Tere õhtust, kell sai kuus ja Päevakaja võtab kokku kolmapäeva kolmanda juuni sündmused. Mina olen toimetaja Reene Leas. Majandusminister Taavi Aas loodab, et lõplik otsus rahaeraldusest Nordicale tehakse juunikuu jooksul. Esmalt on vaja taotleda selleks riigiabi luba. Riigiabi taotlust koostatakse ja ma usun, et kuskil juunikuuga peaks selle protsessi saama ühele poole. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem otsustas kaks nädalat enne viis G sageduslubade oksjoni tähtaega reegleid muuta. Kui seni oleks sagedusala jagatud kolme ettevõtte vahele, siis uus ettepanek on sagedusala neljaks jagada. Tallinn ühendab Tallinna televisiooni linnakantseleiga ning kaotab Tallinna-Brüsseli esinduse. Tulemuseks on jällegi mitte ainult kokkuhoid vaid eelkõige kvaliteet ja sünergia. Tallink alustab juuni keskel sõita Ahvenamaale ja loodab meid alustada juuli alguses Gotlandile. Haapsalus leiti kadunud keskaegne tänav. Me saame seda jälgida ajaloolisel plaani materjalil, kuid nüüd on meil taas võimalus uurida tänavakihte ja määrata ära ka selle tänava vanus. Rootsis kaheldakse järjest enam, kas riigi valitud leebe koroonastrateegia on ennast õigustanud. Lätis ei pea enam aga alates tänasest suuremast osast Euroopa riikidest saabujad 14-ks päevaks eralduma, otsustas Läti valitsus. Ja ilmast ka homseks lubab ilmajaam mitmele poole vihma ning võib olla ka äikest. Õhutemperatuur jääb vahemikku 12 kuni 17 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda, aprillis otsustas valitsuskabinet suurendada aktsiakapitali Nordica'l 130 miljoni euro võrra. Seni ei ole seda raha eraldatud. Nordica juht Erki Urva ütleb, et nõutud äriplaan on koostatud ja nimetab olukorda Frosteerivaks. Uku Toom küsis majandusminister Taavi aasalt, mille taga asi seisab. Tõepoolest, küsimus oli äriplaani koostamises küsimus selles, et äriplaani vaatas üle ka sõltumatu ekspert meie omalt poolt vastavalt sellele äriplaanile peame tegema otsuse, et kas me lähme riigiabi luba taotlema. Nüüd on see otsus tehtud, et seda igaks juhuks teeme edasi. Sellega kaasnes ka see, et tuli teha otsus, mis alustel me läheme riigiabi taotlema ja täna need otsused tehtud, riigiabi taotlust koostatakse. Ja ma usun, et kuskil juunikuuga peaks selle protsessi saama ühele poole. Olete kindel, et see läheb nii kiiresti, mul on kuidagi meeles, kuidas linnahalli renoveerimiseks riigiabi taotleti kaks aastat ja ei tulnud midagi välja. Ja aga täna, tulenevalt sellest üleilmsest kriisist on ka Euroopas sellised ettevõtete toetamise taotlused menetletud väga kiiresti, nii et ma julgen küll olla optimistlik. Aga teisest küljest vaadates nüüd täna ilmus meil Siim Kallase intervjuu ja tema leiab, et Nordicale poleks üldse mõistlik raha anda, vaid riik peaks omandama osaluse mõnes suuremas lennuettevõttes, et tagada Tallinnast otselendude jätkumine. Kuidas te seda kommenteerite? No meil on kunagi sellist olukorda ei olnud, kus me oleme koostööd teinud suuremate lennuettevõtetega ja paraku kui lennuettevõtted, eriti tänases olukorras, kus neil ka siin päris pikas perspektiivis on raske oma kulusid katta, teevad kindlasti otsuseid selle järgi, et kus ikkagi on võimalik tulu teenida. Ja me peame arvestama sellega, et ega reisimisel väga kiiresti ei taastu. Eesti ei pruugi sugugi olla see koht, kus suured lennuettevõtted näevad tulu teenimise võimalust ja selles suhtes peab olema väga ettevaatlik, et Ta kaotada otselende, et see olla kuskil vähemusaktsionär ei taga veel kindlasti seda, et ärilistel kaalutlustel siia siia lendama tullakse. Nordica juurde tagasi tulles olete Te selleks valmis, et see ei pruugi jääda viimaseks raha eralduseks. No me arvestame sellega, et Nordica on oma äriplaani esitanud, selle äriplaani järgi ei vaja nad tulevikus täiendavat raha ja ja veel kord, kui ei oleks kriisi olnud olnud, siis Nordic oleks ka sellel aastal grupp tervikuna V3 lennulennundusega seotud ettevõtet oleks olnud kõik kasumis. Ma vaataks seda ka optimistlikult. Pikalt vindunud viis G sageduslubade vaidlus sai täna uue pöörde, kui seni oli majandus ja kommunikatsiooniministeerium seisukohal, et uuele tehnoloogiale sobilikud sagedusalad jagatakse kolme ettevõtte vahel siis täna otsustas minister Raul Siem oksjoni tingimusi muuta. Uuel oksjonil jagatakse sagedusala neljaks. Madis Hindre räägib lähemalt. Vaidlused selle üle, kuidas jagada 390 megahertsi sagedusala, algasid juba paar aastat tagasi. Läinud aasta alguseks otsustas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ala kolmeks jagada. Ühe osa alghind oli 1,6 miljonit eurot ja oksjoni tähtaeg 2019. aasta märtsi lõpus, aga siis ei Eesti viiskei tiiger poolel hüppel seisma. Osaühing Levikom kartis, et emal pole niisugusel oksjonil lootustki. Sagedused jagatakse kolme suure ettevõte Telia, Elisa ja Tele2 vahel. Sestap pöördus Levikom kohtusse ja nõudis, et sagedusala hoopis neljaks jagataks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium aga leidis, et sagedusala väiksemateks osadeks jagamine hakkab viiskei võimalusi pärssima ehk mida väiksem ala, seda väiksema kiirused ja andmemahud selle aasta alguses pärast kolme kohtuastet pidin Levikom alla vanduma, aga täna otsustas ettevõtluse ja infotehnoloogiaminister Raul Siem konkursse reegleid ikkagi muuta. Nii et viis G-sagedusala jagatakse nelja ettevõtte vahel. Minu hinnangul me peame selles valdkonnas soodustama rohkem konkurents, konkurents avab siis turu võimalikult paljudele uutele arengutele ja pakkujatele, nii et see tagaks siis minu hinnangul paremini jätkusuutlikkuse antud valdkonnas loomulikult ka teenuste mitmekesistamise. Umbes sedasama ütles läinud aasta suvel ka konkurentsiamet ometigi koguni ettepaneku panna sagedusele oksjonile 10 megahertsi kaupa. Raul Siem ütleb, et päris nii kaugele ta siiski ei läheks. Pigem otsis minister keskteed. Mida suurem, seda parem, nagu öeldakse, küllaga 400 jaotuse kogumit, tuletasime 100 alla natukene, nii et me näeme, et see peaks ka täna sellise sideettevõtjate vajadused selgelt rahuldama. Üks läbi kogu arutelu veninud probleem on tegelikult selles, et sagedusala ei saagi oksjonile panna kolme või nelja suure blokina poolt viis keele mõeldud sagedusalast tarvitanud Venemaa ja rahvusvahelised reeglid ei luba meil ilma naaberriigile, vaatan nende mängu Malletikuda. Sagedusalade konkursi mõttes tähendab see, et tegelikult jagatakse kogu ala mitte neljaks, vaid kaheksaks osaks. Iga ettevõte saab endale soetada ühend 40 kuni 50 megahertsise ala, mida saab tarvitada kohe ja ühe, 50 megahertsise ala, mida saab kasutada siis, kui Venemaa lubab. Välisuudised võtab kokku Evelyn Villers. Rootsi koroonaviirusega toimetulekupoliitika peaarhitekt riigipeaepidemioloog Anders nel tunnistas esimest korda, et riik oleks pidanud kehtestama rohkem piiranguid, et vältida nii suurt surmajuhtumite arvu. Diagnel nõustus, et riigis, kus on praegu maailma üks kõrgeimaid surmajuhtumite suhtarv 100000 elaniku kohta on koroonasse surnud liiga palju inimesi. Ta ütles, et kui Rootsi satuks sama haigusega vastakuti praegu ja selle infoga, mida sellest praegu teada on, siis ta arvab, et rootsi oleks poolel teel selle vahel, mida Rootsi tegi ja mida tegi ülejäänud maailm. Nelly tunnistus on märkimisväärne, arvestades seda, et on viimased kuud kritiseerinud teisi riike, mis on Covid 19 viiruse leviku piiramiseks kehtestanud palju rangemaks. Neid piiranguid, kui rootsi deegnell on varem kinnitanud, et Rootsi lähenemine on märksa jätkusuutlikum, kuna aitab kaasa karjaimmuunsuse tekkimisele. Hiina võimud hoiatasid Suurbritanniat sekkumise eest Hongkongi siseasjadesse ning märkisid, et selline käitumine annab kindlasti tagasilöögi. London kritiseeris äsja oma endisele asumaale Hong Kongile kehtestatud vastuoluliste julgeolekuseadust, mida Pekingi sõnul on vaja võitluseks terrorismi ja separatismi ka, kuid mille puhul hongkonglased kardavad, et see annab surmahoobi nende autonoomiale. Briti peaminister Boris Johnson kinnitas, et Londoni sülga Hongkong lasi, kes kardavad pekingi kontrolli rahvusvahelise ärikeskuse üle. Johnson kirjutas Hongkongi ajalehes South China Morning Post, et Suurbritannia on valmis võtma vastu Hongkongi elanikke, kes soovivad julgeolekuseaduse jõustumisel Ühendkuningriiki tulla. Lätis ei pea enam alates tänasest suuremast osast Euroopa riikidest saabujad enam 14-ks päevaks eralduma, otsustas Läti valitsus. Enam ei nõuta isolatsiooni neilt, kes saabusid Lätti riikidest, kus viimase kahe nädala jooksul pole uute nakkusjuhtude arv olnud kõrgem kui 15 inimest 100000 elaniku kohta. Tallink Grupp teavitas töötukassat Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingud ja Eesti lipu all opereerivate laevade personali kollektiivse koondamise protsessi alustamisest. Koondamine puudutab peamiselt laevade teenindavate valdkondade personali ja ametikohti ning koondamisele läheb kuni 190 ametikohta. Ettevõte on tänaseks meretöötajate koondamisprotsessi alustanud ka Lätis ja Rootsis, kus kokku puudutavad käimasolevad kollektiivse koondamise protsessid kuni kaheksatsadat töötajat. Ka Rootsis ja Lätis puudutab koondamine peamiselt laevade teenindavat personali. Soomes on enamus töötajaid palgata puhkusel. Tallink plaanib siiski alustada reis Ahvenamaale ja Gotlandile. Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene rääkis Aleksander Krjukov ile lähemalt. Ahvenamaale me hakkame sõitma käesoleva aasta 19. juunil, kuna Stockholmi sõitmine arusaadavatel põhjustel ei ole võimalik, sest et kõik sealt saabuvad inimesed peaksid jääma karantiini, siis oleme tõesti leidnud alternatiive. Oleme Ahvenamaal käinud ka varem, eelmisel aastal oli üks erituis ja kindlasti Ahvenamaa, kui sihtpunkt on väga paljudele eestlastele avastamata, on sinna võimalik siis tõesti minna üheks terveks päevaks või jääda sinna nädalaks, sest et laev hakkab seal käima kord nädalas tegu aga täks fitsiooniga, nii et kindlasti huvitav. Ja mis puudutab gotlandi, siis tõesti, et kui, kui me oleme kuulnud, et Rootsis on nakatumine, siis 100000 elaniku kohta viimase kahe nädala keskmiselt väga kõrge suurusjärgus seal 70, uus viirus juhtu siis Rootsi koosseisus olev katland, väga kena saar, kus Tallink on teinud reisijaga varem seal on tegelikult see näitaja alla kahe. Eilse seisuga oli see 1,98, mis on kolm korda madalam kui Eestis ja viis korda madalam kui Soomes. Nii et tõesti, me oleme valitsuse poole pöördunud palvega. Gotlandi saart analüüsitakse siis selle kriteeriumi juures eraldi ja juhul, kui see nakatumisnäitaja jää antud kriteeriumitest, mis on kehtestatud siis 15 nakatumist kahe nädala keskmisena 100000 elaniku kohta siis Tallink soovib alates viiendast juulist Gotlandile tõesti reise pakkuda. Viimase ööpäevaga tuvastati Eestis 10 uut koroonaviirusega nakatunut, teste tehti 1262. Ööpäeva jooksul, suri üks inimene. Kokku on Eestis koroonaviirus nõudnud 69 inimese elu. Hommikuse seisuga vajab haiglaravi 19 inimest. Terviseameti erakorralise meditsiiniosakonna ei juhtu. Martin Kadai kommenteeris praegust seisu ERR-i veebisaates otse uudistemajast. No võtame kaks viimast nädalat, siis me saame öelda, et Eestis on haigestumine üldiselt stabiilne korraks oli kerge tõusutrend ka nüüd see on jällegi pöördunud langustrendi poole, aga seal alati peab vaatama ka seda, et mis seda mõjutab. Ta oli 26 haigusjuhuga Lihula hooldekodu haiguspuhang, mis väikeste arvude juures kohe hakkab statistiliselt haigestumiskõverat mõjutama. Nende asjaoludega peab alati sealjuures armastame, aga selge on see, et need numbrid, mida me täna teame Eestist siis tänase seisuga 1880 kinnitatud laboratoorselt kinnitatud haigusjuhtu kindlasti ei ole kõik. Et julgeks pakkuda, et, et Eestis, nüüd selle esimese haiguse lainega võis kokku puutuda siin meie elanikkonnast näiteks üks, kaks protsenti. Nii et need fakt on see, et et see tegelik haigestumine võib-olla siis kordades suurem. Täna ei ole see haigus Eestisse kuskil kadunud ja inimese mõistes needsamad tavapäraselt võib-olla natukene triviaalselt kõlavad nakkusohutusmeetmed, aga siiski tõhusad nakkusohutusmeetmed, et neid ei tohi ära unustada, inimesed peavad rohkem hoolt kandma oma kätehügieeni eest. Haiged inimesed peavad kodus püsima ja mõistlik on võimaluste piires hoida siis ka inimeste vahel. Distantsid. Rahvastikuminister Riina Solmani sõnul oleks tarvis reegleid, mis lubaksid perepiletit müüa juhul, kui selle alusel saavad meelelahutuskohta sisse kõik perekonna lapsed. Praegu laieneb suur osa perepileteid vanematele ja kahele lapsele. Madis Hindre räägib lähemalt. Siseministeerium palus omavalitsustel kirjeldada, kas kohalikud ajaveetmiskohad pakuvad perepiletit ja kui palju lapsi ühe perepileti alusel atraktsioonile lubatakse. Rahvastikuminister Riina Solman ütleb, et üldiselt peetakse perepiletit kui sellist oluliseks. Samas niisuguseid perepileteid, millest võiks rõõmu tunda näiteks neljalapseline perekond kohtab harva. Aga kus perepiletit pakutakse kahele lapsele kohale täiskasvanuga, neid on rohkesti ja kohati on ka kolm last ja üks vanem. No arusaadav, et tegelikult ettevõtted peavad tulu teenima ja siis selle arvelt, kui nad teevad soodustusi rohkem peaks ju keegi selle nende kuluga katma. Samas arutleb Solman, kui väravatest või ustest saab sisse suurem perekond, võib ettevõtja oma raha kätte saada näiteks sööki-jooki müües. Peamine motivaator oleks siis ettevõtetele just see pered tulevad kohale ja muud kulud on ka, et sellega peab veel tööd tegema. Minister usub, et kõige enam oleks tarvis lihtsalt teavitustööd teha. Et inimeste ja ettevõtete suhtumist muuta. Probleem on selles, et suurperel on palju rohkem kulutusi kui väiksemal perel ja seetõttu, kui nemad lähevad kuhugile terve oma perega kohale ja paneme sinna juurde veel joogipausid ja söögipausid, siis on üsna selge, et nad ei saa omale seda rõõmu perega väljas käia, kultuuriasutustes käia või spordiasutustes käia väga palju lubada, see tähendab, et üks osa lastest jääb sellisest huvitegevusest ja kultuurilise silmaringi arendamisest lihtsalt ilma. Hea näitena tõstab Solmann esile Lasterikaste Perede Liidu loodud perekaardi. Seda saavad endale küsida perekonnad, kus kasvab vähemalt kolm last ja selle abil võib saada soodustust paljudes teatrites, seiklusparkides ja muuseumides, aga teavitustööle lisaks plaanib Solman perepiletite valdkonda reguleerida. Ta tõdeb, et kohustuslikku perepiletit riike ettevõtetele käskida ei saa. See kergitas hindu ja lõpuks ei jõuaks kasu peredeni. Küll aga saaks riik Solmani sõnul öelda, et kui keegi soovib perepiletit müüa, siis käib sellega kaasas kindlad reeglid. Üks võimalus ongi, et riik kehtestab nõuded perepiletile kui piletitüübile ilma sellise piletitüübi pakkumist kohustuslikuks muutmata ja see tähendab siis sellist perepiletitüüpi, millega saab pere soodsama hinnaga teenust kasutada sõltumata alaealiste pereliikmete arvust. Tallinna linnavalitsus avaldas täna linnasüsteemi tõhusamaks muutmise esimese etapi, muuhulgas seal hakkab Tallinna TV olemas eraldi sihtasutus ning liigub linnakantselei alla. Linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et linnasüsteemi tõhusamaks muutmise esimese etapiga korrastatakse linna siht asutuste ja ettevõtete võrgustikku. Tulemuseks on jällegi mitte ainult kokkuhoid vaid eelkõige kvaliteet ja sünergia. See kokkuhoid tekib tõepoolest, ka on eelkõige kulud, mis on seotud juhtimisega, juhatus, nõukogu, ma arvan, et just toimetajad saavad hakkama ja selleks ei ole vaja ülal pidada eraldi sihtasutust. Seega Tallinna televisioon ühineb linnakantseleiga. Samamoodi ma Tallinn on piisavalt esindatud ka Euroopa liidus, seega eraldi. Tallinna esindus Brüsselis ei ole vajalik, sest tänaseks tähendab seda, et tuleb ülal pidada kontoriruumid korteri ja ka hoida eraldi struktuuriüksust. Tallinna linnavõim lubab juunis koolide ja lasteaedade lõpuaktusele ka laste ning noorte vanemad. Kui eelnevalt oli linna otsused lõpuaktused peavad toimuma ilma lõpetajate vanemateta, siis valitsuse uus korraldus andis võimaluse linnale lubada aktustelega vanemad. Jätkuvalt võib-olla osalejate arv kuni 100 inimeste ning kehtivad nõuded sotsiaalse distantsi osas. Linnavalitsus soovitab võimalusel viia üritused siiski läbi välitingimustes. Haapsalu vanalinnas Rüütli ja Linda tänava ristmiku kõrvale tehtavad arheoloogilised kaevamised tõid päevavalgele uhked kivi keldrid. Juhan Hepner käis uudistamas. Viimati kaevasid arheoloogid Haapsalu vanalinnas mõnda kivihoonega kinnistut ligi 30 aasta eest. Arheoloog Anton Pärn ütleb, et saab üha selgemaks, 15. sajand oli aeg, mil Haapsalu sai endale arvukalt kivist maju ja kinnistus tänavajoon. Me saame Rüütli tänava äärsest kivikkeldrites rääkida pigem tänavajoone nihkumisest ja paljuski on see olnud seotud 15. sajandi esimesel poolel linnamüüri ehitusega ehk siis linnamüür on dikteerinud Rüütli tänava äärse hoonestuse nihkumist mõnevõrra kaugemale. Avastusi on ka varasemast ajast ehk 13. sajandi teisest poolest, mil Haapsalu rajati. Siis asus siin lähedal üks toonaseid linna tuiksooni piiskopilinnuse juures sadamakohani viinud pime tänav, mida pole seni eriti uuritud, jätkab Anton Pärn. Põhjus on see, et see on ainuke tänav Haapsalu linnas, mis on tänavapildist kadunud. Me saame seda jälgida ajaloolisel plaani materjalil, kuid nüüd on meil taas võimalus uurida tänavakihte ja määrata, ära hakka selle tänava vanus. Kinnistul olnud hoonet ehitati sajandite jooksul korduvalt ümber kirjalikest allikatest on teada, et 18. sajandil oli siin üks linna kolmest kõige kallimast majast. Nõukogude võim lammutas lagunenud hoone 20. sajandi keskel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu. Värskas avati külastuskeskus kunagi kindralleitnant Nikolai reegile kuulunud suvemajas jätkab Leevi Lillemäe. Värska peatänava ääres asuv juugendstiilis maja avab setomaa ajaloo põnevasseiga. Põhjalaagri rajamise ajal toodi tugevate traditsioonidega seto kultuuri keskele osake modernset linna kultuuri. Seda perioodi kajastab nüüd riigimajas välja pandud näitus setomaa muuseumid. Hector Merili Marin Haagen tunneb heameelt, et riigimaja näitel saab jälgida, mis juhtub seto kultuuriga väliste mõjutuste. Kelle me avasime omaaegsete kindral Nikolai Reegi ehitatud suvemaja, et Nikolai Reek rajas Värska piirkonda põhjalaagri ja see oli siis tema resident, kui ta viibis ka põhjalaagris 27. aastal siia hakati ehitama. Et siis see kindlasti mõjutas kohaliku kultuuriga väga tugevalt selle majaga. Me kindlasti avasime seto kultuurile, aga ka muuseumistruktuurile uue võimaluse. Et nüüd meil on võimalik eksponeerida seto kultuuri, aga samas nagu nii-öelda kohe üle tee on see juugendstiilis maja, mis tegelikult toodi siia sisse see kultuur, linnakultuur, just selle võrdlusesse panna, et näha siis, kuidas pärimuskultuur nii-öelda traditsiooniline kultuuripiirkond muutub. Seto Instituudi tegevjuhi Ahto Raudoja sõnul on kindralleitnant riigi tegevus jätnud jälje värske ajaloosse. Sest ta oli ikkagi teise diviisi ülem ja 30.-te lõpus ka sõjaminister, et selles suhtes aga tänu temale Värskas liikus kindlasti hästi palju sellist Eesti nii poliitilist kui sõjaväeliste liitjate alates saadikutest, ministritest, riigi peadeni, tänu temale suuresti käis siin iga aasta peaaegu keegi Värska. Esimese Eesti vabariigi ajal oli ikkagi väga tuntud koht sest siit käis läbi igal suvel oli laagris ligi 1000 sõdurit Värskas siin põhjalaagris oli Ratsarügemendi laager, aga tegelikult olid mitmed-mitmed, barakid kasid ütleme 300 400 meetrit üle. Ülejärved on suurtükiväelaager, millest teatakse vähem, aga võiks rohkem teada, et et see hulk sõdureid kesid Värskast läbi, on käinud, on muljetavaldavad. Riigimaja ja seal välja pandud näitus värske ajaloost jääb avatuks kõigile huvilistele. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe. Ja ilmast räägib nüüd sünoptik. Maile Meius, palun. Tere õhtust. Õhurõhk langeb aeglaselt ja kõrgrõhkkonna mõju kahaneb Läänemere ääres. Homme haarab võimu ohjad enda kätte Lõuna-Venemaal Peipsi taha jõudev madalrõhkkond, mis kannab siia tunduvalt niiskem õhumassi. Juba täna õhtul tõmbub taevas järk-järgult pilve, Kagu-Eestis võib veidi vihma tibutada. Puhub ida- ja kirdetuul neli kuni üheksa, puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Õhutempera suurel 13 kuni 18 kraadi. Saabuval ööl on pilves selgimistega ilm ja Ida-Eestis jõude ulatuslikum. Sajuala levib edasi lääne poole. Puhub ida- ja kirdetuul kolm kuni kaheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on üheksa kuni 14 kraadi. Homme päeval on valdavalt pilves ilm, mitmel pool sajab vihma, kohati võib olla äikest. Puhub ida- ja kirdetuul neli kuni üheksa, põhjarannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 12 kuni 17 kraadi. Aitäh ilmateate eest selline saigi kolmanda juuni Päevakaja rahulikku õhtut ja kuulmiseni.