Ülikool. Krimmi on võrreldud ilma käepidemete kohvriga seda kaasa lohistada, kaasa tassin, on igavene jama. Aga jäta kaid A. Koole. Ülikoolil on külas ajaloolane Ott Sandrak, teemaks trimmi California. Aasta tagasi olid ilmselt paljude mõist murelikud mõtted. Pilgud kinni Kiievis Maidanil ja sõõral Krimmis. Ukrainas ei sa Belku ega muremõtted eemale ka tänase seisuga, ainult et fookus on nihkunud Kiievist ja Krimmist kaugemale. Kõik see, mis toimub Ida-Ukrainas ehk Donbassis, see kütab, neile kütab kerged aga Krimmi koha pealt võttes kõik on ju peaaegu sealsamas ja selge, et see sündmustik on nii geograafiliselt kui Mu geopoliitilise ehk nüüdse Putinliku Venemaa üks lemmiksõnu. Geopoliitilise loogika järgi on see kõik endistviisi omavahel seotud. Krimmi okupeerimisest annekteerimist Venemaa poolt sai märtsis aasta täis. Samas alles äsja sai ümmargune aastate hulk mööda sündmusest, mis toimus samuti Krimmis. Veebruaris sai 70 aastat mööda nõndanimetatud krimmi ehk teisisõnu Jalta konverentsist, mis oli kahtlemata teise maailmasõja üks kõige olulisemaid sündmusi mis mõjutas kõige otsesemal kujul tegelikult kogu sõjajärgse Euroopa edasist käekäiku ja mitte ainult Euroopa. Sinna vahele jääb veel üks ümmargune daatum, mida tähistati suht tagasihoidlikult. Mine vasta, May, täpsemalt 18. mai. Siis sai 70 aastat krimmitatarlaste lausküüditamisest oma kodumaalt. Selle suurküüditamise varju jäi tegelikult veel mitu väiksemat küüditamist, sest küüditati mitte ainult tatarlased, vaid küüditati praktiliselt kõik alles jäänud Krimmi põliselanikud, sealjuures kõige staažikamad vähemusrahvused nimelt kreeklased ja armeenlased. Sakslased olid küüditatud juba kohe Vene-Saksa sõja alguses, nii nagu Volga, sakslased ja üldse kõik muud sakslased N Liidu Euroopa osast. Ja lisaks veel toona topiti vagunitesse ka Krimmi bulgaarlased, kes ei olnud seal küll nii mitmeid põlvi elanud, kuid nende õnnetud saatusekaaslased kõigest poolteist sajandit ehk kõige selle tulemusena grimm jäi tegelikult taas peaaegu inimtühjaks. Seda oli juhtunud Krimmiga juba varemgi ja ma ei pea silmas mitte mingeid rahvasterändamise aegu või Sküütide sarmaatidega hunnide vägitegusid vaid. Krimmi kuulsusrikas liidendamine vene riigiga mille tulemusena liidetegi praktiliselt inimtühi ala inimtühjaks jäi ta kahes raksus. Ehk kõigepealt Venemaa näitas üles justkui suurt hoolt Krimmi kristlaste asjus. Ta on nimelt 18. sajandi lõpust üks Vene-Türgi sõda järgneb teisele. Ja mida edasi, seda edukamad nad Venemaa jaoks on. Krimm, Krimmi khaaniriik on sellol osmanite impeeriumi ehk türgi riigi vasall, samas türgi otsese võimul on sellol kogu Krimmi lõunarannik ja üldse veel võiks öelda kokku kõik olulised strateegilised tugipunktid, sadamalinnad ja ülejäänud Ants kauni rikk, mis ei piirdu ainult kremliga Khani rikk laius toonu suudmest kuni Kaukasuse nüüd kõik musta mere põhjakaldaalad ümber Aasovi mere, sealhulgas järk-järgult Venemaa võtab seda territooriumi üle ja mingil hetkel tundub. On aeg anda, lõplik hoop antakse üsna huvitaval viisil, nimelt ettekääne on sekkuda kohalike kristlaste kaitseks. Ja kuidas sekkumine välja nägi, tead, kristlased tuleb päästa Mohamed liku khaani võimult ja toimetada nad kristliku Vene keisrinna aladele. Ja nägi see välja nii, et kõigil anti karm käsk sättida end puuri ehk siis kuhu nad viidi viidinud hiljutiste khaaniriigi aladele, mis olid selleks ajaks juba läinud vene riigi koosseisu põhiliselt Aasovi merepõhjakaldale, kuhu hiljem tekitati Nende Kreeka asunduste keskusena. Mariupol, mis vahepeal jõudis olla Snow ja nüüd taas Mariupol ja tänu Donbassi sõjaõuduste läheb, on ilmselt. Ja mida kujutas endas kristlaste vabastamine, vabastajad D elukohast vabastati, varast, viidi lagedat steppi öeldi, et nüüd siin hakategi ennast vabana ja kindlana ja turvalisena tundma ehk varakest jätab maha, lubati toimetada järele. Paljukest. Tol hetkel järsku selgus, et kristlaste arv on Krimmis järsult kordades kukkunud ehk suure hädaga inimesed, et mitte saada vabastamise sildi all küüditatud. Võtsin turbani, ehk hakkasid muhameedlased, eks ehk lasid end kirja panna tatarlaste või türklaste napp, mis tegi enam-vähem sama välja selleks et mitte saada küüditatud perede külade kaupa, palun mis järgnes, järgnes Krimmi khaaniriigi majanduslik kokkuvarisemine, mis oligi kogu aktsiooni mõtleb suurelt jaolt kogu kaubandus, kogu käsitöö, aiandus, kalandus, need valdkonnad olid praktiliselt kõik Krimmi kristlaste käes olid alati olnud. Tatarlased ise olid keskendunud karjapidamisele sõdimisele. Need olid kaks vaba nomaadi jooksev väärikat tegevust, kõik muu jäeti lahkesti teistele. Theo. Järgnevalt korraldati niigi ränka seisu sattunud krimiriigis veel Size rohutused assitades khaani suguseltsi liikmed teineteise vastu ja oligi hea ettekääne viia veel kord väed sisse ja võtta riik lõplikult üle. Krimmi khaaniriigist sai Taurio kubermang. Kui see oli sündinud, siis elanikele jäeti vaba voli otsustada, kas nad jäävad või jää. Kolmveerand Krimmi elanikest pidas targemaks lahkuda. Seda ennekõike usulistel kaalutlustel. Kuna Türgi riik oli islamiriik. Sultan oli ühtlasi kali ehk muhameedlaste suur juht, Vene keisririik uskmatute riik eesotsas, pealegi naisterahvas loomulikult enamik, tõsi, Mohamed like krimmitatarlasi ja sealseid türklasi, keda kuigi palju olnud enamik pidas targemaks kolida minema. Nad ajutati siis laiali mitmele poole üle türgi maa ja oluline on teada, et tänase seisuga Türgis elab ligi viis miljonit inimest, kes on väga täpselt teadlikud oma krimmitatari päritolust. Loomulikult nad on kõik suuremal või vähemal määral Türgistunud, aga oma päritolu on meeles ja mitte lihtsalt neile, vaid seda peetakse oluliseks. Samas see ei olnud viimane äraminek, sest sama suur ekssoodus järgneks ka Krimmi sõjale allesjäänutest peale Krimmi sõda, mille käigus loomulikult Krimmi muhameedlased lootsid, et äkki saadakse Türgi võimu alla tagasi. Aga kuna äkki sünnivad teadupoolest ainult kassipojad, siis seda ei juhtunud. See ei kuulunud kuidagipidi inglaste prantslaste plaanidesse. Krimmi toona siiski Venemaale varemetesse ja demilitariseeritud-Venemaale ta jäeti. Ja selle peale veel pooled olles jäänud poolsaare muhameedlased, pakkisin oma kompsud ja lahkusid Türki. Suuren äraminek oli veel omakorda vene kodusõja segastel aegadel, mil ka krimmitatarlased üritasid omariiklust tekitada, aga paraku kogu selles keerises ei tulnud sellest midagi välja. Nii nagu klemm oli inimtühi, peale Venemaalt ülevõtmist, nii oli ta taas inimtühi, peale Krimmi sõda. Ja see oli just see aeg, mil sinna meelitati asunike kõikjalt ja sinna lasi end meelitada ka paras ports eestlasi, nagu me teame ja mäletame. Ja uuesti oli Krimm taas mitmeid, lausa inimtühi, aga sinnapoole küll peole Vene kodusõda. Nii et kõik need demograafiliselt kollapsi, need toimusid üsna väikeste vahedega. Ehk siis Krimmi ülevõtmine Venemaa poolt 18. sajandi lõpus Krimmi sõda, 19. sajandi keskpaik ja Vene kodusõda lõppeski Euroopa osas just nimelt Krimmis, seal õieti verised sündmused algasid ja seal nad ka lõppesid, lõppesid aastal 1920. Sellele järgnes elajalik terror, ehk ükski teine koht tollal niigi peresse uppunud Venemaal ei näinud midagi taolist kui see, mis toimus Krimmis. Eks senimaani, Vene ajaloolased ja teised asja vastu huvi tundvad ajaloolased uurivad ja vaidlevad, kui palju inimesi mõrvati enamlaste poolt Krimmis peale selle hõivamist suurusjärk jääb saja-kahesaja 1000 inimese vahel. See on massiline tapmine vahetult peale Krimmi ülevõtmist enamuste poolt. Ennem seda õnneks rangeli vägedel õnnestus eeskujulikult evakueerida suur hulk inimesi, kes aimasid, mis neid vastasel juhul ees ootaks. Ehk siis suur laevakaravan 150 laeva ja igaühe peale keskeltläbi tuhatkond inimest. Nii nad liikusid Konstantinoopolisse, lõpetasid hiljem prantslaste Tuneesias piserdas, kus needsamad põgenikud paljud elasid veel aastate kaupa laevade peale. Kui see seltskond oleks ka poolsaarele jäänud. Ilmselt oleks sedajagu mõrvatute number vähemasti kahekordistunud. Hakklihamasin töötas loomulikult täie rauaga edasi ka siis, kui vahetu kodusõjajärgne terrorilaine Ehk siis tatarlased, Krimmi tatarlased, ma pean silmas, loomulikult on rehkendanud, et järgnenud kahekümnete kolmekümnete aastate repressioonide käigus hävitati praktiliselt pool alles jäänud krimmitatarlastele. Aga sellele vaatamata oli neid veel. Jäänud järgi märkimisväärsel hulgal ligi 200000 inimest kes siis kõik, 18. mail kupatati laiali mööda igasuguseid külmemaid ja kuumemaid maid Siberisse Kasahstani, Kesk-Aasiasse, kes kuhu kusjuures hakatuseks, et kõik saaks aru, et asi on tõsine. Igal pool korraldati näidispoomise näidismahalaskmisi. Ja 18, mai 44. Selleks ajaks oli punavägi Krimmi sakslastelt üle võtnud ja suurpuhastusoperatsioon käivitati, võiks öelda, aega viitmata. Krimmitatarlasi süüdistati ankroo kohustus okupantidega ja küüditati kõik hiljem saadeti järele veel ka kõik need, kes olid võidelnud mobiliseerituna punaarmees. Ei päästnud kedagi ei tema varasem kommunistlik minevik, ei tema Melitoorsed või poliitilised teened, puhas represseerimine etnilise kuuluvuse alusel. Ja küüditamis. Hakatuseks korraldati igal pool veel näitlikke Lintsimis impoomisi, mahalaskmisi ja küüditamise käigus hukkus ligi pool küüditatud test. Ehk see oli üks kõige räige maid sedasorti aktsioone, vaatamata sellele, et neid oli toimunud parem ja toimus ka hiljem. Aga oma sihiliku jõhkruse poolest see on võrreldav postvolgasakslaste küüditamisega, mille puhul samuti peeti ilmselt silmas seda, et mida vähem neid elusana kohale jõuab, seda parem on. Tänaseks olles joonud krimmitatarlased on suurelt jaolt oma ajaloolisele kodumaale naasnud, kuhu neid peaaegu kuni nõukogude aja lõpuni ei lubatud mingi nipiga tagasi tulla, ehk isegi neid tahetud seal näha, juhuslike külastajatena sissekirjutusandmine oli vastava salajase Pukaasi alusel karmilt keelatud. Asumiselt põis põhimõtteliselt laiali valguda juba 56.-st aastast alates. Aga paljud seda teinud, kuhu sa üksi ikka krambid ja suurelt jaolt püsitegi Kesk-Aasias kuus. Aga 80. aasta lõpust algas massiline tagasitulek ja nii nad sinna Krimmi ongi tänase seisuga põhiliselt toos moondunud. Nagu ennist nimetatud sai siis küüditamine sama Krimmi viimane kapitaalne suur küüditamine, see viidi läbi 44. aasta kevade lõpus ehk ligi pool aastat enne Krimmi konverentsi. Sinna ka võiks öelda, paljuski küüditati inimesi mujalt, küsimata, kas nad tahaks sinna minna, kas nad tahaks oma senistele kodupaikadele käega lüüa? On Krimmi elanike arv tegelikult kõik seal kahanenud, nii nagu on kahanenud Ukraina elanike arv drastiliselt, nii nagu on kahanenud Moldova elanik, karm, nii nagu kahanenud Venemaa elanike arv neis riikides. Kahanemist rehkendatakse miljonitega. Krimm kuna ta nii suur ei ole, siis see kahanemine ka nii suur ei ole ja seda kahanemist on suuresti tasakaalustunud tatarlaste tagasitulek ja erakordselt kõrge loomulik juurdekasv, ehk sündivus võrreldes kõigi teistega, kes seal Krimmis viimastel aegadel elavad. Tulles tagasi Krimmi ehk Jalta konverentsi juurde, siis Eestisse ümmargune number 70 aastat ikkagi olulisest sündmusest, see jäi kuidagi sootuks tähelepanuta. Pigem käis ka meil arutamine Auschwitzi vabastamise juubeli ümber ja sellega seondunud diplomaatiliste sekelduste ümber. Aga erinevalt poolakatest, kelle jaoks nii asüventsemi vabastamine kui kremlikonverents olid võrdselt mõlemad olulised 70 aasta tagused sündmused, mis vallandasid päris ulatusliku diskussiooni mõlemal teemal, mis meil nagu Jalta ja Krimm see kuidagi täitsa vaateväljast kõrvale. Ometi otsustati seal võiks öelda lõplikult et poolakate vaid ka balti rahvaste saatus. Põhimõtteliselt oli see kõik juba alanud ja Teheranis 43. aastal alanud, mis Atlandi harta jalge alla tallamine, millega britid ja ameeriklased pühalikult tõotasid et kõik teise ilmasõja käigus agressiooni ohvriks langenud okupeeritud annekteeritud riigid saavad liitlaste võidu puhul taastatud. Aga Teheranis sisuliselt anti Stalinile vabad käed Baltikumi taas okupeerimiseks. Jaltas jätkus sõjajärgse Euroopa piiride täpsustamine. Poola müüdi seal lõplikult maa, mis seda paradoksaalset mäletavasti Poola pärast Poola kaitseks justkui suureks sõjaks läkski. Jalta aegadeks oli kõik justkui pea peale pöördunud. Ehk see müümine, oma liitlaste müümine ja rääkimata siis Eesti, Läti või Leedu nimelisest peenrahast. Nagu öeldud, Teheranis, solgas Jaltas sai seal täie hoo sisse ja Potsdamis toimus juba lõplik vormistamine. Poola suhtes anti Krimmi konverentsil Stalinile tõesti vabad käed. Kohe peale punavägede sissetungi algasid massirepressioonid kõigi nende vastu, kes teoreetiliselt justkui olnuks liitlased samas sõjas ja suured liitlased suure kolmiku tegelased kuulasid sellel kõigel rahulikult sundida. See kogu Ida-Poola läheb sõja saagina Nõukogude liidule, see kinnitati Jaltas veelkordselt üle ja sellega kaasnesid siis lubadused saksa Marvelt Poolale anda kompensatsiooni läänes mida põhimõtteliselt tehti Baltikumi koha pealt, mida konkreetselt tegelikult tõi. Jätkulepped ehk põhimõtteliselt stiil täpselt seesama, ainult seltskond ümber kaardi, see kippus nagu vahetuma. Jätkab ott Sandra. Nagu öeldud, suurem osa Krimmi on tehtud lagedaks ja see seondub juba hoopis teise teemaga teema, millest ei ole tahetud nagu eriti rääkida ja paratamatult see teema kerkis üles koos kogu poliitilise Osotaažiga Krimmi ümber eriti aastatetaguse sündmustega. Kõik see, mis päädis Krimmi ülelöömisega Venemaa poolt Ukrainalt. Mina nimetataks sõda selle jabura juriidilise terminiga, mida enamik inimsuure hästi mõistab, ehk röövimine päise päeva ajal, mida juristid nimetavad avalikuks varguseks selle avaliku varguse tagamaid seosed arutades paratamatult ujus üles kogu temaatika, mille märksõnaks Krimmi, California ja mida selle all mõeldi. Nimelt idee tekkis juba ligi sajand tagasi ja seda hakati üsna innukalt realiseerima Nõukogude kontekstis kahekümnendatel aastatel ja huvitaval kombel Nõukogude Ameerika ühisprojektina. Kõne all oli juudi rahvuskodu loomine sisuliselt seonistidele alternatiivne projekt. Kui sionistid tegutsesid löök sõnal tagasi siiani ehk siis juudid tagasi oma ajaloolisele kodumaale siis see projekt pidas silmas geograafiliselt hoopis teist sihtmärki. Ja ega seal ainuke alternatiiv neid alternatiivseid ideid meid paagis isegi sionismi kisa rajaja Theodor ertsel, kuna ei olnud põrmu kindel, kas Palestiina variant osutub reaalselt võimalikuks, ei osutu ja seetõttu neid plaane, neid on igasuguseid olnud, kuni Madagaskari nii välja. Aga toona, see oli pigem nii-öelda pahempoolsete juudi rahvuslaste ideed tekitada juutide ühiskodu Krimmis ja Krimm tundus selleks nagu igati soodne koht ja paljuski tänu sellele, et oli taas peaaegu inimtühi ja sinna osust ümber märkimisväärselt palju juute, peamiselt kõikjalt mujalt Ukrainast. Ehk järjest loodi juudi sovhoose-kolhoose. Toona käis siis tõsine koostöö peamiselt Ameerika juutidega, kes läbi selleks spetsiaalselt moodust organisatsiooni Agro Joint varustasid neid kooperatiive, kolhoose, sovhoose, tip-top, tehnika ja kõige muu vajalikuga et korralikult nad põllumajandid käima lükata. Mingi ajani, see kõik edenes väga uhkesti, kes seda murelikult vaatasid, olid muidugi krimmitatarlased, kuna neil hakkaski tunduma, et mängu eesmärk on jätnud oma kodumaal vähemusse ja neile loomulikult see tundus kõik mõnevõrra murettekitav, vaatamata sellele, et juudid olid elanud kakaani riigeol ja ka varasemal ajal, mis ajast juudid Krimmis figureerivad, noh, selle üle on ka arutatud, vaieldud, seda on uuritud paar 1000 aastat tagasi kindlasti ja isegi eraldi juutide rühmitus Krumtšokid ehk Krimmi juudid, kes olles nagu paljud teised Rimi kauni alamad, säilitanud esiisad usu, aga läinud üle kohalikule üldkeelele ehk krimmitatari keelele. Sauri Krimmis Elovski tegelikult kahte erinevat sorti juute võiks öelda, ehk siis ühed olid oskanose juudid, kes olid tulnud peamiselt siis veneriidi läänealadelt ehk siis endised pololiidu alad ja kes rääkisid jidišit ja teised siis kohalikud põlisjuudid, Chokid, kes rääkisid krimmitatari keelt ja lisaks veel sinna kolmandana veel ka ravimid, kes seal ikka krimmitatarikeelsed, aga kes geneetiliselt ei olnud ilmselgelt mitte juudi Peko soort ja kes tunnistasid nii-öelda ketserliku nii nagu ortodoksne juut, seda paratamatult defineeriks spetserliku judaismi varianti. Üksnes Toorot ja ei mingit tolmudit. Ja loomulikult krõmpsokkidele kui kremjovskonnas, juutidele teine maailmasõda andis ränga obaduse, aga Krimmi California teema see võti vahepeal uuesti üles, vaatamata sellele, et kolmanda aasta lõpul oli see sisuliselt punavõimude poolt vaikselt kalevi alla pandud ja uue, täiesti jaburat võiks öelda lausa mõnitavalt jabura alternatiivina välja pakutud, siis Nõukogude juutidele rahvusterritooriumi Amuuri jõgikonnas Kaug-Idas, täpsemalt kuu tekitati juudi autonoomne oblast, kus üle paari 1000 juudi ei ole õieti kunagi elanud selgelt sinna taigasse, neid kui poldavalt linnainimesi suurt miski nagu tõmmanud. Ühest küljest võis trummi taguda, et ka juutidele on võimalus pakutud luua oma nõukogulik rahvuskodu ja teistpidi hakata likvideerima juudi autonoomia ehk rahvusrajoone, mida selle ajani oli hulganisti kõikidel nendel vanadel asualadel ehk Valgevenes, Ukrainas, ennekõike Krimmis samamoodi selle koha pealt toona vaatamata sellele, et kõiksuguseid, juudi soost tegelasi nuli jätkuvasti märkimisväärselt palju Nõukogude juhtkonnas, aga erandit ei tehtud mingil määral. Ehk Tuuli ju üldine igasuguste rahvuslike eripärade nullimise ja kokkurullimise aeg ja kõikide N liidu rahvuste. Kust see projekt uuesti tuule tiibadesse saab? Nõukogude Ameerika liitlassuhted teise maailmasõja kontekstis ja ennekõike siis kogu materiaalne abi, mida Ühendriigid Nõukogude liidule annavad. Ehk mida tuntakse märksõnal lend Liis, ehk siis lahkesti võlvkontav sõjavarustus kusjuures, ega seda päris muidugi antud selle staatia pärast midagi tagasi ka saada. Ja üks kaup, mis vast oleks, olidki paberid, mille alusel nende esitavad, peaks saama maad ja mitte niisama maade ida, kus vaid Krimmis. Krimmi mood läksid panti võiks öelda. Ostjad olid mitte niivõrd kohalikud juudid, keda toona Ameerikas oli tol ajal juba küll ja küll ja neist paljud olid kindlasti ka rahaliselt tõesti võimelised, ostjad aga nüid perspektiivikad pabereid ostsid inimesed, kes olid Insoileritena asjale palju lähemal ja ilmselt pidades silmas, et mingil hetkel nende väärtpaberite hinnad kasvavad mitmekordseks, siis hakkab realiseeruma suur projekt, mida silmas peetakse. Ostsid Roosevelti, ostsid truumanid, ostsin marssalid, ostsin Huuvrid, parimad perekonnad, kelle nimed ilmselt tulevad kõigi laulu vistele, tuttavad ette. Ja teemaks oligi võitud Krimmi sõjajärgne taastamine juudiriigina. Esialgu üritati seda asja justkui ette kujutada N Liidu kontekstis. Stalini ja tema sõprade jaoks ilmselt see kõik oli algusest saadik mõeldud ainult kabala trikina. Ja mismoodi sellest kõigest kõrvale hiilida. See jäeti edaspidiseks, et küllap aeg näitab. Eks ta näitaski. Jalta ehk kremli konverentsi siis loomulikult ka Kremli California oli teemaks, aga kuna see kõik oli veel ähmane ja loomulikult Stalin oli iseäranis huvitatud, et ähmaseks võimalikult jääkski erinevalt Poola või Baltikumi küsimustest siis kaarte joonistatud protokolli ei koostatud, aga tundus, et aumeeste mäng, et kõik on nagu selge ja sirge ja küll me tuleme võidumeestena selle teema juurde sobival hetkel tagasi. Aga selle juurde enam reaalselt tagasi tuldud, kuigi asjaajamine vahepeal jätkus. Ja sedalaadi kirja omaette, sest noh, seda on salastatuse alt tilkunud välja nii ühelt kui teiselt poolelt. Ehk Trumani keri näiteks Moskvasse, kus ta üritab seletada, et. Punalaevastiku tarbeks, et need asjad ikka ei ole hästi ühildatavad ja need laevad tuleks sealt ikka kuhugi mujale paigutada, kas ta juba selle nimel olete nagu tööd alustanud. Ja siis on juba truumine olek, Ruusvelt on juba kenasti teises ilmas jo truumoni ootab paraadi. Eks see kõik oli justkui veel reaalne. Ja siis mingil hetkel Stalin teeb operatiivse kannapöörde ootamatult asub sionistide, täpsemalt mustaks sionistide selja taha kelle seis on läinud Palestiinas õige tuliseks. Britid, kes omal ajal tegelikult võimaldasid sonistliku projekti käivitamist, olid selleks ajaks omakorda jõudnud teha täis kannapöörde ja olid juba pikemat aega seonistidega sõna otseses mõttes nugade peal. Ehk sisuliselt see oli kodusüdameis Palestiinas käis. Ja brittidest ei olnud mingeid toetajaid, Ühendriigid olid üsna distantseerunud ja äraootaval seisukohal ja Iisrael riigist. Ilma Stalini äkilise meelemuutuseta toetuseta kindlasti ei oleks üldse mingeid asju saanud. Ehk siis suurima tõenäosusega oleks Iisrael hävinud selle kambaka käigus, mida talle korraldasid kõik tema araablaste naabrid kellel olid päris korralikud armeed, paljudel brittide koolitatud ja briti ohvitseride juhendatud ja ka korralik varustuse puha. Kuidas Iisrael üldse ellu jäi? Suuresti tänu Nõukogude Liidu abil. Seda abi anti, mitte otse, see käis kõik avalamalti kaude põhjaid relvade osas, just nimelt see oli ka põhiprobleem oli Tšehhoslovakkia ja samuti Bulgaaria. Sealt tulid relvad, mis olid Iisraeli juutidele tol hetkel kõik 100 vajaliku Mobi. Sööd sa kõik juhtumata jäi ju sündmus, võtsid hoopis teise pöörde. Vaevalt, et ilma Ida-Euroopast laekunud relva abita, see oleks üldse mingilgi viisil mõeldav olnud. Ja mida see tähendas, tähendas selgelt seda, et ei mingit juudi riiklust Krimmis, vaid juude liiklus Palestiinast. Ja loomulikult Kremli juhtkond pidas silmas seda, et vastu õnnestub see post loodud juudi riik võtta kenasti oma kontrolli alla, nii nagu potitoone järjest kontrolli alla kogu Ida-Euroopat noh, sealhulgas samuti Tšehhoslovakkia, Bulgaaria see poleks olnud midagi imestada, kui ka Iisrael oleks jätkanudki arengut Nõukogude projektina, aga nagu teame, usaldaksid teisiti. Vaatamata sellele, et mingit juudiriiklus Krimmis aga siiski olid paberit samad väärtpaberid, mis olid laiali Ameerikas, tainud Ameerikas ja igasuguste eraisikute käes ja pankades ja mis olid täiesti korra kohaselt Nõukogude riigi poolt väljastatud väärtpaberid, mille vastu oleks tulnud hakata Krimmis maad välja mõõtma. Ja. Nonii neljanda viienda aastani ehk selleks ajaks tulnuks siis väärtpaberiomanikel esitada paberit ja saada selle eest midagi vastu. Ja nüüd omakorda sellega seondubki. Vaieldud ja mõttetult kõrvatsetud ja mille kohta on loetud kuuldud igasugu lollust Krimmi üleminek Vene Föderatsiooni koosseisust Ukraina NSV koosseisu 54. aastal. Mida siis inkrimineeritakse Russe ovile, kes toona oligi juba siis esimeseks meheks kerkinud ja selle põhjuseid on rahulikult mõistatada. Ja otsitud sellele seletusi üks jaburam kui teine ja kaasa arvatud trussoff ise otsapidi Ukrainast pärit või et suur Ukraina Venemaaga taasühinemise juubel, Melitski lollused ja muud sündmused 1654. Et seda oli vaja nagu kingitusega tähistada, aga tegelikke praktilist seletus on siiski ainult kaks. Üks oli puht majanduslik. Millest sõltus kogu Krimmi põllundus ehk võime edaspidine loodeta, võime iseennast ära toita seda vett mujalt võtta kui mandri Ukrainast. Bee varusse plaan tähendaski ukraina suurte jõgede vee ülejäägi, mis muidu oleks lihtsalt mõttetud, solisenud Musta merre selle toimetamist kanaleid pidi stepi grimmi, mis muidu on teadupoolest üsna karmi kontinentaalset kliimat krooniliselt põua käes kannatab ala. Ja Krimmis on tõsine probleem olnud isegi joogiveega on seda tänaseni jätkuvasti. Seda peamiselt üleostult lõunarannikule, mujal Saksa hädaga toime, aga lõunarannikul on lihtsalt liiga palju inimesi liiga kitsal rannaribal kuus ja neile jätkumposchet vett jätku tegelikult tänaseni. Ja nüüd, kus Ukraina ei ole huvitatud oma vee loovutamisest, siis selgatega seis paremaks ei lähe. Ju Krimm ei suuda ära toita, ei suutnud seda nüüd, kus ta oli veel Ukraina koosseisus ja selge, et vahepeal mingit imet loomulikult sündinud ei ole. Üleandmine Vene Föderatsiooni koosseisust Ukraina koosseisu, mis toimus nagu Nikita tegemist ikka räpakalt seadus eirates, mida nii mõnigi suurvenelane armastab rõhutada, et see käis ignoreerides isegi Nõukogude seadusi, fakt jääb faktiks, üle remonti ja teine põhjus, millest mitte kellelegi midagi räägitud, oligi see, et Krimm ei kuulu enam Venemaale, see oli omaette eesmärk. Ja nimelt need väärtpaberid, need ei olnud meil antud mitte Nõukogude liidu poolt, neid hakati välja andma Vene Föderatsiooni poolt ja nii olla neidki edasi vormistatud. Ja Needsamad väärtpaberid, mille tagatiseks olid siis krimimood. Ja nüüd jäi üle igale pretensiooni esitajale rõõmsasti väita, et ei saa kahjuks aidata. Et maad ei ole Vene Föderatsiooni pädevus, et rääkige ühe teise ÜRO liikmega, vot Ukraina NSV-Aga, Ukraina NSV pooltel vastus ette teada, aga me ei ole mingeid siukseid paber, kellele kunagi välja kirjutatud ei ole kellelegi midagi võlgu. Ehk sisuliselt kõik need, kes neid väärtpabereid soovitasid nüüd kõik soid kollektiivselt tünga. Aga kui mõelda, et tegemist oligi sisuliselt Jääb üle öelda poros ja selle koha pealt ei ole suurt nagu kellelegi kohusetunde palju korratud nüüd kõik need, kes kannatasid sisuliselt tänu selle ulmelise projekti ettevalmistustöödele ja paraku Krimmi tühjaks löömine on seletatav ikkagi üksnes sellesama plaaniga mis tunduda ulmeline, nagu selles mõttes, et kas tõesti siis oli Stalin valmis sellest kõigest loobuma, annab Krimmi lihtsalt niisama ära. Aga mõelge, mida talle parasjagu kõike vastu anti. Ja maailmavallutuse plaan teise ilmasõja tulemusena, see oli tal nagu untsu läinud tujul nagu rikutud, aga pool Ida-Euroopa tuli juba kindla peale taskus ja küllap ta teadis, et ta oma liitlase parem, mille üle kavaldab, ära lollitab. Ja see Krimm jääb ikkagi endale kõiksugu tülikad tatarlased, kreeklased, armeenlased, sakslased. Puhtaks löödud ja juute sinna keegi asemele koi kutsunud. Ehk kes ennast soodeti, suurem jagu inimesi, kes sinna lausa käsu korras kohale Küütati, need tulid peamiselt Nižni Novgorodi ümbrusest. Peamiselt meie genofond. Miks nimetati Krimmi California, tähendab projekti hakati nimetama grimmi California üksud sel lihtsal põhjusel, et nii nagu California oma subtroopilise kliima ja uhkete võimalustega, nii ka grimm ja mäletavasti California, Mehhiko põhjapoolse pärapõrgu-na, see oli mõttetu tühermaa, kus askeldus Zorro. Aga tänane California selle. Neil aegadel peole kullapalaviku ja peole California üle Sarimist ehk California vajas samuti nutikaid põllumehi, mõjus õiget lõhenemist, õiget tahtmist, finantsressurssi ja kõik see mängu tuli Californiasse õiget õitsev aed. Ja eks noh, samamoodi on ka püha maa Palestiina-Iisraeli tühermaadest tehtud õitsvad aiad ja selge, et Krimmi puhul peeti silmas, et kui ikka panna peod ja rahad mängu, siis kindlasti saaks Krimmist midagi, mis oluliselt olla Californiasse. Krimmi on võrreldud ilma käepidemete kohvriga. Ehk sihuke sumad õnn, mille sees on igasuguseid vanu ja osalt nagu armsaid ja kalleid asju, millega õieti midagi teha, aga mida ära visata kuidagi rootsi ja songa sellel kohvril ei ole. Ja seda kaasa lohistada kaasa tassida on igavene jama, aga jäta kaid ta ju suuresti oli Krimm Ukrainale, kivi kaelas ja nüüd on see kivi Venemaal kaelas ehk sellisel kujul asi on Californiast valgusaastate kaugusele ja see sild üle Kertši väina ega sellest songa ei saa ilma songata kohvriks. Ilmselt see paik jääbki. Kuulsite saadet grimmi California kõneles ajaloolane Ott Sandraku. Kõlas Ukraina rahvamuusikasaate panid kokku Külli tüli ja Riina Roose. Raadioteater 2015.