Tere surnutepüha hommikust. Olgu see päev meie kõigi hingele kosutav ning täitku lootuse ja lootusega. Oleme selle nädala hommikutel mõtisklenud Jeesuse õndsakskiitmise üle. Palusin kordama õpetajalt Uku Masingut juhiseid, kuidas mõista neid parasjagu paradoksaalse Jeesuse sõnu. Tema ütles mulle, et õndsakskiitmise ei vaja mingit äraseletamist. Need lahused on mediteerimiseks. Nad on nagu zen-budistlikud Guannid mida ei pea ega saagi asendada loogiliste lausetega. Nii ma olengi selle nädala hommikutel lihtsalt mõtisklenud nende üle. Jeesus ütles, õndsad on rahunõudjad, sest neid hüütakse jumala lasteks. Täpsem oleks tõlkida rahutegijad ehk rahu sobitlejad. Sest algkeele põhjal ei ole mingil juhul tegemist kelleltki rahu nõudmisega. Ühtpidi on see analoog tasaste ja leebelt õndsaks kiitmisele ent teiselt poolt on siin tegemist aktiivse rahu otsimisega. Apostel Paulus kirjutas roomlastele järge tasuge ühelegi kurja kurjaga kavatsete seda, mis on kaunis kõigi inimeste silmis kui võimalik, nii palju, kui oleneb teist pidage rahu kõigi inimestega. Ja kirjas heebrealastele öeldakse. Taotlege rahu, kõikidega ja pühitsust milleta keegi ei saa näha isandat ja valvake, et keegi jääks ilma jumala armust. Õndsakskiitmise lõpetab, õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse, sest nende päralt on taevariik. Ja seda viimast õndsakskiitmist selgitab Jeesus pikemalt. Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse. Ja teist vale, ega kõiksugu kurje räägitakse. Olge rõõmsad ja uisakesest, teie palk on suur taevas. Just samamoodi on kiusatud ka prohveteid enne teid. Luuka evangeeliumist on veelgi selgem, et tegemist ei ole mistahes laimu või kiusu välja kannatamisega vaid teotusega Jeesuse pärast. Õndsad olete teie, kui inimesed teid vihkavad ja kui nad teid endi keskelt välja lükkavad ja teid sõimavad ja teie nime põlu alla panevad inimese poja pärast. Olge rõõmsad sel päeval ja hüpake, sest vaata, Ta teie palk on suur taevas. Just samal kombel tegid nende isad prohvetitele. Aga häda, kui kõik inimesed räägivad teist hästi. Sest nõndasamuti tegid ju nende vanemad valeprohvetite ele. Apostlite tegude raamatus jutustatakse kuidas Jeruusalemma sümmeetriumi ehk suurkohtunik Nad kutsusid apostlid sisse lasksid neid peksta ja keelasin Jeesuse nime suhu võtta. Ning lasksid nad siis vabaks. Need aga läksid need Remy palge eest minema rõõmustades, et neid on väärt arvatud kannatama teotamist Kristuse nime pärast. Jaakobus julgustab. Vennad, võtke prohveteid, kes on rääkinud isanda nimel viletsuse, talumise ja pika meele eeskujuks. Vaata, me kiidame õndsaks kannatlike Te olete kuulnud Iiobi kannatlikkusest ja näinud issanda antud elu otsa, sest issand on halastaja armuline. Esimesi kristlasi iseloomustas tugev elu osadus Jeesusega. Paulus kirjutab roomlastele. Jumala vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme jumala lapsed. Kui lapsed, siis ka pärijad. Nii jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad. Et kui me tõepoolest koos temaga kannatame, siis meid ka koos temaga kirgastatakse. Meie elame maal, kus ristiinimesel ei ole karta tagakiusamist ega vaenu. Aga nii ei ole see kõikjal. Ka praegu sureb mõnel maal aastas sadu kristlasi märtrit täna oma usu pärast. Jälgi tuleb valmis olla Kristuse nime pärast kannatama. Me palume meie isa palves ikka jälle ära saada meid kiusatusse vaid päästa meid ära kurja käest. Me palume, et ei pandaks suuremat koormat, kui me jaksame kanda. Mõtelge siis tänasel surnute pühal lisaks oma lahkunud lähedaste meelde tuletamiseni ka neile pühadele meestele ja naistele keda tõepoolest võib õndsaks nimetada. Neile, kes on koos Kristusega kannatanud ja märtrite surnud. Ja kes kannatavad tema pärast praegugi? Kirjas heebrealastele kirjeldatakse usu rahvast, kuidas mõned lasksid end surnuks piinata, võtmata vastu vabastamist, et saada paremat ülestõusmist. Teised said kogeda pilkamist ja Rooska nink, ahelaid ja vangitorni. Neid on kividega surnuks visatud, lõhki saetud, mõõgaga hukatud, lamba ja kitsesõnas maad pidi ringi käinud puuduses, viletsuses ja kurja kannatades. Nemad, keda maailm ei olnud väärt, hulkusid ringi kõrbetes ja mägedel ning varjusid koobastes ja orgudes. Ja kuigi need Sinaatsed kõik on usu eest leidu tunnistuse ei ole nad saanud kätte tõotust. Sest jumal oli midagi paremat näinud ette meile, nii et nemad ilma meieta ei saaks täiuslikuks. Seepärast ka meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid pannes maha kõik koormava ja hõlpsasti võrgutleva patu. Jookske püsivusega meile määratud võidujooksu. Vaadakem üles Jeesusele oma usu alustajale ja täide saada telekes häbi ei millekski pannes kannatas ristilöömist endale seatud rõõmu asemel. Ja on nüüd istunud jumala trooni paremale poole. Kujutlege siis teda, kes on kannatanud säherduste Patuste rünnakut enese vastu. Et te ei väsiks oma hinge nõrkedes. Oh jumal, ära lase kellelgi väsida hinge nõrkedes. Meie isa, kes sa oled taevas. Pühitsetud olgu sinu nimi, sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au. Nüüd ikka ja igavesti. Aamen.