellu loonud sidemeid eesti heliloojatega. Juba oktoobrikuus on meil kontsert, kus meil on kavas õige mitu kaalukat esiettekannet. Ülo Krigul ja Galina Grigorjeva on kirjutanud, tänud siis teosed spetsiaalselt Eesti filharmoonia kammerkoorile ja Daniel roissile. Nii et see on siis oktoobrikuune plaan ja detsembrikuus on jälle meil Daniel roissiga võimalus kuulda kaunist barokki, kui me teeme Hendeli suur oratooriumi Iisrael Egiptuses ja üle paljude aastate osaleme ka Eesti kontserdi uue aasta galakontserdil praegu Me basime oktoobris-detsembris, aga mida teeb koor novembris ja ma praegu sellepärast hüppasingijaid lugeda kõigepealt üles need projektid, mida me teeme oma peadirigendi Daniel Rossiga. Novembrikuus läheneme järjekordsele Ameerika Kanada turneele koos neile tuntud teada ja armastatud Tõnu Kaljuste ja Tallinna kammerorkestriga. Ja septembri lõpus, oktoobri alguses on meil veel üks projekt, kus me plaadistame Soome dirigendi Timo noor on ka plaaditäie Eino Johani rauda vaara muusikat. Tuleb välja, et soomlastel ei ole enam koori, kes seda teha võiks. Aga millised kavad liitide Ameerikasse? Ameerikasse Me viime ikka parimat eesti asja, seal on meil kavas suures osas Pärt ja tüür, tüüri reekviem, Pärditud eum, ka keelpillilugusid, mida siis ainult kammerorkester mängib ja mõned A capella teosed. Ühel kontserdil on kavas ka Toivo Tulevi Richmondis, kuna tal on selle ülikooliga seal tihedamad sidemed ja ta on ka ise kohal. Äsja just saigi valmis Toivo Tulevi uus CD. Hoia meil on see nädal olnud täis rõõmsaid üllatusi ja eile me saime kätte oma koopiad Toivo Tulevi uuest plaadist, mille harmoonia mundi välja andis ja mis ametlikult ei olegi veel müügilettidele jõudnud. Aga peatselt peaks jõudma. See on Toivo Tulevi autoriplaat, mille salvestasime Niguliste kirikus 2006 aasta novembris. Koos kammerorkestriga ja mitmete erinevate solistide ka see on üks väga ilus, huvitav plaatne, ootasime teda kaua ja nüüd siis tuli. Ja siia intervjuule tulid samuti täis elevust. Teine üllatus, õieti mitte üllatus, vaid asi, mida me kaua ootasime, jõudis ka täna kohale, nimelt Eesti filharmoonia kammerkoor sai endale oma väikese positiiv oreli, mida me iga barokk ka teose ettekande juures hädasti vajame ja mida siiani on Eestis olnud ainult üks Eesti kontserdi valduses. Mida siis kõikidel sedalaadi muusika esitajatel on hädasti vaja, aga nüüd tänu kultuurkapile, Italy suurele toetusele on kammerkoor saanud endale oma uue Hollandi meistrihing. Klopi tehtud barokkoreli ja meie ava kontsertitel saab seda kohe kuulda. Avakontsertide juurde olemegi oma jutuga jõudnud. See on juba olnud mitmed aastad, kena traditsioon, alustada hooaega ühe oma meelishelilooja lemmikhelilooja Arvo Pärdi sünnilinnas. Jah, see on meie mitmeaastane koostööna Rakvere linnaga, me oleme rakveres alati väga oodatud, meil on seal väga tore publik, meil on seal kirik rahvast täis ja me läheme sinna suurima heameelega. Ja meie koostööleping tähendab, et me vähemalt kaks korda hooajas püüame käia Rakveres ja võimaluse korral ka alustada oma hooaega seal. Ja tänavu aasta juhtubki nii, et see on Arvo Pärdi sünnipäeval. Ja selle tähistamiseks me oleme siis võtnud ainult Rakveres kavasse ka ühe Pärdi kõige armastama vaata oma A capella teosemagneesikaadi. Seda saab siis kuulata Rakveres, neljapäeval kõrvuti Haydni, Stabat materiga ja Rakverekontsert toimub siis neljapäeval Üheteistkümnendal sepp tembril õhtul kell seitse Rakvere kolmainu kirikus. Klassikaraadio teeb sellest kontserdist ülekande. Aga hooaja avakontserdid toimuvad teil ka Narvas ja Tallinnas metodisti kirikus, Narvas küll. Festivali raames ja Narvas on tegemist festivaliga, kuhu meie läheme nüüd esimest korda. Aga tegelikult on nüüd meie ava kontserdite teosed, mis kavas on saanudki sealt alguse, kuna seal on selline nii-öelda marjamuusikafestival. Et kavas on siis jumalaemale pühendatud muusika ja meie poolt on siis valitud pagimagnifikaat. Ja siis Haydni staabat, Maater ja maarjalaulude festivalil esineb siis Eesti filharmoonia kammerkoor koos Tallinna kammerorkestriga 13. septembril õhtul kell kuus ja hooaja avakontsert Tallinna metodisti kirikus on pühapäeval, 14. septembril samuti kell kuus olete kõik oodatud. Eelmise hooaja suursündmuseks Rahvusooperis Estonia kujunes kahtlemata maikuus esietendunud paljude pagneriaanide lemmikooper. Tristan ja Isolde. Maailmas on tuhandeid fänne, kes ei pea paljuks kohale sõita ükskõik kuhu kuulamaks just nimelt seda. Britt Richard Wagneri Tristan ja Isolde on suurepärane näide uuest muusikalise draama vormist. Sellesse mõju võimsesse ooperisse on Wagner koondanud kogu romantismi nii kirjandusliku muusikalise kui filosoofilise. Täna kütkestab Tristani ja Isolde lummav lugu publikut taas täies hiilguses ja mõjujõus. Kui nimi kangelastena on siiani lavale üles astunud külalised, hirm kard, Mills, Mayer, kis jõukola ja Peeter Stevenson siis nüüd astub Isoldena esmakordselt lavale Rahvusooper Estonia solist Heli Veskus. Kevadel ühes intervjuus ütles heli Veskused, kui talle tehti ettepanek laulda Isoldet. Sysdaismus. Ta on laulnud nimirolli Putšiini, Toskas ja Leonorat Verdid Rubatuuris, mis on küll dramaatilised partiid, aga eeldavad teistsugust laulmisstiili. Põhilised Wagneri lauljate eeldused on dramaatiline hääl ja vastupidavus. Kuna häälepartiide son, lõputu pinge ja lõputu lahendamatus. Veel kevadel heli Peskus kahtles, kas suudab vastu pidada. Millised mõtetega valdasid lauljatari nüüd, enne debüüti. Kohtusin Eli Veskusega kolmapäeva õhtul vahetult enne ooperiproovi. Jah, sa rullid tahaks nagu iseendas päris pikalt kanda hinnangut temaga nagu lavalaudadele astuda, ma ei tea, kas ma olen valmis. Ma tahaksin loota, et ma olen valmis, aga mis on selles rollis siis nii ületamatut, jää ja nii rasked, mis paneb mõtlema enne debüüti? Muusika on ju imeilus. Ebamugavalt kirjutatud, aga lihtsalt on see, et seda materjali on nii palju ja see kestvus, et ta ei anna eriti sulle võimalust puhata. Isolde tuleb esimeses teises vaatuses lavale saatuse alguse ja lahkub siis, kui algab vaheaeg ja need vaatlused ei ole mitte lühikesed ja puhkamise aega põhimõtteliselt ei ole, et just nimelt see, kuidas oma jõudu jagada, noh ja kuidas lõpuni vastu pidada. Ja loomulikult see kolmas vaatus veel see kuidas suuta ennast siis nii ka oma nii-öelda soe hoida, et minna lõpus laulda. Armusurm. No minu jaoks on see eelkõige ikkagi ooper armastusest ja lõbus ooper. Armu surmast. Oli teil suvel vaja väga palju oma häält hoida või saite midagi muud ka laulda? Ma laulsin päris palju, suvel ma nagu eriti puhanud ei ole, tegin igasugu erinevaid huvitavaid projekte kaasa, laulsin esimest korda Garmin jaburana, et siis ma laulsin väga huvitavas produktsioonis Birgitta festivalil Britteni kruvi, keere ja ka mõningad kontserdid. Ma arvangi, et just nimelt see ongi nagu mulle kasuks tulnud, et ma ikkagi nagu kogu aeg töös olnud hästi läheb, siis ma laulan oma esimese etendusele kuuendal ja minu teine etendus on siis neljandal oktoobril. Vahepeal on natuke operetti, viineri, navi inimene, laulan sellist partiid, nagu on grafinadzeedla modestituurit, on ta niisugune keskregistripartii ja ja ma arvan, et seda partiid ma võim, nagu küll veel laulda ka Wagneri vahele heli Veskusega. Öelge mulle, mis teie kui laulja jaoks on Wagneri muusikas? Võlub see võlu on tegelikult just nimelt see pidev kulgemine, mis esialgu väga mind väsitas, see pidev lahenduse otsimine, mis on tõesti väga kurnav, aga mis lõpuks jõuab nagu tõelise rahulolu, nii. Kas te kannate seda Wagneri muusikat endaga kogu aeg hinges ja mõtetes kaasas, on ta niimoodi kirjutatud laseb endast lahti või on ta kogu aeg ligidal. Paratamatult, kui sa temaga nagu päevast päeva praegu nagu tegeled, siis, siis muidugi ma kannatada kaasas, kuigi vahest võiks nagu ta lahti lasta, aga noh, praegu ei ole see hetk lahti lasta. Ma ju nägin kõrvalt seda lavastamist perioodiks. Loomulikult Raivo on seda kõike nagu ise omal nahal ka läbi kogeda ja tunnetada, aga hirm, kard on väga-väga hea laulja ja, ja, ja kindlasti tulevikus väga hea Wagneri laulja. Et selles mõttes oligi rahvusvahelist seltskonda tegelikult väga nauditav, nagu kõrvalt vaadata. Et Heikkis jõukale oma suurepäraste Wagneri kogemustega ja üldise Kristjani kogemusega, eks ole, ja et noh, et Heiki andis mulle ikkagi väga palju, nagu me veel eile rääkisime temaga natuke, kurtsin talle siis ta mu nagu teile nii-öelda maa peale tagasi ja rahastusmaa. Peter loomulikult on ka äärmiselt hea kolleeg ja kuna sellised probleemid veel minul hetkel, et ma ei laula ju emakeelest, teiste jaoks on olnud Peetri hirm kardi jaoks on ikkagi emakeele, kuna materjali on nii palju ja kuna meie teatris ei ole Hetkel suh lööris ja et siis nagu Peeter isegi aitab mul natuke vahepeal sõnu, et öelda ja muidugi ma olen nüüd väga tänulik tegelikult Mati Vaikmaa, kes on võtnud endale su flööri kohustused. Ta aitab mind sellel etendusel, sest tõesti see teksti maht on nii suur, et ega naljalt kuskil teate silmas of löörita ei tehta, et eks me oleme parajad kangelaseks. Edu teile, aitäh. Wagneri Tristani ja Isolde, et on võimalik näha kuulda sel sügisel kolmel korral täna algusega kell 17, järgmisel laupäeval, 13. septembril, mille etendus algab kell 15 ning siis laulavad nimiosades hirm kalt Vils Maier ja Peeter Svensson. Ja neljandal oktoobril, mil Peeter Stevenson laulab taas koos heli Veskusega. Täna õhtul dirigeerib ooperi muusikaline juht Arvo Volmer. 13. septembril ja neljandal oktoobril aga Jüri Alperte. Juba pikemat aega on Tallinna linnapildis näha kirevaid plakateid, millelt saame teada, et varsti saab Tallinnas näha Fääri saarte ooperit mida, tõsi küll, esitavad hoopis eesti muusikud. Teie, Veronika Portsmouthi, olete selle ettevõtmise muusikaline juht? Tere. Tere. Kõigepealt peaks vist värskendama oma geograafilisi teadmisi. Fääri saared, mis saared need on? Täpsemalt asuvad Fääri saared asuvad siis Põhja-Norra ja Islandi vahel. Saarestik koosneb 18-st erineva suurusega saarest, mis peaaegu kõik on omavahel ühendatud. Poliitiliselt kuuluvad Fääri saared Taani alla, kuid nagu üks väike rahvas ikka, nemad loodavad saada ükskord täiesti iseseisvaks riigiks. Aga elanikke seal eest kuigi palju ei ole, nendel saartel elanikke on 40000 ringis. Fääri saarte helilooja Sun Leif Rasmussen on kirjutanud ühe tere, mis siin Eestis ette kantakse. Sulle Rasmussen on siis 47 aastane äripäritolu helilooja, kes on vast kõige enam saanud tunnustus väljaspool oma kodumaad. Kirjutanud on ta mitmetes žanrites muusikat. Samuti on tema vokaalloomingut kõlanud ka Eestimaal. Sul levimuusika on peamiselt ajendatud loodusest loodusnähtustest. Ta ise nimetab, et tema muusika väljendab ookeanilainet liikumist. Võib-olla suuremale üldsusele on teada tema esimene sümfoonia, mis on pälvinud ka siis Põhjamaade Ministrite Nõukogu muusikaauhinna 2002. aastal väga põneva helikeelega muusika autor on sun les ja sedapuhku ka siis see ooper 2006. aastal loodud tänu võimalusele viibida eelmisel suvel kuu aega Fääri saartel, tundsin suurt huvi nende muusikakultuuri ja traditsioonide vastu sealtpoolt soovitatud heliloojate nimekirjas, kellega kohtuda ja tutvuda, oli ka sundleid Rasmussen ja vestluses. Temaga tekkis suurem huvi selle ooperi vastu, mis siis on esimene Fääri päritolu ooper. Tegemist on küll kammerooperiga, aga, aga siiski on seda varem etega kantud. See on ette kantud sellel samal 2006. aastal oktoobrikuus Družavenis ehk fääri saarte pealinnas. Etendusi oli kaks ja see sai väga kuuma vastuvõtu osaliseks. 10.-st kuni 12. septembrini saab Tallinna kultuurikatlas siis näha Sun les Rasmusseni ooperit hullu mehe aias, mis on selle aluseks ja milles selles jutuooperi süžee põhineb. William Hainesseni samanimelisel lühijutul. Ja ooper räägib kahe noore inimese marsseeliuse ja Stella Kristiina kasvamise loost Nende arengust nende kokkusaamisest lapsepõlves erinevast kasvukiirusest ja sellega seotud kasvuraskustest ja siis ka samas jällegi täiskasvanu eas nende taaskohtumisest. Tegevus toimub hullu mehe aias, hull mees sümboliseerib siis juba keskeas olevat meesterahvas, kes on tegelikult kaotanud oma naise ja oma hingevalus, veedab aega aias. Kõikidele teistele, kes temaga kokku puutuvad, tundub ta väga hullumeelne, kuna ta on endassesulgunud ja väga nukrameelne. Kas see tegevus toimub tema kujutluses või nii-öelda päriselt? Tegevus toimub päriselt, aga kogu ooper on Eesti lavastaja Robert Annuse poolt vaadatud läbi laste silmade hullust mehest loovad marsseeliuse Stella Kristiina oma pildi, mis muutub läbi ooperi, kes selle operette kannavad. Ooperilavastajaks on Noor-Eesti andekas lavastaja Robert Annus. Kuna sellel ooperil on väga omapärane koosseis, nimelt on kaasatud näitlejad, lauljad, tantsijad ja 15 liikmeline orkester siis Eesti koosseisust on tantsijateks ja samas ka koreograafiks Triin Reemann ja Silver Elvest. Näitlejad Liis proode ja Kristo Viiding ja sääri saarte koostööna on meil rõõm teha koostööd noore kunstnikus, taamal plakiga, kes hetkel resideerub Londonis, kuid oma päritolult on Fääri saartelt. Lauljateks on Pirjo Püvi, Risto Joost ja hull mees. Aare Kruusimäe ja helilooja on ka ise kohal siin Eestis. Ja meil on suur rõõm, et helilooja ise saab olla Eestis kõikidel etendustel samuti libretistil, Daniel hoidal. Ja Ma arvan, et väärib märkimist see, et sulle Rasmussen annab Eesti muusika ja teatriakadeemias sellel esmaspäeval, kaheksandal septembril kell 12 30 Määri saarte muusikat käsitleva loengu, kus ta jutustab laiemalt tagapõhja hullu mehe aias ooperist. Ma arvan, et Eesti kunstnikel on põhjust teha koostööd Põhjamaade kunstnikega kuna sealne kultuurimaastik on tegelikult väga rikkalik ja paraku seda ei ole piisavas mahus ikkagi Eestisse jõudnud. Ja ma arvan, et see on väga heaks alguseks koostööks väikerahvaste vahel, sedakorda siis Fääri saarte ja Eesti vahel ooperi hullu mehe aias. Etendused toimuvad 10. 11. ja 12. septembril Tallinnas Kultuurikatlas kella seitsmest õhtul ja teie, Veronika Portsmouthi, olete selle ooperi muusikaline juht. Aitäh teile. Kolmapäeval, 10. septembril kell 18 annab sarjas Maardu mõisa muusikasalong kontserdi jaapanlannast klavessiinimängija Joshiga Iieki. Meil on siin klassikaraadio stuudios barokkansambli Corelli konsort avalike suhete juht Annely Remme, kes meile järgmisel nädalal toimuvat kontserti tutvustab. Tänu Jaapani saatkonnale saabub siis järgmisel nädalal siia täiesti eriline külaline jaapani muusikud on Eesti kontserdilavadel ikka väga haruldane nähtus seniajani olnud. Tegemist on ühe jaapani kõige tunnustatuma muusikaga varajase muusika esitajate paremikku kuuluva klavessiinimängijaga ja peale selle Ta on väga hea muusik, on ta kindlasti meile siin ja ka teistele Euroopa kultuuriruumis kasvanud inimestele. Huvitav sellepärast et ta ühendab Jaapanit ja Lääne-Euroopa kultuuri. Et kuna ta on Tokios sündinud, aga õppinud Euroopas eelkõige Amsterdamis veelinki konservatooriumis siis tema puhul mängust kumab läbi jaapanlik maailmatunnetus. No meil ju väga sageli jaapani kultuuriga seostuvad sellised märksõnad nagu peen ja delikaatne, et see peenuse delikaatses on tema mängus olemas. Ja samas ta on suurepärase euroopalik kui haridusega ja on väga-väga hästi kodus ka Euroopa muusikatraditsioonidest, nii et ta nagu ühendab tõesti kaks maailmajagu ja tulemuseks on väga kaunid barokikontserdid. Tema kõige tuntum õpetaja on vanamuusikamaailma tõesti üks absoluutne tipp, elav legend Gustav Leonhard, kes mäletatavasti oli mõnikümmend aastat tagasi selle liikumise eesotsas, kes leidis, et varajast muusikat tuleks esitada nendel pillidel, mis on säilinud sellest ajast, mil see muusika loodi või siis on ehitatud võimalikult täpselt ja peenelt nende vanade pillide järgi. Ja Leonhard ise siis ühelt poolt, et kui väga hea muusik tõesti suurepärane, täiesti vaimustav klahvpillimängija ja samas ka väga süvitsi varajasse muusikasse läinud inimene temast paremat õpetajat on väga raske soovida. Milline on kava, mida Joshiga Iisaki esituses Maardu mõisas kuulda võib? Kavas on hästi tuntuid, heliloojaid, täiesti klassikute klassika nagu Bach või Rammo või Telemann Telemanni sonaati esitades kutsub jääki lavale ka partneri mail sildas barokkviiulil on tema kaasesineja Telemanni esitamisel. Siis on veel kavas Henry Pösselli väga kaunid klavessiinilood ja veel William Kraftilt ja Shannen Riianglebeerilt mõned lood. Kas Joshiga Iiekit saab lähipäeval ka mujal Eestis kuulda ja et kuna Maardu mõisa muusikasalongis tundub, et publikut tuleb väga palju, kuna kontsert toimub koostöös Jaapani saatkonnaga, siis kahtlemata veel ka selles liinis satub sinna inimesi, teiste riikide esindajaid Eestis. Ja see kontsert on selline natuke nagu luksuskontsert, et istutakse madi mõnusalt, juuakse kohvi ja, ja võib-olla süüakse midagi, aetakse vaheajal kenasti. Ja siia juurde võiks veel öelda, et Maardu mõisa publiku oodatud juba alates viiest, et juba võib seal suheldajal nautida salongikohvikut, aga sinna tõesti ei mahu nii meeletult palju inimesi ja sellepärast on otsustatud teha veel üks kontsert nii-öelda lisakontsert, kus suurem osa kavansamagan, pisikesed pihked siia-sinnapoole natukene vaheldust ja see toimub kaks päeva varem püha vaimu kirikumuusikatunnis kaheksandal septembril kell kuus ja sinna on linnarahvas palutud prii sissepääsuga sellist haruldast külalist nautima. Millised on agentuuri Corelli Music uue hooaja plaanid? Mõne nädala pärast oktoobri keskel alustab Corelli Music ametlikult, et järgmist hooaega ja siis on plaani võetud kava, mille pealkiri on Vivaldi, Casanova ja Veneetsia ja kaastegev on sellel kontserdil esimest korda Raivo Järvi, kes valgustab meid Veneetsia, härra Casanova, elukäikude ja igasuguste põnevate seikade osas ja siis kõlab Vivaldi muusika ansamblilt Corelli Consort. Jaapanlanna klavessiinimängija Joshiga Iieki kontsert leiab siis aset kaheksandal septembril kell 18 pühavaimu kirikus ja samuti 10. septembril algusega kell 18 Maardu mõisas. Eesti televisioonis jõuab alates 11.-st septembrist ekraanile uus muusikasaade miinisaadet, toimetab Johannes Tralla ja selle juht on helilooja Timo Steiner, kes kohe saadet ka nüüd lähemalt tutvustab. Miks on selle muusikasaate nimi? See tuli kuidagi sellest, et igal sellisel Tal on oma kõrgajad ja küpsusväed ja muusikaelu see kuidagi nagu selle kontseptsioonina läbi, et seetõttu tekkisid uued inimesed seda tegema ja mõtlesime, et miks siis seda vana elu rakendada seda nime, et siis uus nimi võiks olla miini, mis tähendab aga erinevaid asju tähendab ühte noodikest noodireal tähendab ka minu arvates muusika ilu, mis on väga oluline aspekt, mida mina kindlasti tahan vaadata selle saate puhul paljusid muid asju veel, millest me saate jooksul teada anname. Aga kes on need uued tegijad? Need kaks nime, mida siin nimetatud said, need ongi põhilised uued tegijad, anus produtsent veel toimetada. Johannes Tralla, olen saatejuht ja siis on teisenenud tegelikult vanad nimed, seda järjepidevust ikka säilitada. Ruth Alaküla, Ants Johanson teevad tegelikult koostööd edasi. Aga sisuliselt on tegemist ikkagi analoogilise saatega, nagu oli muusik. Käitub kui teha muusikasaadet, siis ta loomulikult mõnevõrra reageerib nendele muusikasündmustele. Võib-olla see spekter on natukene veel laiem ja ehk huvitavam vaatajale kui ta siiani oli, et käime ka kontserdisaalidest ja ka rahvamuusikaüritustest väljaspool, vaatame tänavatele ringi, mujale, kus muusikat tehakse. Teine oluline moment, sellepärast ka enam-vähem öelda. Lisaks minule ma loodan igas saates teha ka sellise kaassaatejuhi ühest külalisest kes tuleb ja kes kommenteerib ka minuga koos neid kõiki sündmusi, mis sellel nädalal on toimunud, või neid nähtusi, mis on laiemad kui nädalanähtused. Et alati sime kerge intervjuu vorm kannab seda saadet tervikuna läbi need teemad selle inimesega kuidagi seonduvad ja kui ka ei seondu, siis me loodame, et nii-öelda nii intelligentsed inimesed oskavad ka kohe anda hinnanguid nendele sündmustele, mis otseselt nendega seotud, mis on eriti huvitav tegelikult konspekt. Tihtipeale me näeme mõningaid inimesi ainult nende ühes akursis, näiteks esimeses saates võime juba ära öeldud Estonia teatrijuht Paul Himma, me oleme harjunud ikkagi nägema end ooperiküsimustes sõna võtmas. Tartus oli huvitav tänavatantsufestival ja Paul kindlasti paari sõnaga kommenteerida seda veidi siukest vestlussaade momenti sealjuures, aga loomulikult muusika on see, mille endale tiirleb. Ja oluline on ka see elamus, mida saatejuht saab, et kes reageerib ka tegelikult nendele muusikastel nähtustele ja helidele, mida, mida me kuuleme, võidame nädala jooksul näeme et ma pelgalt ei ole see inimene, kes ütleb ja nüüd tuleb see asi ja nüüd tuleb teine asi, vaid olen luust ja lihast inimene, kes väljendab oma viha ja raevu ja rõõmu kõikide sündmuste ja inimeste peale, mis tal on. No esimest saadet siis natuke veel paljastame veel rohkem, et seal teemaks tegelikult tuleb ooper, nüüdisooper aga on käidud Birgitta festivalil, võetakse üles ka suurepärase helilooja teost, räägitakse natuke sellest ja räägime sellest, et kus me ooperimaastik asub ja miks nüüdisooperit kas saab teha või ei saa teha sellise repertuaariteatriraamis ja kus võiks üldse selle ooperikoht olla ja kas üldse peaks olema? Üritame ikkagi nähtusi nii palju lahti seletada või nii palju vestluse vormi valada, et nii spetsiifiliseks me kindlasti ei lähe, et inimesed peaksid hirmunult ära minema televiisori eest, et selles mõttes küll ma julgen soovitada lihtsamas arusaadavamalt võiks ta olla, kuigi see ei ole nagu pahas mõttes lihtsamas, vaid sellisesse heas mõttes veetleva lihtsuses. Aga kas teie keskendute rohkem ikkagi eesti muusikaelule või lähed kalja Eestist? Kuulge, elu on väljas käinud ja juba teises saates võib öelda, et eelmisest aastast on paar saba, mis meil üle on tegelikult muusikalid, kingitused, mida Eesti vabariik igal poole tegi, et on veel üks, näitamata Urmas Sisaski kingitus, nii et tuleb raidtala küla räägib, teeb ka kokkuvõte sellest, et mis kvaliteediga need teosed olid ja kas kõik olid ka õnnelikud, need saajad nende kingitustele, et nii palju on välja juba enne mindud, ma usun, et neid hetki kindlasti tekib, veel tuleb põnev hooaeg. Minu jaoks tuleb loomulikult põnev, sest et kohtun inimestega, kellega võib olla tänasel kiirel ajal ei ole muidu aega vestelda, vaid saab seda teha kaamera ees on veel parem küsida otse küsimusi. Kuidas anale kaamera ees ma ütleks, et väga tore ja väga mõnus on olla oma väikeste sutsudega, mis olid elus helid elus kuidagimoodi harjunud, et ma arvan, et see paneb adrenaliini mõnusti käima. Ja ehk siis inspiratsioon tabab ka seal kaubareise saab mõnda sellist asja teada, mida siiamaani keegi ei tea. Ja ma usun, et see annab jõudu muude tegemiste jaoks, et siin ma käin niimoodi heas mõttes lõbutsemas. Selline sai tänane kuuenda septembri heligaja saade. Kaastööd aitasid teha Kersti Inno, Age Raa, piinan kuningas Kristel Kossar Janele evaste infelt. Saate panid kokku operaator Katrin maadik ja toimet.