Pühapäeval, kuuendal märtsil läks Linda seltsi saalis Liinataja laulukoorist antud kontsert üliväga ilusasti ja lõbusast korda. See neiude laulukoor on tõeste Linnutaja lauljad, meie tulivad Meie arvamise järele suuremalt osalt juba täiesti kunsti juures. Nad võiksid ka igas kohas etta astuda, kui tahaksivad. Iseäranis on nende äraõppimine lühikese ajaga nii hästi laulja neidudel kui nende juhatajatele tõeste suureks auks. Need read pärinevad valguse 19.-st numbrist aastast 1883. Täna ligi 100 aastat hiljem võime taas rääkida linnutajast. Minu ümber on poolkaares kaheksa laulu ja pillinaist. Ja minu kõrval. Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi juhataja Janno Holsting. Kõik kaheksa naist siin kinnitasid mõni aeg tagasi, et just teie olete siidilinnata hädassinis. Kust see mõte siis juuri ajama hakkas? Mina just see süüdlane olen, ei tea öelda. Aga eks need tüdrukud kõikule aktiivsed lauljad ja ju see mõte nende kõikide või vähemalt praeguse muusikalise juhi ja ansambli vanema peas oli. Ja eks ta siis sai koos paika pandud. Linnataja nimi ise pärineb ju noorlinnud. Jah, vana juba 100 ja rohkem aastat ja ta on seotud muidugi ka praeguse ansambliga, sellepärast ansambel laulab ju Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi ansambli na. Ja Carl Robert Jakobson võttis omale ju pseudonüümi Linnutaja. Kui ta hakkas endas nägema kirjameest ja hiljem ka oma talule, pani Linnutaja nimeks oma lapsepõlvekodu torma Kalevipoja sängi või nõndanimetatud Linnutaja mäe järgi, kus ta armastas veeta oma vaba aega. Teame, et paljast mõttest on alustajal alati vähe. Küllap oli ka teil kõigil entusiaste toetajaid selle ansambli loomiseks. Vändra kandis. Ja muidugi alustades juba meie sihtasutuse Vändra katsesovhoosi direktori Jüri kulbiniga samuti Pärnu EKP rajoonikomitee sekretäri Maie kolossovaga ja niimoodi kõrgemale tõustes Tallinna poole, eks siin k ole toetajaid, meil olnud. Ansambli juht on Vändra laste muusikakooli õppejõud. Heldi Sildever. Teile üks niisugune küsimus. Kui vanalt laps käima hakkab? Eksika kaaslaselt vallisina hakesega kaheksa kuus. Aga kuidas oli lugu ansambliga? Nuia ansambel hakkas ikka õige varakult juba käima. See oli siis, kui varakult kaheksa kuuselt. Ja missugune oli esimene samm. Meie tulime välja juba kuuekuuselt ja esimene väljaastumine oli meie Carl Robert Jakobsoni talumuuseumis. Näri õhtul. Aga see oli, siis oli laps alles kahekuune. Ahah, siis hakkas päris varakult käima. Esialgu vist roomas ainult. See oli nii väga tagasihoidlik ja vist oli üks suurem esinemine meil parteikomitees Pärnus. Aga enne seda veel, kui me kõndima hakkasime, me ei julgenud üksi niisugust sammu ette võtta, siis esinesime tervises, kus oli meil tugevaks toeks Vändra kolhoosi meeskoor. Ansambli juht Helgi Sildever. Kui ma paluksin teil iseloomustada oma ansamblit linnataja, kuidas te seda teeksite? Kõigepealt võib-olla nimetaksin need ansambli liikmed, kes meil laulavad järjekorras. Alustaksin teisest aldist, sest teises aldis laulab ju meie pesamuna Riina Frolova kõige noorem ansamblis. Siis Valli Vahter, samuti teine Alt. Esimene Alt, Eleonora vähi Jabiret murumets. Teine sopran Tiiu püüman ja mina esimene sopran Imbi Kullamaa. Tema on ühtlasi meie ansambli viiulisolist ja Maria pik. Ansambli põhisuund on siiski vokaalmuusika. Millegipärast on meie ansambli suhtes levinud ekslik arvamus. Me tegeleme põhiliselt torupillimuusikaga. Torupillimuusika on nii muuseas paari palaga esindatud meie kontsertprogrammis. Põhisuund on siiski vokaalmuusika rahvalaulude seaded. Alustame vanade runoviisidega ning lõpetame kõige moodsamat rahvalauluseadetega. Minut maali meetmel käpi kanne proua toite. Ja kuidas üks noor inimene tunneb ennast ansamblis, kus põhikoosseis on niisugused eakamad inimesed Imbi kõlama, need eakad inimesed on sama noored nagu meiegi oma hingelt. Ja me sobime väga hästi, kõik suurt vahet ei ole. Kes need kõik on hästi, särtsakad või mõni eriti eriti muidugi jälgisid meie ansambli juht. Aga teised ka meil on kõik niisugused. Ansamblis. Teil on repertuaaris laul, kus sõnad, kust see laps need laulud saanud, aga mina küsiks, kust see laps, need pillid saanud? Teil on ju väga huvitavat pillid kõigil sel teemal vestled muidugi meie ansambli vanem Eleonora Vähi. Pille on meil praegu torupill, millega me nägime tõesti suurt vaeva, kui me otsustasime, et kõik kaheksa liiget ansamblis peavad torupilli mängima, siis me hakkasime mõtlema, kuidas me torupilli, kust me kätte saame üldse. Ja siis kirjutasime sinna, kuulsime, et Valgamaal on üks ansambel torupill. Kirjutasime siis Taulide perele kirja, vastuseks saime, et nendel on nii palju tööd ja nemad meile torupille valmistada ei saa. Meie muidugi sellega rahule jääda ei saanud, siis võtsime helgiga kätte ja sõitsime siis jah, Ovi kolhoosi. Leidsime siis ansambli juhi Johannes Tauli üles ja ütlesime, et vot meie oleme sealt ja sealt kurgelt ja Linnutaja ansambli esindajad ja meil oleks hädasti tarvis kuidagi kaheksa torupilli. Tema muidugi ütles, et kirja saite kätte ja et sellega on nagu lõpetatud, meie ütlesime, et sellest on vähe. Et meie oleks Pille vaja, siis ta ütles, Pille teha ikkagi ei saa, et väga palju tööd on, et isegi põllumajandusminister seltsimees Harald Männik käis ja tellisin kaheksa torupilli. No kui me seda kuulsime, siis oli küsimus lahenenud, sest me teadsime, et need pillid olidki meie jaoks tellitud. Ja nii me siis saimegi pillid hästi kiiresti kätte. Ants Taul nägi väga palju vaeva meie pillide valmistamisele. Ta tegi nad väga kiiresti valmis, juba oktoobris saime juba siis alustada puhumist. Kui hakkate mängima oma kivikasukat, mis repertuaaris, siis võtavad kõik naised kätte torupilli. Kuidas torupillimäng ja naine kokku istuvad. Eks meie seda tahtsimegi välja uurida, kuidas naine ja torupill kokku sobivad, sest teadaolevate andmete järele 100 aastat tagasi oli üks tuntumaid torupilli mängijaid. Kuimetsa kai. Kaasajal teame meie samuti ainult ühte naise nime, kes mängib ansamblis torupill. Son luule Lepik. Ja me tahtsime lihtsalt välja selgitada, miks on nii vähe naisi, kes tegelevad torupillimänguga, milles on siis põhjust ja kas te leidsite selle põhjuse? Meie küll leidsime. Nii et kui me hakkasime tegelema torupillimänguga algul oli meil üks ainukene torupill lihtsalt prooviks ja kas me suudame seda teha siis selgus üsna pea. Põhiline põhjus. Torupillimäng on füüsiliselt naistele siiski väga raske. Kui ausalt öelda, siis esimesed päevad või esimesed harjutused ei saanud kesta üle viie minuti, sest pea hakkas ikka kohutavalt ringi käima. Aga mida rohkem edasi sai harjutatud, seda libedamise mäng hakkas minema. Ja nüüd juba kõik meie naised muidugi on võimelised mängima. Muidugi tehnikat meil veel pole ja, ja, ja nii edasi. Aga kivikasukaga juba enam-vähem saavad hakkama. Muidugi palju. Meie mängule aitab kaasa see, et Ants Taul on meile teinud ideaalsed pillid. Väga hästi häälestuvad, kui meie ise suudame muidugi puhtalt mängida. Kui teil, Helgi siltever parajasti käepärast ei ole, heliharki või klaverit kusagil toanurgas, noh oletame proove teete ju igal pool, kui lähete esinema laulate ju. A capella. Ütlete teie, Imbi kullamaale Timbi, võta hääl ülesse, mis pärast? Imbi on meil ainukene ansambli liige, kes omab absoluutselt muusikalist kuulmist. Imbi kullamaa, kas sellise absoluutse kuulmise omamisega ei ole ansamblis ka raskusi? On ikka alguses lauluga häda selles, et mina jään õigesti helistiku, aga teised kõik vajusid nagu vahel lauljad ikka ja siis oli suur kakofoonia. Meie ansambli lemmiklauluks on Raimond lätte seatud rahvalaul lauliku lapsepõli. See on küllaltki raske laul. Eriti ansamblile, kes ei ole nii palju veel kokku laulnud. Hääled veel lõplikult ei sobi. Ja sellega juhtus sarnane lugu. Kuna seal on viiulisoolo siis Imbi kullamaa mängib viiulit meeldima, omab absoluutselt muusikalist kuulmist ja nagu ansambel ikka tavaliselt kipub vajuma. Ja algul vaatame, milles on asi, kuulame ikka läheb metsa ja lähed metsa. Asi oli nimelt selles, et indi. Meie, nii kui me vajuma hakkasime, tema tuli ka kohe meiega kaasa ja nii me siis vajusime lõpmatuseni. Lõpuks siis tabasime selle joone õige joone ära, et viiul peab jääma ikka antud helistiku. Ja kui me siis olime niimoodi mõned proovid harjutanud kokku, siis hakkas see laul juba minema. Kui hästi või halvasti ta iga kord välja tuleb, seda ei oska kunagi ette öelda. Aga fakt on see, et see on meie lemmiklaul. Põhiliselt soliste ansamblis on kaks Imbi kullama viiulisolist ja Riina Frolova on meil eeslauljana runoviisides. Kas need Runa viisid, nagu enne ansamblisse astumist ka kommitasid, rinnefalava kummitasid? No neid tuli jällegi õppida seal Tallinna muusikakoolis edasi Anti Marguste ikka jälle nii õudsalt nõudis meie käest. Need tol korral pidi nad pähe õppima ja noh, siis sai nad niimoodi õpitud korraks ja läksid jälle meelest ära, aga need, need laulud, mis tuleb need laulda ikka need vaegneid pähe õppida, et nad segamini laulmise ajal ei lähe. Ja küllap nüüd olete tänulik, et õpetaja nii palju nõudis. Tagantjärele muidugi olen ma Anti Marguste ikkagi väga tänulik. Kuna ma olen praegu ise ka õpetaja, siis on see tänu praegu eriti tunda. Peale torupillide on meil veel kasutusel roobillid ja plokkflöödid kuigi plokkflööt ei ole eesti rahvapill. Aga sellega on väga mõnus mängida mõningaid eesti rahvaviise. Seadeid plokkflöödi-le võib plokkflööti teleoleme kombineerinud ise plokkflööt idel mängime Riho Pätsi rahvaviiside seadeid ning oleme kasutanud ka naiskoorilaulude mõningaid seadeid. Ja praeguses repertuaaris on teil. Praeguses repertuaaris on meil eideratas eesti rahvaviis ning kõikidele tuntud lepalinnu nime all Riho Pätsi ringi laul. Mis puutub roobillidesse, siis neid pilli oleme üpris vähe kokku harjutanud võib-olla kuu või poolteist, ainult just ansambli na. Ja esialgu me võtsime meie oma Vändra kandi viisi nimelt Vana-Vändra üles üles hellad vennad. Teie ansambli liikmetest ei ole kõik mitte ainult linnutajaga seotud, vaid paljudel on ka muid ühiskondlikke kohustusi. Maria pik, teie juhite ju Vändra kultuurimaja naiskoori? Jah, seal tuleb ka kaks korda nädalas õhtuti proovil käia ja ja seda, kui kaua te juhatad, ta läheb juba 11. aasta järjest. Perekonnainimene olete ju ka, kuidas siis jõuate? Siis peab ikka siis tema kuskilt vaestab laps näpu otsa võtta ja teinekord parem magama sokutada. Ja Nabi dirigendiks teil on Riina Frolova, kui kaua Riina abidirigendi ametit peab naiskooris? Praegu läheb, teine aasta algus. Ja kuidas läheb? Ma ise arvan, et pole viga, saab hakkama küll. Kellel on veel nii ühiskondlikke ülesandeid, Moyo püüman tegeleb ansamblitega. Mina juhendan Tootsi alati klubis kahte naisansamblit. Ja neid ma juhendan. Neljas aasta läheb praegu ilgi, Sildever helgib, mees ähvardab mehi mitmenda? 11 sama kaua, kui Marial naiskoor. Te esinete põhiliselt Carl Robert Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal ja olete väga tuntuks saanud oma kandis juba veski kontsertidega. Võib-olla sellest natukene lähemalt. Kus need kontserdid siis ikkagi toimuvad ja kui tihti ja kuidas nad sel suvel toimuma hakkab, hakkavad? Talvel teatavasti ei saa külma pärast seal mängida veski, kontserdid hakkavad toimuma üle nädala pühapäeviti. Kurgjal jahuveskis. Kes on huvitatud meie kontsertidest, palume tulla meid kuulama Kurgjale. Põhimõtteliselt me ei tahaks kurjalt välja sõita, sest me oleme ikka oma muuseumi patrioodid ja kõige meelsamini esineme kodus. Tee esinesite peale veski ju ka veel karja köögis. Miks niisugune variant vahepeal kasutas, seal oli, see oli väikene eksperiment, tahtsime lihtsalt kuulata ja veenduda, kas sobib seal teha kontserte või mitte. Akustika on seal tõepoolest hea ja vastav miljöö sobib ka, kui on valitud parask, repertuaar, kaste, ekskursioonidele olete ka juba esinenud ja oleme küll. Jaa. On olnud selliseid momente. On juba ette teatatud, muuseumile tuleb see ekskursioon ja nad taluvad kindlasti meie kontserti. Nüüd oleks paslik ära öelda ka ansambli täielik nimetus mille kohta Janno Holsting mõni aeg tagasi ütles, nii toredasti, et selle meeldejätmiseks olevat vaja ekstra puhkust võtta. Kõlab niimoodi Eesti NSV põllumajanduse ministeeriumi tööpunalipu ordeniga, Adolf Möldri nimelise Eesti loomakasvatuse ja veterinaaria teadusliku uurimise instituudi Vändra katsesovhoosi Kurgja osakonna Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi ansambel Linnutaja. Kuna me juba rääkisime teie toredatest pillidest, siis teil on ka ju väga kaunid riided. Naisterahvastega näputööd tundma. Ja kuna ansambli Linnutaja on nagu selle Natalie Peeerrna, hilisema nimega Natalie Johanson, Pärna käsitöö ja näppude kooli järeltulija, siis peavad naised ise ka seda tundma. Suure töö muidugi selle juures tegi ära tõenäoliselt kombinaat Säde, aga eks ansambli liikmed lihvisid kõik need riided üle. Ja finantseeris jällegi Jüri Kulbin Vändra katsesovhoosi summadega. Noh, eks need on ikka aluseks on võetud eesti rahvariided ja võib-olla otseselt meieri, et aluseks on võetud Carl Robert Jakobsoni abikaasa riided mida võib näha, kui tulete külla meile Talumuuseumi, Carl Robert Jakobsoni abikaasa riiete eeskujul kujundas need riided meile Pärnu teatrikunstnik Uno Uibo. Kombinaati säde, õmbleja, neli kase õmbles nad meile valmisriided pruun villane riie, seelik, jakk põll, siis peale selle on valge pluus ja peakate kaunistuseks juurde kasutatud näpunööri ja pitsi näpunööri muidugi oleme põhilise kõik ise teinud ja külge õmmeldud siis pitsi ka ja ega praegu meil vabal ajal kogu aeg käib, see õmblemine veel edasi ka meil peakatet päris valmis ei ole veel, mul on olnud koos teie kõigiga meeldiv võimalus mitu korda kah reisikohver näppu võtta ja bussi istuda ning koos sõitma hakata. Naerust, naljast ja toredatest. Seiklustest juttudest ei ole bussis kunagi puudu olnud, kuidas siis ikkagi oli selle rongisõiduga võib-olla sel teemal rähi palli? No selle rongisõiduga oli selline lugu, et Meil oli vaja sõita Tallinnas ja Harju mäel esinema. Aga meie buss, õnnetuseks läks viluvere metsa vahel põlema, vaevu saime sealt bussist välja ja siis meil ei jäänud muud üle, kui kiiresti sinna jaama minna ja hakata vaatama, et kas rongi veel on minemas. No õnnestus meil siis sellele valvurile seal ära rääkida, et meil on ikka väga vaja Tallinnasse jõuda. Ja tema siis palus luba Pärnust dispetšerile ja, ja Tootsi raudteejaamaga võttis ühenduse ja nii siis lõpuks õnnestuski meil viluveres rong peatada. Pealegi kiirrong veel. Ja nii me ikka jõudsime Tallinnasse, Te olete Kurgja ansambel. Korgi on looduslikult väga ilus ja kaunis koht, mis näiteks. Teile Janno Holsting ütleb sõna Kurgja, kuidas te kutsuksite endale külla? Oleneb sellest, keda kutsuda kas loodusesõpra või Carl Robert Jakobsoni austajad või põllumeest, kes tahab näha talupidamist 100 aastat tagasi või muusikahuvilist, kes tahab kuulata ansamblit Linnutaja. Nii et keda kuidas kutsuda, aga usun, et kõikidele on seal midagi huvitavat näha ja me võtame kõiki külastajaid väga hea meelega vastu. Veel parem, kui me ette tea, millal nad tulevad seda, seda toredam. Ja huvitav on ju ka see, et teie laudad, seal ei ole enam tühjad, vaid seal on juba elanikud sees. Ja nagu igas talus, nii peab ka siis meil loomi olema ja praegu on siis juba lehmad, hobused, lambad. Esialgu me nendega piirdume. Hiljem ehk ka veel linnud. Ahja kolm kassi on kammer. Hobustega tegidki juba saanisõidud kära. Vastlapäeval jaa. Kui nüüd lõpetuseks veel Linnutaja külalisraamatut sirvida siis sissekannete põhjal võiks veel kord korrata valguses ligi 100 aastat tagasi öeldut, mis praeguse linnatajaga tõepoolest kokku läheb. Lauljad, neiud olivad meie arvamise järele suuremalt osalt juba täiesti kunsti juures. Nad võiksivad ka igas kohas ette astuda, kui tahaksivad. Iseäranis on nende äraõppimine lühikese ajaga nii hästi laulja neiude Elle kui nende juhatajatele tõesti suureks auks.