Tere, hea kuulaja, algab teise veebruari helikaja saate teemad. Riversi loomingu kontserdist, kus esinesid Eesti rahvusmeeskoor ja Pärnu linnaorkester, jagab muljeid Raul Talmar. Eestitelevisioon kutsub koore laululahingusse räägib toimetaja Anu Välba. 19.-st rokkmuusika festivalist räägib Andres Mustonen. Son Mirje Mändla intervjuu rahvusvahelisest soprani konkursist Narvas saatis helilõigu Jüri Nikolajev. Vastlapäeval toimub Tartus Urmas Sisaski kogu pere kontaadi vastlaesiettekanne lähemalt räägib kontserdi peakorraldaja Kadri Leivategija küsitleb Hedvig Lätt. Pille Lille muusikute toetusfond tähistab viiendat aastapäeva galakontserdiga kollase rotiaasta algust tähistavatest, kontsertidest Tartus ja Tallinnas, räägib korraldaja Helena Uleksin. Intervjueeris Hedvig Lätt teatri- ja muusikamuuseumis, esitleti isikuraamatut muute levikat lauluga ja lauluta. Teemat vahendab Agera ja muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab Priit Kuusk. Mina olen toimetaja Kersti Inno, head kuulamist. Neljapäeva õhtul toimus Estonia kontserdisaalis kontsert, kus oli palju esiettekandeid. Kevin Brierstilt esinesid Eesti rahvusmeeskoor ja Pärnu linnaorkester Kaspar Spudnentsi juhatusel. Palusin sellest kontserdist rääkima Raul Talmaril. Kontsert oli minu jaoks huvitav tutvumine tuntud ja tunnustatud helilooja Kevin Briersi muusikaga ja, ja peab ütlema kohe, et see helikeel, mida prajars kasutab, on väga lahuldab ja ta on hästi kuulatav ja, ja mõjuv, ta tunneb ilmselt väga hästi vokaalid ja koostöö rammiga on minu meelest olnud, et tore kui nüüd kontserti nagu tervikuna vaadata, siis ma usun, et Brierson kirjutanud ka teiselaadseid teoseid või ta võiks võib-olla rahvusmeeskoori ka usaldada, et neile kirjutada tempoliselt mõni kiirem lugu, et kontsert oli natukene ühes takti mõõdusse väga tõsised, ilusad ja sügavad tekstid, et mille muusikaline väljatoomine oli rammi poolt. Oli väga tore selliste huvitavate kõlade ja koosluste kasutamine ehk siis suurepärane kontrabassimängija Daniel Nix, kes siis mitmest teoses kaasa mängis, selline romantiline kontrabass, mida tihtilugu ju ei kuule. Kontsert algas Franz Schuberti vaimude lauluga vee kohal Göte tekstile, kes oli selle kontserti võib-olla kõige emotsionaalsem või kõige rohkem rammi vokaalseid võimalusi. Dave lugu edasi toimus pisut nagu sordiini all. Kui me nüüd vaatame kava järjekorras, siis Briersi teos kiitke me kõik, millega siis algas. Tema osa muusikast on üks mõju lihtne vaimulik teos, mille märksõnaks võiks olla kuidagi, et ta on nii lihtne nagu Gregori koraal, kuid romantilises kastmes ja seda ma tean, et on ramm ka varem laulnud. See oli neil väga kenasti esitatud ja hakkas tunda andma see mõjusus, mida Prayers ilmselt taotleb oma sellise seisundi loomisega on Romil ka omaks võetud. Ja veel järgmise teosena kõlas kutse oli siis võib-olla veel sammuke edasi helikeele võib-olla küll natuke keerukuse poole, kuid, kuid mõju oli samalaadne, ma hakkasin tundma, et mulle see Prayers hakkab meeldima. Kolmanda teose pealkiri, laulgem kõik oli pikkade vokaalide bee tud tundega. Ja see ütleski mulle seda, et ma oleks seal oodanud, et oleks toimunud ka mõni tempovahetus või miskine selline sähvatus sinna kontserdi kavasse. Kindlasti on üsna keeruline, ükskõik millisel kooril väga sügavmõttelist võõrkeelset teksti niimoodi edasi anda, et jõuaks publiku viimastel ridadel. Ja siin on küsimusi, mis minu jaoks alati koori kontserdil on, et, et kas on võimalik esitada teoseid niimoodi, et viimane sõna oleks arusaadav? Kahjuks juhtub ikka niimoodi, et orkester matab mingi osa teksti. Pärnu linnaorkester mängis väga hästi ja neid ei saa milleski süüdistada, aga tundub vahest et need kõlavahekorrad tavakuulaja jaoks vajaksid ikkagi seda, et kui teosed on kirjutatud tegelikult siis koorile, siis sooviksin saada kõikidest sõnadest aru. Üldse ma pean ütlema, et, et esiettekandeid oli ju väga palju ja see on üks tore töö, mida, mida Ramdee Budninson ilmselt seda uut toonud palju koori repertuaari ja, ja tema koostöö heliloojatega on olnud viljakas, teisi ettekandeid, mäki loeksin ka siis veel ette, sellel kontserdil kanti ette kutsejaan in rock või jaan plokis, kus siis Taaniel, Nixjja Mareks lobega ja Memento meeskoorile esiettekanne kontserdi lõputeos. Hüvastijätt Peterburiga, mis on kirjutatud 2002. aastal, on oma mõjususelt ilmselt kõige võimsam kogu sellest kavast ja ilmselt ka sihilikult sinna valitud. Ja ma ei ole ausalt öeldes ammu nii tõsiselt. Kurba muusikat kuulnud kohe nõretas kurbusest, teos jättis väga sügava mulje, seal kasutatakse ainult siis meeskory passi hääli. Ma usun, et Prayersil on mingi isiklik kogemus selle Peterburiga olemas, et ta nii südamest tuleva hüvastijätukirja on kirjutanud. Tore oli lugeda väga häid tõlkeid Krista Kaera poolt, et mis on ju ka väga vajalikud sellise kontserdi puhul, kus tekst omab peaaegu kogu tähtsust. Minul oli tore kohtuda selle heliloojaga ja ma ootan ilmselt seda, et millal helilooja huumorisoon, mida inglaste puhul on teada, et on neis palju mõnest teoses ka rammile avalduks. Helgaja palusin stuudiosse kolleegi Eesti televisioonist Anu Välba teie kutsut eesti koore laululahingusse, kutsume kõiki koore tõepoolest laululahingusse ehk Eesti televisiooni uude saatesse, mis hakkab eetrisse minema märtsi lõpust ja kus me pakume võimalust 12-l kooril televaataja ette astuda ja ennast sellises lõbusas saate formaadis proovida, et ma ei taha nagu ühtegi kooriaga koori liiget ära ehmatada sellega, et me paneme koore nüüd ei tea, mis situatsioonidesse, mis nende kõigiga juhtuma hakkab. Ühtegi koori üks ei jäeta, aga me lubame, et see saab olema üks üks tore saade ja ja palju koos lõbusat laulmist. See on muidugi eesti kooridele tore väljakutse, sest Eesti koorid on harjunud tegelikult laulma tõsisemat repertuaari. Siin on ka väike kartus, kas neil on see repertuaar olemas, millega saatesse tulla, kui palju praegu on koore registreerunud? Tegelikult registreerumise lõpuni on veel aega päris palju päevi, viimane kuupäev on 15. veebruar ja hetkel juba huvi on tuntud juba integooridega ka töötame ja kooridele peaks info jõudma ka veebruari alguses läbi kooriühingu. Aga seda repertuaari kooridel ei peagi olema, selles mõttes. Ma usun, et on, on koor ikka, kes, kes laulavad selliseid lõbusamaid laule, mida võib-olla laulupeol tõesti ei kuule, aga ühtegi koori selles mõttes, mida ma ka enne ütlesin, et ei jäeta üksi. Et meil on olemas muusikajuht, kes on Antti Kammiste, meil on olemas seadete tegijat, kes aitavad kooridel kõiki neid laule seada, et ei maksa ära ehmatada sellest, et et kui kool hakkab ennast registreerima ja tabab Eesti televisiooni koduleheküljelt laululahingu sellise lehekülje, et seal on taotlusvorm, mis on kõik selline nagu ikka Nende puhul ja siis on teine asi on, et me palume teha koduvideo ehk et koor õpiks selgeks mõned laulud. Ei, seal on need laulud, on, ma võin ette lugeda, lauline, laulame, aeg ei peatu Ivo linna esituses, siis on filmist viimne reliikvia, pistuda laul ja on Tanel Padari repertuaarist laul Kuu on päike. Et me lihtsalt palume kooridel seda laulda nii nagu oskavad. Ega meie ei hindagi ainult lauluoskust ja suurepärast sellist vokaali, mis on kahtlemata ka väga oluline, aga eelkõige sellist sära, entusiasmi, tahtmist koos teha, et see tegelikult on ikkagi põhiline. Noh, see meie kooridel ongi kindlasti olemas ja te julgustate neid koore tulema ka siis, kui neil puudub praegu selline repertuaar, absoluutselt, see ei ole midagi ootamatult, me ei palu midagi ilmvõimatut teha, et kõik on läbiräägitav ja saatejuht onju, Tarmo Leinatamm, kes ei ole muusikas võhik ja teab, nii et me. Ma usun, et me midagi sellist väga keerulist ja üle pea käivat ei, ei palu teha ja ei oota neilt, nii et me väga ootame kõiki koore, kes tahaksid laulda ja kes tunnevad rõõmu laulmisest. See on kindlasti tore tegevus ja iga koor, kes osa võtab, võidab ja selle tegevuse kaudu, aga millised on teil ja preemiad on ka kahtlemata suur rõõm on osalemisest, aga kahtlemata võitlejad on loomulikult auhind ja auhind on enda CD plaadi salvestamine siinsamas Eesti rahvusringhäälingus ja kontsertreis. Ma kontsereis hetkel täpsemalt ei tutvustaks, et see jääb väikeseks üllatuseks, aga, aga need auhinnad ei ole nagu tühised ja need on, ma loodan, et igale koorile nagu sellised. Et auhinnad, mida koor võiks, võiks endale tahta ja soovida. Niisiis ei ole muud midagi, kui me ootame kõiki registreerima laululahingusse taotlusvormi leiab Eesti televisiooni kodulehekülje pealt ja sealt leiab kõik täpsemad juhised ja 15. veebruarini me siis me kaotame, et saade saaks eetrisse minna ju kommertsile. Üheksanda veebruarini kestab barokkmuusikafestival ja sellest festivalist kõneleb neid lähemalt Andres Mustonen. No ma olen päris õnnelik selle kava üle, sest igal kontserdil on ta küllalt kitsas uks, kust sisse minna, aga ukse taga on suur maailm. See tähendab seda, et me ei lähe haarama seal kõiki asju korraga ja ei pane lauale kogu barokkballett või niisugust tohutut roogasid vaid läheme ühe helilooja hingemaailma, tema helikeelde ja erinevad muusikud avavad neid maailmas. Nii on ka Carl Philipp Emanuel Bachi Viola da gamba sonaadid. No see on niivõrd väärne, seda nautisid muusikagurmaanid, tähendab need, kes said väga peenest tunnetusest ja üldse elustiilist aru. Festivalile on väga palju neid kavasid, mis nõuab inimeselt väga palju, see nõuab haridust, see nõuab väga kõrget kultuuri taset, et üldse aru saada, mis heliloojad ja miks seda üldse tehakse. Et see ei ole niisugune, et lihtsalt teeme meelelahutust. See kõik on loomulikult kirjutatud meelelahutuseks Carl Philipp Emanuel Bachi, Vivaldi, muusika, vääni, muusika. Need on kõik tegelikult kirjutatud ja sellest tantsis meelelahutuseks. Aga seda ei saanud sõna-sõnalt need tänapäeva mõttes Mõtta meelelahutus või siukseid miin mõeldakse meelelahutusliku muusikat, et ta nagu ei nõuaks eriti aju ja ei nõuaks nihukeste ettevalmistust ja haridustaset ja nii edasi. Aga vanemate stiilide meelelahutus nõudis väga kõrget haridustaset ja seda taset. Aga muidugi seda kuulas suhteliselt vähe inimesi, see ei olnud mingisugune massikultuur. Ja nii me lähme. Carl Philipp Emanuel Bachi maailma. Me lähme. Antonio Vivaldi maailma. Me lähme, Johann Sebastian Bachi maailma ja mitte tema ülituntud teoste kaudu. Pürgi variatsiooni kaudu tema klaveriteosest kirjutatud keelpillitrio, mis on, mis on väga-väga haruldased. Näide, kuidas barokkmuusika reaalselt tõeliselt elab suures maailmas siis seda ei ole nishikultuur või kaseinterpretatsioon ei ole nishi, vaid ta laieneb ja laieneb ja kogu niisugune maailmalavad teatrid, kirikud, muusikud on võtnud selle omaks ja see ei ole enam mingi eksootiline vana kultuur, vaid tuuakse kuiv uue kultuurina ja keskaja muusikast trio meedia vahel. See on niisugune väga tore. Krukus kõrget sopranit laulavad ühekõrguselt taolist muusikat, mis on kirjutatud nagu ühele hääle kõrgusliigile ja mitmehäälset, nagu seda on kirjutatud väga palju just prantsuse Arsnova ajani Arsantiiikas, Tibar, snoomang, kiundimašovit, Riia, jäätrichento, Itaalia ja sealt on ka pärit väga palju niukseid, miniatuurset pilte ja see pildi kaudu tuleb, tuleb selline kontsert meieni kolmapäeval Nigulistes Aravete, norra ballaad ja see on kõik samaaeg, see on kõik sama aeg, ta on erinevates kohtades, seda võib teha norra ballaadi. Sa võid teha keldi muusikat, võib siia juurde teha iiri muusikat ja võib vabalt teha ka Soomes Skanska kuskil ühesõnaga tsooniks traditsionaalse ja üles kirjutatud muusika vahepealne vorm, aga suurtes tsentrumis loomulikult Taali väga elitaarne kultuur. Mina istun siin, ma tahaks tõsta inimeste kontserdi magnum Hortus musicus, meil on selline õnnelik olukord, kus juba väga palju inimesi tegeleb vanade pillide mängimisega, valdavad neid piisavalt hästi, on erinevaid loodud on väga palju ansamblid tekkinud, mis on kortuse inimestest, kes on kasvanud Hortus muusikusega ja ja jätkanud oma individuaalset teel. Nad on loonud väiksemaid või suuremaid gruppe. Et me võib-olla alustame ühe traditsiooniga magnum Hortus musicus, kus festival iga kord need inimesed saavad kuu ja me saame kanda ette muusikat, mida ükski nendes gruppides kaasa arvatud kortus eraldi ei saa kanda, kuna ei piisa lihtsalt jõude. Ja see oli ka vanal ajal eriti pidulikel hetkedel koondati linnamuusikud kokku kõik, kes sellel alal tegutseti ja siis Kanteeti eriti pidulikku muusikat. Noh muidugi siin on kõige kuulsam koht on siin San Marco Veneetsias, kus jõutakse kuni 36 kuni 42 häälse muusikani. See ei ole mitte niisama, on naljana öeldud, kuni 42 häält, 36 häält, 18 häält, 26 häält. Tähendab, see on, see on tohutu Polifooniline partituur muidugi, saksa 16. seitsmeteistkümnenda sajandi, ehk siis need need tsentrumis, mis olid rikkad, et nad said neid korraldada. Aga kuna Eesti riik on nii majanduslikult rikkas, vähem kultuuriliselt rikas, siis püüame teda kultuuriliselt rikkamaks jõudumööda teha. Klementsise kohtad Klementšis, see on juba nagu männon Viinist, ma mäletan, kuidas ma kohtusin temaga 79. aastal Viinis, no see on juba tükk aega tagasi ja tema kodus käisin vaatamas. Haruldased, huvitav, ilus kodulikus, palju noote, palju pille ja kõik harjutused toimusid kodus ja tal on nagu öeldakse. Tasa, tasa ja targu on olnud selles maailmas kogu aeg ja juba ka väga pikka aega. Tore, et ta tuleb Tallinnasse. No kui me räägime, siis noh, konter tenori tiba näiteks meil on see kõlandaga tänugu sopran kontratenor, tähendab, ta laulab nagu veel kvart kõrgemalt. Sopran, poiss-sopran kontserdi näol, see on natukene aruldaseme hääleliik ja peab nad vähem vastu kui konder tänavatel, noh, kuna need häälepaelad, mis vibreerivad, on veel väiksemad, aga see on niisugune noh, nii kuidas loodusele antud. Ja see on muidugi erakordselt, et ilu säästa niukene kesksoost hääl, see ei ole niisugune mees häälega naise hääl, vaid kesksoost hääl, aga väga palju muusikat, ajaloolist muusikat, eelnevatel sajanditel just loodi tegelikult nagu sootud muusikud pidid kandma. Ma ei mõtle siin mitte ainult kastraate, vaid, vaid noh, see oli nagu mõttemaailm, et see ei tohiks olla niukene, naiselik ja mehelik, vaid niukene nende mõlemast kokku nagu üks ja noh, eks taolised ekstreemsed hääled nagu konterdanud hääled seda kõige rohkem iseloomustavad. Vikerraadio eetris on järgmine ülekanne barokkmuusikafestivalilt pühapäeval, kolmandal veebruaril, mil esineb ansambel virtuoosi. Taliani kontsertmeister Alberto martiini ja kontserdikavas kõlab Antonio Vivaldi looming. Muuhulgas ka kuulus tsükkel Aastaajad ja see otseülekanne algab pühapäeva õhtul kell 19. Veel teeme otseülekandega festivali lõppkontserdil, seda juba üheksandal veebruaril, järgmisel laupäeval kell 19. Šothani konkurssi peetakse üsna raskeks katsumuseks. Kuigi noorte pianistide võistlustel Narvas peetud juba kümmekond aastat vaieldakse veel praegugi. Cashotan on ikka see noortele kõige sobivam helilooja. Raske ta on, aga kasulik. Nii väidab Eesti Muusikaakadeemia pedagoog Martti raide. Plaani muusika on valdavalt eriti sihukestel telejõmmidele päris kauge muusika tänapäeval ja et siin on vaja männid, on küllalt ulatuslik ja erinevaid teosed, mis on tõesti oma stiililt ja elu tunnetuselt kuskil seal romantismi kõrval. Igatahes siis see ei ole mitte mitte kerge just nii sihukesele 12 aastasele noormehele, et võib-olla need, kellel soontes slaavi verd voolab, et nendel on see kuidagi natukene lihtsamini tuleb või on nagu rohkem ka antud, aga kerge ta ei ole ja kahtlemata on väga kasulik. Muidugi seda ei saa eitada, et, et need asjad, mis tulevad kaasa selle, selle töö käigus, need oskused, et seda saab muidugi on mujal ka rakendada, nii et ta on selles mõttes väga tore võimalus ennast proovile panna. See annab niukse hea tõuke võib-olla noore muusika õppija arengusse. Martti raide õpilane Rasmus Andreas Raide osaleb Narva konkursil juba teist korda, seekord teises vanusegrupis. Kui tihti tuleb ühel noorel pianistide konkurssidel esinemas ja ennast tõestamas? Kord aastas paar korda aastas, aga võib ka tihedamini käia, aga keskmiselt niimoodi kaks ükskord konkursita ümara pianistiga kogemust ja saab teisi kuulata nendelt õppida. Kes võidab sellel aastal Subane konkursi Narvas? Milline söö, pianist peab olema arvatavasti hea tehnika ja hingelise mänguga. Mis poolt, kuidas tehnika kui hingeline mäng, hingeline, mänglikke kindlasti valsisse tehnika nii väga kasulikuks ei tule. Niiskonnale. Kõige intrigeeriva maks loetakse vanemad gruppi, kus mängivad juba praktiliselt välja kujunenud muusikud. Üks neist on kunagine Narva muusikakooli kasvandik, praegu Tallinnas õppiv Jelena mat viievskaja. Miks teile meeldiks? Tanja mängida, sest mul on minu meelest eriline muusika, ta on romantik ja väga illus ja telepeetud meloodia. Lemmikhelilooja ja tema kaudu võib väljendada oma emotsiooni, oma tundeid. See väga ilus minu meelest. Mis praegu peol esinemist. Ikka tahaksin tagasi minna ja mängida kõike, mis ei tulnud nii hästi välja nagu mina tahaksin vist võimalus, ainult üks. Siis kuidas sina oskad ennast niimoodi panna, alguses niimodi mingitki? See sõltub juba, kas sa lähed teise värvid? Ei lähe, see igal juhul areneb, sind saad muidugi jutt jääda ka järgmisel korral juba proovid anda rohkem kui eelmine kord. Aga kui tähtis on puiteine? Aga ma arvan, et kui tihti võite, siis enam ei ole päris niisugust. Noh, oled liiga kindel ja midagi kaob. Et ma arvan, mõnikord on vaja kaotada. Seekord võistlevad Chopini konkursil esikohtade pärast 51 noort pianisti 11-st riigist nii Läänemeremaadest kui ka näiteks Lõuna-Koreast ja Aserbaidžaanist, räägib zhürii esimees, Tallinna Muusikaakadeemia rektor Peep Lassmann. Ma arvan, et üldiselt on interpretatsiooni traditsioonid küllaltki ühtlustunud maailmas, maailm on üks suur globaalne küla, rohkem oleneb sellest, millise õpetaja juurde on lapsed sattunud ja nende enda ja nii ei saa öelda. Nad võidavad, kindlasti ei saa aga mingi edu ning võib-olla on põhimõtteliselt nagu rahvusliku emapiimaga nagu kaasa, siis mul on, aga, aga kindlasti see väikesele kohalikud inimesed, kes on sind konkursse jälginud aastaid, räägivad niimoodi, et et tavaliselt on teada ja aru saada, kohe on mängus, et kes võidab või kes edasi pääseb. Sel aastal teeb aga žürii väga selliseid ebaharilikke käike, nii et üsna raske on prognoosida, et teie hinnang ei ühti alati publiku hinnanguga, aga see on ka loomulik. Me oleme välja jätnud mõned niisugused esinejad, kes tulid võib-olla mütsiga lööma peoga vanema, aga ma pean ütlema, et ega täiesti kindlat favoriiti praegu favoriit ütleb esimesele kolmele kohale on esimesel pilgul isegi raske leida, et seda arutama. Antakse rohkem soprani tunnetust kui tehnikat, mõlemad mõlemad pilatakse. Aga kui tehnikatunnetust ei ole sisuliselt tehnikast kasutunnetuse tehnikat ei ole, siis sellega sellest tunnetusestide kuidagi ei kasutata, ütleme sihuke mõlemad. Aga mulle tundub, et siin Need 40 võib olla küll, publik hindab jah, niisugust bravuurse esinemist mõnikord rohkem, kui see väärt on. Ta teie arvate basse kongos võiks edasi areneda võib-olla sisuliselt vormiliselt, ma arvan, et see konkurss peab igal juhul jätkuma, see on mitte ainult Narva oleks oluline, võib ka terve Eesti jaoks oluline ja meie muusikaelu ja pianistide jaoks oluline viimase 10 aasta põlvkond, kes peale astunud on tegelikult ju olnud kõik selle Narva tuleristsed ju läbinud väga oluline. Ja mulle tundub, et siin tasuks mõelda võib-olla suuremale haardelisele puhkuse puhul võib-olla jätaks seest ära sõna läänemeremaade soprani kohkus ja mõtleks selle peale, kuidas saada igalt poolt esinejaid, kes ennast, seda, et konkurss tuleb ka rohkem raha panna alla. Ma ei ole küll täpselt kursis, kohtusid finantsasjadega, ma tundub, et rohkem sponsoreid ja ka eestipoolne toetus võiks olla suurem olla sellisel juhul konkuseks tõesti olla haarata tervet muusikamaailma. Šobeni konkursi võitjad selguvad täna õhtul enne lõppkontserti, mis toimub Narvas Ženja Eva-nimelises kultuurikeskuses. Homme esinevad konkursi laureaadid Estonia kontserdisaalis Tallinnas. Schopeni konkursi laureaatide kontsert Estonia kontserdisaalis algab homme kell kolm päeval. Eesti noored pianistid olid edukad ka Vilniuses toimunud kolmandal rahvusvaheliselt Saksa ja Austria muusikale pühendatud noorte pianistide konkursil klapiir music vanemasse rühma kas võitis esimese preemia Tallinna muusikakeskkooli õpilane Johann randvere. Lisaks esikohale pälvis ta eripreemiat virtuoosse ja omanäolisus eest. Randpere õpib üheteistkümnendas klassis professor Ivari Ilja ja Marja Jürisson juhendamisel. Lisaks edule vanemas rühmas pälvisid konkursil žüriiliikmete eripreemiad Paju viies klass, õpetaja Kersti Sumera ja Ellerin Volmer 11. klass, õpetaja Marju Rood. Keskmises vanuserühmas võitis diplomikonkursi korraldajate eripreemia Sten Heinoja kaheksandast klassist. Aitäh Marju Rootsi. Võistluses osales ühtekokku 38 pianisti Leedust, Lätist, Eestist, Valgevenest ja Venemaalt. Žürii tööd juhtis professor Juri kyldjuk Valgevenest. Tartus toimub järgmisel nädalal, viiendal veebruaril Urmas Sisaski kogu perekond taadi vastlad esiettekanne ja selle kantaadi toovad lavale Elleri muusikakooli õpilased koostöös Miina Härma Gümnaasiumi segakooriga. Urmas Sisaski kantaati, vastlatutvustab Elleri kooli direktor Kadri Leivategija. Jah, Urmas Sisask on tõesti aastal 2006 Tartu noorte kooli tellimisel kirjutanute kogu perekantaadi mis siis täisulatuses nimetuse all on, siis kupuson 106 jutustajale mängujuhile, vembumehele, tantsujuhile, lastekoorile, segakoorile, kammersümfooniaorkestrile niisugune uhke teos, kus osaleb Eller sümfonietta aitäh dirigent Lilian Kaiv Miina härma gümnaasiumi segakoor, Elleri kooli naiskoor, Elleri kooli lastekoor ja rollides Sis Elleri kooli laulueriala õpilased ja selle kontsertetenduse lavastaja on Raivo Adlas, kunstnik Liina Pihlak, liikumisjuht Jaanus Randma ja valgustaja Andres Sarv. Et tegemist on niisuguse suurejoonelise kantaadiga ja Urmas Sisaski loomingule omaselt on tema kooriteosed ja sageli väganischez toredas lihtsas helikeeles katava rütmiga leidliku ja niisuguse huvitava ereda muusikalise kujundusega. Aga hästi humoorikad, nii ka see kantaat. Sel korral on siis pöördutud puhtalt eesti rahvaviiside ja rahvatraditsioonide poole, kes siin on samuti tubli annus huumorit. Ja samuti on temal kalduvus ju ühendada niisuguseid kaugeid ja erinevaid rütmikaid ja kultuure, mis siingi on. Huvitav, et see kümneosaline teos, selle viimane osa on vastlaSirtaki, ehk tegelikult kreeka tantsu Sirtaki järgi siis kirjutatud missis kiirenevas tempos vahva tants ja selles kümneosalises kantaadis on kasutatud siis mitmete meie erinevate piirkondade rahvamuusikat. Sissejuhatus on Simuna rahvaviisi, vastad teemal, siis on linad jõulaskjale nii esimene kui teine osa siis on Kuusalu ja Vändra rahvaviisidel, siis on, eks seamäng, mis on siis lumesõjamänguga koos siis lavastatud, siis on üks nalja tegemine, vastla kottiajamine on iluaeg, on vastlapäev, valgus on tekst siis luuletaja oru poolt, siis on vasta söömaaeg ja viimaseks siis, nagu juba öeldud, vasta Sirtaki kreeka tantsu. Igal juhul ootame Urmas Sisaski vähemalt ühel nendest kolmest etendusest, ehk loodetavasti ka juba viiendal esietenduse, aga etendused ise toimuvad siis viiendal, kuuendal ja seitsmendal veebel radaril kell kuus haridus- ja teadusministeeriumi saalis Tartus. Miks just seal saalis seda etendust korraldabki ju hinnaline Tartu muusikakool, mis teatagi kuulub ju selle asutuse alla, aga väga oluline on ka see, et seal on piisavalt suur saal, üks et kuidas siis lavastaja valib selle koha selles saalis, kuhu siis lavastus üles ehitada annab see võimaluse nii nende rahvatantsude seadmiseks kõigeks selleks koorid mahuvad ära, mahub piisavalt publikut, et ta on selles mõttes hea ja ka hea akustikaga niisuguse suure koosseisuga ka etenduse kontserti läbiviimiseks. Sellest peaks tulema, eks tõesti, lastele hoogne lustlik ettevõtmine, kust kõik võiksid ka niisuguse hea enesetunde ja hea naudingu saada. Urmas Sisaski kogu perekond taadi vastla esiettekanne viiendal veebruaril Tartus haridus- ja teadusministeeriumi saalis ja veel mängitakse seda kantaati kuuendal ja seitsmendal veebruaril. Pille Lille muusikute toetusfond tähistab kuuendal veebruaril Kaala kontserdiga oma viiendat aastapäeva. Pille Lill, mille üle on kõigele rohkem rõõmu tunda mõeldes tagasi viie aastasele tegevusele näeks ikka kõige rohkem selle üle, et tõepoolest selle viie aasta jooksul on päris hulga raha leitud, siis selleks, et toetada, meerib muusikuid. See on see kõige suurem saavutus. Et on loodud muidugi need kontserdisarjad, üle-eestilised, mida me pidevalt laiendame ja see on minu arvates suursaavutused, need kohad siis Eestimaa peale 10-sse. Praegu me oleme 10. kohas on tekkinud ja kahtlemata kaks festivali, mis toimuvad Tallinnas päris edukalt siis juba kammermuusika festival sel suvel neljandat korda ja Tallinna talvefestival sellel talvel siis kolmandat korda. Nii et kokku on meil siis väga palju kontserte, teeme neid kontserte ligi 150 kontserti aastas, korraldame päris suur hulk ja tänu sellele muidugi siis just muusikud saavadki ikkagi esinemiskogemusi, sest meie põhieesmärk on see, et solistid oleksid laval ja sellega siis kogu aeg see fond tegutseb. Kohtadeks on meil Rakvere, Sillamäe, Narva tüürikääru, Pärnu, Häädemeeste, tar, Otepää, Tõrva rahvas vajab seda muusikat. Klassikaline muusika on kahtlemata niivõrd ilus ja, ja kui seda esitavad professionaalsed muusikud, kes on kogu oma elu pühendanud muusikale ja teenivad nii-öelda muusikat, siis. Ma arvan, et rahvale on see suur kingitus. Me tegeleme kusagil umbes 40 Salistiga ütleme, kui nad valmistavad ette ühe kava, et nad saaksid sellega siis esineda umbes kolm-neli korda. Ja kui paljud neist esinevad galakontserdil ja muusikud tegid muidugi fondile väga suure kingituse ja, ja selles mõttes me oleme väga, väga õnnelikud sellele galakontserdile on tulnud esinema nii-öelda 16 üksust. Nende hulgas siis ka Tallinna keelpillikvartett, saksofonikvartett, Saksest, tšellokvartett, C-Jam, Kai Ratassepp, Mati, Nikolai, nende klaverit luua, siis on klaveritrio Alexandra jope, näideesma Mari Tampere, Peeter Paemurru ja siis hulgaliselt solist Toomas Vavilov, Ralf Taal, Aare Saal, Mihkel Poll, Madis Kari, Ivari Ilja, oksalasinkova Kädi plaas Helen Lokuta. Nii et uhke galakontsert eesti muusikutega, ah kaunist klassikalisest muusikast ja kontsert toimub kuuendal veebruaril kell seitse Estonia kontserdisaalis. Järgmisel nädalal algab roti aasta kollase roti aasta Tartus ja Tallinnas korraldab see aasta alguse puhul kontserdiagentuur effeszteevitas Artjom kaks kontserti seitsmendal veebruaril Tartu ülikooli õpetajate seminarisaalis ja kaheksandal veebruaril Tallinna Ülikooli aulas kontserdi tutvusta. Helena oleksin, sellel aastal on rotiaasta alguse kontserdiks projekte muusikat Marco Polo aegadest, kus kõlab hiina ja itaalia muusika 13.-st kuni 15.-st sajandist. Nii et see kontsert tegelikult loob silla siis selle, selle meile võib-olla natuke Rõuge, sellise Kaug-Ida uus aasta alguse ja siis Euroopa vahel. No meie, kui me neid Kaug-Ida-uusaasta algust oleme kontserdiga tähistanud, siis me oleme alati püüdnud, et see aasta algus oleks selline meeleolukas, täidetud muusikaga heade mõtetega ja võimaluse korral ka hea seltskonna ja hea söögiga. Et tartus, kui toimub rotiaasta alguse kantsest seitsmendal veebruaril, siis tuleb ka ženšenn Tartu hiinakeskus sinna kontserdile. Nad pakuvad Hiina uusaasta toite, kes esinevad, esinevad John Thompson USAst, kes mängib ühte sellist küllaltki haruldast Hiina pilli kuu džinni. Ta on selline pika kandle sarnane pill, seal on seitse keelt pikad keeled ja see muusika, mis sealt kõlab, on siis enamasti ühehäälne, mõnikord kasutatakse ka mõnda intervalli, seda pilli mängiti, Hiinas mängitakse ka praegu, aga John Thomson mängib seda pilli siit keeltega. Tänapäeval mängitakse seda enamasti metallkeeltega, et selles mõttes John Thompsoni poolt esitatav küllaltki haru võldanega Hiina kontekstis. Kuid siin on ainus mitte Euroopa pill, millel on säilinud kirjalik repertuaar nii varasest perioodist nagu 14.-st sajandist, muudele pillidele ja muu repertuaar on levinud edasi suulise pärimuse teel, mistõttu ei ole seda kirja pandud. Selles mõttes on kuulsin ka väga eriline ja tol ajal oli see kõrgklassi meelelahutus, nii et mängiti siis väga kõrgetes kodades. Kuid siin meelelahutuseks. Teiseks esinejaks on faaskola ansambel Eestist, kes mängib siis itaalia muusikat 13.-st kuni 15.-st sajandist ehk siis sellest ajast pärinevate käsikirjadest. Muusika ise võib ju pärineda ka varasemast perioodist faaskol ansambel esineb koosseisus rahul. Algselt, kes mängib keskaja lööte, Lilian Langsed mängib gooti harfi ja Helena, oleksin mingit keskflööti ja kellamängu kontserdile. Ootame kõiki, kes tahaksid tähistada roti aasta algusest niimoodi heas seltskonnas hea muusikaga ja võtta selle selle rõõmu kaasa tervesse, aastasse ja loomulikult, et ka eriti vanamuusikahuvilisi ning idamaade huvilisi. Rotiaasta alguse kontserdid seitsmendal veebruaril kell 19 Tartu ülikooli õpetajate seminarisaalis Kaheksandal veebruaril kell 19 Tallinna Ülikooli aulas. Neljapäeval esitleti teatri ja muusikamuuseumis isikuraamatut Vootele veikat lauluga ja lauluta. See raamat on esimene ülevaatlik teos omaaegse Estonia esibaritoni elust ja loomingust, sisaldades laulja enda mälestusi ja mõtteid. Raamatuga soovib teatada ja muusikamuuseum taas esile tõsta, jäädvustada väärikalt tulevastele põlvedele ühe andeka laulja teatritööd ning panust eesti teatrile. Esitlusel käis aga ära. Fjodor Shaljaapin olla kunagi öelnud Maximkorkile, sinust jäävad järele raamatud. Kui mina ka on, siis mind ei mäleta enam keegi, sest minu hääl lahkub koos minuga. Kurb, aga tõsilooline fakt, mis toimib ka meie kultuuriloos. Läinud aastal möödus 100 aastat Estonia teatri omaaegse laulja puutele veicati sünnist. Paljukest veel on neid, kes seda suurepärast baritoni mäletavad. Vootele veikat oli aastast 1929 Estonia koorilaulja ja 34.-st kuni 69. aastani teatri solist. 1950. aastal omistati talle Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus. Tema rollide nimistu on aukartust äratavalt pikk. Tänu teatri- ja muusikamuuseumile on nüüd raamat lauluga ja laulutamis. Pisutki toob tänapäeva selle omaaegse laulja elutee. Eessõna raamatule kirjutas Aarne Mikk, kes raamatu esitlusel meenutas oma kunagist kolleegi. Kui mina viiel teisel aastal Estonia koori tulin, siis veikategi veel paari oma sellist tipprolli, ma mõtlen sedasama Ungru krahvi tormide rannas, mille eest ta sai ka Stalini preemia ja kaalitski vürst Tiigoris, sellist häält eskamilio jaoks nagu oli veicatil, meil ei ole olnud s'ga miljon väike roll ükskublee ja väikesete toetikesega, tundub, et see ei ole midagi laulda. Aga ta oma testituurilt väga ebamugav roll paritonidel madal ja passidele kõrge. Ja et seda täie partii ulatuses nii-öelda maksma panna. Vaat selle jaoks oli peikat all. Ja tema oli ka üks mees, ütleme, kume operetis, võtame Endel Pärn, Paul Mägi, siis veikat oli ooperimeestesse, kellele frakistus, see eestiaegne lavakultuuri pärandus ja niisugune tunne. Vaadake, ta on niisugune sarmansse, naeratuse ja vaba olekuga siin. Nii et kahjuks neid asju, mida oleks tahtnud kõigi nende käest küsida, ei ole kunagi võimalik olnud teha ja selles mõttes tore tuuna heinapuu võttis kätte ja temaga nii paljuga vestles. Sest ega neid raamatuid meie tegijatest meiskasin. Benno on sellised, kes on üks kohutavalt värvikas tüüp on kohe nagu kisub kirjutama, ei ole olemas ja see raamat on väga toredalt välja tulnud ja väga hästi tehtud. Nii et ma arvan, see on paljude inimeste jaoks avastuseks. Sest aeg läheb halastamatult edasi. Muusika luulase Uno heinapuu poolt aastakümneid tagasi koostatud, kuid ilmumata jäänud kunagise Väljapaistva laulja elu- ja loometee loo on nüüdseks teatri- ja muusikamuuseumi teadurid põhjalikult redigeeritud ja raamatuks aidanud vormida. Rein sepiuse kaunilt kujundatud trükis sisaldab nii mälestusi puutele, veikatest ajakirjanduses ilmunud arvustusi, tema rollidele kui ka palju fotosid nii perekonnaarhiivist kui muuseumist. Raamatu peatoimetaja on Irja Vaher, toimetajad Katre koikeseidi raid ning kirjastajaks kirjastus seis. Raamatul trükitud Tallinna raamatutrükikojas. Klassikaraadios on veebruar Eesti kuu. Eesti vabariigi 90. aastapäeva eel on eetris palju Eesti muusikat ja kultuuriloole pühendatud saateid. Argipäeviti kell 10, null viis on kultuurisaated, näiteks teisipäev, kütti tutvustab Enn Säde unustatud laul Eesti filmimuusikast. Kolmapäeviti on eetris Eesti lugu ajaloolistest suurkujudest. Neljapäeviti ja laupäeviti on kavas pärased Eesti muusikalugu tutvustavad saated arhiiviriiulitelt ja reedeti kell 10 valitud osad Arvo Pärdi dokumentaalsarjast. Argipäeviti kell 11. Null viis saab kuulata eesti klassikalist muusikat. Eesti interpreedid mängivad kell 14 ja 19 eesti muusikute uusi fondi salvestusi pakume kuulamiseks neljapäeviti kell 19 Jaaniot lepiku sari, boreaalia jutustab hõimurahvaste tegemistest Ringo ringveesari usu jõud tutvustab eesti usumaastiku sarjas muusika. Minus räägivad oma lemmikmuusikast tuntud eestlased Toomas Hendrik Ilves, Laine Jänes, Jaak Jõerüüt, Epp Maria Kokamägi, Doris Kareva, Valter Ojakäär, Ilmar Raag, Toomas Paul, Jüri Arrak ja teised. See sari on eetris tavapärasel albumi tunni ajal. Muusikateadlane Tiia Järg teeb rahvusliku de kujunemisest eesti muusikas saatesarja tuleviku tugikaared, mis on eetris pühapäeva hommikutel kell üheksa null viis ja kordusena teisipäeviti kell 16. Eesti koorimuusikat saab jätkuvalt kuulata reedeti pool 12 päeval saates küll mina laulan. Ja muidugi vahendame 24. veebruaril otseülekandes ka Eesti vabariigi aastapäeva olulisemaid sündmused. Kõigest lähemalt saate lugeda klassikaraadio koduleheküljelt. Veebruar on klassikaraadios eesti kuu. Alanud suurel vabariigi juubelikuul väärib täna kõigepealt rääkida eesti muusikast ja muusikutest rahvusvahelisel laval. Alustuseks tore uudis idapoolsete naabrite juurest, dirigent Erki Pehki juhatab homme üleni eesti muusika kava Kiievi kuulsas orelisaalis orkestriga. Ukraina riiklik Kammerorkesterit Kievskaja kaameraata. Erki Pehk kinnitab, et orkester on väga hea ja huvi Eesti ja meie muusika vastu on Ukrainas suur, solistiks Monika Mattiisen. Flöödi kõlab selle koguni kuus eesti teost, Ester Mägi Vesper, Jaan Räätsa Kontsert kammerorkestrile härra muusika kammerorkestrile, Erkki-Sven Tüüri insuladeserta, Arvo Pärdi Praatris ja Tõnu kõrvitsa kauem kui 1000 suve. La kõlab Jaan Räätsa Kontsert kammerorkestrile aga Leedu kammerorkestri kontserdil Vilniuses, kus dirigeerib Paul Mägi. Veel kavas seal Mozarti aariat Asta Krixiulaytega ja Beethoveni teine sümfoonia. Seitsmendal veebruaril juhatab Paul Mägi Rootsis Uppsala uues kontserdihoones Uppsala kammerorkestrit prantsuse perverdid esimene sümfoonia ja grey rubiini reekviem koos meeskooriga Orpheidreenger. Üldse aga esmakordselt kõlab tuleva laupäeval Pariisis kuulsas play Jelly saalis Eduard Tubina viies sümfoonia mängib orkestrite pari Neeme Järvi käe all. Neljapäeval on samas korduskontsertkavas veel Sibeliuse viiulikontsert Vadim Repiniga ning Carl Nielseni süüt aladiin. Läinud kolmapäeval juhatas Järvi Genfi Victoria Hallis tiinuli Patti mälestuskontserti kuulsate solistidega eesotsas mata arhiritsi ja Nelson körneriga. Üleeile eile dirigeeris Eri Klas Moskvas Novaja Opera skava ballett ja džässalu. Dali juhatas üleeile Saksamaal Mannheimi rahvusteatrist tonitseti. Anna pooleena kolmandat kontsertetendust. Järgmine tuleb üheksandal veebruaril. Bremeni teatri peakoormeister Tarmo Vaaskond detsembri lõpus seal juhatanud kakalmanni Charles süstini etendusi. Neist eile läks juba üheksas õhtu, veebruaris veel viis etendust ja märtsis-aprillis. Väga tegusad päevad on dirigent toleri Jeltsil alles kontserdid Vilniuses ja Norras, Trondheimis seal uue muusikaga nagu 27. jaanuaril Prantsusmaal ka orkestri depretanniees, kus kõlasid Luciano periood, tsükkel, folk songs, Jabeerija Schuberti renda Ring. Ja eile täna juba Britannia orkestriga suurfestivalil Lapol surneen-Prantsusmaal Laantis, mis tänavu on pühendatud tõepoolest sadade teoste ettekannetega. Franz Schubert. Täna on Olari Eltsi koguni kaks festivali kontserti antis määratu saaliga kongressi linnakus. Esimeses kavas Schuberti avamäng Tiits Willings, Müller suubelt listi vander fantasy klaverile ja orkestrile solistiks, mis seal tarbert. No ja sümfoonia number kolm. Teises kavas. Schuberti ava mängib Itaalia stiilis vahepeal Schuberti kaasaegsena Rossini ja siis Suberti sümfoonia number viis naati festival viib oma kontserdisarjad ka mujale ikka Schubertiga, näiteks pill vaosse Tokyos või rioodiseneyrusse ning festivalil esineb kümneid ja kümneid väga kuulsaid muusikuid. Ülehomme ja teisipäeval mängib orkester, depretan Eltsi käe all taas kodulinna ränni saalis. Letteriaan küll sama Schubert Ibeeria kava. Tuleval laupäeval mängib orkester seal ranni kontserdisaali pidulikul taasavamisel. Paavo Järvi on viimased kontserdid Londoni kuulsa filharmoonia jaga kuue kontserdile sel turneel Inglismaal. Eile Londoni kuninglikus festival hoolis, siis oli Beethoveni viienda kontserdi solistiks Leenberjoo. Eile Tseeltenhamist täna Petwordis, homme viimase kontserdilinnana Lessister. Nüüd Voshegi tšellokontsert Steveenisserlissiga muidu kõikjal mussowski lagedal mäel ning Sibeliuse teine sümfoonia. Järgmised kaks nädalat on Paavo frankfurdi raadio orkestri ees. Eesti muusikaga avab oma kolm järgmist kontserti ka Kristjan Järvi. Täna-homme viinimusi tennis ja esmaspäeval Sancalttenis mängib tema Alam-Austria toon Kunsler orkester Arvo Pärdi kolmandat sümfooniat. Seejärel kavas Sibeliuse viiulikontsert, noorukese itaallanna Nicola Benedetiga ning Sibeliuse teine sümfoonia. Saime rääkida üheksa eesti dirigendi tegemistest edasi lauljatest. Esimese eesti lauljana on esinenud nüüd Londoni Kuningliku ooperi laval noor metsosopran, 28 aastane Monika-Evelin Liiv. Debüüt toimus juba 14. jaanuaril, aga ta laulab ka kõik järgmised etendused kevadhooajal ele kaheksas õhtu floora osas ver Titravjaatas. Avaõhtul olid nimiosas Annane trepko Alfredo na Jonas Kaufmann ja Shermoonina Dmitri Folestovski dirigent Mauricio Beniini. Samas laulab Monika-Evelin Liiv alates esmaspäevast kuninglikus ooperis ka Mozarti võluflöödi teise daami osas, nii ka tänasel kolmandal etendusel. Annely Peebo Viini folkse ooperis olnud sel nädalal Hoibergeri ooperiballi etendus ning Rubino osa Mozarti Figaro pulmas. Üleeile kuulus Leopold haager dirigendiks järgmised etendused veebruari teises pooles ka Monika-Evelin Liivi Tallinna õpetajast Mati Palmist. Hiljuti laulis ta Moskva Stanislavski Annemirovitustantsinko teatris Verdi reekviem massipartiid jaapani dirigendi ikooyama mooto käe all. Sama kontserti korrati mõni päev hiljem Saraatovi ooperiteatris. Aga Martin Kuuskmannil on täna suur päev New Yorgis. New Yorgi filharmoonia orkestri korraldatavast suures lutsianobeeriva sarjas sai tema ainsa fagotistina väljastpoolt orkestrit selles kutse osaleda ja esitab täna Linconcentalis solistina 19 minutit kestva Verioossekventsa number 12 soolo fagoti-ile. Siit lutše jälgides ka mujale renda ring, mis just ka Olari Eltsi kavadesse kõlab tänaga sant Louisi Sümfooniaorkestrit USA-s. New Yorgi filharmoonia orkestrile on täna kavas sümfoonia neli pühendust aga bostoni sümfooniaorkestrile. Suurimaks sündmuseks on tänane esietendus Saksamaal Münsterist eri ooperist Undreinaskolto, kus muusikaliseks juhiks riitsi Hoffmann, luura Münsleri teatri peadirigent. Muuseas, siinsamas juhatab Masneemanooni esietendust kevadel Hendrik Vestmann. Tšanoveerijot mängitakse praegu ääretult palju, selgub tema kirjastaja universaal Evitsiooni kataloogidest. Salzburgis on lõppemas Mozarti sünnipäeval alanud festival, moodsad, kohe Mozarti siin loodud missadel Itaalijate Vesbrite ulatooriumide kõrvale on eelmisest aastast rohkem toodud teisi heliloojaid tema kaasaegsetest kuni päevasteni välja. Sealhulgas Sophie Jaagubaid, uulina Jörg Viidmann, Johannes marjastaud Olivier Messiaen, Anton veeder. Festivali alustasid Mozarti dominikus, missa ja Kubani tuuline ohvertoorium Christian täitsa solistiks siis Andrassifti capella, Andrea barca temaga solistina üleni Mozarti kavaga, siis Rate, Salzburg Leonidas Kaavakuse juhatusel ja soleerimisel Viini Filharmoonikute Ingo Mets Mahleri käe all. Tänavuse festivali resideeruv kunstnik Pierloraan Emaar, solistiks kellele Johannes marjasttaud ka uue teose kirjutas Kremerata Baltica Kiidonkreemeriga Arvo Pärdi basse kaljakava lõpetamas. See oli eile ja täna hommikuks oli homme lõppeval suurfestivalil möödas juba 19 kontsert. Täna taas moodsad Teumi orkestris, Aivar Bolton, õhtul suures festivali majas, veel kord Viini Filharmoonikute, nüüd saalses Makerlase juhatusel, homme samas kaamerata Salzburg Paul Mokreži käe all festivali lõpetamas, kus kavas vaid Bach ja Mozart. Noortest tähtedest. Seekordsel Mozarti nädalal väärivad nimetamist viiuldajad Liisa patja šviili ja Alina Ibragimov pianist Tamara Stefano vits ja tšellist Daniel Müller Shot. Järgmisel nädalal Stuttgardi Eka laast, muusika riivast Münchenis ja muusika tippkohtumisest Šveitsis, epidesk staadis aga lõpetuseks Arvo Pärdi ettekannetest veel kantust. Britteni mälestuseks mängib kolmapäeval neljapäeval Euroopa Liidu kammerorkester evas deegemanni juhatusel-Inglismaal Vorwickis De Teumi, kolmapäeval Jötebori Ülikooli orkestriga Rootsis jagantust täna veel Soomes kirkonoomis ning Inglismaal Sheffieldis. Helikaja saatele tegid kaastööd Raul Talmar, Mirje Mändla, Hedvig Lätt, Agera Jüri Nikolajev ja Priit Kuusk. Operaatoritöö tegi Helle Paas ja toimetas Kersti Inno. Aitäh kuulamast. Muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis internetti. Siis neile sobival ajal sobival ajal.