Tere, head kuulajad. Algava muusikauudistesaate helikaja teemad on seekord järgmised. Tuleval nädalal algavad Eesti muusika päevad. Ülevaate neist teeb kunstiline juht Ülo Krigul. Neljandal aprillil toimub Eesti muusika päevade raames ERSO kontsert, räägib dirigent Risto Joost. Täna tähistatakse Tartu Jaani kirikus kontserdiga organist Urmas Taniloo 50 viiendat sünnipäeva. Kõlavad teosed kahele orelile. Kava tutvustab Urmas Taniloo. Viiuldaja Arvo Leibur. Il ilmus esimene sooloplaat Euroopa virtuoosid ja tänasoleerita ERSO ees. Täna tähistatakse Pirita kloostris konverentsiga pianisti õpetaja Helju Taugi. Sünniaastapäevajaan takse üle esimene Helju Taugi nimeline stipendium, räägib Helju Taugi fondi liige Ene Üleoja. Kuressaares toimub nädalavahetusel kuues koolinoortekonkurss-festival räägib Eesti kooriühingu laste ja noortekooride konsultant, varje vürst Tallinna filharmoonia kontsert, barokk, õilis ja suursugune ning illuminatsioonid, tutvustab produtsent Heili paustam. Esimesel aprillil esineb Eestis Brasiilia pianist Kristiina Ortiz esinejat ja kava tutvustab produtsent Neeme Bunder. Kolmandal aprillil annab küberstuudio Kanuti Gildi saalis multimeediaetenduse Long taid. Lähemalt räägib Monika Mattiisen. Ja saate lõpus teeb Priit Kuusk valiku muusika uudistest väljaspool Eestit. Mina olen saate toimetaja Tiina kuningas ja soovin teile kena kuulamist. Sülgaja. Taaskord on tulekul Eesti muusika päevad. Ametlik aeg on kolmas kuni 10. aprill, aga tegelikult algavad Eesti muusika päevad juba esmaspäeval, 31. märtsil. Meil on nüüd stuudios festivali kunstiline juht Ülo Krigul, tere. Tervist. Kuidas iseloomustada seekordset festivali? Nagu sa tabavalt ütles, et festival algab juba natuke enne oma algust ja lõpeb natuke pärast lõppu et sellise hägustunud ajaliste piiridega selline kontsentreeritum aeg jääb siis kolmanda, 10. aprilli vahele, kui, kui iga päev võib leida kaks-kolm kontserti festivali kavast. Pluss festivali selliseid ametlikud klubiõhtuid, mis meil sel aastal on esimest korda niiviisi suurema tähelepanu alla võetud. Kui püüda seekordse festivali iseloomustada, siis kõigepealt tuleb märksõnana meelde mäng. Ja seda sellepärast, et me selle festivali kujundama hakates mõtlesime päris palju ja polemiseeriv sime mängu ja mängimise sellise printsiibi üle. Et kui sellele sõnale mõelda või seda kuulata, siis see on hästi palju erinevaid tahke ja, ja võimalusi mängida. Ja muusika on üks balla ilusamaid ja põnevamaid võimalusi mänguks nii üksi kui mitmekesi. Ühesõnaga üks üks aspekt oleks muusikamängija, teine aspekt, mis meil selle festivali juures praegu oluliseks on saanud, on mängija ja seeläbi lapsed ja nooremad inimesed. Ma ei taha minna oma jutus väga vanemlikuks, aga aga laste kasvatamine noh, tegelikult looduses on näha, et see kõik käib läbi mängu ja üks muusikafestivalide eesmärke läbi aegade olnud endale publiku järelkasvu kasvatamine. Et läbi sellise festivali mängu loodame tuua enda juurde tänuväärset nooremat publikut, kes sellel festivalil nii-öelda suurest peast käima jäävad. Nii et siis kaasa on spetsiaalsed kontserdid lastele ja noortele. Jah, võib öelda, et kontserte ja samas on nad siia festivali kavasse niiviisi üsna loomulikult integreeritud, et moodustavad üsna sellise ühtset tervikut, mida võib-olla võiks siinkohal võib-olla välja tuua, on festivaliks selline nurgakivisid mammutkontsert, mis sel aastal on, on saanud sellise hellitava nimetuse mammutikene. Kuivõrd seal kõik, kõik see suur nelja poolega kontsert on siis ühel või teisel viisil pühendatud lastele, lastele ja noortele näiteks seal teeb oma debüüdi Tallinna muusikakeskkooli uue muusika ansambel. Presenteerimisele tuleb Tauno Aintsi pedagoogilise suunitlusega CD muusika gümnasistidele ja lindile, mis siis sisult on üks teos, mis on mõeldud gümnaasiumi vanuserühmas kooli laulutunni jooksul ettekandmiseks klassi õpilaste poolt ja see tuleb siis siis mammutkontserdil niiviisi avalikult esiettekandele. Mammutikene toimub siis seitsmendal aprillil, aga keskenduks veel kord esimestele kontsertidele millega Eesti muusika päevad avanevad. Eesti muusika päevad avanevad neljapäeval kahe kontserdiga, üks nendest on klassikalises mõttes kontsert ja iseloomustab jälle seda Eesti muusika päevade nooruslikumat poolt ehk siis Tallinna muusikakeskkooli Kaala kontsert, et kus muusikakeskkooli õpilased siis mängivad nii nii uuemat kui vanemate Eesti muusikat. Ja teine avapäeva üritus on Kinos Sõprus nimega sensatsioon. Kui kellelgi tuleb meelde, siis kunagi Raimo Kangro all oli sellenimeline teleooper, kuid nüüd on õige žanri määratlus. Aga igal juhul sellest samast Raimo teosest läkski meie mõte liikuma ja sellega tulid kaasa praegused videokunstnikud, kelle eestvedamisel tegelikult video õhtusel Kinos Sõprus tehtud saigi. Ühesõnaga selle videokunstnike ja heliloojate ühendusest on siis sündinud sellised nii-öelda süvamuusikavideod. Ma ei teagi, kas nüüd otseselt sellest tingituna, aga igal juhul soovist Eesti erinevate muusikat kuidagi oma oma loominguga siduda sai alguse Tarvo Hanno Varrese, Mark Raikpere, Taavi vormi ja joobikovi uued teosed, siis Stavalt, Mirjam Tally, Helena Tulve, Erkki-Sven Tüüri ja Märt-Matis Lille muusikaga, et kindlasti ületavad sellise tavapärase helipildi taustaks pilt helitaustaks printsiibi, et, et need on sellised. Orgaaniliselt koos sünnivad teosed. Sensatsiooni võib siis kuulda ja näha kolmandal aprillil, neljapäeval kell üheksa õhtul kinos Sõprus. Aga kuivõrd suur kaal on Eesti muusika päevadel esiettekannetel, on neid palju plaanis. Jah, ei, vesi ettekannetele on alati suur roll ja tõtt-öelda see roll on juba kuidagi saanud nii tavaliseks Eesti muusika päevade puhul, et me oleme loobunud neid kokku lugemast, et ilmselt see on kuskil 30 ringis. Ja igal kontserdil võib kuulda mõnda esiettekannet, mulle tundub seda kava vaadates. See on enam kui kindel. Näiteks ERSO kontsert reedel koosneb puhta esiettekannetest. Sama võib öelda kontserdi kohta tšellissima. Sellise mängulise nime taga seisab terve hulk eesti tšellomängijaid, kes on võtnud tellida uusi teoseid eesti heliloojatelt kui ka Eestis õppinud ja siin mõnda aega elanud läti noorelt heliloojalt Santarat, nii et sealt sel kontserdil teeb oma festivalidebüüdi heliloojana. Ardo Ran Varres, kes on eelmisest aastast ka heliloojate liidu liige. Kontserte toimub iga päev mitu tükki. Aga oskad sa välja tuua, mis võiksid olla need tipphetked või rosinad, et mis on tõeliselt nagu erilised asjad. Tegijate jaoks on kõik need kontserdid võrdselt olulised. Festivali kavas on kontserdid, mis on olnud Eesti muusika päevadel juba läbi aegade. Eesti riiklik sümfooniaorkester on ramm, on kammerkoor, on väiksemad, tublimad kammerkoosseisud paakanfest ansambel luuansambel on juba mitmendat aastat Pärnu linnaorkester, kelle ees tee tomati, Eesti muusika päevade debüüdi Mik murdve, olles korraga nii dirigendi kui viiulisolisti rollis Jaan Räätsa viiulikontserdis. Kui nüüd rääkida veel nii-öelda erilisematest sündmustest, siis jah, kindlasti seesama sensatsioon on üks tavapäratu üritus ja kuivõrd meil sel aastal ei ole otseselt festivali heliloojat, kelle teostele keskenduks. Siiski on meil üks helilooja Jüri Reinvere, kelle loomingule mäe läbidame autorikontserdipubliku pilgu suuname Niguliste kirikus, aga õhtul kell pool 10 saab siis kuulda, näha ja tunda. Jüri Reinvere muusikast kokku pandud ühtset, terviklikku, umbes tunniprogrammi. Jüri on kutsunud sinna kontserdile kuivõrd teisel praegu elab põhiliselt välismaal kaasa tegema kolleeg. Mujalt tulemas on siia Richard Craig, kes koos Eesti filharmoonia kammerkoori ja Risto Joosti ka siis tahab ka esiettekandele festivali uue tellimuste juurde. Nii et siis head kuulajad, rohkelt eesti uuemat ja ka veidi vanemat muusikat võib kuulda festivalil Eesti muusika päevad, mis toimuvad kolmandast 10. aprillini. Kuigi festivali eel mälestustoimub juba esmaspäeval, 31. märtsil kell 19 Vene Draamateatris kus esineja avad Georg Otsa nimelise muusikakooli kollektiivid ja loomulikult kõlab eesti muusika, aitäh tulemast stuudiosse. Ülo Krigul. Arvan, et klassikaraadios tuleb juttu Eesti muusika päevadest mitmes saates veel. Aga kuidas saab kuulaja infot selle festivali kohta? Kuulaja peab vaatama eesti triidu kodulehele helilooja seal on vajalik info ja, ja võib-olla natuke veelgi rohkem üleval ja seal on ka selles mõttes kõige operatiivsem infoallikas, et festivali puhul ikka tuleb pisikesi muutusi, et, et iga päev tasuta üle käia korra ja kontrollida, et kas kõik ikka klapib. Neljandal aprillil on Eesti muusika päevade raames ERSO kontsert, sümfoonilised hääled räägib dirigent Risto Joost. See kontsert võrreldes eelmise aasta kontserdiga on mastaapselt veidikene tagasihoidlikum ja on sel aastal uue suunana võetud soolohääl kava nii-öelda instrumentaalse solisti rolli eelmisel aastal oli, mäletan veel, Tiit Kikas mängis Urmas Sisaski kaunist viiulihobust ja see aasta on vokaali solistiks on Helen Lokuta, kesis laulab Eino Tambergi kahes teoses nimega lumepuu. Jaa, kanto nele. Nukud on sõna otseses mõttes nii võimekas ja suure hääleulatusega, kes on võimeline esitama just neid teoseid ja seda silmas pidades on ka need teosed valminud ja samamoodi vokaaliga teos Marko kõlari tõusta taevasse orkestrile ja samamoodi siis lennukuta soleerimisel. Ja need teosed on küll veidikene kammerlik, oma koosseisu ei kasutanud, terved sümfooniaorkestri seevastu aga Kristo Matsani kantus, innumoriam maleva kasuku ehk siis kolme Eesti tuntud helilooja, kes nüüd juba meie seast on lahkunud. Raimo Kangro siis Lepo Sumera ja Matti kuulberg kolmikut mälestuseks temaatiline teos kantus on kõige suurem orkestri koosseisu ja arvatavasti ka üks üks eksklusiivsemaid teoseid. Ja selles teoses ei ole ka eraldi solisti, küll lisapilliks saksofon ja täiskoosseis, nii et ütleme, selline balanss teoste vahel on päris mitmekülgne. Täna õhtul toimub Tartu Jaani kirikus kontsertkuulda saab muusikat, mis on kirjutatud mitmele orelile üheks organistikson Urmas Taniloo, kes tähistas ka oma 50 viiendat sünnipäeva. Palju õnne, Urmas Taniloo ja palun tal tutvustada seda kontserti ja miks just muusikat kahele orelile. Aitäh õnnitluse eest oleme ammu otsinud koos abikaasaga, kes on pianist Pille Taniloo muusikat, mida saaks mängida tabelil või kahe oreliga kahekesi kuskil 15 aastat tagasi leidsime kataloogidest mõned noodid ja saime tellida ja sealt siis hakkas peale, varem tegime mõningaid transaktsioone, ise mängisime näiteks suubarty marsmilitaarisid oreliga ja ühte Soovati huugat oli päris huvitav, aga ta ei ole ikkagi originaalteos sellel kontserdil. Meil on kahe oreliteoseid viis tükki täiesti originaalteosed, mis on leitud üsna hilisel ajal arhiividest nende nootide väljaandjate poolt. Kui me varem seda muusikat ehitasime, siis me jagasime Vanemuise kontserdisaalis Reali nii-öelda virtuaalselt kaheks, et üks mängis siis põhipuldiga ja teine abipuldiga, millega tavaliselt häälestatakse orelit ja siis jagasime niimoodi, et ühed registrid külaksegi ühelt poolt teiselt, teiselt poolt, aga nüüd meil on siin võimalus mängida reaalselt kahe oreliga, üks on siis Jaani kiriku tan Alfred, füüreri poolt ehitatud 65 aastal ja saadud Kiili koguduselt kingitusena gene 11 registriga keskmine orel. Ja teine on siis nii-öelda Tõnu Kaljuste positiiv, mida me Eesti kontserdiabiga, et nende roa saime Tallinnast laenata, et see unistus nüüd täitused saada kahte reaalselt orelit see üsna raske kokku viia kõiki neid asju, et oleks röövlid vabad, et oleks v8 vabad, oleks kirik vaba. Palun tutvusta neid põnevaid teoseid. Teadlased on pärit Itaalia, Hispaania heliloojate sulest, need, mida me kahekesi mängime näiteks alguses on kaetanud peatsa ja Balthazar Anton faili teosed, mis avastati alles 1981. aastal ühest Kainziidel nii Saksamaa asuva kloostri raamatukogust, kus on säilinud teoseid kahele, kolmele isegi neljale orel. Ja need teosed pärinevad 18 sajandi lõpuosast. Niisamuti nagu ka järgnevad Lukineti Concerto mõlemad teosed leiduv teha arhiividest nii kaks väikest, ühe osa eest kui kahtsamanni. Luki netiteos on väga huvitav selle poolest, et kui varem kirjutati orelile nii nad mängisid vaheldumisi, siis siis juba eriti rukkineetil näeme arendused ja mõlemad seal iste koos mängimas lisaks helendavad vaheldumisi ainult mängivad. Edasi on meil kavas ka üks Hispaania tuntud helilooja Antonio soleeri kontsert kahele orelile. Soleer oli omal ajal väga tuntud helilooja. Väga palju teosed on kirjutanud viimane jällegi itaalia helile luike, rubiini teos sonaat kahele orelile, mis oli kadunud. Arvati, et on sõjas kaduma läinud, kuid hiljuti leiti Poolast kraakovi raamatukogust ja nende kõikide esitajate teoste esmatrükid on alles eelmise sajandi 60.-test kuningast 80.-te aastateni. Et nad on siiamaani olnud kuskil peidus, ei ole leitud või ole otsitud, ütleme ja lisaks me mängime vahepeal ka kaks soolopala positiiv mängib Pille Taniloo, Antonio kardano basse metsas on niuke tantsurütmile põhinev teos kolmes osas ja enne viimast rubiini sonaati mängin ma suurel orelil mufati Tokaata kogumikust aparaatus, muusika, organistikus, mis on selle helila peamine oreliteos, me oleme neid, jah, Vanemuise kontserdibaari oleme mänginud jah, niimoodi, et jagasime. Rääkisin ühe oreli Sis virtuaalselt kaheks, aga kunagi ja neid mängijaid kahel eraldi pillil. Kaks esimest on alati, on täiesti uued, näiteks Luccinetid Me oleme mänginud ühe korra küll, aga arvan, et see akustika ja see kõik on hoopis midagi muud, mis nüüd toimub, et nii ta on lähedasem sellele, mis nad võisid olla reaalselt seal loomise ajal ja selles keskkonnas orelimäng üldse ta tekkis seoses mitme koorimuusika levikuga hakati oreliga nagu mitut koori imiteerima. Alates 16-st sajandist Itaalias ja Hispaanias hakkad ehitama kirikusse kahte orelit koori vajale vastu niimoodi üksteisele. Ja see kestis kuni 19. see traditsioon kasutada kahte orelit kui võimalust, aga seda saab teha ainult rikkad kogudused. Kahte organisti palgata ei olnud, väiksemal kogusel võimalik või Sistki kloostris elavad mungad ehitasid nagu need kaks esimest teost on pärit kloostri noodikogust. Arvatavasti mungad tegid seda muusikat. See kahe orelimuusika on seatud teatud Luhksusega. Et seda üldse ehitada, on alati olnud, tahaks seda populariseerida eest ja seda edasi teha ja uurida ja veel uusi teoseid, aga Nitrotellide ja otsida, kus kataloogides leida väga lihtne neid saada ei olegi. Täna õhtul Tartu Jaani kirikus algusega kell 17 saab kuulata mitme orelimuusikat kontserdiga tähistab organist Urmas Danil oma 50 viiendat sünnipäeva. Viiuldaja Arvo Leibur-il on ilmunud esimene sooloplaat Euroopa virtuoosid. Milline muusika on sellel plaadil? Pealkiri vihjab juba sellele, et heliloojad isegi on. Doosid olnud jah, selle plaadi kontseptsioon oligi tutvustada Eesti kuulajatele kuulsate viiuldajad, heliloojate loomingut, ühesõnaga inimesed, kes ise mängisid ja ise lõid teoseid. Ühest küljest on siin võib-olla paar asja, mis on küllaltki populaarsed ja üldtuntud eelkõige võib-olla Winjovski, Polonees näiteks aga teisest küljest on siin loomingut isegi paljud spetsialistid, ei, ei tunne või ei ole kuulnud otseselt eriti unikaalseks võiks lugeda Ivan Handowskini varianti toonid ja huulepulli Mountin viisin nende heliloojate noote on väga raske üldse kätte saada, tegelikult väga vähe kirjastatud. Teine aspekt on need paadiga näidata seda Virtoossed Munintseerimis stiili, sest 19. sajandil ja varem ja oli tegelikult esitus natuke erakordsem kui, kui võib-olla praegusel ajal, sest needsamad heliloojad virtuoosid nad paljusid lugusid isegi ei kirjutanud üles, vaid looming toimus pool improvisatsioonilised ja ja väga loomingulises vormis, et ühte ja sama asja võidi esitada eripära laevadel eri kordadel väga erinevalt, sõltuvalt publikust sõltuvalt meeleolust. Ja selles mõttes me kasutasime siin ka näiteks Corelli Lavolja puhul mitte nii-öelda uurde originaali, aga just jällegi sellist loomingulist tõlgendust, kus siis kaasautorina Fritz Chrysler on kirjutanud Põneva klaveripartii sinna juurde ja sama võib öelda Handowskini kohta. Seal matiga mõtlesime, et mida teha originaalis need noodid, mis minul olid, olid kahele riiulile variatsioonid ja ülemine või see esimene viiul oli siis nagu meloodia hääleks, mis kogu aeg kandis seda temaatikat ja, ja teine seal oli väga lihtne ja liiga lihtne, nagu tundus, või ilmselt võib-olla see oli kirjutatud selliseks koduseks musitseerimiseks või aga jällegi, me lähtusime ka sellest vabaduse ideed, mis tol ajal oli, et ja otsustasime teha enese Vold nagu arranžeeringu ja nii et siis see klaveripartii on nagu põhiliselt mati loodud või noh, koostöös me niimoodi klapitasime seda viiuliga püüdsime leida mingeid selliseid lahendusi, et asi kõlaks põnevamalt. Siinkohal on paras aeg öelda, et klaveripartner sellel plaadil on Matti Nikolai. Just nimelt ja, ja matiga meie koostöö algaski mõned aastad tagasi kohe sellise pauguga, et virtuaalsed teosed ja neid programme. Me oleme mänginud üle Eesti. Esiteks me sageli räägime teostest ja tutvustame ajastut, esitusstiili ja, ja püüdnud ka selliseid vaheldust luua, et mõned sooloteosed klaver, üks ja viiulixi ja siis sellega koos ja sellelgi plaadil on üks sooloviiuliteos, see on mati Kulbergilt. Jah. Ma lugesin ka siis sellega nagu Euroopa virtuoosid nimekirja mati kuulberg oli ju tegelikult viiuldaja haridusega ka. Mina isiklikult olen tema viiulimängu isegi kuulnud ja kui ta neid sonaate lõi ja siis ta oli alati viiul käes, nii et tal tegelikult oli väga hea pillitunnetus, väga hea võtete taju ja kõik need tema teosed tegelikult kõlavad loomulikult riiuli peal, et seal ei ole midagi imelikku või ebaloomuliku väljamõeldised. Need salvestused on tehtud umbes aasta tagasi Eesti raadios. See on tehtud režissööre maid omanikuga, koostöös muusika ja teatriakadeemia kammersaalis. Panid virtuaalse, on väga palju ja ideid tekib juurde ja siis võib-olla vaatame, kuidas selle plaadiga läheb, et tulevikus oleks võib-olla veel mõtet teadkatagi. Sest et üldiselt on Eestis selline olukord, et virtuaalset muusikat kuuleb suhteliselt nagu harvem, sest ega kontsert maadest on väga harva, kui on sellised nimed nagu paganiini, innovski ja tegelikult selles valdkonnas on veel väga palju muidki nimesid, mida avastada. Aga täna, 29. märtsil esineb solistina Eesti riikliku sümfooniaorkestri ees ja ettekandel on. Inglise helirajal vaagen Williamsi teos nimega laag Sänning, mis tähendab lõoke, tõuseb kui nüüd eelmise jutuga seda seostada, kui palju selles loos Virtoostust või mis nagu selle loo võlu poolan? Ma arvan, et ta sobib praegusesse kevadesse aega, et ta tekitab sellise helge tunde ta väga poeetiline teos. Sinna juurde kuulub veel üks poeem, mis kirjeldab, kuidas taeva värvid ja päikesesära ja kuidas lõoke jälle üles-alla, järjest kõrgemale. Ja see on väga ilutsev teos. Hästi avameelselt ilutsevad, ei pretendeeri mingitele draamadele konfliktidele ta üldiselt isegi seisundimuusika. Kuulaja leiab oma südames kevadmeeleoludele sellise ilusa muusikalise voolamise. Ma arvan küll jah. Ja kogu see kava tegelikult on väga selline ilumeelne. Aitäh. Arvo Leibur. 29. märtsil ehk siis täna laupäeval tähistatakse Pirita kloostris pianisti õpetaja Helju Taugi sünniaastapäeva. Helju Tauk oli inimene, kes on mõjutanud paljude inimeste suhtumist muusikasse ja seeläbi ka nende elukäiku ning kindlasti väärib tema mälestuse jäädvustamist üheks võimaluseks siis ka täna Pirita kloostris toimuv Ene Üleoja. Teie olete Helju Taugi fondi üks liikmetest. Kõigepealt, kui me selle fondi lõime, siis selle fondi loomise eesmärk oligi põlistada, jäädvustada ja teadvustada Helju Tauk i. Sest me teame, inimeste kultuuri mälu on väga lühike ja kaotada meie kultuurimälust üks niisugune persoon, nagu oli Helju Tauk, see oleks suur kaotus, on teiseks oli selle fondi eesmärk ka ühtlasi innustada meie noori muusikuid nii-öelda loometöös neid pisut esile tõstes, neid rahaliselt toetades. Ja need noored muusikud võivad olla nii interpreedid kui muusikateadlased, võimalus nii-öelda nagu kandideerida sellele. Stipendiumid on mitmest valdkonnast, sest Helju oli ise ju väga mitmetahuline inimene, muusikuna interpreet, muusikateadlane, suurepärane leke, rektor ja kui lisada siia kõik tema ühiskondlikud funktsioonid, oli tema ju meie vaikne vastupanuliikumise tegelane, dissident, kes isegi sellepärast pidi kannatama, tema karjäär kaotas oluliselt, kuna ta vallandati Tallinna riiklikust konservatooriumist omal ajal. Kõik see on loonud tõesti heljust niisuguse erilise pildi mälestuse aura, et tema mõjuväli on olnud äärmiselt lais ja seetõttu siis ka tahaks, et see fond koos oma iga-aastase nüüd, kas meenutus konverentsiga ja stipendiumide väljajagamisega oleks see päev see punkt, kus me aasia taas meenutame, Helju Taugi, kas Helju Taugi fond on äsja loodud? Ta loodi möödunud aastal aastal 2007 just nimelt eesmärgiga nüüd 2008. aastal esmakordselt välja anda stipendiumid, nii et ta on suhteliselt noor, sest annab välja esimest korda oma stipendiumid. Lisaks peendiumite üleandmisele toimub ju seal Pirita kloostris veel muudki. Jah, kõigepealt on esimene niisugune pool mälestuskonverents ja kuna see on esimest korda vaata, siis ta on keskendunud just heljule tema, mitte tahulises elus ja seal võtavad sõna temaga lähedalt seotud olnud inimesed muusika vallas ja ütleme ka poliitika vallas kõneleb kauaaegne Helju muusikat partner Ines Rannap, üks tema õpilastest kiina Mattiisen, siis mõttekaaslased Lagle Parek, Tunne Kelam ja Rein Einasto. See on siis nagu konverentsi või kõnekoosolekupoolne osa, siis sellele järgneb stipendiumite välja andmine ja peale selle toimub kontsert, kus mängivad siis Helju kolleegid, teekaaslased, töökaaslased, kellega ta on ka koos palju mänginud. Mare Teearu ja Urmas võlpe ja klaveri saadab Lille Randma, nii et päev on üsnagi pik, algab ta kell 14. Null null. Ja kell 16 30 algab siis kontserdiosa ja vahepeale jääb stipendiumite välja andmine. Ja seda stipendiumi hakatakse välja andma igal aastal. Ja seda hakatakse andma välja igal aastal, juhul, kui fondi laekuvad, vaat millega me saame stipendiumi välja jagada. Ja selle tõttu meil on ka niisugune vaikne soov ja palve, et inimesed, kes tulevad sellele kontserdile või konverentsile, neil on võimalus teha annetusi selle fondi heaks ja kes on oodatud sellele üritusele. Oodatud on kõik head inimesed, kellel on olnud sidemeid Helju Taugi-ga, kes teda on armastanud ja armastavad siiamaani, kellele ta on õpetajana palju andnud kolleegina muusikuna jätnud sügavaid mälestusi, kõik, kes teda mäletavad ja kes temast on huvitatud ja kes võib-olla saavad praegu teada asju, millest nad varem ei teadnudki. Aitäh, Ene Üleoja ja loodame, et Helju Taugi musikaalne, helge ja tark vaim elab kõigis meis edasi. Sellel nädalavahetusel on Saaremaale kogunemas hulk noori koorilauljaid ja meil on telefoniühendus Eesti kooriühingu, laste ja noortekooride konsultandi varje vürstiga paari sõnaga, mis siis täpsemalt Kuressaares nüüd täna-homme toimub? Kuressaares on toimumas kuues koolinoorte segakooride konkurss-festival sai alguse kunagi 95. aastal sealtsamast Saaremaalt, kaks aastata toimuski Saaremaal ja siis tehti otsus, et iga järgmise korraldab eelmise võitja ja kuna möödunud korral 2005. aastal Tartus võitsid B-kategooria kaks Saaremaa kuuri Kuressaare gümnaasiumi segakoor ja Saaremaa ühisgümnaasiumi segakoor sai seal teise koha siis seetõttu ongi seekord koolinoored taas tagasi Saaremaal. Koore on 18, neli koori on A-kategoorias ja 14 koori on B-kategoorias kooritud, vad Pärnust, Võrust, Tartust, kaks koori, Harjumaalt, sauel, Koselt ja Kuusalust paidest Raplast kaks koori Tallinnast kuus koori ja Saaremaa oma koorid ka meil on väga lahke võõrustaja, eelmise korra võitja Kuressaare gümnaasium ja nad paigutuvadki Kuressaare gümnaasiumis. Konkurss toimub seal ja koolinoored ka elavad, ööbivad seal. 2008. aasta on Ernesaksa aasta Ernesaksa sünnist möödub 100 siis on konkurss pühendatud Gustav Ernesaksale ja need kohustuslikud lood on ka Ernesaksa repertuaarist. Bee kategoorial on helin ja A kategoorial Sireli. Kas mul õnne? Juba kolmandat aastat on meil üks žürii liige väljapoolt Eestist ja seekord on meil tabani tirile Soomest. Tema on Soome noortekooride liidu president ja hoolaiste tütarlastekoori dirigent. Ja oli ka ka möödunud suvel poris toimunud Soome-Eesti laulupeo üks soomepoolne kunstilise toimkonna eestseisja. Veel on žüriis Ene Üleoja, Heli Jürgenson, Peeter peerinud ja Indrek liialt kõik hästi tuntud koolinoortele. Möödunud laulupeost. Ja sellest möödunud laulupeost on ka minu viimane küsimus ajendatud, kas see möödunud noorte laulupidu on kuidagi kihevile ajanud rohkem ka koolikooride tegevust? Ma arvan küll, sest et seekord on 2009. aasta laulupeole erakordselt suur arv koore registreerunud ja võib öelda, et viimastel aastatel on koolinoorte segakooride liikumine hoogustunud, see tähendab, et on loodud uusi koore, on taas tekkinud need koore, kus vahepeal mõnes koolis ei olnud noorte segakoori, nii et võib öelda küll. Noorte segakooride liikumine on hoogustunud. Täna õhtul on harukordne võimalus kuulata esimest korda Eestis jaanalinnusulega mängitavat barokk mandoliini Heili Tamm, kes seda mängib ja kus, seda esitab Eestis elav valgevene Hanna-Liina Sakala oskaja kes on tuntud mandoliinivirtuoos, põhiliselt on ta esinenud Naapoli manda liiniga, mida sel õhtul ka kuuleb. Aga ta võttis ette sellise huvitava ja raske ülesande endale tellis Saksamaal Alt spetsiaalse barokk mandoliini, mida ei ole minu teada Eestis isegi veel mängitud ja kõige omapärasemaid ja töö on see, et seda mängitakse linnusuled, aga võib ka lihtsamate lindude sulgedega mängida, aga aga jaanalinnusulega pidi ta kõlama eriti hästi. Ja nii nagu Alina on ise öelnud, et see on niivõrd erinev pill tavalisest mandoliinid juba keelte arvult ja häälestuselt ja mänguvõtetelt. Et see on talle olnud täiesti pool aastat intensiivset tööd, et selle pilliga harjuda ja hakata sellest pillist välja tooma neid erilisi õrnu ämbreid. Võiks tõesti öelda, et see on nii välimuselt kui ka kõlalt väga galantne väga aristokraat, akne pill. Ja sellel pillil esitab ta nii soolona kui ansamblis klavessiinimängija nõela ja elada kambal Peeter Klaasiga barokiajastu soolosid ning ansambleid ja Naapoli pillil siis vara, klassika, säravaid ja rõõmsameelseid teoseid, nii et selle vähese kontserdi vältel võib siis juba teha läbi teatud niisuguse mandoliini ekskursi barokist siis sellest barokkpillist hilisemasse kõlamas sätendav avasse ja avatumasse Naapoli pillirepertuaari. Need interpreedid, kelle esimest korda need ütleme sellises koosseisus saavad kokku, aga nende musitseerimist iseloomustab väga suur loomingulisus. Mul on olnud võimalus nende soove natuke pealt kuulata ja näha. Nad on selles mõttes tõesti barokiajastusse niivõrd sisse elanud, ainult et see sära ja pidev soleerimise pidev endast andmise, fantaasia ja stiili Finesside otsimine. Ja see on tõeliselt nauditav. Ja see kontsert toimub täna õhtul kell seitse Kadrioru lossis. Kolmandal aprillil tähistab Tallinna Kammerorkester oma viieteistkümnendat sünnipäeva. On kutsunud seda kontserti juhatama Juha Kangase. Räägime ka sellest kontserdist ja kangasse kohta võib öelda, et on tõesti õigustatult Tallinna kammerorkestri lemmik dirigent ja kellega siis veel oma sünnipäeva mitte pidada kui oma kõige armsamate, töökaaslaste ja lähedasemat sõpradega, kelleks tõesti võib dirigent Juha kangast meie orkestrile pidada. Kava on keelpillisõbralik just Edward Elgari serenaad Benjamin Britteni le nominatsioon. Franz Schuberti tütarlaps ja surm Benjamin Britteni teose kohta tahaks rääkida paar sõna, see on vast kõige uudsem eesti publikule. Aile Assane on siin laulusolistiks väga värvi ka jõulise häälega sopran ja teos ise on kirjutatud 1939. aastal, see on kaheksaosaline laulutsükkel prantsuse poeedi Artur impo sõnadele Franz Schuberti tütarlast ja surma saab kuulata seekord orkestriseades. Jah, siin on ju võimalik kuulata siis väga puhast, väga kaunist, ütleme romantismi selles mõttes, et Schuberti muusikas on veel oluline ka klassikalise viini klassika sugeme tähtsus. Kui meil eelmiste teoste puhul on, on nagu sellist heli maalingulisust siis Schuberti puhul kindlasti saab nautida just seda solisti, pillikäsitluse virtuaalsust, puhtust ja õilsust. Tallinna kammerorkestri 15. sünnipäeva kontsert on niisiis kolmandal aprillil kell seitse Tallinna Mustpeade majas ja klassikaraadio teeb kontserdist üle kanda. Esimesel aprillil esineb Tallinnas Cristina Ortiz ja klassikaraadio stuudios on ordist kui pianisti ja 100 kontserdi tutvustamas. Produtsent Neeme pundar. Tegemist on Kristi noortesse baltituuriga. Cristina Ortiz näol on meil tegemist ühe sellise maailma muusikaga, võiks öelda maailmakodanikuga, milliseid tegelikult kunstnike seas on suhteliselt palju, kes ei kipu üldsegi püsima tema tegemistel, ring on tõesti nagu päris suur ja laiaulatuslik, sest ta kui nimetada tema sellised nagu tähtkontserti, mis ta nagu elus on korda saatnud, siis kindlasti on need esinemised Berliini ja Viini Filharmoonikute aga kõige mainekamat maalides tema heaks partneriks olnud ka muuhulgas Neeme Järvi maris Jansons askenaaži Advibrään ja nüüd ta on suutnud oma karjääri jooksul, mis on juba mitmekümnendat aastat tegelikult kestnud, lindistada üle 30 erineva salvestuse ikka maailma sellistes oluliste lastes firmades nagu imik, klassik või deka või koolis Classic ja tema repertuaari. Ma arvan, tõesti tohutult lai ulatudes pianismi selliseks nagu tähtteostest hoopiski võib-olla vähem tuntumat, eks isegi tihti on tema tramme nimetatud või tema valikut nimetatud praktiliseks ja noh, kindlasti see peaks nagu eeskätt paika siis prantsuse muusikat ja loomulikult Brasiilia muusikat stan päris usin Brasiilia muusika tutvustaja ja nii ka sellel kontserdil, mis esimesel aprillil kuulame, on muuhulgas villa loobus mõistagi vähem tuntud helilooja nagu fruktoos ovjanna näit eks, või Federico Mompov kuulasega Ortize mängimist siis see on nagu võiks öelda, et on tõesti nagu tõeliselt nagu kirglik mängija oleks, mulle tundub, et et tema, see mängustiil on ääretult tundeline, selles mõttes võiks ka öelda nagu naiselik ja vaatame siis kontserdi esimene pool on pühendatud Robert Schumanni dema David Pündlari kogumikule, ehk siis klaverisõbrad, kes käisid ka viimasel klaverifestivalil 2006 kindlasti mäletavad Kalle Randalu esinemist ja mis oli minu jaoks võib-olla festivali üks tipphetkedesse. Muusika on väga intiimne, ta jutustab kuidagi nagu, nagu kohe sinu sellisest kõige salajast emast test asjadest, mida sa ei tahagi nii väga kõikidele nagu rääkida tegelikult ja mulle, kui ma kuulasin just tema teisi esitusi, Kristiina Ortist, ma mõtlen siis just täpselt selline see mäng mulle tunduski, et mina nagu kohe väga suureks põnevusega ootan, et, et kas ma saan nüüd veel suurema lahingu, kui, kui kui kalle mänguste, mõni aeg tagasi sinuga uristravell võib-olla prantslased muusikat võiks ka, nagu selles seoses koos Kristiina mänguga, nagu nimetada Tanja õppinud Pariisis ja nii et kogu see pianistlik koolkond, mis on Prantsusmaalt tulnud, on kindlasti ka tema mõttemaailmas ja tema näppudest. Selline huvitav isiksus näitab ennast esimesel aprillil kell seitse Estonia kontserdisaalis. Samal ajal kui Eesti muusika päevad esitlevad Eesti heliloojate uuemat loomingut ka küberstuudio kontsert, kus samuti kõlab Jüri Reinvere muusika ja klassikaraadio stuudios on Monika Mattiisen küberstuudio multimeediaetendust Long taid tutvustamas. 2005. aasta festivali praegu Jüri Reinvere kirjutas küberstuudiole multimeediat teose Aegee, mis oli otseselt inspireeritud tema kui ka väga hea Annikuva metafoorista Aegee. Ja juba 2005. aastal meil oli plaanis, et me arendame sellest teosest välja ka tunniajalise multimeediaetenduse ja minu ettepanek oli kohe, et selle aluseks võiks saada Jürija metafoor nimega long taida eesti keeles võiks seda tõlkida pik tõus terviklikku etenduseni, long taid, me jõudsime siis aastal 2006 märtsis, kus toimus mõtlime Diaalse teose esiettekanne ta korda kumu auditooriumis, interpreetide liidu organiseeritud üritusena sarjas kumu KUMUs ja juhtus nii, et me olime väljaspool muusikat ja Jüri ka selle teose kaasautorid. Kuna selle metafoori loomingust leidsin mina, siis see tööjaotus kulgeski selliseks, et ütleme, ideeline stsenaarne plaan oli minult ja, ja siis lavastuslikud ideed. Me töötasime välja ühiselt ja meil oli nõu ja jõuga abiks Vello Vaher koreograafiliste ideede ja lahenduste leidmiseks, et kõik need koreograafiliselt ideed on pärit korreograafilise žanrist. Uus tsirkus. Et väga palju näeme etenduses peitefooniga, võiks öelda isegi ilmutuslik nägemusi ja mis siis idee tasandil on genereeritud minu ja Jüri poolt, kui ta nii-öelda tehnilise lahenduse leidis teostamiseks Vello Vaher, kaasatud on ka hulga näitlejaid, tantsijaid, kes olid tookordsed, lavakunstikateedri tudengid ja see aasta muide lõpetavad lavakunstikateedris nende tantsijate näitlejate juhendajaks Jüri naela, kes suremas kulminatsiooni ja korreograafilise stseeni, nagu ka nende tantsijatega ette valmistas. Aga jällegi ühesõnaga minu Jüri ja Vello idee tasandile vastu tulla. Reageerides sellele minu jaoks oli tohutult suur avastus juba kolm aastat tagasi noor näitleja Kristo Viiding, kes nüüdseks on Voldemar Panso preemia laureaat ja keda sügisest Me näeme raamat Teatris professionaalse näitlejana. Fantastiline kogemus oli töötada koos näitlejaga, kes oli samas ka üliprofessionaalne tantsija ja see ei ole ainult minu kommentaar, vaid ka koreograaf Jüri naela kommentaar, kes meid õigupoolest kokku viisa siin etenduses saavadki kokku nagu mitmekülgselt loomingulised isiksused eesotsas siis Jüri Reinvere ka helilooja ja tõesti ka erakordselt ja sügav, kirjasõnas väljenduja. Noh, me kõik teame tema kuulsaid metafoore ajakirjast muusika, mis läbi mitme hooaja ilmusida kostüümi lahendused on tuntud teate kunstnikult Reet ausilt. Ja helirežii teeb küberstuudio ummikusse kuuluv Marko Laar loomulikult. Kuna see on ikkagi väga teatraalne etendusse mitmes mõttes, siis ei saanud kuidagi läbi ilma professionaalse inspitsient Ta ei 2005. aastal ega ka nüüd. Ja selleks on näitleja Aita Vaher. Küberstuudio multimeediaetendust, long taid, kuuleme ja näeme me kolmandal aprillil kell 19 30 Kanuti Gildi saalis. Videolahendused sellele etendusele on osaliselt, et helilooja kirjamehe videokunstniku siinkohal ka Jüri Reinvere poolt kui ka Eesti rahvusringhäälingukunstniku Kersti voogrelta, kes on väga huvitav vastavalt oma senise kunstniku loomingu toonud Ameeritult etendusse Long taida. Ilus kevadine kunstide festival algas eile õhtul väikeses Monte Carlos avaõhtu ja täna nägime pühendatud Leoshiyanatšenkile ooperi jäänufa koostöö Montpellier ooperi- ja ballooni kuningliku ooperiga hallo filharmoonia orkestri dirigendiks Sakala komb ka lavastajana tuntud Friedrich Meyer ajortel täna sammas Garnier saalis jana tšekikontsert portree, viiuli ja tšelloteosed ja Madalmaade kammerkoor laulmas. Homme viiakse festivali publik üllatuste reisile ikka muusikaga Prantsusmaale, Nissi ver tüüri teatrisse järgnevast Sarišopääni portree, kontserte, siin kaastegev kan Nissi filharmoonia orkester Nathan Rositestrenski juhatusel Victoria Bosnikovega solistina. Siis oli Wyaness Iani portree prantslasele. Raska mess ja konverents tuleb veel suur Beethoveni seeria 10 kontserdiga meistri kõigis sonaatides siis Arnold Schönbergi portree, mida kaunistab Silbera meilt tellitud uusteose Les pastshowl esiettekanne, meilegi ois track'i festivalilt tuntud koolja plahrs ümbergi viiulikontserdi solistiks. Ainuüksi Monte Carlo festivalil esineb kolm tuntud orkestrit orkestrite juurde veel Londoni Barbikani keskuses resideeri val London Symphony ookestral on uueks peadirigendiks olnud juba üle aasta Valeri kergijad. Tema kavades on tähelepandav Mahleri sümfooniat, kel aga ka Prokofjevi, Šostakovitši sari ja muugi vene muusika. Mahleri, Seitsmenda sümfoonia, Viista pärast Londonit ka diversiooni ja Pariisi play Jelly saali. Ellesso reisil Madridis, Barcelonas ja Dublinis oli ta ka üleni venekavad. Stravinski, Petruška, Tšaikovski, Rimski korsakov. Praegu juhatab LS Daniel Harding Victoria mullava homme Prokofjevi teise viiulikontserdi, solistiks väljesso resideeruv kunstnik. Märtsist maini on aga viiuldaja Miidori kaameraga vaat sarindis kaveri slaidi vestlus publiku ees ja meistriklass solisti esinemisega Tšaikovski ja Brittany viiulikontserdis singi, dirigendiks Daniel Harding, soolokavades toori klaveripartneriks Charles Abramovitš. Briti vanim pidevalt tegutsenud orkester, hälli ookestran Manchesteris peab oma 100 viiekümnendat hooaega. Muusikadirektor on praegu mark Elder. Lähima õhtu Iikka kuulsaspriisivootherhoolist tuleb kolmandale aprillil, kus dirigeerib Toomas. See, et Maire Jaan kant, poolsati viiulikontserdi solist nüüd aastaseks saanud vanni Beethoven, Halle orkester kannab alles 2003.-st vastast praegust nime Beethoven, orkester von orkestri generaal music direktor on Romanenkov man. Nendest suursaavutusi on kolmel äsjasel hooajal Šostakovitši kõigi 15. sümfoonia plaadistamine. Nendest 11 sümfooniat on juba ilmunud. Värskeim uudis on 11 10. sümfoonia plaadistus. Augustist asub uue muusikadirektorina ametisse Stefan Blunierr Šveitsist. Praegu dirigi teatri peadirigent. Orkestri viimast kontserti Bachi Matteuse passiooniga juhatas meilgi teatud Petteri külge. Kohe on tulemas professor kurtma suuri meistrikursuste lõppkontsert, kus maestro oma kursantide kõrval ka ise juhatab. Üleni Beethoveni kavas. Rootsi regionaalorkestrites tuntumaid Helsingborgi Sümfooniaorkester sõitis teisipäeval USA-turneele. Kuni kuuenda aprillini antakse alustades Floridast käinud tšellist ja palm piidžist kuni lääneranniku California kosta mees 100 Daviseni kokku 11 kontserti. Pea teosteksan Beethoveni kolmas Brahmsi esimene sümfoonia. Beethoveni kolmik mas salvestataksegi reisil harmoonia, montid plaadile kogu suureid. Ettevõtmise teeb orkestriga teoks peadirigent Andri mansi. Ka orkestri kodus äsja ilmunud uus CD on huvitav kolme rootsi helilooja flöödimuusikat sealhulgas Aarne, meil nees ja solist on siin samuti ois tracki festivalid, tuntud rootsi flöödikunstnik Andressioon hel. Plaadi nimi on Flauto konfortsa. Kui jälle SO mängis Daniel Harding käe all üleeile Šostakovitši Neljateistkümnenda kõrvale Schuberti üheksandat sümfooniat siis kuulsa šoti kammerorkestri peakülalisdirigent Olari Elts on neljal kontserdil Šotimaal kuni tänaseni juhatamas koguni Schuberti portreed. Kolmapäeval Saint Andrewsi, siis Airi raekojas, eile Glasgow's ja täna Edinburghi Queen's hoolis kõlavalt Schuberti sümfoonia number kolm superdiviis laulu ja saksa tantsud Anton veebel seades. Ning sümfoonia number viis solistan saksa bassbariton Stephen loogias šoti kammerorkester, vanasti tutvustanud nii eesti dirigenti kui tema valitud Schuberti kava. Just Olari Elts kutsutud juhatama mais orkestri hooaja viimast programmi, Nelson ja Napoleon üleni Beethoveni muusikast. Eile tänan sind, Sinaadiski Paavo Järvi, solistiks Nikolai Luganski, Rahmaninovi kolmas kontsert ja Šostakovitši 10. sümfoonia. Sama Rahmaninovi tuleblicolai Luganski kaasCincinnati sümfooniaorkestrit Euroopa turneele, mis algab neljandal aprillil Frankfurti Altooperist. Cincinnati Euroopa tuur tuleb enneolematu 15-le päeva jooksul mängitakse 12. Euroopa kõige kuulsamas saalis. Kristjan Järvi juhatab täna taas Viini music Raini suures saalis ka homme, esimesel aprillil. Toon Ginister orkestri kavas on Kurtz vertsiki uus trompetikontsert, mille maailma esiette randa tegi Christian hiljuti Esseni filharmoonias Saksamaal solistiks taas ookean, hardin Berger ja Schumanni harva mängitav avamäng Scertsuja finaal ning Ravelli kogu balletimuusika tahtminissacholooja. Tarmo vask juhatab preemiat päris homme taas Kalmanni Silvat. Üleeile oli tal dirigeerida, kes on Kingsley uus Vallembergi oper Raul. Oktoobris esietendunud tema koormeistri töö. Verdi Nabucco on preemia täna õhtul eilsel kammerkontserdil Rensburgis, homme Flensburgis ja kuuendal aprillil Schleswig-Is Antslesbigi Holsteinile, andes teatril kavas ka Peeter Vähi digitaalne armastus Floydile ja klaverile flöödisolistiks teatriorkestrist Stefani röödel. Teatri esimene dirigent Mihkel Kütson juhatab Flensburgis, homme aga ohvenbachi Hoffmanni lugusid ja eesti lauljaist Saksamaal. Neljas Austrias. Alfjagamalova laulis pühapäeval Kiissenis Don Giovanni, tser Liinat. Homme Telemanni ooperi harulduses Emma ja heegin hard Hilde kardiosas. Lauri vasar all on täna Barcelona diaatridellis jõus. Tan hoidleri Pieter Rolfi osas Robert Karlssoni uuslavastuses neljas etendus, ülehomme juba viies õhtu. Ain Anger laulis 25. märtsil taas titurelli Wagneri Parsipalis Viini riigiooperis. Dirigent oli Christian kiilemann Kristjan Randaluga koos veel New Yorki. Tema pikast Ameerika kontsertide reast. Märtsis oli üleeile sooloõhtu New Yorgi Eesti Majas. Homme mängisin Joosse liin Mediina trios džässiklubis Stella maris ja viiendal aprillil veel koos Mateo sabatiini ansambliga New Yorgi uues kassaazza džässiklubis ja veel vabariigi juubelikontsertidest. Meenutamist väärib kindlasti esmakordne aastapäeva kontsert Moskvas Novaja Opera siis 12. märtsil eriklassi eestvõtmisel. Ooperi orkestriga esinesid heli Veskus Indrek Vau ja Marko Matvere samas ansambel rootor kõlamas Eino Tambergi trompeti kontserdist esimene osa. Tubina pidulik prelüüd, Villem Kapi kevade laulja, muudki muusikaüritusest kujunes poliitiline kis sündmus. Neli päeva hiljem mängis Moskvas Tretjakovi galerii pruubeli saalis Tallinna kammerorkester solist dirigent Aleksei Rodin, kes äsja Tallinnaski esines viis Eesti muusikud nüüd oma festivali pühendus avama pühendus Haydnile sama kavaga, mis Tallinnas Kose luht. Vaagen, sall ja Haydni sümfoonia number 45 sisukad. Esinduslikud olid Eesti rahvusmeeskoori juubelikontserdid üleeile ja eile, Taanis, Kopenhaageni kuninglikus raamatukogus ja Orfussi muusikamajas. Tänu kontserdid muusikalise kingitusega Taali rahvale meile osutatud toetuse eest Gustav Ernesaksa kolm laulu märkimaks ka tema sajandat sünniaastapäeva. Mart Saare leelo, Eduard Tubina, Artur Kapp, Tarmo Lepp, Kuldar Sink, Arvo Pärdi, Def profondis Ester Mägi, kerko Kell, Veljo Tormis selt kuller, Revo läkitus ja muistse mere laulud. Kingituseks oli Urmas Sisaski loits taanile esiettekanne, mille helilooja ise šamaanitrummil kaasa tegi. Selle kava oli kokku pannud ja dirigeeris Mihhail Kerts. Heligaja. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Kersti Inno, Mirje Mändla, Marge-Ly Rookäär, Hedvig Lätt, Karin kopra ja Priit Kuusk. Saate panid kokku toimetaja Tiina kuningas ja operaator Helle Paas. Tänane kuulamast ja soovime teile ilusat nädalavahetust. Helgaja muusika, uudised, muusika, uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Teile sobival ajal sobival ajal liiga ja.