Miks, Me armastame kevadet värskuse, tormakusega, loomisrõõmu pärast, miks me armastame sügist? Lukruse mõtlikus ei andmisrõõmu pärast miks me armastame suvelembuse, õrnuse ja ülemuse pärast. Miks me armastame talve, karguse puhtuse ja valusa vaikuse pärast? Nii nagu me ise oleme osake loodusest. Nii on loodusosake meist. Miks me armastame teatrit seepärast, et temas on kevadet, sügist, suvejad, alla on nukrust ja rõõmu on lembust ja salakavalust on andmis ja saamisrõõmu on valusat vaikust, mis hinge kratsib? On hingeülendavat elevust. Teater on osake meist ja me oleme osake teatrist. Teater vajab vaatajat, kellele mängida, kellega jagada kunsti rõõmu. Tühi saal on lavastuse sur. Vaataja vajab teatrit. Vajab teatrielamust, ilma teatrite oleksime koikastmata, taimed menerbuksime hingelt. Vajame teatrit kui meelelahutust. Kui hea ja korja äratundmise kohta. Kui mõttetegevust ergutavat. Teater sunnib meid arutlema-mõtlema. Teatrielamus jääb meis pindlema üheks päevaks nädalaks kuuks, aastaks. Estonia teater ei saa kurta viimastel hooaegadel publiku puuduse üle. Lavastaja Aarne Mikk. Viimastel aastatel võib-olla Estoniale põhjustanud publiku vähesuse üle kurta aga ometi pilku tagasi heites. Me peame meenutama, et see on olnud vahepeal siiski kõikuv ja laineline. Ja paratamatult suhtelist kõige rohkem vabu kohti on olnud ooperi nii-öelda reaetendustel. Seda momenti silmas pidades me oleme siiski püüdnud ka mõningaid samme astuda selles suunas, et tulevikus neid vabu kohti jääks üha vähemaks. Ja üks võib-olla niisugune kõige olulisem ja ka noorte poolt hästi vastu võetud üritson. Mis meil nüüd saab juba minema kolmandat hooaega, see on kolm noortele mõeldud ooperitund, üks kord kuus igal laupäeval kella neljast viieni päevase proovi õhtuse etenduse vahel. Kaasa teevad alati parimad solistid, koor, orkester, katkendit esitatakse kostüümis koos väikeste kommentaaridega. Ma arvan, et see on üks niisugune tee kätte näitamise võimalused. Lapsed ja, ja hiljem ka noored peaks, kus asub ooperi balletiteatri Estonia, mis seal majas tehakse, aga üldiselt tundub, et teatri ümber on lisaks tavalistele esietendustele alati mingit uudsust või elevust. Kasvõi näiteks need ühiskontserdid Riia ooperiteatri kollektiividega, millest möödub kevadel juba 10 aastat. Need on ka olnud vastastikku teatud dopinguks, teatud stiimuliks ja ergutuseks nii esinejatele kui ka publikule. Lisaks. Me oleme proovinud teha siin õhtuid meie veteranide osavõtul nimetada ka siis, kui valgus kaob, niisugune vestlus kamina juures ja kaks õhtut, mis toimelised läksid mõlemad täismajale ja me jätkame seda vormida kindlasti eelolevatel hooaegadel ja temaatika kujuneb välja kindlasti vastavalt tähtpäevadele või inimestele, kes sinna osa võtma tulevad. Ja viimaste aastate üheks traditsiooniks näib kujunevat nüüd Straussi muusikaõhtut vana aastal jõuast algul. Jah, ka see üritus läks nüüd tänavasta kolmandat korda. Eelmistel aastatel oli nagu liinimuusika üldse selle kavas. Tänavu seoses Johann Straussi 150. sünniaastapäevaga oli terve õhtuprogramm koostad Johann Straussi enese loomingust Viinis korraldatakse üle 20 aasta esimesel jaanuaril nende öelda kuus aasta kontserdi Straussi muusikaga. Aga meil sai alguse see õhtu nii-öelda Neeme Järvi ideest, et võiks ka meile midagi taolist teha ka teatraliseeritud vormis. Just vana-aasta õhtul need aastavahetusel ja esimene katse juba näitas, et, et publiku huvi oli väga suur ja ilmselt kogu aeg kasvab. Sirvi kem Estonia teatrikroonikat koos asjaosaliste meenutustega. Aasta 1865 loodi lauluselts Estonia. Selle juurde tekkis peatselt asja armastajatest näitering. 1906. Näiteringist kasvas välja professionaalne Estonia teater. 1907 esimesed muusikalavastused opereti geisha jamad, ma sõlmitus. 1000 908909 esimesed ooperilavastused külalislauljate baasil. 1913 valmib uus teatrihoone koos kontserdisaaliga. Hooaeg 1000 918919. Verdi Travjaata tuleb lavale oma ooperitrupi jõududega. 1926. Rahel Albrei eestvedamisel luuakse teatri juurde balletitrupp. 1928 esietendub Evald Aava ooper Tikerlased. Rahvusliku ooperi üks alusepanijaid meenutab algalul. Meeldejäävaid päevi on ju väga-väga palju, kui nüüd mõtelda sellele kõige meeldivamaks ja meeldejäävamaks. Kui ma nägin selles majas esimest korda pikerlasi eemaltava ooperi Tiidavaga nimiosas ma mäletan, ma istusin teisel rõdul kuskil trepi peal, sest maja oli väga täis. Ja siis ma mõtlesin, et et kas mul õnnestub kunagi sellel laval seista? Ma ei mõtelnud laulda, ma mõtlesin, kas mul on õnne kunagi elus, sellel avab seista. Ja niisukeseks pühaks templiks on see maja, jään mulle eluks ajaks ja 30 aastat oli pikka aega muidugi. Aga see päev, kui mulle Hanno Kompus ütles, et ma kuulunud sellesse kollektiivi oli minu elu muidugi suurem. Suurem elamus. Selles raamatus on mõned punktid, mida tänapäeva teatritegija ja ilmselt ka teatrikuulaja-vaataja üldse ei tea. Siin on punkt 43, et tegelastele, kes mõjuva põhjuseta määratud proovile hiljaks jäävad, määratakse trahviks viiekümneid 10 minuti eest. Hoiatus. 10 ja 40 minuti eest üks protsent kuupalgast proovilt puudumise eest kolm protsenti kuupalgast. Kaks hoiatust vastavalt trahvimäär on üks protsent kuupalgast. Iga järgmine hiljastumine tõstab trahvimäära 50 protsendi võrra järele, sõit sünnib hiljaks jäänu kulul. Kes proovilt näitusi loata lahkub, maksab trahviks kaks protsenti kuupalgast. Keda proovial eraldi prooviruumi tuleb kutsuda, maksab iga korra eest pool protsenti kuupalgast kutsumine väljaspool lavaruume loetakse järel saatmiseks, see tähendab üks protsenti kuupalgast. Ja nii edasi ja nii edasi. Kas teil on meeles, kas neid kinnipidamise siis rakendati ka tihti? Aga siis, kuna see oli trahvid ja, ja teiste 120 aasta eest saadav Meenutab kunagine Stonlane Artur Rinne. Esimene aasta, kui ma teatris mängiti klassikalist operetti nimelised p Bocatšiia ja minul tuli seal raamatukaupmeest mängida siis generaalpaus ja ma pidin sinna sisse karjuma uued novellid, kartark, kes kohe tellib. Aga Kaarel Karmol inspetseentax mulle anekdooti rääkima, teistele muidugi mainin, suu lahti, kuulume, unustasin ära, et mul tuleb seda lauda ja jäime kõik lavatuul laua taga kuulnud, milles asi seisab. Ja siis kull põrutas edasi. Mullaks põlved värisema julgenud, laulatus ja kull niisuguse toreda näoga vastu. Aga mis siis juhtus? Ma ei oska mitte midagi öelda, muidugi mainin tummaks, ta jälle tema midagi mulle ei öelnud. Ja nüüd ma mõtlesin. Kuule, hea on alati elus, ma olen kogenud seda, et kui sa midagi teed ja kui selle eest sulle pähe andmata jäetakse hirmus südamevalu. Kui palju teie käest on nüüd piletid läbi käinud, kas te võite arvata elu jaoks? Ei ole, seda ei arvata, sellepärast ma olen nii kaua töötanud. Ühel õhtul läheb juba üle 200 ja 300, kui ma kontrollin. Aga ja kavasiminga ees ukses nii 200 ja ja kuidas rahvast on elu Raimo all näituseks oli väga palju ja siis kui niisugused minevad etendused siis on väga palju rahvast. Lillion, paljud lilli, me peame andma üle, meie kohustused on ja kõik niisugused asjad. Kui palju õhtute siis olete siin tööl olnud tööl, seda ma ei tea, niipalju kui õhtul välja arvatud teisipäevad, teisipäev on meil vaba. Rohkem võib sellise välja arvutada ja tööl olete olnud Estonias 37.-st aastast, 10 seitsmendast aastast, ainult kui teater oli rusudes, siis aitasime taastata, ikka, tegime tööd. Jah, ja nüüd oli remont vahepeal, siis, siis ainult oli ära üks aasta-poolteist. Muidu kogu aeg. Mis tõi, tõi siia teads, mulle meeldib rahvaga töödata. Jah, ja siin on ka teatud nii, et kui sa tuled juba, tuleb publik uksest sisse, siis on kohe Nad on ise rõõmsad ja kõik on alati rõõmsad nõude, iseäranis näitlejad on ju kõik väga rõõmsad. Elurõõmsad inimesed, kõik tulevad naeruga vastu, sa ei saa tõsine nende vastu pead ka naeru, mis on seal teatri rõõms. Star teater, rän, muusika kisub ligi eksale ja siis on meil lemmiknäitlejad, on kihvt, kisuvad ligi üks aasta, mis ma olin ära ja siis oli kohe väga kurb. Teate niisugune tunne, et sa unustad rääkimisega. Neid on väga lugu seal olla, nii et ei tahakski ära minna, ainult taastad ajavad ära praegu lihtsalt väljas kudumistööle, siis kas te muidu ikka vaatad etenduse mitu korda? Ei, väga mitu korda ei vaata, kui ma vaatan, ma tahan sisuliselt korra üle vaadata ja siis ma kuulen ukse taha muusikat, ma tean kõik, mis on kõige rohkem kolm, neli korda. Ja siis mis väga-väga meeldib, siis neid rohkem. Milliseid olete kõige rohkem vanad, millised Ahika operekid. Ooperit ka meeldivad jah, viimasel ajal, aga balletis nii väga ei. Liiga palju seksion vanade jaoks. 1939 esimesed nõukogude autorite teosed teatri repertuaaris. Charlinski ooper vaikne, nende on heaglieri ballett, punane moon. 1944. aasta september. Rasked sõja-aastad on selja taga. Paljud näitlejad, kes lõid kaasa Eesti riiklikes kunstiansamblites saabusid tagasi. Teater on varemeis. Esimene sõjajärgne hooaeg avatakse Tšaikovski ooperiga Jevgeni Oneginit kinos glooria. 1945 esietendub esimene Eesti Nõukogude ooper Eugen Kapi tasuleegid. 1947. Teater on taastatud. Helilõik arhiivist. Teatri taasavamisel kõneleb Ants Lauter. Võtavad endale ka uued pääsetavad kohustuseks. Levil tuleb uued ruumid täita selle meie elu sisuga. Ega? Data. Thor. Jaa. Dekoratsiooniala juhataja Feliks Staling. Teie tööruumid asuvad kõige kõrgemal viiendal korrusel, kõige kõrgemal, viiendal karul, mitte kaugel taevas. Ka suvel lääme rõdude peale välja, teeme seal ka, kui päike lubab, teeme mõned kiired tööd ära, peamised kulgedki selles suures Maarja saalile. Põrandapinnalt on ta 140 ruutmeetreid, kõik need tähendab peamiselt lava peal, võib öelda jah, jah, aga meile on muide mul on kolm. Ja teine see uus osa. Vana osa on see suur sa, aga see juureehituseks seal on uued saali ja seal sinipeamised puutööd alt, meil on ühendused liftiga tõstukiga alluvuses puutööga viiendal korrusel, ütleme näiteks murrangulisi seal viis-kuus korda meetriana trepikoda kaudu seadu käsitsi aknast vaatan, räägiti tagaluugiava seitse meediat, nii et see on siis saab see puude ja seal muidugi hargneb juba butafooria ruumid siis sadulseppa mees, kes on 50 aastat tööl olnud omale spets sadulsepp. Ja tema, see muidugi nüüd meil on kui ooperiteater, veini interjöör ja neid on vähe. Peamised on ikka tema õhtul küll see deklaratsiooni riidema õmblusi ehitasin vaeseke mõne tükil, kus on 3000 meetrit. Et masinurg, pommikus kõvakombinaadis. Kuulge jaht, kuna töömaht on alati vindionit, nagu nüüd oli, see elurõõm oli nädal aega, nädalad õmbles valmis teha kõik teatri töötajad, me peame siiski olema juba tead, teatud kutsumus ja siin on teevaht on siiski laialt väga suur, iga aastaga läheb suuremaks, lavastajate arv tuleb rohkem välja. Me tahame ka ikka nii ajaga muutias käiama klassikalised asjad, deklaratsiooni nii kollektiiv on siiski arvuliselt väike. Neitsi Maali on võrdlase kriya, teadis neli maalijad. Ja siis mida ma teile veel võiksin öelda, küsige, ma ei tea, ma olen siin 34 aastat olnud ja ma ei tea nagu mingeid selgelt, mul on enam-vähem selge. Tänapäeval on kergemaid materjale ka toonud ikka põhiliselt Tekulatsioonepsamakse puitosa on põhiline, põhiline põhita ka teate nüüd sünteetilisi aineid hea meelega kasutaks, aga tuletõrjepaneb oma selle peale ei saa ja nagu oli, meil olid raviaator siin, sa oled veel ja siis meil oli need orgaanilise klaasi partule tõderi luba, aga kas sul on oma ladu olemas ka? Deklaratsiooni Aid seal kaugel Lasnamäel maid ja Õismaa või ma ei tea õieti, mis tänav seal on, seal on küllalt neid repertuaaris vanad tükid jäävad, et klassikalised asjad ära neid ei hävita, siis viivad lavameistritele ruumidele, siin oleme viimane dekoratsioon, aita tagavara Haydni, aga siin on meil nüüd laval, on ka kolmaid, kus meie jooksev repertuaari hoiame paljude lavastuste dekoratsioone, sõdalasklassilised ooper, need on ikka tead, noh, ikka kauem ta rahata viis, kuus. 10 aastat. Me oleme praegu päeval teatris, käis kolos märguanne, ega täitsa enam nii palju eruta, ütleme. Või kripeldab ka süda, kuller. Ei, eriti siis, kui on peaproovid ja need siis eriti hõlma deklaratsioonis ja need peab vastu võetud ja, ja on mõni sissevarisenud kahel. Noh, kuulge töö juures juhtub nii mõndagi, eks ole, kui siis ka ei juhtu ka midagi, aga mõnda toredat seika saab meenutada. Lubati, et ma ei vasta, on küll, aga ma siiski liiva. Aga no muidugi töö juures kukub vahest mõni asi alla või läbimmer või. Vaat üks asi ka Wellsi näitlejad, plastilised dekoratsioonid on. Eks ole, ta teab, et seal on üks sammas või sein, paanika, butafoorne mõeldud, eks ole, ja, ja liikuv, eks ole, siis mõni näit toetab selle oma õlaga ja siis sammas, mis on vertikaalselt alla, kui läheb uubelise, teise nurga kukubki alla ja millise etenduse osas kõige rohkem värvi on läinud maaliliselt dekoratsioon Neitš, ütleme Iida selle, et väga palju, väga palju ja, aga nüüdse moodsamat tehnikat, nii et need on niuksed, puhtu, raami osad ja need seal vähe. Aga siis nendes klassilisse ooperites, nendest läheb väga palju. 1948 esietendub esimene Eesti Nõukogude ballett Eugen Kapi Kalevipoeg. 1949. Draamatrupp liidetakse Tallinna draamateatriga. Estoniast saab puht muusika, teater. Laval läheb Gustav Ernesaksa, Tormide rand. 1950 kollektiiv esineb esimest korda Moskvas. Teatrile omistatakse riikliku akadeemilise teatri nimetus. Pärast Estonia esimest külaskäiku Moskvasse 1950. aastal on toimunud küllaltki pidev vastastikune kontakt. Estonia laval on laulnud Irina Maaslinikko Pavelist, seal Aleksei Ivanov, hilisematel aastatel siin Tamara millaskina, Vladimir Atlantov, Juri MASU rokk, Aleksander vedeemikov ja mitmed-mitmed, teised teiselt poolt ka meie teatri solistiks küllaltki paljud esinejad suure teatrietendustel. Kindlasti kõigepealt Georg Ots ja Tiit Kuusik siis veel Tiiu Randviir, Aleksander Piivi, Margarita Voites, Hendrik Krumm. Hetension juhatanud suures teatris Neeme Järvi ja Eri Klas, Eri Klas juhatas seal Travjaatad ja väga palju mitmesugust balletietendusi oma Stasuri ajal. Ja peab ütlema, et märtsi alguseks on tulnud kutse Anu Kaalu esinemiseks Violet ana verbitravjaatas ja Hendrik Krumm saanud jällegi ettepaneku laulda oma Ühte kipp, osa Mandrikot, veri trubaduuriks. Teiselt poolt me tahaksime, et käesoleva hooaja lõpul, tõenäolisest juunikuus toimuks Tallinnas ka suure teatri solistide väike paraad. Õigemini sugune nädal, sest et suur teatri tähistab tänavu oma kahesajandat juubelit ja sellega seoses oleks eriti huvitav nende silmapaistvamaid soliste taas Tallinnas laulmas näha. Jaa jaa. No. Ma ju muutunud? Aasta ju? Jumestusalajuhataja Simo kromo. Teie olete see inimene, kes siis teeb ühe näitleja heaks valvaks, teeb temast teise kuju vastavalt tükile ja. Pulsijoonised või eskiisid ja selle järgi nii geeni, mis materjalist tehakse ka seal tehtud juukse teie kasutada kaasudesse suur mass ja tellime Moskvas ja see on kunstijuustes, neid on muidu praktilised, ainult yhe soengu, kui me hakkame tegime lihtsalt teisi, siis varsti need on nendel väga pudenevad. Aga päris eestlase juukseid siis tee, mis tahad ja teisi puhtaks ja kõiki neid jälle nagu uued und. Niisuguseid on jälle, kui need on uued, need läigivad ju väga hästi. Aga pärast ikka, kui puhastad need lokkida iiliti ei tohi, siis need kuumusi kannate ja lähevad siis matiks kriteeriumi Leigini olete mõlemate peal, nii meeste naiste meeste poolt. Võiks teha lähistele ka kummad, nüüd rahulikumalt lasevad grimeerida, kas mehed ikka mehed, sellepärast Mautise välisuseks? Laiskineeride kõik, aga need on natuke rohkem Gabriidides Mam, leiba lähen ikka mall ja mul on Eesti hoidusi seal tüübid on rohkem ikka rohkem noor nagu jamanud, aga meistri igasuguseid muid naistel ka haarake, aga väga vähe, aga neistrikka rohkem rimi tegemist küll lihtsalt värvid ja toonid kreemja ja siis Havimicleegia ja siis puudrid ja igasugused kasutame ja vaheli filmiklipid, natukene meil liigad, klassid laeval, laval peab ka erksam olema, eriti kui nüüd meil uus valgus ja. No peale paruka pähe panemisel tuleb mõnikord eks ole nina kergitada või hambad sisse lüüa, rula. Vahele hambad ära võtan ja kuidas need letid käivad? Vormi ja siis panin maski alla, seepärast tihti juhtub, et mina, Uku parajuhtunudki aru, aga ikka juhtub ära. Ega see krimineerimist või on ikka teine autor, nagu öeldakse. Kuidas seda võtta, paljude varem peate tulema tööle noolest kaks tundi, kaks tundiga tulin varem ja vahel ikka veel, Varm, milline kuju on kõige raskem olnud krimineerida? No vanasti ka tegime ja nina ja selle abil siis vatist, vot see võttis kaua aega nagu Donbassis ilulisivile habeme. Ja no niisugust võivad need ülirasked, krin käe alt käib läbi igasuguseid tüüpe, milline ooperis kangelane teile kõige enam või balletti ooperit Don Carlos siis, see oli nii kuidagi alati vaated, see niidi, seal tüübid ja, ja pallitööd seal ja. Meenutab Georg Tales. Scorpa keemiaetenduse ajal seal küünlad põlevad, toodija, Mubarak, parukas läks põlema korraga. Tähendab, see oli on olnud, et sünnib, tähendab, suur kiirus oli siis, tähendab kellegi peas, ennem on olnud siis tihti minu jaoks ja bensiiniga puhastati ära, lahvatas koerad ja rahvas oli ka saalis muud midagi teha, käega võtsin peast kinni, ega lavalt ära jooksta enam ei saa. Siis Krumm oli ka siis noor laulja just alustas ja tema aitas siis koostasime kahekesi ära ilma tuule triaabita. 1953 54. Balletitrupp täieneb Tallinna korreograafilise kooli esimese lennuõpetajatega. Tšaikovski luikede järv Helmi puuriga adetatiilija osas. 1955 esimene Eesti Nõukogude operett Ardo Normeti Rummu Jüri liidi austriballett Tiina. 1956 eduka esinemise eest Moskvas Eesti kunsti ja kirjanduse dekaadil autasustati teatrit tööpunalipu ordeniga. 1961 Villem Kapi ooper Lembitu 1965 Eino Tambergi ooperis raudne kodu. 1967 teater võtab osa Nõukogude Eesti kultuuripäevadest Soomes. 1968 osavõtt Eesti kunsti dekaadist usbekis 1970 üleliidulisele ülevaatusel, mis oli pühendatud Lenini 100.-le sünnipäevale, saavad kolm teatri lavastust. Preemia. Mitte kaua aega tagasi sai Estonia teater seestpoolt uue näo võttisse minkimine aega, mis ta võttis, aga lõpuks tehtud, see sai uued värvid, uus saali sisustus, uued põrandakatted, uued tehnilised täiustused. Aastas tuleb Estonias keskmiselt seitse esietendust. Kolm ooperit, kaks balletti ja kaks operetti. On loomulik, et paljud eesti algupärandid on näinud rambivalgust Estonias. Kõikide hooaegade jooksul on lavale toodud rohkem kui 40 lavastust. Dirigent Eri Klas. Meil on plaaniks võetud igal aastal tuua välja üks eesti algupärand, siis kes siis ei peaks tegema Eesti teatris seda kui Esthoone. Niisiis on selle aasta plaanis meil välja tuua Eino Tambergi ooper Sürano Tibersract. Ning tuleval aastal tahame välja tuua ühe muusikali operetti, see peaks nägema ilmavalgust järgmisel hooajal, samuti ka üks uus ballett, mis puudutab. Nii-öelda esimesi jooksvaid üritusi, millised peaksid tulema uute nimetuste meie kavasse. Need on kõigepealt partei, 25.-ks kongressis valmib suur kontsert. Kontsertetendus koostöös Läti ooperi ja balletiteatriga. See on meie ühise Nii-öelda kultuurivahetuse ja teatrivõtte vahelise sõpruse jätk, see on juba viies ühine üritus. Algul me kanname selle kontserdi etenduse ette kaks korda siin meil, hiljem eriti Riias. Selle lavastab Uudo Väljaots, dirigeerib Kirill Raudsepp ja kunstnik Lembit roosa. 20. märtsil toob teater välja Mai Murdmaa koreograafia lavastuses kaks uut nimetust balleti. Need on Vivaldi muusikale aastaajad ning Beethoveni Prometheus. Seejärel aprillis tuleb lavale klassikaline operett. Fremli Roos Marii. Maikuus ootab kaks esietendust järjekorda. Need on Mozarti Figaro pulm, kus näeme Tallinna riikliku konservatooriumi lõpetajaid ja üliõpilasi oma esimesi teatri samme tegemas. Ning Mai lõpus saavad sama üritusega maha, ma mõtlen esietendusega. Tallinna koreograafiakooli õpetajad ja õpilased meie teatri lavastuses Eugen Kapi balletis Kullaketrajad. Pärast suvepuhkust on meil plaanis tuua kontsert etendusena Tallinnas, Haapsalus, Haapsalu lossis ja Tartus, Tallinnas Pirita kloostris. Kuulajate ette. Giuseppe Verdi reekviemi koostöös meie koori ja Eesti raadio segakooriga meie sümfooniaorkestri ning meie teatri juhtivate solistide. Ka juunis tähistame me meie balleti 50 aastast juubelit. Ja nii edasi ja nii edasi, nii et plaanid on võrdlemisi suured. Loodame, et miski ei takista nende plaanide normaalset kulgu ja mitme kõigi ühiselt saame need realiseerida. Clifford siuh jalaga mürts sellinonistonlaste tervitus pidulikel rõõmsatel juhtudel mis seob kollektiivi, mis annab teatri tööle omad võlud. Distsipliin algab juba, kui me teatri uksest sisse tuleme. Rääkimata sellest, kuidas me käitume valvelauaga kuidas me käitume riieteruumis. Sealt edasi juba garderoobis. Ei tohi halba tuju olla kui kodus on suuri raskusi. Peame selle kõik unustama ja tulema oma pühasse templisse, mida me nii väga armastame. Laval solistide vahel, samuti koori ja orkestri ühendamine üheks tervikuks. See selline vabamusitseerimise õhkkond, kus kõik tunnetavad, et asi läheb ilma hirmu ilma pelgamiseta vaid kõik tunnevad ennast nagu kala vees. Selles muusikas, mida tehakse parajasti. See on vist kõige suurem rahuldus, mida võib saada see inimene, kes töötab, teadis. Selle õhkkonnasin loo siiski võitlema, õhkkonna loob ikka, meil on siiski teatud ikka üht meelt ka, et meil küll vaes Riilime võrreleme ja, aga siis ütleme õige, me oleme ikka vanade stuudio töötajad ja pilt kannatame ära ja järgmine tüüp tuleb, tal on nagu kergem, tegelikult veel hullem teada, jala vöödes on unustatud ja siis, kui oled ühises pikas lauas jagu, käib sees toonaste tuntud inflatsioon ei olegi vastu maad, siis on vägev tunne, vägev tunne ja ikka tore. Tore teid ikka, meie ikka kollektiiv on ikka viis pluss. Meie teatris töötab üle 400 inimese ja kõik ikka ainult selle eesmärgi nimel, et õhtul üks etendus korralikult toimuks. Ja vahel, kui on selline olukord, et iga inimese oma mured või haigused vägisi kisuvad vahel etenduse katkemiseni siis ometi tore tunne, kui kõigi raskuste hädade kiuste ühiste kokkuvõtmiste tulemusena etendus ometi toimub. Hästi toimub, sest teatrit ei tee kunagi mitte üks inimene, vaid terve kollektiiv ja nendel hetkedel, kui nii lavatöölisi kui ka kõige juhti oma solisti ühised pingutused kõik nagu 10-sse lähevad. Nendel hetkedel ongi teatris töötamisel kõige toredam tunne. Jaa.