Kell sai kuus ja eetris on laupäeva, kuuenda juuni Päevakaja, mina olen toimetaja Reene Leas. Viimase ööpäevaga tuvastati Eestis 21 uut koroonaviirusesse nakatunud. Ja kui selliseid juhtumeid tekib väga palju, siis me kindlasti erakordse täpsusega veel kord süvenema ja vaatame, mis sealt välja paistab. Aga üksikjuhtumeid on, on salakavalad. Ameerika Ühendriikides ja mujalgi maailmas jätkuvad massilised rassismivastased meeleavaldused. Narva kaasava eelarve ettepanekute seas on monumendid, hiiglaslikud tänavakellad, purskkaevud ja skulptuurid. Nagu ütleb Narva Muuseumi juht Ivo Posti esteetilise naudingu objektid. Posti hinnangul peitubki siin peamine erinevus näiteks Tartu kaasava eelarvest, kus elanikud eelistavad suunata raha praktilistele asjadele, narvakad aga silmailule. Kullamaa kirik sai kullatud risti ja tornikuuliilm on eeloleval ööl ja homme päeval vähese pilvisusega. Öösel on tuuline ja õhusooja on kaheksa kuni 13 kraadi. Homme päeval võib mitmel pool vihma tulla ning paiguti on äikest. Õhutemperatuur jääb vahemikku 17 kuni 25 kraadi. Ja suundume nüüd kohe Washingtoni, kus on oodata rahvarohkemat meeleavaldus pärast protestide puhkemist seoses mustanahalise George Floydi tapmisega Minneapolises. Täna oodatakse võimude hinnangul 100 kuni 200000 protestijad tänavatele. Meie korrespondent Maria-Ann Rohemäe on ka kohapeal Maria-Ann. Ma saan aru, et rahvas koguneb. Kas meeleolu on pigem rahumeelne või, või vaenulik ja mis sõnumeid kantakse. Tere õhtust, meeleolu on siine, valge maja juurde väga-väga rahulik, pigem on inimesed rõõmsad, kuuldan muusikat, inimesed marsivad rahulikult ja sellist vägivalda, mida võib-olla mõned päevad tagasi näha oli, seda praegu siin kindlasti ei märka. Inimesed kannavad erinevaid, see silt, mis ütlevad loomulikult, et mustad elud loevad. Ma olen näinud väga palju plakateid George Floydi pildiga, mis ütlevad, et ma ei saa hingata samuti plakateid, mis ütlevad, et nahavärv ei ole põhjus kedagi kahtlustada või vahistada. Nii et sõnumeid on erinevaid, aga meeleavaldajad on väga rahulikud. Kui ma siia saabusin umbes tund aega tagasi, siis siin oli kell 10 hommikul ja peeti selline väikene vaikusehetk, kus siis inimesed põlvitasid maas, et näidata austust nendele, kes on politseivägivallas hukkunud. Kuivõrd. Peavad meeleavaldajad kinni kaks pluss kaks nõudes, sest rahvatervise ekspert on ärevaks teinud just see meeleavalduste mõju koroonaviiruse levikule. Tegelikult kui vaadata meeleavaldajaid, siis sellest kaks pluss kaks reeglist kinni ei peeta ja tundub, et keegi seda siin kohapeal ka ei nõua. Küll aga on näha seda, et ma ütleksin, et umbes 90 protsenti inimestest kannavad maske ja ma olen näinud ka erinevatel tänavat tänavapostidel selliseid käte, desinfitseerimisvahendeid ja paiku mis võib-olla natukene leevendavad seda olukorda, kus inimesed on väga tihedalt üksteisega koos, aga praegu on siin loomulikult kell veel väga varajane ja inimesed alles kogunevad, nii et ei olnud, aga võib-olla täiesti üksteise külje all, aga hiljem, kui tõepoolest siia peaks jõudma umbes 100 kuni 200000 inimest siis, siis kindlasti on inimesed rohkem lähestikku. Ja, ja see võib mingil, kelle USA-s probleemiks tulla, sest koroonaviirus ei ole siin ju täielikult kadunud. Aitäh sulle, Marian. Ja nüüd Eestisse viimase ööpäevaga tuvastati Eestis 21 uut koroonaviirusesse nakatunud analüüsiti 855 proovi. 12 positiivset proovi, tulemus lisandus Harjumaale, neist kuus, Tallinna viis, Ida-Virumaale kolm, Lääne-Virumaale ja ühe testi tulemuse puhul on maakond teadmata. Ida ja Lääne-Virumaa positiivsete juhtumite puhul on tegemist peresiseste levikutega. Tallinnas ja Harjumaal on kuuel juhul tegemiste nakatumistega tööl, neist neli juhtumid Lunden Foodis. Kolmel juhul toimus nakatumine peresiseselt ning kolmel juhul pole nakkusallikas teada. Ester Öpik. Nad jutustavad küll lugu sellest, et nad kasutavad ühistransporti või käivad avalikes kohtades, aga täpselt ei tea ja kui selliseid juhtumeid tekib väga palju, siis me kindlasti erakordse täpsusega veel kord süveneme ja vaatame, mis sealt välja paistab. Me läheme juba täna ka rihmaviisilise puhul sügavuti sisse, aga üksikjuhtumid on, on salakavalad. Ma väga loodan, et me oleme õppinud, et me haigena püsime kodus. Täna juhtub jah, kahjuks veel nii, et haiged inimesed kipuvad vahel seda reeglit eirama ja seavad sellega ohtu ka teiste inimeste tervise ja mõnel juhul ka kogu kollektiivi või teiste pereliikmete või ka sõpruskondade. Aga nüüd kindlat mustrit öelda piltlikult, et millal meil see sireen süttib? Heas mõttes ikkagi sireen süttib meil iga haige inimese puhul. Eestis vajab koroonaviiruse tõttu praegu haiglaravi 13 inimest, juhitaval hingamisel pole ühtegi patsienti. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud. Jätkame välisuudistega Norra epidemioloog Jon Aarne rättingen, kes 2015. aastal juhtis ebola vaktsiini loomiseni viinud uuringut, ütles, et kui inimesed hakkavad käituma jälle nii nagu tavapäraselt enne koroona puhangut, on Euroopas oht uuteks viiruse lainetaks. Rüttingan ütles Lõukalile antud intervjuus, et riigid on uute koroonalainete suhtes haavatavad. Tema sõnul on tähtis viiruse nakatumiskordaja. Kui see suudetakse hoida alla ühe, siis on uue puhangu vältimine võimalik. Ta lisas, et karjaimmuunsuse tarvis on vaja, et vähemalt 50 protsenti riigi rahvastikust oleks viiruse läbi põdenud kuid seni ei ole üheski Euroopa riigis seda juhtunud. Ingel ütles, et uue nakatumiste arvu kasvu korral peavad riigid olema valmis rakendama piirangumeetmeid varem kui esimese puhangu puhul. Joe Biden teatas, et on saavutanud delegaatide piisava poolehoiudemokraatide nominatsiooni saamiseks novembris toimuvatel USA presidendivalimistel. Biden i väljavaated paranesid oluliselt pärast seda, kui tema viimane parteisisene rivaal Vermonti senaator Bernie Sanders aprillis valgesse majja kandideerimisest loobus. Biden saavutas vajaliku häältekünnise Ajal, mil riiki lõhestava George Floydi Misest alguse saanud meeleavaldused. Eile kirjutas ajaleht Wall Street Journal, et USA kavatseb Saksamaalt USA sõjaväelasi ära tuua. Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson kirjutas täna seepeale sotsiaalmeedias, et tegu oleks kingitusega Venemaa presidendile Vladimir Putinile, sest sellega väheneb Euroopa üldine heidutusvõime. Mihkelsoni sõnul on Eestile oluline, et USA kohalolek Euroopas tervikuna ja eriti NATO idatiival ei kahaneks. Ükski superriik ei ole jäänud valitsevaks aegade lõpuni. Nii kirjeldab USA ja Hiina geopoliitilisi maadejagamisi kogenud diplomaat Sven Jürgenson. Eesti suursaadik ÜROs. Praegu muretsevad paljud, et USA mõju ja kaasarääkimine maailmas aina väheneb. Eks need jõujooned ju maailmas on läbi aegade kogu aeg muutumises olnud, ega ükski superriik ei ole jäänud ju ainsaks ja valitsevaks aegade lõpuni ja praegu on üks nende murdejoonte liikumise aegu, noh, Hiina esiletõus on paratamatus, mida me ju kõik näeme. USA roll saab säilida tegelikult ja ma loodan, seda hakatakse ka siin nagu rohkem aru saama. Nii nagu ka Euroopa Liit tegelikult on see, et meie jõud on ühtsuses, et USA üksi, nagu see oli üheksakümnendatel, kui USA roll oli ikkagi olla ainuke superriik maailmas, keda nii-öelda head armastasid ja halvad kartsid, siis need ajad enam tagasi ei tule, aga selleks, et seda jõudu üleval hoida ja, ja sama meelt, et mõjujõudu maailmas hoida, selleks on vaja tegelikult ikkagi liitlasi. Mitte ainult meil, kui väikeriigil ei ole vaja liitlasi, kõigil on vaja liitlasi ja tegelikult ei saa üksinda mitte keegi neist hakkama. Ja, ja teine asi, mida, mida ma arvan, tuleks ka ikkagi enda jaoks laiemalt selgeks mõelda, mis kuulub nii inimsuhete kui tegelikult ka riikidevaheliste suhete ja riigi ja kodaniku omavahelise suhtevaldkonda on see, et tuleb rohkem hoolida, hoolivust on vaja, kõige suurem ei pea vaatama alla väiksemale, vaid ta peab vaatama samal tasandil ja nii edasi. Mis on siis Eesti kõige suurem boonus seni olnud, et me oleme ÜRO Julgeolekunõukogu ajutine liige aastatel 2000 22021? Eesti-sugusel väikeriigil on vaja ju nähtavus, meie kõige suurem julgeoleku garantii on, nagu ma ütlesin, kõigepealt on rahvusvaheline õigus ja reeglitel põhinev maailmakord, aga tegelikult võib-olla veelgi olulisem on Veebeeefftiis see, millisena meid maailmas näha nähakse, kui, kui asi hakkab kehvasti minema. Kas Eesti on selline riik, kelle, kelle, kelle nimel peaks suur osa maailmast mobiliseeruma, et meid hoida ja ma arvan, et sellises sellises kontekstis meie julgeolekunõukogus olek, aktiivne olek ja nähtavus on väga olulised, lisaks muidugi annab ta meile ka tohutu diplomaatilise kogemuse, mida ka halbadel aegadel võib vaja minna. Sven Jürgensoni küsitles Toomas Sildam ja pikemat intervjuud saate lugeda meie portaalist. Narvas kestab 14. juunini kaasava eelarve hääletus, mida Narva elanikud 200000 euro eest linnas näha tahavad, uuris Jüri Nikolajev. Narva esimese Kaasava eelarve lõppvooru jõudis 16 ettepanekut millest umbes pooled on rahvaalgatuse jaoks tavalised, grillimisplatsid, ootepaviljonid ja spordiväljakud. Samas teises pooles on monumendid hiiglaslikud tänavakellad, purskkaevud ja skulptuurid või nagu ütleb Narva Muuseumi juht Ivo Posti esteetilise naudingu objektid. Posti hinnangul peitubki siin peamine erinevus näiteks Tartu kaasava eelarvest, kus elanikud eelistavad suunata raha praktilistele asjadele, narvakad aga silmailule, jätkab Ivo Posti. Ma ei arva, et kaasava eelarve peaks minema esteetilist rada pidi skulptuure, monumente pidi, vaid ma arvan, et see peaks olema üldkasutatav, vajalik asi Narvas, võib-olla mõeldakse sedapidi mingi kõnnite korrastamine või bussiootepaviljoni tegemine või midagi sellist, et see on pigem selline, noh, nimetame seda siis vanas mõttes majavalitsuse töö, aga sellised skulptuurid ja see on selline loominguline asi, seal peaksid siis inimesed saama oma sõna sekka öeldud ka kõigi maitse peab siis selles nii-öelda linna esteetiliselt keskkonnas kajastatud olema, et ma arvan, et see tuleb teistest mõtteviisist. Lausa koomiline on olukord tänavakelladega. Narvas on praegugi vähemalt viis tänavakella, neist kaks märgilist raekoja ja Kreenholmi tornides seisavad aastaid. Samas pakuvad Narva elanikud kaasavasse eelarvesse veel kahte monumentaalseid tänavakella, millest ühte soovitakse lausa raekoja kõrvale, kusjuures hääletuse võivad võita mõlemad kella projektid. Ivo Posti. No ma tahaks loota, et seda kahte, kella vast siiski ei tule, sest tekib küsimus sellest, et mis on selle ratsionaalne pool, sellepärast mõtlen ma olen põnevil, et vaadata, mis siis saab. Narva tööstuspargi juht Vadim Orlov nimetab monumentide rohkuse põhjuseks eakate inimeste nostalgiat ning sümbolite lembust. Linna elanikuna eelistaks Orlov innovatiivseid projekte. Mulle meeldivad aktiivse eluviisiga seotud projektid, valisin esialgu välja kolm ettepanekut. Need on tänavamuusikaplatside rajamine, ujuvpurskkaevude projekt ning veesuusaraja köis, ringtee ehitamine, joaorgu ideed peavad olema innovatiivsed ning nad ei peaks olema seotud linnavõimu igapäevategevusega. Narva kaasava eelarve maht on 200000 eurot, sellest võib jätkuda ühe kalli projekti, näiteks sõdur šveiki skulptuuri püstitamiseks või paari-kolme odavama ettepaneku teostamiseks Uudistele. Jüri Nikolajev Narva. Täna tõsteti 48 meetri kõrguse kullamaa kiriku torni tippu ristja uus tornikuul Juhan Hepner jätkab. Nii restaureeritud rist kui ka uus tornikuul ootasid enne torni otsa tõstmist kirikus pühitsemist. Risti ja vanakuul, mis oli taastamiseks liiga lagunenud, toodi alla mullu kevadel. Uue kuuli sisse pandi ka kapsel ajalehtede dokumentide müntidega. Kullatud rist ja kuul peaksid särama kullamaa kirikutornis. Väga kaua jätkab Osaühing Rändmeister kuldaja sille siidirätsep. No kulla puhul on kõige parem see, et kuld on ainuke materjal, mis ei reageeri mitte millegiga, et ainukesed ohud tal on linnud, kes võib-olla maanduvad sinna peale ja siis inimesed, kes enne selle tipuviimist katsuvad seda risti või kuuli ta aastakümneid aastakümneid peab vastu. Kõigepealt tõsteti torni tippu, kuulsest rist kinnitub selle peale, kuul oli teekonna ajaks mähitud kaitsva kilega. Kui eilne ilmateade hirmutas suure tuulega, siis keskpäeval õnneks liiga hull ei olnud ja peale kuulipaikaseadmist sai üles viiega risti. Eesti Evangeelse luterliku kiriku piiskop Tiit Salumäe ütles, et restaureerimine sai teoks tänu muinsuskaitseameti annetajate toele. See on väga oluline, väga märgiline päev ja see on kutsu. Rõõmus märk, see ei ole nüüd Leinorist. Turist restaureerimistööd tegi osaühing rändmeister, projekt läks kokku maksma veidi alla 21000 euro. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Kullamaa. Pärnus toimus täna ka surfivõistlus, mis paraku jäi halbade ilmaolude tõttu pooleli ning jätkub homme. Ester Vilgats käis uudistamas peale vanuselise piirangu puudumisel pole piiranguid ka võistlusvarustusele osaleda võib ilmale kõige sobivama varustusega. Fan võistlussari on pikkade traditsioonidega peredele. Sõpruskondadele on harjumuseks saanud sõita Eesti randadesse ja veeta meeleolukas nädalavahetus. Pärnu rannas näeb sobiva tuulega nii purjelaual sõitjaid kui ka lohesurfarid. Viimased paistavad oma efektsete trikkidega kaugele. Meie jutuajamised toimusid enne seda. Eelmise võistluse võitja Frank Ervin. See on lõbus, ega see ongi põhiline, tunnen rõõmu oma tegevusest ja see on niisugune loodusjõudude valitsemine, et väga selline hea ajaviide. Siin tulebki õppida, et ei tohi võidelda, tuleb siis lasta tuulel töö ära teha. Täna tuul on tuuleprognoos on küllaltki omanäoline selles suhtes, et ta terve päeva vältel tuul tõuseb, et siin on, läheb keeruliseks, et mis varustust valida. Surfivõistluse Pärnu etapi korraldaja Annika Tuisk Enda korraldataval võistlusel ma ei, kindlasti ei võistle, sellepärast et siin nii palju tegemist, et ma ei suudaks keskenduda, aga muidu mulle meeldib sõita küll, kuidas üldse surfarid hindavad Pärnu randa ja siin neid võimalusi? Pärnu rand on imeline, lihtsalt siin on võib-olla natukene Pikmaan purjelauavarustusega vette minna, et siin vesi on suhteliselt madal, pikka aega lohetajad, sellepärast armastavad Pärnu randa võib-olla rohkem. Aga üldiselt on siin purjetamise ala, kus saab liikuda vabalt, kus võrke ilm on ka alati suurepärane. Kale valik leer on selle alaga tegelenud väga palju aastaid. Siis, kui Eestis purjelaud sündis, see oli 74 75 ise, siis olin meremees, mehaanik, sõitsin aafrikavad kaubalaevadel, seal ma nägingi esimest korda purjelauda. Nii et kas siis võib öelda, et teie olete selle ala kuidagi maaletooja või päris nii. Päris olla siin, sattusime kokku kusagil kolm neli meest, kes enam-vähem ühel ajal mina merd mööda Alzeerias, tõin ta siia, Ain Vilde, tõi siis Ameerikas jääpurjetamine nimed siis Eestis kokku said. Ilmast räägib sünoptik maile Meius, palun. Homme saabub lõunavooluga Eestisse uus kogus niiskust Kosoojema nohuga. Tee hakul on valdavalt selge ilm, pärast keskööd tähendab taevast lõuna-ja Ida-Eestis pilves ja kohati sajab vihma. Puhub lõunakaare tuul kolm kuni kaheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Lääne-Eesti saartel edelatuul seitse kuni 12, puhanguti 18 meetrit sekundis, pärast keskööd tuul nõrgeneb tasapisi. Õhutemperatuur on kaheksa kuni 13 kraadi. Homme ennelõunal on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Pärastlõunal pilvisus tiheneb ja õhtul on vihmahooge juba laialdasemalt, paiguti on äikest. Puhub valdavalt lõunakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 18 kuni 22, Kagu-Eestis kuni 25, rannikul kohati 13 kraadi. Ja ongi kõik rahulikku õhtut ja kuulmiseni.