Ööülikool. Jung on väga lohutav lugeda inimestele, et ta pakub ikkagi sellise positiivse isiksuse arenguraamistikud annab inimesele lootust, et inimesel on võimalik endaga tööd teha. Ja teiseks, mis mulle jõngiaanlikus lähenemises meeldib, on see, ta ei killusta inimest probleemidehunnikuks. Inimene on tervik ja Jung otsis terve elujõu tervikut. Ei koole. Ülikoolis kõneleb Ivar treener analüütilise psühholoogia rajaja Carl Gustav Jungi vaimsetest maailmadest. Minu tänase loengu pealkiri Jungi vaimset maailmad on võib-olla tõesti selles mõttes erilisem, et täna ma ei taha rääkida nendest teemadest, millega Jung on nii-öelda ülemaailmselt kuulus ja millega ta on ka esoteerikatööstus üks lemmikobjekt vaid rääkida sellest vaimsetest maailmades, kus Jung välja kujunes millinalise teoreetiline raamistik mida juut terve elu oma kuuekümneaastase kirjutamisperioodil kasutas Jungi narratiivi, olles nüüd küll tutvunud peaaegu kõigi Jungi teostega ja kirjavahetusega, mida on peaaegu 10000 lehte pluss kolm väga paksu köidet kirjavahetust, osa materjale on veel salastatud ei ole uurijatele kätte saadud. Võib öelda küll seda, Jung terve elu lõi ühte suurt narratiivi, mida me tõesti võime nimetada hingekaardiks või maailmakaardiks. Ja selle tema sellise kirjutamise niukene. Narratiivi eeskuju on kahtlemata selline keskaegne teadlane, kes on kursis astroloogia keemiaga, teoloogia ajalooga. Jungi tekstid, mina vähemalt jagan ja väga paljud teised uurijad, kes on tõesti fenoloogiliselt ka Jungi tekste uurinud põhiliselt kolmel teljel nii-öelda psühhiaatrilised uurimused, nägemuslikud tekstid ja siis juba sellised mütoloogilised bioloogiline narratiiv. Ja et mõista seda, et kust see ongi maailm tuleb, tuleb kindlasti minna tagasi tema selle eluolu juurde. Jung sünnitesti 1875. Oma lapsepõlve kohta on ta kirjutanud üsna vähe, aga sellest me võime öelda seda, et nii palju kui mina nüüd olen uurinud tema lapsepõlvekogemusi ja see, mida ta ise on kirjutanud, siis tema sünnib tõesti peres, et tema isa oli väga haritud, nimelt ka selles samas baasel ülikoolist, millest mul kohe jutt tuleb. Tema isa uuris seal vana testamendi raamatuid ja kaitses oma doktoritöö armastuse ülemlaulu teemal ja selline teoloogiline narratiiv läbib Jungi kirjutamisstiili. Kogu elu. Võibki öelda, et tõsisemad vaimset kokkupuuted jõungil nende autoritega, aga, kes jäävad teda terve elu saatma saavadki alguse seal baasil ülikoolis. Et keskkooli ajal ta tutvub põhiliselt Göte teostega Göte kohta. Ta on kirjutanud, et kõige rohkem mõjutas teda selline faustiline hinge lähenemine. Ma ei ole Göte ekspert ja ei hakka täna siin Götet ka põhjalikult analüüsima. Aga baas oli ülikool, kujung lõpetab 1886, Gümnaasiumi vastutab selles mõttes erandlikult baasel Ülikooli meditsiiniteaduskonda son tema eluloouurijatel olnud üsna kõva pähkel, et miks ta selle pöörde tegi, sest tema peres oli seitse põlvkonda luterlik vaimulik. See pauseli Ülikooliperiood on tal väga rikas, sest seal ta kohtub esimese raamatukogus muidugi nende teostega, mida ta koduses raamatukogus ei olnud. Muidugi ei ole see juhtiv ülikool tolleaegses saksa kultuuriruumis ja Jong saab sellest ka aru, aga ta loeb väga palju meditsiinivälist kirjandust ja jõuab siiski väga selgelt sellel perioodil kahe suure autori juurde. Immanuel Kant, D ja Artur Schopena uuele juurde. Kui natuke vaadata tema loomes Kant umbes tsiteeritakse tema kogutud teostes 51. korral heegeleid üheksal korral sopenoverid üle 200 korra. Tänasel hetkel võib küll öelda, et sellist Jungiaanliku maailmapilti peaaegu võimatu mõista, kui meil ei ole käsi sees saksa idealismi baaskorpusel, me ei tunne heegelit kant, ehk siis meil on võimatu aru saada Jungi tõlgendusskeemidest. Jungi tekstides on väga palju mängulisust, aga on ikkagi väga selge narratiiv. Sellise saksa Fisteliku hingeotsingule, isiksuse otsingule. Ja tema tekstides on selline saksale kirjutamisstiil väga selgelt tajutav. Kõigepealt muidugi, mis filosoofias on, millest nagu Jung lähtub isiksuse otsingut, on jalates plaatonist Platoni tekstidest otsitud ja uuritud, et mis see isiksus on ja kuidas ta suhestub sellise maailmavaimuga ja ja võib ka öelda, et tegelikult avastab ta plaatoni läbiv sihte ja saksa filosoof kihte, kes kirjutabki subjekti loomingust. Ja oma teaduseõpetuse raamatus, mis peetakse fundamentaalselt teoseks jõu ju võtab väga palju oma põhimõisteid. Ja vistelt saab ta sellise mõiste nagu absoluutne mina ja filosoofia ajaloos on see absoluutne mina tekitanud väga palju segadust, et kui te mõtlete sellele, et see jõungi mõiste kõrgem mina tulebki ju tegelikult ju otseses Vihte absoluutsest minast. Ja hiljem ta jõuab juba sellinguni, kes on juba märksa konkreetsem filosoof, kes suudab ka välja arendada väga selge isiksuse arengusüsteemil aga jätab oma tööd pooleni. Ja olles ise sellingut üsna pealiskaudselt lugenud küll mahted põhiteost, võin öelda, et see on üks autor, kelleni ligi jõudmine või kelle teost Ahreloogia või selline vaimne arheoloogia on üsna mõistetamatu, et kui sa ei orienteeru seal aga selgelt nendes Vihtelikustes ja sellises saksa keeleruumis ja üks, keda on vähe tähele pandud, on kindlasti Slayermuhkel teatavastes laiali. Mahler oli see suurkuju, kes saksa keelde tõlkis Platoni teosed. Ja korrastas ära kogu platonoloogia. Jung jõuabki plaatonil läbi Slayermachi teooria. Tõlgete. Ja kummaline on see, et tegelikult, kui me räägime ohvre tüüpidest, siis on ju olemas ka prototüübid ja need on ju puhtalt Platoni teostest väga selgelt riigist välja loetav ja tema hilistes dialoogides. Aga üldjuhul see joogiretseptsioon nagu väga selles mõttes on kummaline, ta ei too välja neid juuri, millistes mõistetest on Jungi enda mõisted välja kujunenud. Et mitte midagi teha ei saa, et tõelised geeniused seisavad alati vaimsete hiiglaste õlgadel. Et see järele soonse aegne ütlus, nagu jääb alati kehtima, et minu enda joogihuvi ma natuke lahendasin isiklikumaks sai alguse umbes 15 aastat tagasi. Ja ma sattusin täiesti juhuslikult peale ühele traktaadile. Nimelt uurisin ma tegelikult hoopis ühte teist probleeme 18. sajandi psüühikahäirete kirjeldusi ja siis ma sattusin peale ühele traktaadile, kus siis kirjeldati just sedasama Jungi doktoritööd. Youngi doktoritöö on selles mõttes ka erandlik, et saan näide geniaalset empiirikat geniaalsest humanitaarias. See ei olnud väga levinud Saksa ülikoolides. Et töö võib samaaegselt olla nii empiiriline kui ka humanitaarne. Et selge psühholoogia suund on olnud alati eeskuju, füüsika füüsikalised meetodid, võib öelda, et Youngi analüütiline meetod nüüd küll mingil juhul ei lähtu sellest positivistlikuks psühholoogia ideaalist et tema ideaaliks on ikkagi otsida hinge, otsida seda isiksust, mida alates Götestanatsitud seda isiksuse kasvu Saksa kultuuriruumis. Aga mulle küll tundub, et see, mida Jung või see tema oma osa on äärmiselt paele, loetan tõesti erakordselt paeluv mõtleja. Ja üks, mis väga mind sümpatiseerib, on see Jung on akadeemiliselt väga heatahtlik, et ta ei ole doktorinäär. Et ta ei seo oma õpilasi mingisse kindlasse tõlgendusraami, et kui me võtame Froidistlikule kaanonile, et see on palju dogmaatilisem ja palju jäigem oma tõlgendusskeemides ja inimesed õpivad väga täpselt pähe ja kuigi ka Freudi ja Jungi soetum palju mütoloogiliseeritud ilmselt just selle tõttu, et selle kohta on tegelikult vähe kirjalikke materjale. Aga võib öelda, et Jungi isiksuse käsitlus ja muidugi kõige suurem pööre või kõige tähtsam dokument on kahtlemata Jungi psühholoogilised tüübid. Mis siis eesti keeles ilmus 2005. aastal. Ja see on võib-olla Jungi kõige empiirilise teos selles tähenduses selle teose narratiiv pärineb väga otseselt Williamsi töödest. Ja kui Jung avaldab oma doktoritöö, siis ta saab ju ka kohe kutsa Ameerikasse Klaki ülikooli, mis oli tollel ajal kujunenud Ameerika ülikoolides üheks kõige mõjukamaks empiiriliste uuringute ülikooliks. Ja sellel hetkel, kui muidugi Junc kohtub Williamsiga Ameerikas ja seda kohtumist ta nimetab elu võib-olla kõige olulisemaks kohtumiseks, et see on inimene, kes teda tõsiselt mõjutada. Ja kui me mõtleme nüüd sellele raamatule, mida CMS kirjutab 1890 publitseeriti psühholoogia printsiibid siis see on tõesti üks geniaalsema psühholoogia-alaseid teoseid, mida minu silmad iialgi lugenud on esiteks näide väga heast inglise keeles. Teiseks on see väga hea näide sellest, kuidas tuleb üldse ühte korralikku psühholoogia teooriat üles ehitada. See kaheosaline teos, mis on peaaegu 2000 lehte Lanzeerib tänaseni ühiskonnas olevat käibel mõiste nagu harjumus, nagu voog. Väga palju isiksuse mõõtusega. Et ma olen täiesti nõus ühe väljapaistva kultuuriloolase Egon Friidelliga, kes on öelnud, et Williamson kätega kirjutanud psühholoogia ajaloo kõige geniaalsema teose ja Jung tõesti tutvub psühholoogiliste printsiipidega ja selle mõju on jäädavalt peaaegu kõikides Jungi teostes nähtav see, kui ta kõneleb isiksuses, kui ta jõuab empiiriliste väljendad. Sesteri on selgelt nähtav, et Williamsi mõju on niivõrd selge. Seimsi käsitlus isiksusest on tegelikult tragöödiline ja mõni aasta tagasi ma lugesin ta väga põhjalikku ülevaadet selle koha pealt, et millele siiski CMS tugineb oma isiksuse käsitlusele. Puhtalt kandiaanlik käsitlus teatavasti kanti isiksuse õnnekäsitluse põhineb sellel, et inimene ei saavuta otsingutega õnne, aga tal on võimalus arendada oma isiksust sellel tasemel, et ta vääriks kõige paremat õnne. Ja selles mõttes on ta tragöödiline, et otsigu palju otsida, aga ikka nagu sihile ei jõua. Aga ta on tunduvalt optimistlikum Seimsem, tunduvalt optimistlikum kui väga paljud selleaegsed mõtlejad, et ja selle, selle psühholoogiliste tüüpide Raamat ei ole Jungil võib-olla kirjanduslikult kõige nagu paremini läbi kirjutatud teos, et elu lõpupoole, kui ta pühendab näiteks surmale kannatusele oma teoseid, et siis on seal selgelt näha, et see on teema, mille puhul tema temperatuur on õiges paigas. Et kui ta kirjutab Hiiobi raamatu, siis on üks kõige võimsamaid tekste selle koha pealt püüab ära lahendada Diodiike probleemi, kust tuleb kuri ja miks inimeste kannatus ei ole seotud nende tegudega. Et seesama Hiiobi probleem Jungi loomingus on väga keeruline, väga raske, aga raamat on kahtlemata võib-olla üks kõige kirjanduslikumalt üks kõige stiilipuhtamad Jungiaanliku kirjutamisstiili näidiseid. Ühest omapärasest mõtleja, keda on Jungiga väga keeruline seostada, ka, kes on ikkagi tohutult tähtis kogu Euroopa rahvuslikus idee ees on kindlasti Herder. Ja kui te mõtlete Herderi kihutad 1772 väikese raamatu ja täiesti niiviisi juhuslikult ja see raamat pealkirjakeele olemusest ja teatavasti keel on kõikide analüüsi objektide meelisteema isiksus avaneb läbi keelekeel, on see, mille kaudu konstrueeritakse tegelikkust mida iganes. Ja Jung on tegelikult ka selles mõttes ajalooline. Tema ajaloo, filosoofia või ühiskondlike tekste teatakse nagu vähe, aga need on täiesti olemas ja need on puhtalt sellised Hirderliku valgustusliku ideedega. Teatavasti valgustuslikus ajaloofilosoofias on ikkagi isiksusel väga kindel eesmärk, et kõigepealt Ennast agdaliseerida muuta ajalooprotsessi ja mis muidugi Jungi vaimustas, oli Herderi teose ideed inimajaloo filosoofia kohta. Tegu selles mõttes kummalise ajalooteosega, et Herder alustas selle kirjutamist ja kirjutas kaheks osa valmis ja see lõppes umbes 14 10. sajandiga ja siis suri ära. Aga Herderi tähtsus näiteks eesti kultuuriloos ei saa absoluutselt alahinnata, sest Herder oli üks esimesi valgustusfilosoof kes rääkis, et väikerahvad väikekeeled, kultuurisündmused on samasugused olulised nagu suur rahvas. Tomad. Herder oli ka mõte, kes alustas palka, teeparunite ka kirjavahetust, et saada teada eesti ja läti rahvalaule, et õppida selle kaudu rahvusliku iseloome. Täna kude, sirviti eestikeelset kirjandust, siste Herderist ei leia mitte midagi ja me võime öelda seda, et noh, ilma Herderi ta ei oleks eestlast ei oleks väike rahvuslust. Ja Herder oli selles mõttes niivõrd laia diapasooniga filosoof kuigi tal on ka ette heidetud kanti kopeerimist, aga noh, see on seesama küsimuse tõelised autorid seisavad alati hiiglaste õlgadel, et siin ei ole nagu üldse küsimus. Üks väga keeruline suhe, mis Jungi psühholoogia ja väga palju kokku läheb, on kinnast Artur šopanover ja sopa nõuer on nüüd see suurkuju, kes on ka samuti sellisest akadeemilises filosoofia maailmas vähe nähtav, aga samas äärmiselt loetav mõte olnud kogu aeg kuni tänase päevani ja ilmselt on seal põhjused ka see sopenoverali tugevalt naiste õiguste vastane, antisemitism. Kuigi tema tekste lugedes võib tõesti näha ka sellist narratiivi naistevaenulikku narratiivi. Aga see ei ole tema tekstide kandev osa. Ent kus open au ära, on ikkagi selles mõttes geniaalne psühholoogiat oma doktoritöö ta tegelikult nägi värvide tajumise kohta, ehkki jätkas seda vana liini, mida Göte värvi pettus Göte kirjutas terve raamatu oma värviõpetuses jätkas empiirilist liini ja tegelikult oma peateoses maailm, tahe kui kujutus ju avab ta kogu sellise, et isiksus on ürgne. Et ta ei allu ratsionaalsetele jõududele. Et seda teost jätkuvalt loetakse ja palju tõlgitakse. Olenemata sellest, et ta väga erineb sellest saksa idealistliku kaanoni kõigepealt meetodist, et stiililiselt väga puhas autoreid, super auvere on üks kõige parema stiiliga saksa autoreid. Ja vahel võib ihastiil nagu tekitada tunde, et see polegi mind akadeemiline tekst. Aga see on nagu petlik, et need küsimused, mida sopela Uuer uurib, neid uurib Jung terve elu. Jung loeb sopanõu elu lõpuni. Ja märksa vaimustunumalt kui näiteks heegelid, kelle kohta ta ütleb, et heegel hirmutas mind ära oma raske ning üleoleva keelega, mida ma lugesin varjamatu umbusuga. Ta tundus mulle inimesena, kes omaenda sõnades püstitatud majja on vangi pandud ja kes sammud tähtsa olekuga oma kambris ringi. Mina päris sellise seisukohaga nõus ei saa olla ja paljud Jungi uurijad ütlevad ka, et see heegeluurimises Jung läbis põhilised kolm etappi, et selline noorusvaimustus siis keskiias, ta uurib uba heegeli, fenomenoloogia elu lõpus heegeli surmakäsitust, Jungi probleemiks, kuidas sellises laiemas psühhoteraapia maailmas ongi tema äärmine keerukus, sest Young põimib oma narratiivi väga palju teoloogiat, müstikat, majutle üldse müstika teha. Kust me saame tõmmata piirid tegelikkuse müstilise vahel, et kõik on müstiline, et kui te kõnnite tänaval tunnete rõõmu, olete elus ja terves ka müstiline kogemus selles mõttes, et see nõuab väga-väga suurt lugemustet, seda joogi, neid võtmemõistet ka praktilises psühhoteraapias kasutada, et aga ta on väga hästi meeldinud igasugustel esoteerikatööstuse valdkonna juhtimiskuludele ja nii palju, kui mina olen neid kuulnud, et siis noh, kahju on küll, et me rüütama suure mõtleja harimatuse rüüga ja see kipub olema lääne ühiskonnas üsna tavaline. Et me ei mõista seda, mõtle, et me ei tunne tema juuri, ei tunne tema keelemängude tekstides ja melanseerime stereotüüpsete mõistetega. Aga selles mõttes Jung on väga lohutav lugeda inimestele, et ta pakub ikkagi sellise positiivse isiksuse arenguraamistikud annab inimesele lootust, et inimesel on võimalik endaga tööd teha. Ja teiseks, mis mulle aanlikus lähenemises meeldib, on see, et ta ei killusta inimest probleemidehunnikuks. Mis on kaasaja psühhoteraapia, kui te mõtlete nendele tõenduspõhistele teraapiate nagu käitumisteraapia, kus lahendatakse mingisugust probleemi või käitumisakti? Inimene on tervik ja Jung otsis terve elujõu tervikut. Nii filosoofiast, bioloogias ja tema sellised nägemuslikud visioonid on väga selgelt näha püüet terviklikkuse poole püüa haarata müstilist terviklikku. Siin ta ka muidugi lähtub oma eeskujudest näiteks meister Hekordist, kellest võib-olla saabki Euroopa kultuuriruum alguse, nii arvas näiteks Uku Maasing et müstilist kaemust ei saa nagu välja heita ja terapeutilise töös näiteks sellised pildid või nägemus, et nad on täiesti normaalsed protsessi osad. Aga vahel küll tekib tunne, et see vaene junga nii psühhoteraapia ja muu tööstuse poolt nii ära ekspluateeritud, et tema enda nägu tema kui otsija nägu jääb sealt nagu tabamata. Sest ta oli inimene, kes ikkagi 61 aastat tõsiselt otsis Nendele küsimustele vastuseid, mida ta terve elu uuris. Ja osaliselt võib neid nimetada piirialateadusteks ja ja, ja kindlasti ei ole ta nii lihtsalt mõistetav autor nagu on näiteks Ameerika psühholoogia, kui te mõtlete Williamsile emmersonile, nad on äärmiselt selged oma tekstides, et seda te Śaksa sellises klassikalises teksti kaanoni, see kohta. Aga see veel kord ei tähenda, et nendel ei ole tähendust. Ja Jung muidugi, sellises nitsioonlikus maailmas eksleb üsna palju, et ta kasutab palju nägemuslike pilte, mida lugejatele on väga raske aru saada, kui sa ei ole selles kultuuriruumis ees, tal on mitu köidet visioone. Need on tegelikult loengud, mida ta pidas Ameerikas ülikoolides, väikestele seltskondadele. Et kui täna loeme need 40 aastat hiljem neid visioone siis need võivad tõesti väga kummastava pildi tekitada, et esiteks, et üks inimene on niivõrd julge ja räägib niivõrd isiklikest asjadest nagu personaalsetes visioonidest. Muidugi on paljud uurijad öelnud, et kui Jung elas üle, ma täpselt seda aastat ei mäleta, millal ta elas üle sellise aju psühhootilise seisundi, et väga paljud uurijad nimetavadki tema teatud tekste sellisest näiteks sedasama kuulsat punast raamatut, milles Pealkiri tuleb ju sellest, et ta ise köitis selle punasesse lõhka ja kirjutas seda pärgamendile. Et selle visioonid on nagu psühhootilises seisundis kirjutatud. Teised uurijad ütlevad, et ei ole, et see on selline latentsi seisund. Alati seda narratiivi uurides peab tohutul hulgal tööd tegema, et mõista seda, mida autor ütles, aga junga väga paeluv ja ja mida ma veel kindlasti toon esile, on see junga väga pildiline mõtleja. Kui need psühhiaatrilised tööd on puhtalt sellised intellektuaalselt, siis elu lõpu poole, peaaegu kõik raamatud, mida ta kirjutab, illustreerib ta ju ise ja pildiajalugu või piltide ajalugu. See on ju täiesti eraldi uurimisteema kultuuriteoorias, mida pilt ütleb teksti kohta. Ja Youngi puhul võib vist öelda ka seda, et ta on äärmiselt aus oma mõtetes. Et kui tavalised intellektuaalsest maailmas toimib selline mõiste nagu tekstide enesetsensuur, kus väga paljude mõtlejate tekstide puhul on tõesti tekib küsimus, milline on see tema osa. Need on nii tugevad, tsenseeritud sisetsensuuri ohvriks langenud tekstid, et tekib nagu küsimus, et mida inimene varjab siis junga oma tekstiloomes jäänud äärmiselt ausaks, usaldab oma visioone, ta usaldab neid ka lugejate ette tuua, siis arvestage, kui te olete kirjutanud looja, siis te toote oma elu näitelavale teatud ütles, et teksti psühholoogia on täiesti eraldi mõttemaailm. Juuli tekstid on mulle palju pakkunud mõtteainet, puhtalt ka semiootilise mõtted, et mis on nende tekstide kood, mida Jung tahab tegelikult öelda. Seda, et Youngi tekste Sappolufooniliselt lugeda, kui te tuletate meelde, et selle mõiste võttis tuntud vene kirjandusteadlane Bachtiin kasutusele, kui ta uuris Fjodor Dostojevski tekste et neid saab nagu mitmel tasandil lugeda Dostojevski tekste, saate lugeda kriminaalromaanina eetilise romaanina ja puhtalt filosoofilise otsinguna. Ja juulitekstid on samamoodi polüfoonilise ja võib-olla sealt isiksuse kasvu osas on mulle meeldinud sopenovery paradoks, mida ta on püüdnud ära lahendada, niinimetatud ta küsib, et miks väga paljud inimesed jäävad mõnu suurendamise ja valu vältimise ringi toimlema, miks nende elu, nagu selles ringis toimleb? Suur osa subjekt. Et kui te küsite, millest inimesed unistavad, siis need valdavaldan, hedonistlikud unistused, sedasama mõnu suurendamine, oma kehalisuse suurendamine asjade kaudu. Need on puhtalt juba Jungi andlikud paradigmad ja valu vältimine. Valu on temal ka keskne teema, punase saatus. Aga egas suppe laual seda tegelikult ei lahendada, püstitab selle paradoksi ja selle üle on ju paljud eksistentsiaalfilosoofid ja psühholoogid uurinud, et miks inimesed, miks lääne ühiskonnas alla viie protsendi inimestest jõuab lõpliku eneseteostuseni kuigi neil on materiaalsed vajadused täidetud ja ma arvan, et selle absurdiga tegeles näiteks väga palju Anton Tšehhov, kes oma tekstides ju küsibki selles, et mis on inimeste elu ühendav ja ülendav idee, mille nimel neid argipraktikaid teevad, mida nad päevast päeva teevad. Kui me mõtleme näiteks psühhoanalüüsi seosele vene kirjandusega. Teatavasti siin on nagu kolmetine sild, et kõigepealt saksa idealism mõjutas selgelt vene kirjandust, sest psühhoanalüüs Sigmund Freudi töölaual olid pidevalt Dostojevski teosed, vennad, garamaazovid, kes teist on lugenud vendiga ramaasuveid. Et siis saate sealt väga põhjalikud seosed. Joogi puhul ma olen leidnud ainult ühe allika, mis väidab, et on mõnda vene autoreid lugenud ja see on nimelt. 1954. aastal avastati üks pooleleheküljeline käsikiri, kus on näha, et on püüdnud analüüsida Tšehhovi näidendit onu Vanja. Ja kui te mõtlete, siis Tšehhov on ju tüüpiline ohvre tüüpide kasutaja samuti koogol, et seesama inimese kaitsetuse tunne keskkonnas või suhetes. Et kui te tuletate meelde Gogoli lühilugu sineleid, siis seal on lugu ühest päike ametnikust kelle elu unistus on saada endale hea soe sinel. Lõpuks ta jääb sellest ilma, nagu te teate. Aga see on näide selle koha pealt, et see on nii triviaalne lugu, et uurijad on küsinud, et miks kookon selle üldse kirjutas. Hiljem me teame, et see googli narratiiv läheb üle Tšehhovi lühijutuinimene päris, kus täpselt samamoodi tuleb teie ette isiksus, kes on beelikov, kes paneb mustad prillid ette, et mitte näha maailmaga teiste inimeste tegelikkust. Tekib nagu küsimuse, milleks koogol, kes oli äärmiselt võimekas narratiivilooja kirjutab selle oma tänaseni kõige loetavama sineli loo. Ja hiljem ma olen lugenud, et kus Dostojevski, Tšehhov ja kõik on öelnud, et me kõik kasvasime välja koogoli sinelist. Soovitan kõigile see lugu uuesti üle lugeda ja, ja kasutage juugiaanliku meetodit selle loo lahti hammustamiseks koduseks tööks, et see on nagu väga-väga head leiud, on. Jätkab Ivar treener, Jungi Reedbuk, et see on tõesti väga kummaline käsikiri, et olen seda sirvinud. Hiljaaegu just vaatasin tema neid pilte sellest raamatust, kuidas raamat kõnetab, et et see käsikiri valmib 1000 915930 ja Peab kirjutab seda raamatut kokku oma aktiivse kutsetöö ajal, me teame seda, et ta võttis ligi peaaegu viis klienti päevas vastu. Uurijad on palju küsinud, et kuidas ta nagu jõudis sellise raamatu valmis kirjutada, ta kirjutas käsitsi selle valmis kali graafilise tekstina. Ja surma teema teatavasti surma niivõrd marginaliseeritud teema kogu Lääne mõtteloos sellest ei ole. Kui te mõtlete seda plaatoni paradoksi, surma kohta, seal, kus on minu keha, seal ei ole surma ja seal, kus on surm, seal ei ole minu keha mida ta pahaidonis püstitab. See on tegelikult ka võti, millega Jung hakkab ju, mida ta püüab lahendada. Seal tekib terve rida keha, antoloogia tajuntoloogiad, mida ta püüab siis oma tekstides avada. Aga kuna inimene surm on üks valdkond, mida tõesti inimene kontrollib sest ta tekitab terve rida ühiskondlikke nätafoose hirme ja selles mõttes surmaga seotud kujutlemad on alati seotud kahe regulatsiooni tasandiga hirmust üle reguleeritud tasand ja teine oli häbiga seotud tasand. Ja selle dilemma tegelikult püstitab Sigmund Freud, kes selle võtab varastelt inglise antropoloog idel lugetest Tseenbooseri kuldset oksa. Seal ta siis avastab just pärismaalastel ilma keelelise maailmatu oli seesama dilemma surma kohta tugevalt häbiga seotud küsimused ja hirmuga. Jung püüab ju rehabiliteerida surma negatiivset tähendust lääne kultuuris üldse filosoofiasse psühholoogias. Ja püüab nagu mõista seda, et noh, kõigepealt antropoloogilisi, et kuidas need surma hirmud nagu tekivad. Ja tegelikult jõuab ta ka selleni, et mida rohkem inimesed surma kardavad, seda mõttetumat eksistentsi nad tegelikult on elanud. Et surmahirm on väga tihedalt seotud sellega. Ja selle mõtte ta laenab ühelt vene bioloogilt kes on tõesti mul ta nimi meelde ei tule, ütles väga selgelt, ta sai ka Nobeli preemiat, uuris mingeid vererakke või et mida mõttetumaks muutub inimese eksistents, seda rohkem ta hoiab selles ajalikus elus kinni, kapsada, surma edasi näiliselt oma teadvuses. Ja ta nimetas ka, kui talt küsiti, et mis on tema jaoks surm või elu, siis ta ütles, et elu on lihtsalt kogum funktsioone, mis paneb vastu surmale. Et no mõtlemisainet seal on jaa, surmaga muidugi on seotud see kogemus, et me teame, kuidas meie ümber inimesed surevad puhtalt juba see kogemuse kategooria, meil on teadmine selle kohta, aga meil ei ole kogemust. Me ei tea, mida see tähendab, et me ära sureme puht kehaliselt. Aga me näeme seda enda ümber, me tajume seda, sellest räägitakse. Surm on ju ka üks meelelahutustööstuse vältimatu osa, aga me ei suuda seda mõtestada, sest meil kogemuses puuduvad nende intiteedid, mis meile tõlgiks selle nähtuse selgelt lahti. Ja Jung saab tegelikult aru, et keeleliselt ei ole mõtet surma seletada, et see viib absurdini lihtsalt sõnade juurde tootmisele maailmas, et siin on ainuke lahendus nägemusliku, selline spirituaalne matk ja sedasama kalderoni väidet, elu on unenägu. Ja elu teatud mõttes unenägu, et kus me teame, et me seal surnud olekus ei avasta, et äkki see on tõeline elu. Et hoopis kõik hakkab tagurpidi käima. Ja psühhoanalüüsis ei ole tegelikult surm väga armastatud teemaga, et kui mõtete roidi teosele tootem tabu, siis surm sotsalogiseeritakse puhtal kujul. Ja ma olen ise mõelnud sellele roidi surmakäsitlusele üsna palju, sest roidoli ikkagi geniaalne sotsioloog ja Eestis levinud Freudi retseptsioon on valdavalt negatiivne teatud autorite käsitluses. Aga Floydi puhul on väga paljud kaasaja uurijad toonud välja tema teatud põnevad sotsioloogilised momendid, sedasama inimese integreeritus reguleeritud ühiskonnas. Mida halvemini on inimesed, olid grupid ühiskonnas sidustatud. Mida rohkem nad tunnevad, seda pinget, et keskkond on minu jaoks võõras, koormav seda rohkem nad hakkavad unistama nendes tegelikkuse viisides mis ei aita tegelikult veel isiksusena. Ja kui me mõtleme tänast inimest või seda tehnoloogiaajastu inimest kõigepealt on ta töös kollektiivis, siis ta on kodus kollektiivis ja kui ta läheb veel oma isiksust arendama mingisse rühma, siis tekibki küsimus, et millest see küsimus on, miks ei tule inimene toimuma eksistentsiaalse ärevusega? Et see küsimus inimese eksistentsist selles ärevuses, et ma olen olemas? On ju, ma arvan, et see fenomenoloogia on võib-olla üks kõige põnevamaid Jungi loomingus aga see ei tähenda, et inimesed ei peaks üldse sotsiaalsetes gruppides olema, et on jäetud nagu see võetud, see kuulus Aristotelese lauset, inimene on sotsiaalne loom. Aristoteles jätkab seda lauset ütleb väga selgelt, et inimene, kes ületab selle sotsiaalsus ja suudab suhestuda üksindusega need jõuavad mingi jumaliku seisusesse. Et seesama üksinduse marginaliseerumine lääne ühiskonnas selle tõttu on ka surmarginaliseeritud. Et me väga tihti ei mõtle, et nendel grupisuhetel on väga kindlad, tihti majanduslikud, mõõtvad sotsioloogilised mõõtmed ja selles mõttes mulle meeldib, et ta on väga individuaalne mõtleja. Ta ei püsi nendes kategooriates, mida näiteks akadeemiline maailm väga tihti oma teadlastelt ette nõuab, et olla mingis sotsiaalses grupis. Ma arvan, et selles mõttes, aga väga geniaalne mõte olnud Michel Fukoogias näiteks oma tekstides väga selgelt kogu aeg oponeerib sellele nii-öelda akadeemilisele tegelikkusele või sellel teadmiste tegelikkusele. Et kuidas teadmised konstrueerivad, miks me kasutame teatud teadmisi, miks me teatud teadmisi välistame ja, ja nõnda edasi. Et Jungi alandlikkus maailmas ma täna meelega ei tahtnud seda Jungiaanliku psühholoogiat rääkida, selles mõttes, et sellest räägitakse nii palju. Eestis on Jungi selts, mis sellega tegeleb. Ja, ja see ei ole ka minu igapäevane tegevused märksa põnevam uurida neid juuri ja ma soovitan kõigil alustada ennem Jungi lugemist lugeda läbi kanti puhta mõistuse kriitika. Et saad aru, et noh, see on tõeline teos, millest te saate aru, et see on nagu sild, millele ehitud kogu kaasaja psühholoogiline mõtlemine, sotsioloogiline mõtlemine, ajaloofilosoofiline mõtlemine et no kuidagi ei saa sellest üle ega ümber kuigi jah, tal on raske ja raskesti mõistetav, keeruka sõnavara, aga aga miks peab eksistents lugemine kerge? Ma väga vabandan, et ma lähen nüüd lasteaiatasandile tagasi, et mina tulin siia sellepärast, et oli öeldud, et sa oled filosoof, mis teeb inimesest filosoofi. See on väga koolid, küsimused kõigepealt mina iseennast mingite siltidega ei taha raamistada, see tähendab mingisugust intellektuaalset vanglas olemist. Aga ma arvan, et selline klassikaline, kui te mõtlete, näiteks plaat on, kas plaat on ennast, nimetas vilassaagis, kas Sokrates ennast nimetas filosoofiks? Need olid hilisemad põlvkonnad. Et seesama sildi võim, et kui te mõtetega Jungi ahre tüüpidele, et siis see on seesama küsimus, sildist, on selge see, et kui ma mõtlen kaasaja sotsiaalpsühholoogiale, siis on selge see, et silt hakkab võimendama isiksust, mitte isiksus ei loo iseennast. Et selles mõttes on kõik sildid äärmiselt ohtlikud. Nad hakkavad murendama identiteeti, mida inimesed tihti endaga kaasas kannavad või kapseldunud selle ära. Millal on keegi keegi. See on ju lahendamata küsimus, millal me ütleme kirjaniku kohta, kirjanik, kas see inimene, kes 30 aastat kirjutab Fausti on kirjanik, kui ta kirjutab, või on ta kirjanik sellel hetkel kui raamatut trükipressi alt? Et see küsimus on väga oluline. Mina ise välistan selliste silt, keda kasutamist sest ma näen, nende arheoloogia on pigem võimumehhanismide taga. Sa tüüpiline võimu arheoloogia Me nimetame inimesi. See nimetamise fakt paneb inimesed teatud klastritesse. Eesti ühiskond on selles mõttes hästi autoritaarne, et inimesed tajuvad 11 läbi, silt küsivad, kellena sa töötad, kes sa oled. Et see on tüüpiline näide sellisest sildi maffia võimust keeleruumis. Et soovitan lugeda, lugege Fuko tekste, sealt te näete seda tähistaja sildistama positsiooni. See oli ka muudeks küsimus 20. sajandi psühhiaatria alguses. Et Jung, kes tegeles psühhiaatriga, küsi, millal me nimetame inimest haigeks, kes määratleb ja sealt sa saad. Skisofreenia paradoks. Kas skisofreenia haige või on skisofreenia haige ühiskonna sümptomid inimeses? Seesama määratleja roll ja ma olen alati mõelnud sellele, kas inimesed annavad siltide kaudu ära oma selle vabadusega. Kuule, ei lähe iialgi meelest, kuidas on maailmakuulus suhtekorraldus isa voortel Lipman ütles kunagi, et ta sündis inimesena, ka suri suhtekorraldajana. Et see on täiesti selline mõtestik, et me peaksime poliitilisel väljal seda sildi võimu kasutatakse väga osavalt ära. Grupp pidev valik, mina olen täiesti kindel, lähtub isiksuse küpsusest, mida neurootilisemalan isiksused, seda halvemaid grupi valikuid nad teevad. Kui te mõtlete sellele, miks inimesed sisenevad mingitesse rühmadesse siis tuleb jälle see William sense geniaalne lähenemine uurida inimeste käitumist tähendab uurida inimese vajadusi. Ja inimesed, kes ei teadvustama vajadust oma isiksust, üldjuhul ronivad kõikidesse gruppides, et saada rahuldust, võib pääseda sellest ärevustundest, mida tekitab eksistentsiaalne üksiolek. Ja selles mõttes selle pealt teenitakse palju raha. Kahtlemata Ta ja mõtlema peab, seda mõtlema peab kuhu minnakse, kellega suheldakse. Sest see mõjutab väga palju inimeste ennast. Mina ei ütle, et grupis olemine nüüd hirmus halb ja tõmbame mungaruumi sülge ja lähme süüria kloostrites tsiteerima, aga ma väga soovitan oma vajadusi analüüsida, milleks mingisse gruppi minnakse. No ma tean, et psühholoogias on palju uuritud, aitaks autoritaarsed ja poliitilisi usulisi gruppe. Ja hämmastav see, et inimesed valivad, saan ka grupipoliitiline valik on alati grupitunnuse, identiteedi valik. Et miks neurootilised inimesed või endaga mitte toime tulevad, inimesed valivad autoritaarseid, riigijuhte või autoritaarse suhtlemisstiiliga. Poliitikuid. See juba viib kasvatusfilosoofias, millega ka Jung muideks tegeles, ta uuris lapsepõlve neurootiliste mõjude seost inimeste hiliselemmale. Kuule aga see grupp piilub jah, dünaamika ja noh, muidugi tuleb väiksem opiteooriat uurida ja selles mõttes mina väga panen nagu rõhu sellele, et kui me millestki räägime, uurime neid integratiivseks sotsiaal, psühholoogilisel tasandil, psühhoanalüütilise seal tasandil. Ja ma kindlasti soovitan psühhoanalüütilise tekste lugeda, sest esiteks nad on tihti keeleliselt väga huvitavad ja ärge lähtuge kellelegi hinnangut selle kohta, et keegi autor on halb. See on täpselt samamoodi võimustrateegia mõjutada meie keelelisi valikuid tekstide valik, kuid lähtuge sellest küsimusest, mida ma vajan jätkuvalt ma ikkagi leian temalt sellist vaimset valgust edasi kõndida üsna kummalises eksistentsi. Et on tõesti lootustandev mõtleja, minul on ta väga palju olnud, aga ma ütlen, et need inimesed, kes armastavad väga selgeid teooriaid, väga selgeid sõnastusi, siis Jung ei ole nende autor. Et Jung on väga nägemuslik, mänguline. Ma ei ole kuskil näinud nii põnevat bioloogiat, kui arendab välja joogat. Kui te mõtlete bioloogias, on ka oma väga kanoonilise sellised suunad, et ratsionaalne ilmutuslik ja ja see, kuidas Young analüüsid näiteks püha mõistet Pedada võtab tuntud religioonifenomenoloogia Rudolf fotolt. Et kuidas ta selle püha seostab isikliku kogemusega inimese valmisoleku alandada iseenda silmis. Ja et siis võtta kõrgemat jõudu vastu, et need on väga ilusad ja elu lõpupoole. Noh, juba see, et mulle on alati sümpatiseerib see, et kui Jung hakkab ju kodus ära surema, siis ta laseb oma pojal tõmmata kardinad ja vaatab veel viimast korda ilusaid Šveitsi mägesid. Ja selline loodusfilosoofia väärtustamine ja ja millest ma muidugi täna üldse ei saanud rääkida Herman esse Jungi suhe, mis on täiesti kirjanduslooline, äärmiselt põnev seik, et kui te mõtlete Hesse teostele, siis tänu Youngile me teame, et Hesse romaanid on tragöödilised sonaadid. Ja see kirjavahetus, mida ta Hessega pidas, mis eelmine aasta ilmus kuulsas saksa kirjastuses, Fisher. Et see on üks erakordselt rikas maailm, et me näeme, kuidas kaks suurt inimest suhestuvad omavahel kuidas neil on väga sarnased lapsepõlve kogemused, nad pärinevad mõlemalt luterlikest maailmapiltides, neil on mõlemad üsna sarnased neurootiliselt kogemused oma vanematega. Kuidas Hessen läbib 1917 Jung Jaanliku teraapia terve aasta jooksul. Mingiaegse suhe nagu külmeneb, aga mingi aeg jälle uueneb. Kui te mõtlete klaasi pärlimängule, siis seal selgelt näide romaan igatsusest ja seda igatsuse küsimust lahendab Hesse terve elu. Jongil on väga palju kirjakohti, mis analüüsib inimliku igatsuse mõõdet. Et selles mõttes see on äärmiselt põnev ja lai teema ja noh, kahju on, et eesti keel on nii väike, et me ei jõua kõike ära tõlkida ja kõiki raamatuid ei jõua, koosta kaua see siis nagu vaeseks võib jääda, kui kõik ära osta, hakata neil uuesti lugema, et aga selles mõttes ma soovitan kindlasti esse teoseid ja Jungi teoseid kõrvuti lugeda, saate väga põneva skeemi kätte. Noh, kui meie inimesed ainult rohkem loeks raamatuid ja ka neid mõte, et kes Eestis on töötanud nagu Juri Lotman ja ja nõnda edasi, et siis meil oleks endale omavahel kõrikam rääkida. Aga inimesed, noh, see ongi kaasaja probleem, et me ei loe raamatuid. Me jahume päevast päeva väga tihti stereotüüpseid arvamusi mingite mõtlejate kohta ja usume, et see on teadmine. Tore originaaltekst on see, mille alusel tasub hakata üles ehitama seda, mida te nimetate oma sisemaailmaks või selliseks vaimsuseks või sellele põhinevad kõik tõsiseltvõetavad kultuurid. Herder, et ja neid ei oleks kunagi Nad ei oleks saanud oma teoseid kirjutada, kui nad ei oleks ise lugenud originaalteoseid. Ööülikoolis kõneles Carl Gustav Jungi vaimsetest maailmadest. Ivar treener. Kõlas muusika filmist tähtedevaheline saate panid kokku Külli tüli ja Joonas Hellerma raadioteater 2015.