Tere hingamispäeva hommikust. Andku see päev Me hingele hingamist, üksilduse õndsaks kiitmistest, ütleb. Õndsad on need, kes on puhtad südamelt, sest nemad saavad jumalat näha. Apostel Johannes kirjutas. Me oleme nüüd jumala lapsed, ent veel ei ole saanud avalikuks, kes me ükskord saame olla. Me teame, et kui tema saab avalikuks siis me saame olla tema sarnased. Sest me näeme teda nii, nagu ta on. Igaüks, kellel on selline lootus tema peale puhastab ennast just nagu tema on puhas. Kuid Misson puhtus, mõiste oli see kultuse jaoks tarviline püha ja eraldatud, laitmatu ja puhas ohver ning ohverdaja. Ent Jeesus viib puhtuse, seesmise kõlbelise puhtuse peale. Nii et mitte see, mida inimene sööb, perveta teda, või see, mis tuleb välja ta südamest. Ta ütles. Kuulge mind kõike, mõistke, ei ole midagi väljaspool inimest mis tema sisse minnes võiks teda rüvetada vaid need asjad, mis inimesest välja tulevad. Need on, mis inimeste rõvetavad. Jüngrid ei uskunud oma kõrvu ning pärisid edasi. Jeesus vastas. Kas siis teiegi ei mõista midagi? Kas te ei saa aru, et miski väljast, inimeste tule ei saa teda rüvetada? Sest see ei lähe tema südamesse, vaid kõhtu ja tuleb jälle välja. Sel viisil. Jeesus kuulutas puhtaks kõik road. Aga mis on südamepuhtus, milleta ei saa näha jumalat? Jeesus ütles. Õndsad on täie silmad, et nad näevad ja kõrvad, et nad kuulevad. Tõesti, ma ütlen teile, palju prohveteid ja õigeid, on ihaldanud, näha, mida teie näete ega ole näinud. Ja kuulda, mida teie kuulete ega ole kuulnud. Kuid seal kõrval oli inimesi kes ei näinud ega kuulnud midagi erilist. Apostel Paulus kirjutas korintlastele, et teist alust ei saa keegi rajada oma elule selle kõrvale, mis juba olemas, see on Jeesus Kristus. Kuid kord saab igaühe töö avalikuks. Issanda päev teeb selle teatavakssesse, ilmub tules ja tuli katsub läbi igaühe töö, missugune see on. Kui kellegi töö põleb ära, siis ta saab kahju. Aga ta ise pääseb kummatigi nagu tulest läbi. Meie elame elektriajastul ja kui elekter kaob nagu paar nädalat tagasi Võrumaal on kaos mulle töise meelde poisipõlve kursis ja Rõuges ligi 70 aastat tagasi. Kui valgust andsid petrooleumilambid, tattninad ja liinilambil. Pidudeks hangiti gaasilamp, kus piirituseaur põles eredalt nõndanimetatud sukas asbest kotikeses. Pilest oli puuvillatugi ära põletatud esimesel süütamis korral. Oi, see oli poisile põnev. Võib-olla on vaja endast lahti saada. Võib-olla nii, et inimene peab ära põlema. Ja siis on ta võimeline vaatama valgusesse. Nii et teda ennast ei ole, on vaid igavene valgus. Palvetagem issand Jeesus, puhasta meid, et me võiksime vaadata valgusesse ning sünniksime valguse lasteks. Aamen.