Tere õhtust, kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku nelja päeva. Neljanda juuni tähtsamad sündmused stuudios on toimetaja Brent pere. Tablini börsil noteeritud Eesti võlakirjad on saanud rahandusminister Martin Helme sõnul hea vastuvõtu osaliseks. Kui me niikuinii teame, et meil see ja viimaseks raha võtmiseks turgudelt siis kasutame seda praegust soodsat hinda ära ja võtame siis selle suurema portsu. Välisminister Urmas Reinsalu ütles, et kui Ženja geni riigid ei jõua 15.-ks juuniks ühetaolistele seisukohtadele piiride avamisest kolmandatele riikidele siis võib juhtuda Schengeni avamine lükatakse kaheks nädalaks edasi. Päeva kanalüüsid tuvastati 10 koroonaviiruse positiivset testi. Viimase kahe nädala päeva jooksul Eestis avastatud koroonaviiruse juhtumitest 15 protsenti on välisriigist sisse toodud. See on täiesti ootuspärane peale piiride avamist ja, ja siis teised haigestunud enamasti lisanduvad uued haigusjuhud meile teadaolevatesse kolletesse. IT-minister Raul seemi eilne otsus viiskee sageduslubade konkursi ümber teha muutis niigi keerulise protsessi veel keerulisemaks osa Telekomi ettevõtted soovivad nüüd enne oksjoni aja maha võtta. Pandeemia ajal külmutatud uue ooperimaja teema. Arutelud jätkuvad järgmisel nädalal. Praeguseks on sõelale jäänud kaks eraomandis asuvat krunti, neist üks kesklinnas linnahalli lähedal. Mittetulundusühingu vana ja eestvedamisel jätkub juba viiendat suve Lalsi Püha Nikolause kiriku korrastamine. Täna on Eestil puusaja 36. aastapäev. Otepääl peeti sel puhul pidulik jumalateenistus. Koroonaohu tõttu kujunes lipu sünnipäeva tähistamine Otepääl täna pisut teistsuguseks kui tavaliselt kuid pidulikkusest küll puudu ei jäänud. Öösel ja homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vihma, õhutemperatuur seal kaheksa kuni 12 ja homme päeval 14 kuni 20 kraadi. Ja kõigest lähemalt tablini börsil noteeritud Eesti võlakirjad on saanud rahandusminister Martin Helme sõnul hea vastuvõtu osaliseks. Algselt pidi Eesti laenama miljard eurot, kuid rahandusministeerium otsustas suurendada kümneaastase tähtajaga võlakirjade 1,5 miljardi euroni. Peaminister Jüri Ratase sõnul kujunes võlakirjade intressimääraks 0,125 protsenti aastas, mis on tema sõnul väga soodne. Riigikassa võla maht kasvas võlakirjaemissiooniga kahelt miljardilt kolme koma viiele miljardile. Võlakirjade tootlus tähtajani on 0,235 protsenti aastas ja edukas emissioon on kindlasti kvaliteedimärk Eesti riigile, meie majandusele, meie rahandusele. Rahandusminister Martin Helme sõnul otsustas Eesti laenusummat suurendada, sest nii soodsad tingimused ei pruugi kaua püsida. Meil on väga soodne intressimäär. See intressimäär tuleneb siis investorite suurest huvist, kui me läksime väljasihikuga üks kuni 1,5 miljardit laenu võtma. Ta siis vahemik oligi tekitatud selle jaoks, et meil oleks suurem paindlikkus otsustada vastavalt pakkumiste hulgale, mida me siis teeme. Pakkumisi tuli kokku kokku 7,7 miljardi eest ja see muidugi surus siis selle raha hinda alla. Otsustasime võtta maksimummahus ehk 1,5 miljardi ulatuses. Siin. Loogika on selles, et esiteks praeguse emissiooni soodne hind kahtlemata. Ta on üks põhjus. Kui me niikuinii teame, et meil see ei jää viimaseks raha võtmiseks turgudelt siis kasutame seda praegust soodsat hinda ära ja võtame siis selle suurema portsu praegu võib-olla näiteks poole aasta või aasta pärast, see hind ei pruugi enam nii soodne olla, see sõltub väga palju rahvusvahelistest finantsturgudest. Ja teiseks siis mida suurem see summa on, seda rohkem me kaasame siis erinevaid investoreid, kelle jaoks Eesti ei ole siis enam tundmatu maa, kes on harjunud siis meie olemisega selles nende kauplemissüsteemis ja nende jälgitavates nimekirjades. Ehk siis teisisõnu me nii-öelda söödame turgu sisse. Välisminister Urmas Reinsalu rõhutas täna valitsuse pressikonverentsil, et lähemal ajal seisab Euroopa liidule ees tõsine probleem, kuidas ja millistel asjaoludel avada Schengeni ruum väljapoole ehk kolmandatele riikidele. Täna kehtib selge kõigi Euroopa riikide kokkulepe, et Schengeni ruum on suletud kuni 15. juunini. Töörühm kogunes teisipäeval, mis puudutas piiride avamist. Tervisegrupp kogunes üleeuroopaline kolmapäeval. Homme kogunevad siseministrid, et püüda leida ühetaoline lahendus, kuidas seda avama hakata, sest millisel olukord, kui Schengeni sees kontrolli ei ole ja üks riik ütleb, et ta tõmbab piirangud maha täiesti kolmandast riikidest tulijatele siis tegelikkuses see tähendab nende inimestega, kes on potentsiaalsed kõrgematest viirusepiirkondadest kandumist üle Schengeni ja see sunniks otsekohe peale ka teisi Schengeni riik hakkama siiski taastama piirikontrolli. Järelikult on oht, et me astume selles mõttes jälle tegelikkuses sammu tagasi. Eesti vaade on siin selge, et me ei tohi kiirustada. Me peame saavutama ühetaolised põhimõtted, et see, et hinnata lähteriikidest nakatumise arvu, on kindlasti kõige mõistlikum. On oluline ka usaldusmeetmeid rakendada nagu karantiin. Aga tähtis on, et need oleksid üle Schengeni ühetaoliselt. See võimaldab vältida jälle Schengeni sulgemist viilude kaupa ja see võimaldab vältida kahtlemata, mis on oluline seda, et viirus ei hakkaks mingitel põhjustel kiirelt levima. Et võib juhtuda, et Prantsusmaa on praegu teinud selle ettepaneku. Me arutame täna ka seda, kas asuda toetama Prantsusmaa ettepanekut, et kui 15.-ks juuniks ei ole ühetaolisi põhimõtteliselt saavutatud praeguse seisuga tundub igal juhul vähemalt neid ei ole saavutatud. Need seisukohad on väga erinevad. Et siis lükata Schengeni omamine edasi. Praegu on juttu olnud kaheks nädalaks, vähemasti kaheks nädalaks Schengeni ruum hoida lukus. Ühesõnaga lähemate nädalate puhul on see kõige kesksem Euroopa Liidu sisene välissuhtlemise ülesanne number üks, kuidas saavutada ühine arusaam Schengeni ruumi sees ja kuidas saavutada ühine arusaam ülejäänud maailmaga seose taastamisel. Ja kahtlemata meie rakendame praegu kahte usaldusmeedet, üks on karantiin ja teine on samm-sammult samuti objektiivsete kriteeriumide alusel lennuliinide rahvusvaheliste ühenduste taastamine ja siin me säilitame selle põhimõtte otse rahvusvahelisi ühendusi, ei ühenda ära, on balti riikides oleme kokku leppinud, kui meil ei ole teatud objektiivselt aru saama, et nendest lähtekohtadest ei ole saadud viirust kontrolli all. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1027 koroonaviiruse esmast testi, millest üks protsent ehk 10 osutusid positiivseks. Rahvastikuregistri andmetel laekus kaheksa positiivset testi tulemust Harju maakonda, neist kuus Tallinna, üks Ida-Viru ning üks Tartu maakonda. Tänahommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 20 inimest. Juhitaval hingamisel pole ühtegi patsienti. Ööpäeva jooksul uusi surmajuhtumeid ei lisandunud. Kokku on Eestis koroonaviirus nõudnud 69 inimese elu. Üks nakatunutest on Viru vanglaametnik, kellel diagnoositi täna koroonaviirus. Viimati oli ta teenistuses 27. mail. Selle üksuse vangid, kus ta töötab, on teistest eraldatud ning neid testitakse. Samuti testitakse sama üksuse ametnikke ja teisi teenistujaid. Viimase 14 päeva jooksul Eestis avastatud koroonaviiruse juhtumitest 15 protsenti on aga sisse toodud Soomest või Rootsist, teatas terviseamet. Viiruse leviku väike kasvutrend on kolmes maakonnas, kus nakatumine toimub teadaolevates kolletes. Kadri Põlendik annab ülevaate. Koroonaviiruse nakkuse saanud haigete puhul jälgib terviseamet 14 päeva intervalli. Viimase 14 päevaga on Soomest ja Rootsist tulnud 15 protsenti kõigist haigestunutest, ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Marianne Härma. See on täiesti ootuspärane peale piiride avamist ja, ja siis teised haigestunud enamasti lisanduvad uued haigusjuhud meile teadaolevat. Kõik sisse toodud juhtumeid on avastatud pärast seda, kui inimestel on tekkinud sümptomid, kas Eestis olles või enne siia saabumist. On juhtumeid, kus inimesed tahavad oma perearsti poole pöörduda ja sellepärast tulevad haigena Eestisse, ütles Härma. Siim riikiga haigestunu taga ei saa kõndida ja õpetada, et tõepoolest haigena tuleb kodus püsida ja arstiabi otsida, et aga noh, inimesed saavad ennast ka niimoodi kaitsta, et kui sa näed haigussümptomitega inimest vahetust lihtsalt eemale Kerge kasvutrend on Eestis, Harjumaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal, kus kasv toimub kolletes, mis on kõik terviseametile teada. Harjumaal on praegu neli suuremat. Igas koldes on rohkem kui viis inimest ja selle arvelt Harjumaale ega lisandub ühtegi sellist eraldiseisvat juhtumit. Harjumaa praegu ei ole, et kõik on seotud. Ega et siis on arusaadav, et kui, kui näiteks perekonnas on üks nakatunud ja kõik seal koos kodus istuvad, et siis ka teised nõrge mööda, siis nakatuvad. Need Pärnumaal on kaks suurt hooldekodukollet, mis on endiselt avatud Ida-Virumaa, seal on ka aktiivsed kolded. Marianne Härma tuletas meelde, et endiselt peavad inimesed ise vastutama, pesevad käsi, hoiavad distantsi ja püsivad haigena kodus. Telekomi ettevõtetele tuli IT-minister Raul Siiami otsus viiskee sageduslubade konkursi ümber teha üllatusena. Kuna nüüd tuleb kitsale sagedusribale mahutada senisest rohkem ettevõtteid, soovivad osad firmad aja maha võtta ja konkursi tingimused uuesti läbi rääkida. Madis Hindre lugu. Viis g jaoks sooviks Eesti telekomifirmadele pakkuda 390 megahertsi suur sagedusala, aga sellest kahtesadat ülemist megahertsi kasutan praegu Venemaa. See tähendab, et seniste oksjonitingimuste järgi saanuks kolm ettevõtet ühe tüki alumisest otsast kohe kasutamiseks ja teise tüki ülemisest otsast selleks ajaks, kui Venemaa loa annab. Eile otsustas minister Raul Siem, et sagedusala jagada kuueks vaid kaheksaks osaks. Põhimõte on sisuliselt sama ehk neli ettevõtted saavad ühe osa kohe kasutamiseks ja ühe hilisemaks. Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli märgib aga, et senistes reeglites oli selgelt paigas, et kui ta naabersagedusel vabastab, mängitakse neid ka Eesti ettevõtete vahel ümber, nii et igaüks saaks ikkagi ühtsed sagedusblokid. Ministri uues otsuses. Niisuguseid mehhanism ei ole. Kes soovib seal turul osaleda ja ehitada võrku, on kaks korda kallim seda teha, see tuli nagu kogu tegevusvaldkonnale üllatusena ja pigem me näeme, et siin tuleks praegu hetkel küll aeg maha võtta ja vaadata nüüd rahulikult üle, et, et me teeksime hästi targasti. Samal põhjusel sooviks aja maha võtta ka tellija, aga see on ainult üks keerulisi küsimusi viiskee sageduslubade konkursil. Seda enam, et Venemaa pole näidanud erilist soovi enda satelliitsidesagedusi Eesti viiskee jaoks vabastada. Sestap tõdeb Tele2 tehnoloogiaüksuse juht Tanel Sarri, et nemad arvestavad lähimatest plaanidest selle osaga, mida kohe kasutada saab. Venemaa puhul see kahjuks ennustamatu ja kui palju see aega võtta. Nagu öeldud, varasema plaani järgi jagatakse järelejäänud 190 megahertsi sagedusala kolme ettevõtte vahel. Nüüd jagatakse nelja vahel. See tähendab, et igaüks saab natuke väiksema osa. Tanel Sarri. See on seotud orgu maksimaalse kiirusega ja võrgumahuga põhjal on 20 protsenti väheneda seda riba siis seal on 20 protsenti lähempiirus. Juurde tulnud sagedusluba on juba paar aastat ihaldanud Levikom. Ettevõtte tegevjuht Peep Põldsam ütleb, et kui teised täiendaks viis G ka juba olemasolevaid neligee võrke, siis nemad tahaks pakkuda pisut teistsugust teenust. Traadita internetti. Meie nii-öelda peame enda rolliks just nimelt seda maa internetti ehk seda viimast miili ehk Levikom, kellel on täna tehnoloogiaga kaetud kuskil pool Eestit, seal me vahetaksime koheselt nii kiiresti kui võimalik need vana tehnoloogiaga tugijaamad siis uue tehnoloogiaga tugijaama vastu ja ehitaksime välja siis ka nii-öelda selle teise poole Eestist, nii et Eesti oleks siis viis G-tehnoloogial baseeruva juhtmeta internetiga kaetud. Aga enne veel, kui oksjonil osaleda, tuleb levikkumil tasuda enam kui 200000 eurone maksuvõlg. Peep Põldsam rahustab, et ettevõtte emafirmal on see raha olemas. Ta märgi veel raskused tekkisid levikkumil seoses pikkade viiskee konkurssi puudutavate vaidlustega. Ei ole võimalik olnud teha mingeid investeeringuid, kui tulevik on ebaselge. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas tutvustas täna valitsuses rail Balticu raudteeühenduse ehitamise vahearuannet koos ülevaatega tänavuse järgmise aasta märgilisemate tegevuste kohta. Aasa sõnul projektilt projekteeritakse praegu uut raudteed kogu Eesti trassi osal ehk 213-l kilomeetril. Lisaks projekteeritakse ka Tallinna ja Pärnu reisiterminale. Aas ütles, et veel tänavu kuulutatakse välja hanked juba seitsme järgmise objekti ehituseks. Nelja aasta jooksul kulub investeeringuteks 880 miljonit eurot. Hetkeseisuga on Rail Balticu ettevalmistamisele, projekteerimisele ja ehitamisele Eestis investeeritud tsirka 42 miljonit eurot. Rahvusooper Estonia nõukogu liikmed kohtuvad tuleval nädalal riigikogu kultuurikomisjoniga, et edasi arutada vahepeal külmutatud uue ooperimaja. Plaane jätkab Reene Leas. Rahvusooper Estonia direktori Aivar Mäe sõnul ei ole arusaadavatel põhjustel pandeemia ajal keegi uue maja teemaga tegelenud. Praeguseks on sõelal kaks krunti, kuhu uus ooperimaja perspektiivis võiks kerkida. Mõlemad on eraomandis. Üks krunt, mis paikneb nagu kesklinnas ehk siis seal sadama sadama territooriumil, et ja on täiesti realistlik ja täiesti olemas, küsimus on alati maas ja maaostus ja kindlasti, kuidas finantseerida siis suurt operre nädala eraomandis ja kui me räägime nüüd, mis on siin linali kõrval, siis minu teada selle suurus on kaks ja pool hektarit, nii et noh, igati sobilik ja mahub ära ja vaadeldav igast neljast küljest ja otse mere kaldal. Teine krunt jääb mäe sõnul kesklinna piiridest välja ja oleks seetõttu logistiliselt raskemini ligipääsetav. Kuna eriolukorra ajal on olnud pakilisemaid küsimusi, millega tegeleda, siis uue maja teemat viimasel ajal arutatud ei ole. Küll aga kohtuvad Rahvusooper Estonia juhte ning nõukogu liikmed tuleval nädalal riigikogu kultuurikomisjoniga, et arutada ka uue maja plaane. Ühtlasi tuleb kogu aeg edasi tegeleda ka kriisist tingitud probleemidega. Mäe sõnul ei saa praegu täpsustada, kui palju koondamisi ees ootab, kuid nendest ei pääsemäe sõnul seisab koondamisteadete väljasaatmine ees tõenäoliselt juulis. Kärpe suurus sõltub sellest, missugune on prognoose septembriks. Täna me elame selles lootuses, et esimesest septembrist ei ole ühtegi piirangut. Me saame müüa 100 protsenti saali välja. Kui see nii kõik läheb, siis on parem seis. Kui juhtub nii, et jäävad ikkagi piirangut, tuleb teine laine. Et siis on olukord märksa kestab ja siis lõige tuleb kindlasti märksa suurem. Praegu on teatrit aidanud riigi kriisiabimeetmed. Mittetulundusühingu vana aja maja eestvedamisel jätkub juba viiendat suve Lalsi Püha Nikolause kiriku korrastamine. Kui töid alustati kodanikualgatuse korras, siis tänavu on restaureerimisele hoogu andnud muinsuskaitseameti rahaline toetus, jätkab Olev Kenk. Lalsi kiriku korrastustööde üks eestvedajaid Sven Andresoo ütleb, et kui neljal varasemal aastal tehti läbi jooksnud katuse ja varisemisohtlike lagedega kirikus palju tööd vabatahtlike abiga, siis tänu muinsuskaitseametiraha toele saadi tänavu ette võtta suuremalt. Siht on korda teha kolm, löödi katust ja praeguseks on juba ära tehtud löövi katuste alused, karniisi ääred, kus on siis oli vaja vahetada telliseid kõvasti. Need on nüüd uuesti krohvitud, osad ka värvitud. Lisaks on siis ühe lõõri, õigemini kahelegi katusekonstruktsioonid juba vahetatud, seal puittalad, sarikad vahetatud kus olid siis kahjustused sees ja lisaks siis on ühel lööbil juba plekk peal, ühele pannakse. Nii et tööd on olnud siin aktiivselt juba juba, ütleme mingi poolteist, kaks kuud. Lalisi kiriku muudavad ainulaadseks kuus sibulkuplid ja hoones asuvad kunstiväärtused. Igonostaas ja ikoonid plaanitakse restaureerida, kuigi ka selleks raha veel pole. Selleks, et saaks hakata parandama laekonstruktsioone, tuleb kirikus olevat kunstiväärtused ajutiselt eemaldada ja täna tegid ennistuskoja karmid spetsialistid sellega ka algust, räägib Kanuti maalirestauraator Maarika Mängel. Kuna need võetakse nüüd sind seinast välja, siis me vaatame ka üle, kas kuskilt on värv lahti kuskilt avariiline kohtis, paneme kleebised peale ja siis pakendame nad ja nad saaksid oodata siis oma aega, kui neid hakatakse restaureerima. Milline on esimene mulje, milline nende seisukord on? Väga hea selles mõttes, et uskumatult hea sellises kirikus, kus on niiskus ja, ja ei mingeid tingimusi, on alumise rea ikoonid väga heas seisukorras ülemises reas, tõenäoliselt tänasele katuse, kehvale olukorrale on värv värvi, valingud aga uskumatult heas seisukorras on need seinad. Augustis tahetakse laulisi kiriku juures korraldada talgutöölaager vabatahtlikele. Sügiseks peab aga kogu hoone olema uue katuse all. Alles siis võib öelda, et üks vana ajalooline kirik on päästetud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandimaalt. Nüüd aga liigume veel ka välismaaleuudised võtab kokku Evelyn Villers. Koroonaviiruse pandeemiast rängalt räsitud euroala majandus teeb 2020. aastal läbi järsu 8,7 protsendise languse, enne kui see tuleval aastal uuesti tõusule pöörab, ütles Euroopa keskpanga president Kristiin. Lagaard. Pank prognoosib järgmiseks aastaks 5,2 protsendist ja 2022.-ks aastaks kolme koma kolmeprotsendist kasvu, lausus Lagaard, hoiatades, et tänavuse languse ulatus sõltub suuresti piirangumeetmete pikkusest aktiivsusest aga ka poliitikas kriisi majandusmõju pehmendamiseks. Briti suurpangad A, B C ja standard tšarterid avaldasid toetust Hiinas kavandatavale Hongkongi julgeolekuseadusele, mis selle vastaste väitel tallab jalge alla erihalduspiirkonna vabadused. Peking teatas mais kavatsusest jõustada Hongkongi parlamendist mööda minnes seadus, mida olevat vaja võitluseks terrorismi separatismi. Ka hongkonglased kardavad, et seda kasutatakse kommunistliku partei võimuvastaste mahasurumiseks ja see teeb lõpupiirkonna autonoomiale. Vene päästetöötajad ja merepuhastusspetsialistid hoogustasid jõupingutusi, et likvideerida massiivne kütusereostus Põhja-Siberis Norilskis, mis keskkonnakaitsjate sõnul on esimene nii ränk õnnetus ülalpool põhjapolaarjoont. Eelmisel reedel ei pidanud Norilski linna soojuselektrijaama kütusemahuti kandekonstruktsioonid vastu. Mahuti purunes ja 15000 tonni diiselkütust valgusest lähedal asuvasse Ambarnaja. 6000 tonni kütust imbus pinnasesse. Vene president Vladimir Putin kuulutas katastroofi tagajärgede likvideerimiseks välja riikliku eriolukorra. Aga tagasi koju, täna on Eesti lipu 136. aastapäev, Otepääl peeti sel puhul pidulik jumalateenistus ja kiriku juurest sai alguse motoklubide lipusõit läbi Otepää valla. Ragnar Kond käis kohal. Otepää on sinimustvalge ajaloos eriline paik, sest siinses kirik neljandal juunil 1884 pühitseti koroonaohu tõttu kujunes lipu sünnipäeva tähistamine Otepääl täna pisut teistsuguseks kui tavaliselt kuid pidulikkusest küll puudu ei jäänud. Keskseks ürituseks kujunes Otepää motoklubi liikmete sõit mööda Otepää valda tsiklite küljes sinimustvalged lipud. Nii jõudis lipupäeva meeleolu Otepää kiriku juurest igasse vallanurka. Motoklubi juht Argo Raid. Otepää motoklubi on pikk traditsioon juba ripugeval range küll osalemisest see aasta, kuna viiruse tõttu jääb jalgsi rongkäik ära, siis me otsustasime mootorratastega teha selle lipusõiduk. Lipusõit algab siis siit kiriku juurest, kui jumalateenistus lõpeb, sõidame otepää, külad ja asulad seal ümar läbi ja ja lõpuks jälle saabumise ja Otepääle tagasi. No kuna ma olen põline Otepääle, no siis, siis ma olen uhke, Otepääl pühitseti see lipp 136 aastat tagasi. Mootorrattureid tervitas enne teele asumist president Kersti Kaljulaid. Tõesti meie sinine ja must ja valge on sündinud hariduses. Vähe sellest, et haridusest kõrghariduses, see on ju Eesti üliõpilaste seltsi lipp. Eesti riik sündis koos naiste valimisõigusega ka muide Läti ja Leedu, Baltikum, Põhjamaad on alati olnud tegelikult maailma avangard. Ja me võime selle üle uhked olla. Et meie iseseisvusdeklaratsioon kõnetas kõiki eestimaalasi, vaid et me oleme patrioodid. Olemata kitsarinnalised, et meie riik sündis koos naiste õigustega valida, osaleda ühiskonnaelus. Ja meie lipp, kuigi Eesti üliõpilaste seltsi oma, mis on meesorganisatsioon, on vähemasti sündinud hariduselt, õmblesid selle ikkagi naiste väledad näpud. Nii on ikka olnud. Ja Weilikega spordist mullu suusaalade maailmameistrivõistlustel veredopingu tarvitamisega vahele jäänud murdmaasuusatajale Andreas Veerpalule esitati Austrias kriminaalsüüdistus. ERR-ile kinnitas Innsbrucki prokuratuur, et Veerpalule esitati kriminaalsüüdistus spordipettuses. Varem on süüdistus spordipettuses esitatud samuti Seefeldi MM-il kinni peetud Karel Tammjärvele. Nii veerpalu kui tammjärv tarvitasid lisaks vere dopingule ka kasvuhormooni. Dopingut vahendanud saksa spordiarsti Mark Schmidti kontakti said Eesti sportlased endiselt suusatreenerilt. Mati Alaverile. Ja ilmast teeb ülevaate sünoptik Sirle Kangur. Tere õhtust. Eeloleval ööl liigub päike osatsüklon Venemaalt Soome lahe kohale. Päeval jätkab oma teekonda lääne-loode suunas ja hääbub tasapisi oma teel. Nii on eeloleval ööl mandril ilm enamasti pilves, saartel on ka selgimisi, mitmel pool sajab vihma. Puhub põhjakaare tuul kaks kuni seitse, rannikul puhanguti 10 meetrit sekundis. Pärast keskööd on tuul nõrk ja muutliku suunaga. Õhutempera tuur on kaheksa kuni 12 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma ja kohati võib olla äikest. Õhtupoolikul pilvkate hõreneb ja sajuhooge jääb harvemaks. Lääne-Eestis puhub nõrk muutliku suunaga tuul, Ida-Eestis lõunakaare tuul neli kuni 10 meetrit sekundis. Tuul pöördub tuul saartel kagusse ja itta ning tugevneb sealgi nelja kuni 10 meetrini sekundis. Sooja on homme oodata 14 kuni 20, rannikul kohati 12 kraadi. Suur tänu selline sai neljapäeva, neljanda juuni Päevakaja stuudios oli toimetaja Brent pere suur tänu kuulamast ning kaunist õhtut.