Ja nüüd liigume hoopis entsüklopeedia radadele, tere hommikust, Hardo Aasmäe. Tere hommikut. Küsimus eemalt. Kas inimkonna suurimad leiutised on juba leiutatud või veel leiutlemisel? No paraku peab tunnistama, et leiutamisel ikka. Olete te selles kindel? Kahjuks küll sellepärast, et kui nüüd peaks tekkima olukord, et kõik oma leiutised oleme leiutanud, siis see tähendaks sisuliselt inimkonna hääbumist sest meid on üha rohkem, elame üha kitsamatele oludes. Ja, ja paraku tuleb meile üha üha rohkem leiutada, leiutada, kuidas nendes kitsamates oludes püsima jääda. Mingit valikut ei ole, pidev progress. Kas see, kas see nüüd filosoof loogilises mõttes ilmtingimata progress, see on nagu üks teema, aga põhimõte on ju tegelikult inimkonnal olnud selline, et ta on sunnitud üha üha vähemate ressurssidega ju läbi ajama. Sest kui me kunagi mõtleme sellele, kui palju oli mammuteid ja kui palju inimesi isegi kui, kui vähe oli indiaanlasi, kui palju oli piisonid, ütleme Põhja-Ameerika tasandikel, siis tänasel päeval juba enam looduslikus piisonid kasvust ei jätkumine, kasvatame ju ise veiseid selleks, et saada loomseid valke, eks ole, me tegelikult oleme intensiivistunud igasugust taimekasvatust kõik võimaliku ja, ja oleme jõudnud sinnamaani, kus arenenud maailmas kaks protsenti toidab ära kõik üle ülejäänud kaheksa protsenti külla aga oleme me hädas hoopis teiste asjadega, tänasel päeval mitte niivõrd toiduga, ma mõtlen arenenud maailma vaid ikkagi energiaga ja energia on energiakasutus. Paar ses mõttes on meil ikka üsna algeline ja, ja tõenäoline üks niisugune noh, ütleme, leiutiste valdkond kindlasti raadiokuulaja mõtleb, siis on leiutamata, noh, mida meil nagu vaja oleks, ratas, need on juba olemas, äratas see internet on olemas ja isegi käigukast on olemas. Aga et tõenäoliselt need uued avastused ja leiutised tulevad valdkonnast, kuidas informatsiooni saada ja üle kanda, sest praegu ikkagi noh, põhimõte on nagu selline või seisukoht on selline, et valguse kiirusest mitte midagi kiiremini ei liigu. Ja nii kaua, kuni me elame siin maises maailmas pole see nagu väga probleemiks, sest noh, see 300000 kilomeetrit sekundis see rahuldab. Neid täiesti, eks ole. Aga, aga kui näiteks peaks hakkama informatsiooni üle kandma nagu kaugematest piirkondadest ütleme universumist siis jah, võib see muutuda mingil viisil takistuseks. Arvata võib, et, et üks valdkond on kiirus ja teine valdkond, kus tuleb avastuse nagu robinal, kas või nanotehnoloogia on just see, kuidas väiksemate energiahulkadega väiksemate ainehulkadega saada kätte nii-öelda sama asi. Ja, ja eksju, inimkonna Se leiutiste suundumus ja selles ongi kuulge näiteks ütleme, niisugune auto neelas 20 liitrit bensiini, siis sama suur auto ja sama mugav masin neelab praegu kusagil kuus, seitse. Nii et nii et küsimus on ikkagi selles, kuidas väiksemate energia ja ainehulkadega oma vajadusi rahuldada. Selge pilt, Suur tänu, Hardo Aasmäe, Eesti entsüklopeediakirjastuse juht ja ilusat hommiku jätku.