Kust küll tulevad need imelised helid? Kuidas neid sinna pilli sisse nii palju mahub? Kas nad tõesti elavad seal? Küll tahaks neid kordki näha. Ja kui vanemad ühel päeval laadale sõitsid, kruvisid väikesed näpud muusikariistaosade kaupa lahti. Kus nad siis on? Põrandal vedeles hunnik, mis küll enam pillimoodi ei olnud. Imestunud säsi pea aga ei leidnud ühtki heli. Kust võiskide tollal taibata, et helin temas endas peidus on. Ta on üks nendest inimestest, kes väga vähe räägivad, aga väga palju teevad sagedasti on niimoodi, et kui kutsud Herberti osakonda, et aru pidada järgneva ürituse üle, siis ta vaevalt ütleb 10 sõna aga homme või ülehomme helistab või tuleb uuesti, siis tal on juba et küpsenud ja need on alati toredad, asjakohased teed. Ja tänu sellele meil ühistööna ja paljude inimeste ühistööna on valminud õige toredaid temaatilisi kontserdikavu ta tükkis kooriga ei vaju kuhugi lüürilistesse ja, ja kitsalt isiklikest tunde virvendustesse, vaid alati Endla koori kontsert, seal on ka niisugune tugev kodanikupaatos sotsiaalne tunnetus, mida me mitte iga kolleti juures iga koljut juhi juures nii kergesti kätte ei saa. Nii arvas üks meie vestluskaaslasi, Pärnu linna kultuuriosakonna juhataja, Eesti NSV teeneline kultuuritegelane, hilja, Troiberg. Tõepoolest, Herbert pulga nimi toob silma ette kõigepealt tema kui segakoor Endla, kauaaegse dirigendi, linnakooride, üldjuhi, kohalike laulupäevade ja pidude üldjuhi laulupidudel kui ka rahvakunstiõhtutel ning teistel suurematel üle linnalistel muusikaüritustel kaasalööja. Suuremaks tähiseks sellel tee oli see, kui linna kultuurimaja segakoor Endla sai rahvakollektiivi nimetuse. Milline oli teie esimene kokkupuutumine muusikaga nii päris alguses. Esimene kokkupuude muusikaga ikka oli väikese pahandusega sest jäädes kollakse üksinda koju siis oli nii suur igatsus. Kusagil kusagile ära kadunud kuid aasta hiljem tekkis huvi muusika vastu. Vanem vend oli hea viiulimängija. Ja kuidas siis läks edasi deemosikade raeküla koolis käies, siis oli seal üks Kalamises, laine puhkpilliorkester. Selle dirigent, Kunagine klarnetimängija kaoffelds ja see oli see mees, kes mind iis, muusikus, muusika teene. Paljud ei sagedasti ka, kes muusikaga kokku puutuvad, ei mõtlegi selle peale, kui mitmekülgne tema tegevus Pärnus muusika valdkonnas on olnud. Ta ei tee oma tööst tavaliselt suurt numbrit, ei reklaami, seda ja selle tõttu ta igapäevastes tegevustes mõnigi kord jääb nagu kuskile, kui isik kui nii mitmekülgselt tegelev isik, tema isik, enda isik, tagaplaanil. Pärnu muusikaelus tema osa instrumentaalmuusika edendamisel on ääretult suur. Neid inimesi on nähtavasti vähe. Ja mina isiklikult ei tea ühtegi, kes saaks oma kontosse kanda kahe rahvakollektiivi loomise rahvakollektiivi nimetusena, niimise nõbusid ergult pulkadelt teha. Üks nendest on juba nimetatud segakoor Endla, aga teine Pärnu kalakombinaadi puhkpilliorkester mille Herbert siis tolle aja kohta väga kõrgele tasemele ja mitte ainult seda, vaid oma tegevuses kalakombinaadi orkestriga. Ka püüdis viljeleda hoopistükkis uusi suundi tuua sisse ka estraadimuusika elemente, seda märgiti ka mitmetel ülevaatustel ära ja sellest samast kalakombinaadi rahvakollektiivi nimetuse orkestrist kasvas viis, noh neid varsti juba kuus aastat tagasi välja vabariigi esimene kutseline koosseisuline puhkpilliorkester orkester pärn, mille esimeseks dirigendiks, mille kokkupanijaks ja kollektiiv kokku sulatajakse, Herbert Pulk oli. Ja küllap üle selle käis ka hea meel, et Pärnul on nüüd niisugune orkester olemas. Kindlasti rääkisime siin, et olete koorijuht ja ühtlasi on teil teenet ka instrumentaalmuusika vallas. Kuidas siis juhtus, et sai teist kahe isanda teener? Alul? Minu musitseerimine oli plaanitud et ma lähen instrumentalistlikuks õppima ja seda ma tegin 45. aastal muusikakooli astudes trompetikasse kuid tervislikel põhjusel pidin selle eriala vahetama ala dirigeerimise ala vastu. Ülivareste varjustamise klassi astudes. 46. aasta sügisel algas Melodee koorijuhina, sest juba 45. aastal sügisel, kui Mustla kooliastmele aset leidis, võimalus raadio koori laulma minna. Sellest ajast algas nagu. Te olete ju ka ansambli juht ja peaaegu sama kaua aastaid kui üldse tegelenud Pärnus koorimuusika ja instrumentaalmuusikaga. Esialgne töö oli meil ansambliga, minul kommunaaltöötajad, ametniku meeskvartetiga, see oli 56. seitsmendal aastal. Kuid edasi koolijuhina töötades Ella kooli ees siis oli vaja veidi kooli kontselt illustreerida millega tekkis küsimus sõjaväeansamblid. Ja meie saime selles ühet meest riiu esialgsel kujul, kus ma ise laulsin esimest häält. Ja mõni aeg edasi asendas mind sellest esemest sääre osas. Leo spaa, kes praegu laulab akadeemilises meeskooris ja selle mehest leiuga talagu, lahkus koolist iseseisva ansambli na. See oli siis värbamiskantri meestleja Ja see ansambel oli väga-väga hea ja meil saates käis meil saatmas ikka televisiooni. Ansambel peab lihtsalt ikka tahtma ja jonni olema, et midagi kätte saada ja. Mis te arvate, kui suur roll on taidlases üldse jonnil? See on üks kõige tähtsam argument üldse selles vaidluses et kedagi kätte saada, midagi üritada midagi läbi viia, sest ilma jonnita püüdeta siin elus ikka midagi ei saavuta, eriti kunsti vallas. Te teete ka seadeid, olete kogu aeg teinud, olgu siis tegu koorimuusikaga orkestrimuusikaga. Kas ka ansamblitega nii? Ja eks need ansambli laulud põhiliselt on kõik minu enda seatud. Midagi kusagil kirjutatud on, null poolt Albaanias on, sest minu meelest põnevamad tööd ei ole. Kui ei ole midagi kirjutama täna seadnud. Ja kuidas nüüd õhtul rallile, kuidas kõlab? Kuidas istub kollektiivile, kas ta on hästi tehtud või halvasti? Minu arvates see on üks. Herbert pulkuna pingsa töö kõrval koolis ja, ja orkestrite kaija kooriga vahetpidamata. On ikka ansambli laulust lugu pidanud praegu ja juba aastaid ta juhib kommunaalette töötajate klubi meistri J ja see trio on jõudnud tema käel üpris kenale tasemele. See on väga populaarne trio Pärnu linnas ja ka vokaalansamblite festivalidel mis Pärnus üle aasta toimuvad, on ta, on see trio, see kollektiiv alati hästi esinenud. Ja mulle näib, et seekord pulgale nisugune ansamblitega tegelemine on ikka üks tema loomingulise teostamise võimalus nagu ta juba ise ütles, ta ise kaljus kirjutab ja see on üks võimalus ennast sedapidi välja elada, muide, ta teeb niisugust tööd kah koori juures ja tema seatud laule pea kõikidel kontsertidel, mis Endla teeb, on võimalik kuulda. Mis edu saladus, küllap inimene peab sügavalt olema muusikasse kiindunud ja mitte ainult sügavalt muusikasse kiindunud, vaid ta peab olema suur tahe ka muusika kaudu rikastada teis. See on vist esimene asi. Ja edasi peab olema ju inimesele väga suur järjekindlus ja töökus. Mina alati imetlen Herbert pulga töökust. Sest mis ta kätte võtta, ega ta seda ühtki asja ei tee. Ükskõik kuidas ja kuskil ta kaugemal näeb tingimata mingit sihti, milleni ta tahab välja jõuda ja kui siin ennist oli jonnist juttu, siis muidugi seda võib ka jonniks nimetada jonniks heas mõttes jonniks, mille mida võiks siis ka nimetada ehk ehk järjekindluseks iga hinna eest oma seatud sihini välja jõudmisel. Olen isegi arvanud seda, et isegi sõbralikkust on vähe, vaid peab olema lugupidamine, austamine eelkõige inimese vastu. Ja kui sa seda küllaltki pealiskaudselt suhtud sellesse siis dirigendi, kollektiivi juhi seisukohalt on see väga suur viga. Mis siis on see, mis vahetevahel lauljat või orkestrimeest naerma ajab? See oli Lätimaal, kosub väe laupäeva õhtul üks kohe kontserte ja laulsime ja järgmisel päeval toimus Jurmalas. Laulupäev ja ööbimise kohaks sai üks koolimaja kuid mingisuguses arusaamatuse tõttu madratsid puudusid. Rahvas magas paljaste põrandal laudadel, kuid hommikul nii kolme-nelja vahel piiludes vaatamaks. Seltskond istub ja haabjatu vaikselt küsin, mikspärast ei maga. Nemad puhkavad ja puhkavad laudadel lebamisest. Hästi tore lugu juhtus kalakombinaadi orkestriga kui kalurite päeval esinedes. Meid premeeriti koostate heast meelest suitsukalaga, kus siis üks tuubamängija ta oli nüüd juba lahkunud, meie seast võib nii meenutada ja unustas oma osa pilli sisse. Järgmisel proovili tulles ta hakkas mängima, pildistaja tal ei tule. Küll oli seda lõbu ja kus saan kassaaned, kalad said. Ja, ja nii oligi see paljudeks paljudeks proovideks. Ikka see niisugune lause palun suitsukalapildist välja. Kui me juba räägime meeldivast teie elus siis kindlasti pakub seda teile ka teie põhitöö. Töö õpilastega Pärnu linna, laste muusikakoolis. Kui kaua õpetajaametit peate? Tänavu läheb 25. õppeaasta juba alates pedagoogilist tööd 56. aasta sügisel. Siis ma ei osanud ette kujutada, et see töö nii huvitav võiks olla. Minu arvates pedagoogiline töö oleks kõige on kõige huvitavam minu üldse seal muuseumis tegevusest, sest kõige toredam on see, kui väikemeestundi. Ja kui talle lugu on ära õpitud tood ja kui sa talle ütled, oi sa oled ikka hästi teinud. Sa oled õppinud loa alal ja pean sulle panema päris positiivse ja hinde ja millele tal oli silmad, vaatavad sulle, et ta see väikemees on midagi ära teinud. Just see. Pärnu linna mitmetes kollektiivides orkestrites mängivad teie õpilased Ja osa õpilasi on isegi Tallinnas suurde muusikusse läinud. Mängib praegu liikluses sümfooniaorkestris Eino Pille trumme mänge. Samuti. Mallis Tarmo praegu õpib muusikakoolis kolm minu eriala õpilast. Praegu töötab meil Pärnu lastemuusikakoolis puhkpilliansambel, kus võrsub. Ja mitmendat aastate juhatati pass laste muusikakooli puhkpilliorkestrit. Orkestrile uuendad ansambel, jah, see on juba aastaid olnud ja see algas siis, kui asutati vaba tiitli keelpilliansambel. Varem tegutses veel siin kohaliku muusikakooli juures sümfonietta orkester mis koosnes ainult õpilastest ja Käes on sügis. Jällegi algas uus hooaeg täitluses ja plaanidki mitmete kollektiividega tehtud. Millised on siis need suuremad sündmused, mis seisavad ees suuremal kollektiivil, mida te juhatate? See on ära linna kultuurimaja, rahva kollektiivil, segakoi, lendla. Kunstilist taset tõsta. Meil on praegu maa plaanitud oma aastapäeva kontsert, muidugi siis on anatooriumistervis loeng-kontserdid ja samuti sõpruskontserdid Pärnus ja väljaspool. Ürituseks minu arvates on see, et meil tänavu saab osaks õnn kutsuda ellu kooli veteranide klubi kus kollektiivi liikmed aastaid laulnud koos nagu ei ole aastate hulga poolest võimelised kaasa tegema, kuid ikkagi vajadus jääb kokkutulemiseks ja neid jälle kohata ja see toimub siis tänavu oktoobri lõpust. Alad. Vastutusrikkamad esinemised on meil mõeldud kahele tähtpäevale eestima kommunistliku partei 60. aastapäevale pühendatud temaatiline üritus, koidukuulutajad ning partei 26. kongressi-le pühendatud. Elus muutub kõik pikapeale lihtsamaks ja selgemaks ka teatud tähised ning nendeni jõudmise hind. Üht aga ei suuda Herbert Pulk kuidagi unustada. See on temasse jäänud just kunagise Pärnust võistesse sõidu jonn, noorusmaist mil oli üksainus jalgratas kolme mehe peale. Ja kui maksku, mis maksab, esinema jõuda taheti. Üks sõitis edasi, jättis rattatee veerde teist ootama, kes samamoodi kolmanda suhtes toimis. Esinemine sai teoks. Seesama sihikindlus olgu või üks ratas kolme mehe peale saadab Herbert pulkadeni.